Sa oled siin

Valitsuse 20.12.2018 istungi kommenteeritud päevakord

19. detsember 2018 - 16:20

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte.

Kell 12 toimub Stenbocki majas Riigivanemate saalis aastat kokkuvõttev valitsuse pressikonverents. Peaminister Jüri Ratas, kultuuriminister Indrek Saar ja justiitsminister Urmas Reinsalu annavad ülevaate koalitsiooni selle aasta tööst ja tegevusprogrammi täitmisest.

Lisainfo: Maria Murakas, 5219572



1. Arvamuse andmine käibemaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (763 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: arvamuse andmine

Eelnõu eesmärk on pikendada  käibemaksu maksustamisperioodi väikeettevõtjatele.
Eelnõu kohaselt on kuni 200 000 eurose aastakäibega ja kuni kümne töötajaga maksukohustuslaste maksustamisperioodiks üks kalendriaasta. Maksukohustuslastele, kelle aastakäive on 200 000 kuni kaks miljonit eurot ja kellel on kuni kümme töötajat, on maksustamisperioodiks kolm kuud. Seega võivad nad käibemaksudeklaratsiooni esitada kvartaalselt.

Kehtiva õiguse kohaselt on kõigile käibemaksukohustuslastele käibemaksu maksustamisperioodiks kalendrikuu. Käibemaksudeklaratsioon tuleb maksuhaldurile esitada iga järgneva kuu 20. kuupäevaks. Maksukohustuslasena registreerimise kohustus tekib, kui maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 40 000 eurot.

Seletuskirja kohaselt vähendab käibemaksudeklaratsiooni esitamine korra kvartalis või aastas väikeettevõtjate ning maksu- ja tolliameti halduskoormust.

Rahandusministeerium ei toeta Vabaerakonna fraktsiooni tänavu 22. novembril algatatud seaduseelnõu. Muudatusega lisanduks kuupõhisele maksustamisperioodile veel kaks maksustamisperioodi. See tooks kaasa olukorra, kus käibedeklaratsiooni lisa vormil KMD INF (nn alates 1000 euroste arvete deklareerimine) deklareeritavad tehinguandmed ei oleks enam võrreldavad, sest andmeid esitatakse erinevates perioodides. Samuti ei muuda eelnõu oluliselt ettevõtja halduskoormust, sest käibega seotud arvestust on vaja pidada jooksvalt.

Pikem maksustamisperiood toob kaasa selle, et sisendkäibemaksu saab ettevõtja harvem maha arvata.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2b996731-d1a2-4685-a18d-7...

2. Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi täitmisest 2018. aastal
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Riigisekretär Taimar Peterkop esitab ülevaate valitsuse tegevusprogrammi täitmisest 2018. aastal.

Tegevusprogrammi kiitis valitsus heaks 28. detsembril 2016 ning see hõlmab kolme aastat. Valitsuse prioriteetideks on pöörata Eesti rahvaarv taas tõusule, suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust, viia Eesti välja majandusseisakust ning tugevdada riigi julgeolekut.

Ülevaade kirjeldab valitsuse olulisemaid tegevusi 2018. aastal nelja prioriteedi kaupa ning toob välja ka need tegevused, mis on mingil põhjusel hilinenud. Aruandes on lühidalt ära toodud ka tegevusprogrammi teiste peatükkide ja valdkondade olulisemad tegevused.

3. Õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta 2019. aastal
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: määruse eelnõu

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps teeb valitsusele ettepaneku kehtestada 2019. aastaks õppekoha tegevuskulu piirmääraks ühe kuu kohta 91 eurot. 2018. aastal oli piirmäär 89 eurot. Piirsumma suurenemist kahe euro võrra on mõjutanud õpilaste arvu ja arvlemise piirsummasse kuuluvate kulude, sealhulgas tööjõukulude kasv.

Õppekoha tegevuskulu piirmäär on arvestuslik keskmine õppekoha kulu, mille katmisega kohalik omavalitsus saab arvestada juhul, kui teise kohaliku omavalitsuse õpilane käib tema territooriumil asuvas koolis. Kohalikud omavalitsused võivad omavahelisel arveldamisel tegevuskulude katmiseks lähtuda ka valitsuse kehtestatavast piirmäärast erinevas määras.

Piirmäära arvutamisel lähtutakse üle-eelmise eelarveaasta munitsipaalkoolide tegevuskulude mahust ja õpilaste arvust sellele eelarveaastale eelneva aasta 10. novembri seisuga.

Tegevuskulu hulka ei arvata riigieelarve tasandusfondi toetuste arvelt kaetavaid kulusid, kooli hoonetega seotud kasutusrendi kulusid, põhivara amortisatsiooni ja ümberhindlust ning põhivara soetamisega seotud käibemaksu kulusid. Piirmäära iga-aastane kehtestamine on ette nähtud, kuna õppekoha maksumus kohalike omavalitsuste lõikes on erinev.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/55f033b9-7384-4c88-a9f1-b...

4. Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäär
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: määruse eelnõu

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps teeb valitsusele ettepaneku kehtestada 1. jaanuarist 2019 põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate töötasu alammääraks täistööajaga töötamisel 1250 eurot kuus. Praegu on õpetaja töötasu alammäär 1150 eurot kuus. Arvestusliku keskmise palga viib see 2019. aastal 1500 euroni.

Eestis on 533 üldhariduskooli ja 2018. aasta novembri seisuga on üldhariduskoolide õpetajate ametikohti 12 868.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1ccb38c5-96de-4a94-a348-d...

5. Vabariigi Valitsuse 10. oktoobri 2013 määruse nr 151 „Kaitseliidu kodukord“ muutmine
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: määruse eelnõu

Kaitseminister Jüri Luik teeb valitsusele ettepaneku muuta Kaitseliidu kodukorda. Alates 1. jaanuarist 2019 jõustuvast Kaitseliidu seaduse muudatustest tulenevalt kehtestatakse maakaitseringkonna vastutusalad, ülesanded ja juhtimine. Kaitseliidu koosseisus luuakse neli maakaitseringkonda, millele allutakse seni eraldi seisnud malevad.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a0b8aa67-53ba-4a7f-85a6-3...

6. Vabariigi Valitsuse 7. juuli 2016. a määruse nr 75 „Riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasumäärad“ muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: määruse eelnõu

Keskkonnaminister Siim Kiisler teeb valitsusele ettepaneku kehtestada tähtajatu põlevkivi kaevandamisõiguse tasumäärade süsteem.

Kehtiva määruse kohaselt on sätestatud riigile kuuluva energeetilise maavara kaevandamisõiguse tasumäärade tasemed ning nende kehtimise aluseks olevad hinnatasemed 31. detsembrini 2018.

Ajutine kehtivus tulenes sellest, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil tuli täiendavalt analüüsida ja välja arendada tasumäärade mudel, mis kehtestada tähtajatult. Eelnõuga muudetaksegi seni ajutisena kehtinud põlevkivi tasustamise süsteem tähtajatult kehtivaks. Riigile kuuluva teise energeetilise maavara (hästilagunenud turvas) tasumäärad jäävad samaks.

Kuna uus süsteem kehtestatakse tähtajatult ja pikaajalisena, siis võrreldes kehtiva tasusüsteemiga on see riigile tulusam raske kütteõli turuhindade tippseisus ning madalamate turuhindade korral aitab tasumäärade aeglasem tõus ettevõtetel kriisiaegu paremini üle elada ja ei mõju majandusarengule halvavalt.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3948a627-1ae0-4d6e-9a30-e...

7. Maaparandussüsteemide registri põhimäärus
Esitaja: maaeluminister Tarmo Tamm
Tüüp: määruse eelnõu

Maaeluminister Tarmo Tamm teeb valitsusele ettepaneku viia maaparandussüsteemide registri põhimäärus kooskõlla 1. jaanuaril 2019 jõustuva maaparandusseadusega.

Registri pidamise eesmärk on avaldada teavet kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate maaparandussüsteemide ning nendega seotud menetluste kohta ning võimaldada nimetatud maaparandussüsteemide üle arvestuse pidamist ja järelevalve teostamist.

Muudatused on tehnilised- täpsustatakse seaduses sätestatud registriandmeid ja ühtlustatakse termineid.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/12c4ebd0-eba0-45f5-af0a-4...

8. Vabariigi Valitsuse 8. novembri 2012. a määruse nr 92 „Riigi ametiasutuste teenistuskohtade koosseisude kehtestamise kord, teenistuskohtade klassifikaator ja teenistuskohtade liigitamise kord“ muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Janek Mäggi
Tüüp: määruse eelnõu

Riigihalduse minister Janek Mäggi teeb valitsusele ettepaneku muuta riigi ametiasutuste teenistuskohtade klassifikaatorit.

Teenistuskoht on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ameti- või töökoht. Avaliku teenistuse seaduse kohaselt peavad riigi ametiasutused liigitama teenistuskohad teenistuskohtade klassifikaatori järgi teenistusgruppidesse, mille alusel saab Rahandusministeerium koostada personali- ja palgaanalüüse. Rahandusministeerium hindab teenistuskohtade klassifikaatori sobivust kord aastas ning vajadusel esitab uuendatud teenistuskohtade klassifikaatori valitsusele muutmiseks kalendriaasta neljanda kvartali jooksul.

Eelnõuga lisanduvad klassifikaatorisse kümme uut teenistusgruppi: etenduskunstide teenistusgrupp, kultuurisündmuste korraldamise teenistusgrupp, kunstiliste oskustööde teenistusgrupp, kutsehariduse andmise teenistusgrupp, rakenduskõrghariduse andmise teenistusgrupp, täiendõppe korraldamise teenistusgrupp, üldhariduse andmise teenistusgrupp klassifikaatorisse ning üld- ja kutsehariduse tugitegevuste teenistusgrupp. Lisaks on täiendatud klassifikaatorit andmekaitse, riiklike programmide ja projektide ettevalmistamise ja täitmise korraldamise ning riiklikest vahenditest ja struktuurifondidest rahastatavate toetuste menetlemise ja klientide haldamise teenistusgruppidega. Nimetatud teenistusgrupid valdkonna-spetsiifiliste teenistuskohtade jaoks kehtivas klassifikaatoris puuduvad.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/889377a9-e73e-467f-911a-3...

9. Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse nr 16 "Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord" muutmine
Esitajad: riigihalduse minister Janek Mäggi, rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: määruse eelnõu

Riigihalduse minister Janek Mäggi teeb valitsusele ettepaneku muuta Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimusi ja korda.

2019. aastal on riigieelarves planeeritud üldhariduskooli õpetaja arvestusliku brutokuupalga kasv 1380 eurolt 1500 euroni, sh õpetaja töötasu alammäära kasv 1150 eurolt 1250 euroni. Üldhariduskoolide pidamiseks antava riigieelarvelise sihtotstarbelise toetusega eraldatakse linnadele ja valdadele iga arvestusliku ametikoha kohta õpetajate tööjõukuludeks toetus, mis on 20% kõrgem valitsuse poolt kehtestatud õpetaja töötasu alammäärast. Sellest tingituna suurendatakse ka õpetaja tööjõukulude toetuse aastast määra 1606 eurole. 2019. aasta riigieelarves on selleks 342 miljonit eurot.

Samuti täpsustatakse matusetoetuse väljamaksmise tingimusi. 2018. aastal loodud matusetoetuse maksmise meede on määratletud kohaliku ülesandena, mida riik toetab, kuid mille maksmise tingimused otsustab iga omavalitsus. Tänaseks on kõik omavalitsused otsustanud matusetoetust maksta oma elanikele abivajadust hindamata ehk universaalse toetusena. Omavalitsustest 78 maksavad toetust oma elanike matmiseks ehk lahkunu rahvastikuregistri järgi ning üks omavalitsus maksab toetust oma elanikest matuse korraldajatele ehk lähedase rahvastikuregistri järgi. Üksikutel juhtudel on esinenud olukordi, kus inimesel ei ole vastanduvatest matusetoetuse maksmise põhimõtetest tulenevalt õigust saada universaalset matusetoetust ühestki omavalitsusest. Selleks ongi toetuse maksmise tingimused üheselt välja toodud määruses. Matusetoetuseks on järgmise aasta riigieelarves ette nähtud 4 miljonit eurot.

Maakonnakeskuse kohalikele omavalitsustele üle antud rahvastikutoimingute täitmise sujuvamaks üle võtmiseks pikendatakse starditoetuse maksmist aastani 2020. 2019. aasta riigieelarves on rahvastikutoimingute hüvitamiseks ette nähtud 1,1 miljonit eurot.

Eelnõu kohaselt kaotatakse jäätmehoolduse toetus ja sotsiaalteenuse osutamise toetus, kuna need vahendid jaotatakse 2019. aastast kohalikele omavalitsustele läbi tulumaksu ja tasandusfondi.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f039d659-b076-4baa-93f1-5...

10. Rahvastikuregistri turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate kaupa nende üleantavate andmete loetelu
Esitaja: siseminister Katri Raik
Tüüp: määruse eelnõu

Siseminister Katri Raik teeb valitsusele ettepaneku määrata eelnõuga rahvastikuregistri turvaklass. Määratud turvaklass tagab rahvastikuregistri kui riigi põhiregistri kõrgeima võimaliku töökindluse, kaitstes samal ajal registriandmeid läbi juurdepääsu piiramise ning andmeallika ja selle muutmise ning andmete kustutamise fakti tuvastamise kaudu.

Eelnõuga kehtestatakse rahvastikuregistrisse kantavate andmete täpne koosseis. Samuti määratakse eelnõuga kindlaks, milliseid andmeid erinevad asutused ja isikud rahvastikuregistrile andma peavad.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c76afb0f-99af-42b1-9560-5...

11. Kiirabi, haiglate, pääste- ja politseiasutuste ning Terviseameti kiirabialase koostöö kord
Esitaja: tervise- ja tööminister Riina Sikkut
Tüüp: määruse eelnõu

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut teeb valitsusele ettepaneku muuta kiirabibrigaadide, haiglate, pääste- ja politseiasutuste kiirabialase koostöö korda.

Alates 1. jaanuarist 2019 sõlmib kiirabiteenuse lepinguid Terviseameti asemel Eesti Haigekassa ning Terviseametile jääb jätkuvalt korralduslik roll, näiteks kinnitada kiirabibrigaadi pidajate teeninduspiirkonnad ja määrata brigaadide asukohad. Seni on Terviseameti ja kiirabi teenuse osutajate vaheline koostöö fikseeritud kiirabi lepingutes.

Teise olulise muudatusena defineeritakse määruses kiirabi välijuht, tema ülesanded ning roll sündmuse lahendamisel. Muudatuste eesmärk on parandada kiirabi koostööd pääste ja politseiga, et tagada päästeolukordade kiirem lahendamine ning elanikkonna parem kaitse.

Tehniliste muudatustena viiakse ka kiirabi vajavate teadete menetlemine ja abi väljasaatmine vastavusse kõikide hädaabinumbrile 112 või muul viisil saabunud teadete menetlemise üldiste põhimõtetega, mille on kehtestanud siseminister. Näiteks on ühtlustatud mõlemas määruses kasutatavaid mõisteid (abiandja, teade, tüüpjuhtum ja väljasõiduplaan) ning täpsustatud, milliste põhimõtete alusel võib Häirekeskus kiirabibrigaadide välja saata.

Õigusselguse huvides kehtestatakse uus terviktekst ja tunnistatakse kehtetuks senine kord.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. Kiirabi välijuhti puudutavad reeglid jõustuvad 1. juulil 2019.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dcf0335b-7a33-4fd4-8bd4-3...

12. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmine
Esitaja: tervise- ja tööminister Riina Sikkut
Tüüp: määruse eelnõu

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut  teeb valitsusele ettepaneku muuta tervise infosüsteemi põhimäärust. Eelnõu esitatakse seoses tervishoiuteenuste kättesaadavuse suurendamiseks loodud üleriigilise digiregistratuuri valmimisega.

Üleriigilise digiregistratuuri kaudu on patsiendil võimalik näha, registreerida, muuta ja tühistada ambulatoorseid eriarsti vastuvõtuaegu, samuti perearsti ja hambaarsti vastuvõtuaegu ning seda juhul, kui praksis on liitunud üleriigilise digiregistratuuriga. Selle tulemusena suureneb ravijärjekordade läbipaistvus, sest inimene saab edaspidi ühest portaalist ja kiiremini ülevaate kõikidest vabadest arsti vastuvõtuaegadest kogu Eestis. Eestis on enamikel haiglatel oma digiregistratuur olemas, kuid sisselogimine ja sobiva aja otsimine erinevatest registratuuridest on patsiendil jaoks aeganõudev. Kui praegu võtab kolme erinevasse registratuuri helistamine või sisselogimine koos sobiva aja otsinguga aega kuni 20 minutit, kulub üleriigilise digiregistratuuri kaudu aegade otsinguks maksimaalselt 2–3 minutit.

Eelnõuga nähakse ette andmete koosseis, mida tervishoiuteenuse osutaja peab edastama tervise infosüsteemi üleriigilise digiregistratuuri ravijärjekorra pidamiseks. Näiteks peab tervishoiuteenuse osutaja edastama teenuse osutamise aja ning esimese võimaliku pakutud aja, registreeritud aja kinnitamise kuupäeva ning teenuse muutmise andmed.

Samuti võimaldatakse muudatuse järel kiirabibrigaadil saada Häirekeskuselt täiendavaid andmeid abivajaja kohta (isikukood või sünniaeg, kodakondsus) enne sündmuskohale jõudmist. Need andmed on Häirekeskusel olemas ja võimaldavad kiirabi töötajatel täpsemalt tuvastada abivajavat isikut ning toetada temale kiiret abi andmist.

Üleriigilise digiregistratuuri maksumuseks on 309 503 eurot ning see on planeeritud Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse eelarvesse.

Määruse rakendamisel patsiendile lisakulusid ei kaasne.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. Häirekeskus annab kiirabiteenuse osutamisel abivajajate kohta täiendavaid isikuandmeid alates 1. juulist 2019.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ülesandega arendada digiregistratuuri üleriiklikku funktsionaalsust. Üleriigilise digiregistratuuri arendamine on kirjeldatud ka E-tervise riikliku strateegia 2020 ja tegevuskava 2015–2019 elluviimises.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/44bf43d7-5fc9-42d6-92df-6...

13. Elukoha aadresse edastavate ning lisa-aadresse ja kontaktandmeid rahvastikuregistrisse kandvate avalikku ülesannet täitvate asutuste ja isikute ning isiku viibimiskoha aadressi andmeandjate loetelu ning elukoha aadressi edastamise, lisa-aadressi ja kontaktandmete rahvastikuregistrisse kandmise ja isiku viibimiskoha andmete esitamise kord
Esitaja: siseminister Katri Raik
Tüüp: määruse eelnõu

Siseminister Katri Raik teeb valitsusele ettepaneku määrata kindlaks elukohateateid edastavad asutused ja isikud.

Rahvastikuregistri seaduse kohaselt võib inimene esitada oma elukoha andmete muutmiseks elukohateate ka kindlaks määratud asutusele või isikule, kelle poole on ta menetluse käigus pöördunud. Näiteks võib inimene esitada juhilubade taotlemise käigus Maanteeametile ka elukohateate. Maanteeamet edastab eelnõus ettenähtud viisil ja korda järgides elukohateate kohaliku omavalitsuse üksusele, kes kannab inimese elukoha andmed rahvastikuregistrisse.

Eelnõuga määratakse kindlaks ka lisa-aadresse ja kontaktandmeid rahvastikuregistrisse kandvad asutused ja isikud. Kui inimene on mõne menetluse käigus esitanud eelnõuga kindlaks määratud asutusele aadressi, mis erineb rahvastikuregistrisse kantud aadressist, kannab asutus aadressi inimese lisa-aadressina rahvastikuregistrisse. Samamoodi toimitakse ka kontaktandmetega (e-posti aadress ja telefoninumber).

Eelnõuga kehtestatakse ka inimese viibimiskoha andmeandjate loetelu. Viibimiskoha aadressi ei esita rahvastikuregistrile inimene ise, vaid asutus, kes on inimese viibimiskohta lähetanud (pikaajaline välislähetus vms), paigutanud (kinnipeetavana vanglasse paigutamine, hoolekandeasutusse paigutamine vms) või ka muu asutus. Näiteks on viibimiskoha andmeandjaks Kaitsevägi, kui inimene asub kaitseväeteenistusse.

Eelnõuga kehtestatakse ka elukohateadete edastamise, lisa-aadresside ja kontaktandmete rahvastikuregistrisse kandmise ja viibimiskoha andmete esitamise kord.

Eelnõu on 1. jaanuaril 2019. aastal jõustuva rahvastikuregistri seaduse rakendusakt.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0fcd255b-4a85-46e6-831d-1...

14. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri teenistusest vabastamine
Esitajad: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist, majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: korralduse eelnõu

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister ning majandus- ja taristuminister teevad valitsusele ettepaneku vabastada teenistusest majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Merike Saks.

15. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine
Esitajad: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist, majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: korralduse eelnõu

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister ning majandus- ja taristuminister teevad ettepaneku nimetada majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ametikohale Ando Leppiman.

16. 2019. aasta riigieelarve täiendav liigendamine
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: korralduse eelnõu

12. detsembril 2018 Riigikogus vastu võetud 2019. aasta riigieelarve seadusest lähtuvalt teeb rahandusminister Toomas Tõniste valitsusele ettepaneku kehtestada 2019. aasta riigieelarve täiendav liigendamine.

17. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Siseministeeriumile kõrgetasemeliste visiitide turvalisuse tagamise kuludeks
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: korralduse eelnõu

Rahandusminister Toomas Tõniste teeb valitsusele ettepaneku eraldada valitsuse reservist siseministeeriumile rahalised vahendid kõrgetasemeliste visiitide turvalisuse tagamise kuludeks.

18. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine, varasemate sellekohaste otsuste muutmine ning nõusolek riigivara otsustuskorras võõrandamiseks
Esitaja: riigihalduse minister Janek Mäggi
Tüüp: korralduse eelnõu

Riigihalduse minister Janek Mäggi soovib Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile (RKAS) üle anda majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel olev Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas asuv Narva tn 34 kinnistu selle hariliku väärtusega ehk 117 000 euroga.

RKASi aktsiakapitalist võetakse välja kaks riigikaitsemaa sihtotstarbega kinnistut koguväärtusega 44 020 eurot. Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Permiskülas asuvale Permisküla vaatetorni kinnistule (pindala 117 m2) rajatakse valminud piiririba projekti järgi radaripositsioon. Saare maakonnas Ruhnu vallas Ruhnu külas asuvale Piiri kinnistule (pindala 7116 m2) rajatakse elumajad. Selleks antakse rahandusministeeriumile nõusolek võõrandada Ruhnu vallale Piiri kinnistu müügihinnaga 65% vara harilikust väärtusest, s.o 28 600 euro eest.

19. Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2019. aasta sisserände piirarvu kehtestamine
Esitaja: siseminister Katri Raik
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister Katri Raik teeb valitsusele ettepaneku kehtestada 2019. aasta sisserände piirarvuks 1315 inimest.

Sisserände piirarv ei tohi ületada aastas 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast. Kuna tähtajaliste elamislubade taotluste ja lubade andmise otsuste arv on 2014. aastast tõusnud, on põhjendatud kehtestada sisserände piirarv lubatud maksimummääras sarnaselt 2018. aastal ka 2019. aastaks.

Sisserände piirarv reguleerib peamiselt töö- ja ettevõtlusrännet kolmandatest riikidest ning piirarvu arvestusse kuuluvad töötamiseks, ettevõtluseks ning välislepingu alusel antavad tähtajalised elamisload.

Piirarvu alla ei kuulu Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi, Ameerika Ühendriikide ja Jaapani kodanikud. Samuti ei hõlma piirarv neid välismaalasi, kes kolivad abikaasa ja lähedase sugulase juurde, tulevad siia õppima, tööle õppejõuna või teadustööd tegema. Ka ei kuulu piirarvu alla inimesed, kellele antakse elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks. 2017. aastal arvati piirarvu alt välja ka suurinvestorid, iduettevõtjad ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna töötajad. Tänavu jõustunud välismaalaste seaduse muudatuse tulemusena ei arvestada sisserände piirarvu alla ka välismaalasi, kes saavad elamisloa töötamiseks tippspetsialistina.

Sisserände piirarv ei puuduta rahvusvahelise kaitse taotlejaid ning Euroopa rändekava alusel Eestisse ümberpaigutatavaid kaitset vajavaid inimesi.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cb38e8a9-8e67-4939-a22c-b...

20. Nõusolek Siseministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Harku vallale (Harku alevikus Aia tn 5//Harku Vangla administratiivkorpuse kinnistu)
Esitaja: siseminister Katri Raik
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister Katri Raik soovib valitsuselt nõusolekut võõrandada otsustuskorras tasuta Harku vallale Harku alevikus Aia tn 5//Harku Vangla administratiivkorpuse kinnistu. Vald planeerib kinnistut sotsiaalteenuste ja muu sotsiaalabi andmise korraldamiseks, eakate hoolekande ning liikumispuudega isikutele teenuste osutamiseks.

Kinnipidamiskeskus kolimise järel Rae valda ministeerium kinnistut enam ei vaja.

21. Deklaratsioon pädevate asutuste vahelise riikidepõhise aruandluse alase teabevahetuse mitmepoolse kokkuleppe rakendamise tähtaegade kohta
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: korralduse eelnõu

Välisminister Sven Mikser teeb valitsusele ettepaneku kiita tagasiulatuvalt heaks maksualast teabevahetust võimaldav deklaratsioon, mis võimaldab andmeid vahetada ka tagasiulatuvalt alates 2016. aastast nende riikidega, kes said konventsiooni osaliseks hiljem. Hiljem ühinenud riigid saavad ilma deklaratsioonita andmeid vahetada vaid alates osaliseks saamises.

Tagasiulatuvast andmete vahetamisest on kasu suurkontsernidel ja nende Eestis tegutsevatel tütarettevõtetel, kes peavad riikidepõhise aruande esitama iga kalendriaasta lõpuks.

Deklaratsiooni tegemise järgselt vabanevad aruandluskohustusest need Eestis tegutsevad tütarettevõtted, kelle emaettevõtte asukohariigil tekib kokkuleppe alusel õigus edastada maksu- ja tolliametile seda suurkontserni puudutav riikidepõhine aruanne. Analoogselt mõjutab deklaratsiooniga ühinemine Eestis tegutseva suurkontserni välisriikides asuvaid tütarettevõtteid.

Konventsioon ja ametkondlik kokkulepe on välja töötatud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) raames.

22. Bürokraatia vähendamise rakkerühma aruanne
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson  teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks bürokraatia vähendamise rakkerühma aruanne.

Rakkerühmale on laekunud enam kui 1300 ettepanekut, millest umbes 300 olid suunatud ettevõtjate tegevusele. Otseselt bürokraatia vähendamisele suunatud 207 ettepanekust otsustati ellu viia 165 ja neist on tänaseks ellu viidud 70% (sh osaliselt ellu viidud ettepanekud). Avaliku sektori sisese bürokraatia vähendamisele suunatud ligi 1000 ettepanekust otsustati ellu viia 418 ja neist on tänaseks ellu viidud 46%.

Nullbürokraatia programmi eesmärgiks oli muuta ettevõtjate suhtlemine riigiga senisest lihtsamaks. Aruanne pakub ülevaadet ellu viidud lahendustest ja ühtlasi ka teekaardi, kuidas bürokraatia vähendamisega süsteemselt edasi minna pärast rakkerühma tegevuse lõppu.

Bürokraatia vähendamise rakkerühma peamisteks ülesanneteks on bürokraatia ja halduskoormuse vähendamine ettevõtete ja riigiasutuste vahelises suhtluses, samuti lihtsustada turule pääsemise nõudeid ning kaotada majandustegevust põhjendamatult piiravad erinõuded. Ka avaliku sektori sisese bürokraatia vähendamine, mis on seotud riigivalitsemise reformiga, et järjepidevalt analüüsida riigiasutuste tegevuse eesmärgipärasust, lihtsustada ja optimeerida töö- ning teenusprotsesse.

Rakkerühma töö tulemusena on valminud teekaart, kuidas bürokraatia vähendamisega süsteemselt edasi minnes muuta see püsivaks eesmärgiks ettevõtjate ja riigi omavahelises suhtluses.

Rakkerühma kuulusid Justiitsministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi asekantslerid, Eesti Panga ja Eesti Haigekassa esindajad ning ettevõtjate esindajad (Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Teenusmajanduse Koda).

Valitsus moodustas bürokraatia vähendamise rakkerühma 31. märtsil 2016 majandus- ja taristuministri ettepanekul.

23. Eesti seisukohad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse kohta
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister Sven Mikser esitab valitsusele heaks kiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni rikkumismenetluses. Selles heidab komisjon Eestile ette direktiivi (EL) 2015/84 (nn EL-i IV rahapesu tõkestamise direktiiv) teatud sätete mitteõigeaegset ülevõtmist ja ülevõtmise meetmetest teavitamata jätmist.

Eesti ei nõustu komisjoni etteheitega ülevõtmiseks vajalikest meetmetest teavitamata jätmise kohta.

24. Eesti seisukohad määruse kohta, millega vabastatakse Kosovo kodanikud viisanõudest Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumile reisimise ja seal lühiajalise viibimise korral
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Välisminister Sven Mikser teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks Eesti seisukohad ja lisada Kosovo nende riikide nimekirja, mille kodanikud on vabastatud kohustusest omada viisat EL-i liikmesriikide territooriumile reisimisel lühiajalise viibimise korral kuni 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul. Eesti nõustub komisjoni hinnanguga, et Kosovo on täitnud kõik tingimused, mis on vajalikud viisanõudest loobumiseks ja toetab komisjoni ettepanekut.