Sa oled siin

Valitsuse 20.07.1999 istungi info ja päevakord

20. juuli 1999 - 0:00

VABARIIGI VALITSUSE ISTUNGI PÄEVAKORD


Algus 20. juulil 1999 kell 10.00, Toompeal

Kommentaarid valitsuse istungi materjalide kohta on mõeldud taustinformatsiooniks ajakirjanikele või inimestele, kelle töö on seotud ajakirjandusega. Meie poolt ette valmistatud ülevaate kasutamisel tuleb arvestada, et valitsuse istungi käigus võib valitsus jõuda otsusteni, mis erinevad istungile esitatud materjalidest. Seepärast palume enne valitsuse istungi lõppu avaldada käesolevaid materjale arvestusega, et need pole lõplikud.

1. Piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooni ratifitseerimise ja selle muutmise protokolli vastuvõtmise seaduse eelnõu

Esitaja: Toomas Hendrik Ilves, Signe Kivi

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Kommentaar: Piiriülese televisiooni Euroopa konventsioon on koostatud 5. mail 1989 Strasbourgis. Konventsiooniga kehtestatakse ühised minimaalsed reeglid Euroopas rahvusvaheliselt edastatavatele televisiooniprogrammidele, reklaamile, sponsorlusele ning mõnede sellega seonduvate õiguste kaitseks. Eesti kirjutas konventsioonile alla 9. veebruaril 1999. 9.septembril 1998 koostati konventsiooni muutmise protokoll, arvestades Euroopa Liidu Nõukogu piirideta televisiooni direktiivis 3.oktoobrist 1989 (89/552 EMÜ) tehtud muudatusi. Protokollis käsitletakse nõudeid reklaamile, otsepakkumisele ja sponsorlusele; käsitletakse osapoolte jurisdiktsiooni seoses telejaamadega ning Euroopa programmide enamusosa. Konventsiooni ja protokolliga ühinemine annab võimaluse televisiooniprogrammide vabaks liikumiseks. Konventsioonist ega protokollist ei tulene täiendavaid rahalisi kohustusi.

2. Seisukoha andmine:

1) Riigikogu liikme Jüri Adamsi esitatud korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu (152 SE) kohta

Esitaja: Märt Rask

Lähemalt: http://www.riigikogu.ee/ems/plsql/motions.show?assembly=9&id=152

2) Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud politseiseaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu (153 SE) kohta

Esitaja: Jüri Mõis

Lähemalt: http://www.riigikogu.ee/ems/plsql/motions.show?assembly=9&id=153

3. Riigikaitseliste sundkoormiste rakendamise juhendi kinnitamine

Esitaja: Jüri Luik

Tüüp: määruse eelnõu

Kommentaar: Määruse eelnõu aluseks on riigikaitseliste sundkoormiste seaduse §9, millega sätestatakse Vabariigi Valitsuse kohustus kehtestada seaduse rakendamiseks vajalikud juhendid ja dokumentide vormid. Eelnõus antakse seadusest tulenevad täiendavad reeglid sundkoormiste rakendamiseks, vormistamiseks ja arvestamiseks volitatud riigiasutuste ja ametnike poolt. Juhend koosneb 9 peatükist: 1. üldsätted, 2. riigikaitseliste sundkoormiste rakendamise kavandamine, 3. sundvõõrandamise ja sundkasutusele võtmise volinikud, 4. sundvõõrandamiseks ja sundkasutusele võtmiseks planeeritavate ressursside arvestusandmed, 5.-6. sundvõõrandamise ja sundkasutusele võtmise rakendamine, 7.-8. veokohustuse (töökohustuse) rakendamine, 9. järelevalve.

4. Sissesõidukeeldude riikliku registri asutamine

Esitaja: Jüri Mõis

Tüüp: määruse eelnõu

Kommentaar: Eelnõu väljatöötamise eesmärk on tagada 21. oktoobril 1998.a. Riigikogu poolt vastuvõetud ning 1999.a. 1. aprillil jõustunud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse rakendamine. Nimetatud registri asutamise ja kasutuselevõtmine on tingitud vajadusest pidada süsteemset arvestust ning terviklikku andmekogu välismaalaste üle, kelle suhtes on kohaldatud sissesõidukeeld.

5. Eesti Vabariigi sisenemispunkti määramine keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise ning nende hävitamise konventsiooni kontroll-lisa II osa punkti 16 tähenduses

Esitaja: Toomas Hendrik Ilves

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: Riigikogu ratifitseeris keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise ning nende hävitamise konventsiooni 28.04.1999. Konventsioon jõustus Eesti suhtes 25.06.1999. Vastavalt konventsiooni kontroll-lisa II osa punktile 16 peab osalisriik 30 päeva jooksul pärast konventsiooni jõustumist määrama ja konventsiooniga loodud Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni tehnilisele sekretariaadile teatama sisenemispunktid, mille kaudu võivad riiki saabuda kontrolli teostavad inspektsioonimeeskonnad ja nende varustus.

6. Vabariigi Valitsuse 3. veebruari 1998.a korralduse nr 56-k "Delegatsiooni moodustamine" muutmine

Esitaja: Toomas Hendrik Ilves

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: Vabariigi Valitsuse 3.02.1998 korraldusega nr 56-k moodustati Eesti Vabariigi valitsuse delegatsioon läbirääkimisteks Euroopa Liiduga. Seoses muudatustega Haridus-, Majandus-, Sise- ja Välisministeeriumis tehakse ettepanek muuta delegatsiooni koosseisu - arvata koosseisust välja Tiit Naber (Välisministeeriumi Välismajanduspoliitika osakonna juhataja), Ain Heinaru (Haridusministeerium), Rünno Lumiste (Majandusministeerium) ja Andres Kollist (Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektor) ning arvata koosseisu Clyde Kull (Välisministeeriumi asekantsler), Rein Vaikmäe (Haridusministeeriumi teaduse ja kõrghariduse osakonna juhataja), Oleg Epner (Majandusministeeriumi tööstusosakonna juhataja), Mari Pedak (Siseministeeriumi asekantsler) ning Katrin Saarsalu (Välisministeeriumi Euroopa integratsiooni osakonna peadirektor).

7. Sihtasutuse UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon asutamine

Esitaja: Signe Kivi

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: Eesti Vabariik astus UNESCO liikmeks 1991. UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon moodustati Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 317-k 17.08.1999. UNESCO Eeseti Rahvuslik Komisjon on vastavalt UNESCO põhikirjale moodustatud valitsustevaheline struktuur, mis erineb põhimõtteliselt teistest Eesti institutsioonidest oma topeltfunktsiooni tõttu olla üheaegselt UNESCO esindus Eestis ja Eesti esindus UNESCOs. Lähtudes UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni ja eri ministeeriumide esindajatest koosneva töögrupi ettepanekutest ning arvestades UNESCO ja Eesti Vabariigi vaheliste suhete tähtsust koostöö arendamisel teiste riikidega, peab Kultuuriministeerium põhjendatuks ja vajalikuks sihtasutuse UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon asutamist.

8. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservfondi riigivara võõrandamisest laekunud summadest:

1) Muhu Vallavalitsusele (Muhu Põhikooli hoone rekonstrueerimistööde kulude osaliseks katmiseks)

Esitaja: Siim Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: Muhu Põhikooli algklasside hoone rekonstrueerimise ja juurdeehitustöödega alustati möödunud aastal, ehitustöödega käesoleval aastal. Kavandatud on rekonstrueerida algklasside hoonena kasutatav, 1975.a. ehitatud internaadihoone, ehitada trassid ja alustada juurdeehitusega. Tööde teostamise kulud kaetakse Vabariigi Valitsuse erastamise reservfondist ja Vabariigi Valitsuse reservfondist eraldatavatest vahenditest ning Muhu valla omavahenditest.

Vabariigi Valitsuse reservfondist

2) Põllumajandusministeeriumile (Eestimaa Talupidajate Keskliidu poolt läbiviidava ülemaalise võistluse "Paremini heakorrastatud talu 1999" korraldamise kulude osaliseks katmiseks

Esitaja: Siim Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: Ülemaaline võistlus "Paremini heakorrastatud talu 1999" viiakse läbi ajavahemikus 1.-16.07.1999 Eestimaa Talupidajate Keskliidu poolt. Võistluse kokkuvõtted tehakse 31.07.1999 Eesti VIII Talupäevadel.

9. 1999. aasta sisserände piirarvu ületamine 2000. aasta piirarvu arvel (2 korralduse eelnõu)

Esitajad: Jüri Mõis, Katrin Saks

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: Välismaalaste seaduse alusel kehtestab valitsus aastase sisserände piirarvu, mis ei tohi ületada 0,05 % Eesti alalisest elanikkonnast. Valitsus peab siinjuures arvestama kohelike omavalitsuste ettepanekuid. Valitsus võib üksikjuhtudel mõne konkreetse isiku puhul ületada kehtivat sisserände piirarvu järgmise aasta piirarvu arvel. Valitsus otsustas 29. detsembril 1998. aastal kehtestada 1999. aasta välismaalaste sisserände piirarvuks 593, kusjuures piirarv täitus tänavu 22. märtsil. Esimese kõnesoleva korraldusega otsustab valitsus ületada 1999. aasta sisserände piirarvu kahe välismaalase võrra seoses välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalaste ja nende perekonnaliikmete poolt esitatud elamisloa taotluste läbivaatamiseks moodustatud valitsuskomisjoni ettepanekuga anda elamisluba kahele isikule. Teise kõnesoleva korraldusega otsustab valitsus ületada sisserände piirarvu ühe isiku võrra seoses Eesti kodanike poolt lapsendatud määratlemata kodakondsusega lapsele elamisloa andmise taotlusega.

10. Erandina elamisloa taotlemise lubamine (2 korralduse eelnõu)

Esitajad: Jüri Mõis, Katrin Saks

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: Vastavalt välismaalaste seadusele taotleb välismaalane elamisluba Eesti välisesindusest, kusjuures valitsusel on õigus teha erandeid. Esimese kõnesoleva korraldusega otsustab valitsus erandkorras lubada elamisloa taotlemist Eesti Vabariigi Kultuuri- ja haridusministeeriumi ja Mari El Vabariigi Valitsuse vahelise kokkuleppe raames Eesti kõrgkooli õppima asunud ühel isikul, kelle puhul taotluse esitamine välisriigis oleks kulukas. Teise kõnesoleva korraldusega otsustab valitsus lubada elamisloa taotlemist siseriigis Ahtmes asuvale Rooma-Katoliku Kiriku Püha Joosepi Koguduse preestrile. Erandi tegemine aitaks kokku hoida finantsvahendeid ning kasutada neid kiriku heategeval otstarbel.

11. Elamisloa pikendamise taotluse erandina esitamise lubamine (2 korralduse eelnõu)

Esitajad: Jüri Mõis, Katrin Saks

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: Vastavalt välismaalaste seadusele võib välismaalane taotleda valitsuse poolt kehtestatud korras elamisloa pikendamist. Kehtiva korra järgi peavad isikud esitama elamisloa pikendamise taotluse vähemalt üks kuu enne elamisloa tähtaja lõppemist. Juhul, kui seda on eiratud, peavad isikud elamisloa pikendamist taotlema Eesti välisesinduses, kusjuures valitsusel on õigus teha erandeid. Kaks isikut on jätnud taotluse õigeaegselt esitamata teadmatuse tõttu. Kõnesolevate isikutel on Eestis alaealised lapsed. Esimese korraldusega otsustab valitsus nimetatud kahe isiku perekonna ühtsuse säilimise huvides ja elukoha puudumise tõttu välisriigis lubada elamisloa pikendamise taotlus esitada siseriigis. Teise korraldusega otsustab valitsus ühel isikul lubada esitada erandina elamisloa pikendamise taotlus siseriigis perekonna ühtsuse säilimise nimel ja kuna tal puudub dokumentide puudumise tõttu Eestist lahkumise võimalus.

12. Eesti kodakondsusest vabastamine

Esitajad: Jüri Mõis, Katrin Saks

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: Kodakondsuse seaduse alusel otsustab kodakondsusest vabastamise valitsus. Korraldusega otsustab valitsus vabastada Eesti kodakondsusest 30 isikut, kellest 25 on täisealised ning asunud püsivalt elama välisriiki ning taotlevad sealset kodakondsust, 5 isikut on alaealised, kelle kodakondsusest vabastamist taotlevad nende vanemad samadel põhjustel.

13. Kohtus asjaajamiseks volituste andmine:

Tüüp: korralduse eelnõu

1) siseministri taotlusel (Mati Rõõmuse hagis)

Esitaja: Jüri Mõis

Kommentaar: Valitsus otsustab volituste andmise Politseiameti peadirektorile esindama Eesti Vabariiki kostjana kõigis kohtuinstantsides nimetatud isiku hagis Eesti Vabariigi vastu 20000 krooni nõudes.

2) justiitsministri taotlusel (osaühingu ETMOX vastu)

Esitaja: Märt Rask

Kommentaar: Valitsus otsustab volituste andmise justiitsministeeriumi kantslerile esindama Eesti Vabariiki hagejana kõikides kohtuinstantsides nimetatud OÜ-u vastu Tallinnas Tööstuse 14/Kalju 10 asuvate hoonete omandiõiguse tunnustamise ja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõudes.

3) rahandusministri taotlusel (Stella Helena Reinola D`Aquila hagis)

Esitaja: Siim Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: Volitada Rahandusministeeriumi kantsler Aare Järvanit esindama Eesti Vabariiki kostjana kõigis kohtuinstantsides Stella Helena Reinola D`Aquila hagis Arnold Greeni ja Eesti Vabariigi vastu ostu-müügilepingu tühisuse tuvastamiseks.

S. D`Aquila esitas 10.04.1990 õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise avalduse oma isa Johannes Reinolale ning ema Veera Reinolale kuulunud Tallinnas Kurni tn 31 asuva maja ning maa tagastamiseks. Tallinna linnavalitsuse korraldusega jäeti D`Aquila avaldus rahuldamata põhjusel, et vara on füüsilise isiku heauskses omandis. Elamu omandas 11.12.1989 ENSV MN Asjadevalitsuse ja Arnold Greeni vahelise ostumüügilepinguga Arnold Green. 18.05.1999 esitas D`Aquila hagiavalduse Tallinna Linnakohtule, milles palus tuvastada Greeni poolt pahauskselt sõlmitud ostu-müügilepingu tühisus selle seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu.

14. Avalikele teenistujatele, töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele kohustusliku eesti keele oskuse taseme, eesti keele tasemeeksami eelsete konsultatsioonide ulatuse ja korra ning eesti keele oskuse tunnistuse vormi kinnitamine

Esitaja: Tõnis Lukas

Tüüp: määruse eelnõu

Kommentaar: Määruse eelnõu on koostanud keeleseaduse rakendusaktide väljatöötamise töörühm, mida juhtis Haridusministeeriumi keelepoliitika nõunik Jüri Valge. Töörühma kuulusid Haridusministeeriumi, Keeleinspektsiooni, Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse, Tallinna Pedagoogikaülikooli, Tartu Ülikooli ja Eesti Keele Instituudi töötajad. Kohustusliku eesti keele oskuse taseme määramisel on arvestatud rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO-88 alusel välja töötatud Eesti Vabariigi ametite klassifikaatorit; Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt välja töötatud ja asjaomase ala kutsenõukogus kinnitatud kutsekvalifikatsiooni tasemeid ja kutsekvalifikatsioonistandardeid; riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduses esitatud ametikohtade loetelu.

15. Vabariigi Valitsuse 26. novembri 1996.a. määruse nr 297 "Siseministeeriumi põhimääruse kinnitamine" muutmine

Esitaja: Jüri Mõis

Tüüp: määruse eelnõu

Kommentaar: Muudatused Siseministeeriumi põhimääruses tulenevad ministeeriumi struktuuri muutmisest ja osakondade põhiülesannete täpsustamise vajadusest. Muudatused puudutavad riigisaladuse tagamise talitust ja õigusosakonda.

16. Teenistuslik järelevalve kultuuriministri käskkirja üle

Esitaja: Aino Lepik von Wirén

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: Kultuuriministri käskkirjaga 05.08.98 nr 142 jäeti riigi omandisse riigi omandis olevate hoonete ja rajatiste aluse ja neid teenindava maana Pühajärve vallas asuv Eesti Olümpia Õppetreeningkeskuse "Tehvandi" kasutada olev maaüksus (52,8 ha). Vabariigi Valitsuse seaduse §93 lg 1, lõike 2, punkti 3 ja §94 lõigete 1 ja 2 alusel esitas Alvar Linnamägi Eesti Vabariigi peaministrile avalduse kultuuriministri käskkirja kehtetuks tunnistamiseks teenistusliku järelevalve korras.