Sa oled siin

Valitsuse 20.06.2000 istungi info ja päevakord

20. juuni 2000 - 0:00

VABARIIGI VALITSUSE ISTUNGI PÄEVAKORD

 

Algus kell 10.00, Toompeal 20. juunil 2000

 

Kommentaarid valitsuse istungi materjalide kohta on mõeldud taustinformatsiooniks ajakirjanikele või inimestele, kelle töö on seotud ajakirjandusega. Meie poolt ette valmistatud ülevaate kasutamisel tuleb arvestada, et valitsuse istungi käigus võib valitsus jõuda otsusteni, mis erinevad istungile esitatud materjalidest. Seepärast palume enne valitsuse istungi lõppu avaldada käesolevaid materjale arvestusega, et need pole lõplikud.

 

1. Eesti põllumajanduse arengu strateegia

Esitaja: I. Padar

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Eesti põllumajanduse arengu strateegia eesmärgiks on sõnastada põllumajanduspoliitika eesmärgid ning meetmed nende saavutamiseks Euroopa Liiduga liitumiseelsel perioodil. Aastatel 2000-2003 on kavas võtta üle Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika (CAP) meetmed. Esitatud eelnõu kohaselt peaks lähiaastatel tööhõive põllumajandussektoris moodustama 6-7 % kogu tööhõivest. Peamisi põllumajandussaadusi toodetakse põhiliselt siseturu tarbeks. Eelisareng nähakse ette piimatootmisele, milleks on Eestis eeldused. Kõrgema lisaväärtusega piimatooteid kavandatakse eksportida. Nähakse ette ka alternatiivsete põllumajandussaaduste ja tehniliste kultuuride tootmise laiendamine arvestades reaalset turuväljundit

 

2. Siseküsimuste eurointegratsioonialane arengukava

Esitaja: T. Loodus

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Siseministeerium esitab valitsusele siseküsimuste eurointegratsiooni-alase arengukava. Euroopa Liitu integreerumiseks justiits- ja siseküsimuste tegevuskava koostamiseks on moodustatud töögrupp. Töögrupi poolt koostatud arengukava eesmärk on selgitada välja vajadused eurointegratsiooniprotsessiks siseküsimuste valdkonnas koos rahaliste vahendite, välisabi, investeeringute, õigusloome, koostöö Euroopa Liidu liikmesriikide ja teiste kandidaatriikidega, eurointegratsioonialase koolituse ning ajakavaga nimetatud eesmärkide saavutamiseks. Arengukava väljatöötamisel on võetud aluseks Vabariigi Valitsuse 2000. aasta eurointegratsioonialane tegevuskava. Eelnõu punktis 2 tehakse justiitsministrile, rahandusministrile, siseministrile, sotsiaalministrile, teede- ja siseministrile ning välisministrile ülesandeks tagada nimetatud arengukavas püstitatud eesmärkide täitmiseks vajalike rahaliste vahendite planeerimine ministeeriumide eelarvesse.

 

3. Seisukoha andmine:

1) Riigikogu liikmete Olev Raju, Mihhail Stalnuhhini ja Vladimir Velmani algatatud käibemaksuseaduse paragrahvi 18 muutmise seaduse eelnõu (427 SE) kohta

Esitaja: S. Kallas

 

2) Riigikogu majanduskomisjoni algatatud haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu (428 SE) kohta

Esitaja: M. Rask, S. Kallas

 

3) Riigikogu liikme Mihhail Stalnuhhini algatatud haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu (429 SE) kohta

Esitaja: M. Rask, T. Loodus

 

4) Riigikogu maaelukomisjoni algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (433 SE) kohta

Esitaja: M. Rask

 

5) Riigikogu liikmete Urmas Laht'i ja Georg Pelisaare algatatud taluseaduse eelnõu (434 SE) kohta

Esitaja: I. Padar

 

4. Meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu koostis- ja kvaliteedinõuded ning selle valmistamiseks kasutatavate ainete ja käitlemise suhtes esitatavad nõuded ning märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded ja kord

Esitaja: I. Padar

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks toiduseaduse alusel määruse "Meditsiinilistel näidustustel kasutamiseks ettenähtud toidu koostis- ja kvaliteedinõuded ning selle valmistamiseks kasutatavate ainete ja käitlemise suhtes esitatavad nõuded ning märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded ja kord". Meditsiinilistel näidustustel kasutamiseks ettenähtud toidud ehk ravitoidud on eritoitude grupp, mis on spetsiaalselt valmistatud ja ettenähtud kasutamiseks arsti juhendamise all. Eritoit on toit, mis on mõeldud tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele ning mis seetõttu on valmistatud eritehnoloogiat kasutades või millel on tavatoidust erinev koostis. Ravitoidud peavad vastama tavatoidule esitatavatele nõuetele ja ei tohi ohustada tarbija tervist

 

5. Sanitaar- ja fütosanitaarmeedet sisaldava õigusakti või välislepingu eelnõust teavitamise kord

Esitaja: I. Padar

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks tehnilise normi ja standardi seaduse alusel ja kooskõlas Eesti Vabariigi Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepinguga (Marrake´i lepinguga) ühinemise protokolli ratifitseerimise seadusega määruse "Sanitaar- ja fütosanitaarmeedet sisaldava õigusakti või välislepingu eelnõust teavitamise kord". Määrus on vajalik Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) liitumisest tulenevate kohustuste täitmiseks. Eelnõu eesmärk on kohustada asjaomaseid institutsioone väljatöötatud eelnõudest teavitama

 

6. Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded

Esitaja: E. Nestor

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks määruse, millega kinnitatakse plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Valitsuse 24. aprilli 2000 istungil oli arutusel määruse eelnõu " Nõuded plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise kohta töökohal". Arutelu otsustati käsitleda esimese lugemisena ning sotsiaalministeeriumile tehti ülesandeks vaadata määruse eelnõu läbi, arvestades justiitsministri, keskkonnaministri ja õiguskantsleri märkusi ja ettepanekuid. Sotsiaalministeeriumi seletuskirja kohaselt on esitatavas määruse eelnõus arvestatud istungil tehtud justiitsministri ja õiguskantsleri ettepanekutega ning kooskõlastatud veelkord keskkonnaministeeriumi ja justiitsministeeriumiga.

Nimetatud määrusega soovitakse sätestada administratiivsed, juriidilised ja majanduslikud abinõud töötajate tervise tagamiseks plii ja tema ühendite kasutamisel erinevates tööprotsessides.

 

7. Tervisekaitsenõuded supelrannale ja suplusveele

Esitaja: E. Nestor

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks määruse "Tervisekaitsenõuded  supelrannale ja suplusveele". Määruse eelnõu on välja töötatud arvestades elanike õigust tervise kaitsele, turismi kui olulise majandusharu vajadusi ja Euroopa Liidu direktiivis esitatud nõudeid. Sätestatakse nõuded veekogude kvaliteedile, selle kontrolli sagedusele ja meetodile, samuti nõuded randade asutamisele, kasutamisele ja hooldamisele.

 

8. Stipendiumide ning muude õppe- ja teadustööks antavate toetuste tulumaksust vabastamise tingimused

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab tulumaksuseaduse alusel heaks määruse stipendiumide ning muude õppe- ja teadus-tööks antavate toetuste tulumaksust vabastamise tingimuste kehtestamiseks. Eelnõu esitamine on tingitud  uue "Tulumaksuseaduse" jõustumisest 1. jaanuarist 2000. Maksuvabad on seaduse alusel makstavad stipendiumid ja toetused ning stipendiumid ja muud õppe- ja teadustööks antavad toetused, mis makstakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel. Määrusega eelnõuga määratakse kindlaks maksuvabade stipendiumide ja muude õppe- ja teadus-tööks antavate toetuste andjate ring ja tulumaksust vabastamise tingimused.

 

9. Elektrivõrguga liitumise kord

Esitaja: M. Pärnoja

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks energiaseaduse alusel elektrivõrguga liitumise korra. Energiaseaduse on sätestatud:"(4) Energia-, vedelkütuse- ja gaasivõrguga liitumise korra kehtestab Vabariigi Valitsus." Majandusministeeriumi, Eesti Gaasiliidu, ASi Eesti Energia, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu ning ASi Tallinna Soojus spetsialistidest moodustatud töörühm analüüsis Vabariigi Valitsuse 17. märts i 1998. a määrust nr 64 "Energia- ja gaasivõrguga liitumise korra kinnitamine" ning jõudis seisukohale, et energiamajanduses on 1998. aastast kuni 2000. aastani toimunud muudatused ning on otstarbekohane välja töötada elektri-, gaasi- ja soojusvõrkudega liitumise reguleerimiseks kolm uut iseseisvat õigusakti.

 

10. Soojusvõrguga liitumise kord

Esitaja: M. Pärnoja

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks energiaseaduse alusel elektrivõrguga liitumise korra. Energiaseaduse paragrahvi 16 lõikes 4 on sätestatud:"(4) Energia-, vedelkütuse- ja gaasivõrguga liitumise korra kehtestab Vabariigi Valitsus." Majandusministeeriumi, Eesti Gaasiliidu, ASi Eesti Energia, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu ning ASi Tallinna Soojus spetsialistidest moodustatud töörühm analüüsis Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 1998. a määrust nr 64 "Energia- ja gaasivõrguga liitumise korra kinnitamine" ning jõudis seisukohale, et energiamajanduses on 1998. aastast kuni 2000. aastani toimunud muudatused ning on otstarbekohane välja töötada elektri-, gaasi- ja soojusvõrkudega liitumise reguleerimiseks kolm uut iseseisvat õigusakti. Eelnõu kohaselt reguleeritakse võrguühenduse kasutamise ja soojustarne katkestamise tingimusi, lepingu lõpetamisega, mõõtesüsteemide paigaldamise ja vahetamisega seotud küsimusi. Seletuskirjas on märgitud, et soojusenergia tootmist ja ülekannet ei reguleerita Euroopa Liidu õigusaktidega

 

11. Gaasivõrguga liitumise kord

Esitaja: M. Pärnoja

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks energiaseaduse alusel gaasivõrguga liitumise korra. Energiaseaduse paragrahvi 16 lõikes 4 on sätestatud:"(4) Energia-, vedelkütuse- ja gaasivõrguga liitumise korra kehtestab Vabariigi Valitsus." Majandusministeeriumi, Eesti Gaasiliidu, ASi Eesti Energia, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu ning ASi Tallinna Soojus spetsialistidest moodustatud töörühm analüüsis Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 1998. a määrust nr 64 "Energia- ja gaasivõrguga liitumise korra kinnitamine" ning jõudis seisukohale, et energiamajanduses on 1998. aastast kuni 2000. aastani toimunud muudatused ning on otstarbekohane välja töötada elektri-, gaasi- ja soojusvõrkudega liitumise reguleerimiseks kolm uut iseseisvat õigusakti. Esitatud määruse eelnõu kohaselt reguleeritakse gaasivõrguettevõtja tegevuspiirkonnas asuvate gaasitarbijate gaasipaigaldiste ja gaasivõrkude liitumist gaasivõrguga ning tarbijate gaasipaigaldiste võimsuse muutmist

 

12. Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 1998. a määruse nr 64 "Energia- ja gaasivõrguga liitumise korra kinnitamine" kehtetuks tunnistamine

Esitaja: M. Pärnoja

Tüüp: määruse eelnõu

K: Majandusministeerium on energiaseaduse paragrahvi 16 lõike 4 alusel koostanud kolm määruse eelnõu: 1) Elektrivõrguga liitumise kord; 2) Soojusvõrguga liitumise kord ja 3) Gaasivõrguga liitumise kord. Eelnõud on esitatud valitsuse 20. juuni 2000. a päevakorda ja nende jõustumise ajaks on märgitud 1. august 2000. a ning kooskõlas sellega esitab majandusministeerium ettepaneku Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 1998. a määruse nr 64 "Energia- ja gaasivõrguga liitumise korra kinnitamine" kehtetuks tunnistamiseks 1. augustist 2000. a. "Energiaseaduse" paragrahvi 16 lõikes 4 on sätestatud: "(4) Energia-, vedelkütuse- ja gaasivõrguga liitumise korra kehtestab Vabariigi Valitsus." Majandusministeeriumi, Eesti Gaasiliidu, ASi Eesti Energia, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu ning ASi Tallinna Soojus spetsialistidest moodustatud töörühm analüüsis Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 1998. a määrust nr 64 "Energia- ja gaasivõrguga liitumise korra kinnitamine" ning jõudis seisukohale, et energiamajanduses on 1998. aastast kuni 2000. aastani toimunud muudatused ning on otstarbekohane välja töötada elektri-, gaasi- ja soojusvõrkudega liitumise reguleerimiseks kolm uut iseseisvat õigusakti.

 

13. Vabariigi Valitsuse 3. juuni 1997. a määruse nr 106 "Õigusvastaselt võõrandatud maal hooldusraie tegemise ja piirisihtide raiumise korra kinnitamine" ja Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 1998. a määruse nr 73 "Erastataval maal asuva metsa maksumuse määramise korra kinnitamine" muutmine

Esitaja: H. Kranich

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus muudab oma varajasemat määrust nr 106 3.juunist 1997.a "Õigusvastaselt võõrandatud maal hooldusraie tegemise ja piirisihtide raiumise korra kinnitamine" ja määrust nr 73 31.märtsist 1998.a "Erastataval maal kasvava metsa maksumuse määramise korra kinnitamine" muutmine" nimetatud määruste kooskõlla viimiseks seadusega.

 

14. Kaitseväelaste saatmine ühisõppustele ja rahvusvaheliste ühisõppuste korraldamine Eesti Vabariigi territooriumil

Esitaja: J. Luik

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel kaitseväe kasutamise seaduse kohaselt Vabariigi Valitsus otsustab kaitseväe juhataja ettepanekul kaitseväelaste saatmise ühisõppustele teiste riikide territooriumile ja rahvusvaheliste ühisõppuste korraldamise Eesti Vabariigi territooriumil. Kaitseministeerium esitab nimetatud seaduse alusel ja tulenevalt kaitseväe juhataja ettepanekust korralduse eelnõu Eesti kaitseväelaste saatmise kohta 2000.aasta II poolaastal teiste riikide territooriumidel toimuvatele õppustele (12 õppust) ja Eesti Vabariigi territooriumil rahvusvaheliste ühisõppuste korraldamiseks (2 ühisõppust). Kaitseväe osalemist Eesti territooriumil toimuvail õppustel ja Leedu Vabariigis toimuval ühisõppusel "SQUADEX 3" finantseeritakse Eesti Mereväe eelarvest, osalemist teiste riikide territooriumidel toimuvatel õppustel finantseeritakse "Partnerlus rahu nimel" programmile ettenähtud vahenditest. Eelnõu kohaselt kaitseväe juhataja lahendab ühisõppustel osalemisega seotud küsimused ning vajadusel lepib kokku ühisõppustel osalemisega seotud tehnilistes küsimustes

 

15. Erandina elamisloa andmine

Esitaja: J. Luik

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks korralduse, millega antakse erandina elamisluba 31 isikule. Valitsus on moodustanud asjatundjate komisjoni välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalaste ja nende perekonnaliikmete poolt esitatud elamisloa taotluste läbivaatamiseks. Välismaalaste seaduse alusel ja kooskõlas valitsuse 23. novembri 1999.a määrusega nr 362 kinnitatud "Elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning tühistamise korra" punktiga 24 ja "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" artikli 2 punktiga 1 teha erand "Välismaalaste seaduse" paragrahvi 12 lõike 4 punktidest 7 ja 14 ning anda tähtajaline elamisluba 31 isikule. Kui taotleja on "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirjas, teeb otsuse tähtajalise elamisloa andmise kohta erandina Vabariigi Valitsus. Komisjon on eelnõus nimetatud välismaalaste taotlused läbi vaadanud ja leidnud, et nende isikute taotlused ja erandi tegemine "Välismaalaste seaduse" paragrahvi 12 lõike 4 punktidest 7 ja 14 on põhjendatud. Taotlejate suhtes ei ole tuvastatud "Välismaalast e seaduse" paragrahvi 12 lõike 4 punktides 1-4, 9-13 ja 15 nimetatud asjaolu.

 

16. Eesti kodakondsusest vabastamine

Esitaja: T. Loodus, K. Saks

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus vabastab Eesti kodakondsusest 35 isikust, kellest 23 isikut on täisealised, kes on sooviavalduse Eesti kodakondsusest vabastamiseks esitanud kodakondsuse seaduse alusel. 12 eelnõus nimetatud isikut on alla 15-aastased alaealised, kelle Eesti kodakondsusest vabastamist taotleb tema vanem. Nende isikute sooviavaldused on esitatud  kodakondsuse seaduse paragrahvi 24 lõikes 2 sätestatud korras. Kõik eelnõus loetletud isikud elavad püsivalt välisriigis ja soovivad vabastamist Eesti kodakondsusest seoses sooviga saada asukohariigi kodakondsus. Neist 27 elavad Soome Vabariigis ja 8 Rootsi Kuningriigis. Korralduses nimetatud 35 isikut on täitnud kodakondsuse seaduses sätestatud tingimused ja puuduvad piirangud Eesti kodakondsusest vabastamiseks

 

17. Volituste andmine

Esitaja: M. Pärnoja

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus volitab majandusminister Mihkel Pärnoja hääletama riigi esindajana OÜ Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudi osanike koosolekul osaühingu "Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudi" lõpetamise küsimuse otsustamisel. Korralduse eelnõu aluseks on "Riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduse" paragrahvi 5 lõike 1 punkt 6, milles sätestatu kohaselt kuulub Vabariigi Valitsuse pädevusse riigi poolt ministeeriumi või maavalitsuse kaudu eraõiguslike juriidiliste isikute asutamisega ja nendes riigi osalemisega seotud küsimuste otsustamine. Vabariigi Valitsus otsustab riigi esindajale äriühingu aktsionäride või osanike või mittetulundusühingu liikmete üldkoosolekul hääletamiseks volituste andmise juriidilise isiku lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ning võlakirjade väljalaskmise otsustamiseks. Riigikantseleis on korralduse eelnõu täpsustatud ning eelnõus on sõna "üldkoosolekul" asendatud sõnadega "osanike koosolekul", kuna vastavalt "Äriseadustiku" paragrahvile 170 on osaühingu juhtimisorganiks osanike koosolek. OÜ Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudi tegevuse jätkamine on majandusministeeriumi seletuskirjas märgitu kohaselt perspektiivitu

 

18. Vabariigi Valitsuse 14. aprilli 1998.a korralduse nr 333-k "Eesti-Ukraina ühiskomitee Eesti-poolse koosseisu kinnitamine" muutmine

Esitaja: T. H. Ilves

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Välissuhtlemisseaduse alusel ja kooskõlas Eesti Vabariigi ja Ukraina vahelise vabakaubanduslepinguga muudab valitsus oma varajasemat korraldust nr 333-k 14. aprillist 1998.a "Eesti-Ukraina ühiskomitee Eesti-poolse koosseisu kinnitamine". Eesti Vabariigi ja Ukraina vaheline vabakaubandusleping jõustus 14. märtsil 1996.a Lepingu artikkel 2 näeb ette ühiskomitee moodustamist, mis vastutab lepingu järelevalve eest ning jälgib selle elluviimist. Vabariigi Valitsuse  14. aprilli 1998. a korraldusega nr 333-k kinnitati Eesti Vabariigi ja Ukraina vahelise vabakaubanduslepingu alusel moodustatava ühiskomitee Eesti-poolne koosseis, kuhu kuuluvad majandusministeeriumi, põllumajandusministeeriumi, välisministeeriumi ja Tolliameti esindajad. Seoses tööülesannete ümberjaotumisega ning personali ümberpaiknemisega ministeeriumides on tekkinud vajadus ühiskomitee Eesti-poolset koosseisu muuta. Eelnõuga arvatakse koosseisust välja Clyde Kull, Heti Elbing, Peeter Kapten, Tiit Matsulevitd, Rein Oidekivi ja Andres Talvik ning nimetatakse koosseisu juhiks Mait Martinson ja liikmeteks Oleg Epner, Urmas Koidu, Kirke Kraav, Heiti Mäemees, Sven Mäses, Tiit Naber, Anne Niinepuu ja Margus Solnson. Samuti tehakse täpsustused osade koosseisu liikmete ametinimetustes.

 

19. Riigivara tasuta üleandmine:

1) Põlva linnas Aasa 5

Esitaja: E. Nestor

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Riigivaraseaduse kohaselt võib riigivara valitseja valitsemisalas olevat kinnisvara vajadusel tasuta üle anda ühelt riigivara valitsejalt teisele. Kui kinnisvara üleandjaks ja saajaks on valitsusasutused, toimub kinnisvara üleandmine Vabariigi Valitsuse otsusel. Riigivara tasuta üleandmine ja vastuvõtmine toimub nimetatud seaduse paragrahvi 11 lõigetes 1-3 sätestatud korras. Sotsiaalministeerium esitab valitsuse istungile "Riigivaraseaduse" paragrahvi 10 lõike 1 alusel korralduse eelnõu, mille kohaselt tehakse ettepanek sotsiaalministeeriumi valitsemisalas olev Põlvas Aasa 5-21 asuv korteriomand anda tasuta üle justiitsministeeriumi valitsemisele. Varem nimetatud korterit kasutanud Põlvamaa Pensioniamet korterit ei vaja. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. augusti 1995. a määrusega nr 286 kinnitatud "Riigivara võõrandamise korra" punktile 13 esitas justiitsministeerium riigivara registrile taotluse korteri justiitsministeeriumi valitsemisalasse üleandmiseks. Taotluse esitas ka siseministeerium. Eelnõu seletuskirjas märgib sotsiaalministeerium, et justiitsministeeriumi taotlus sooviga saada korter oma valitsemisele laekus rahandusministeeriumile ettenähtud tähtajaks, siseministeeriumi taotlus saabus aga hilinenult ning korralduse eelnõu koostati korteri tasuta üleandmiseks justiitsministeeriumi valitsemisele

 

2) Pärnu linnas Rannametsa tee 1

Esitaja: H. Kranich

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Keskkonnaministeerium esitab korralduse eelnõu, mille kohaselt tehakse ettepanek anda keskkonnaministeeriumi valitsemisalas Pärnus Rannametsa tee 1 asuv kontorihoone, kontorihoone abihoone ja tuletõrjetehnika garaath tasuta üle kaitseministeeriumi valitsemisele. Metsaameti maakondades asuvad kohalikud asutused korraldati ümber keskkonnaministeeriumi struktuuris olevateks maakondades asuvateks keskkonnateenistusteks ning keskkonnaministeerium ei vaja Pärnus Rannametsa tee 1 asuvaid hooneid.

 

20. Riigivara tasuta üleandmine ja riigimaa hoonestusõigusega koormamine (Ida-Virumaal asuvad 14 kinnistut)

Esitaja: H. Kranich

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Riigivaraseaduse kohaselt võib riigivara valitseja valitsemisalas olevat kinnisvara vajadusel tasuta üle anda ühelt riigivara valitsejalt teisele. Kui kinnisvara üleandjaks ja saajaks on valitsusasutused, toimub kinnisvara üleandmine Vabariigi Valitsuse otsusel. Riigivara tasuta üleandmine ja vastuvõtmine toimub nimetatud seaduse § 11 lõigetes 1-3 sätestatud korras. Keskkonnaministeerium esitab korralduse eelnõu, mille kohaselt keskkonnaministeerium annab tasuta üle majandusministeeriumi valitsemisele 14 Ida-Viru maakonnas asuvat maaüksust (kogupindala 38,97 ha) ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 8.novembri 1996.a määrusega nr 276 "Riigimaale hoonestusõiguse seadmise korra kinnitamine" antakse nõusolek Majandusministeeriumile nimetatud maaüksuste avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta hoonestusõigusega koormamiseks aktsiaseltsi Põlevkivi Raudtee kasuks tähtajaga 50 aastat.

 

21. Riigimaa hoonestusõigusega koormamine (Tallinnas Asula 4b ja 4c asuvad maaüksused)

Esitaja: H. Kranich

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Riigivaraseaduse kohaselt valitsusasutuste valitsemisel olevat riigivara võib avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta koormata hoonestusõigusega ainult Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Keskkonnaministeerium esitab korralduse eelnõu tema valitsemisel oleva, Tallinnas Asula 4b ja Asula 4c asuva riigimaa (2 maaüksust, kogupindala 9,4 ha) avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta hoonestusõigusega koormamiseks tähtajaga 99 aastat Jalgpalliklubi FCF kasuks jalgpallikeskuse rajamiseks

 

22. Raha eraldamine:

Vabariigi Valitsuse reservist

1) Välisministeeriumile (Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) Balti regionaalprogrammi finantseerimiseks)

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab raha eraldamise välisministeeriumile 370000 krooni suuruses summas Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) Balti regionaalprogrammi finantseerimiseks. Tulenevalt majandusliku koostöö edasiarendamise vajadusest esitasid Eesti, Läti ja Leedu valitsused 1996.a ühisdeklaratsiooni, milles paluti kaaluda võimalust Balti regionaalprogrammi ellukutsumiseks ning väljendati soovi ühineda OECD-ga tulevikus. 1998.a märtsis kiitis OECD programmi heaks. Balti regionaalprogrammi eesmärgiks on Balti riikide integreerimine maailmamajandusse. Taotlusele on lisatud rahandusministeeriumi eriarvamus, mille kohaselt tuleks nimetatud summa eraldada Vabariigi Valitsuse reservi humanitaar- ja arenguabiks määratud vahenditest

 

2) Kultuuriministeeriumile (tehnilise järelevalve tööde eest tasumiseks OÜ-le H. Uuetalu tulenevalt Tallinna Linnakohtu kohtuotsusest)

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab raha eraldamise oma reservist kultuuriministeeriumile 76285 krooni suuruses summas ülekandmiseks OÜ-le H. Uuetalu tehnilise järelevalve tööde eest tulenevalt Tallinna Linnakohtu 20. aprilli 2000 kohtuotsusest. Raha on kultuuriministeeriumile vajalik, et täita võlakohustust, mis tekkis OÜ H. Uuetalu ja Hiiu Maakonna Muuseumi vahel 24.07.1997 sõlmitud tööettevõtulepingust restaureerimistööde tehniliseks järelevalveks

 

23. Kohtus asjaajamiseks volituste andmine:

1) keskkonnaministri taotlusel (Leili Küti hagis)

Esitaja: H. Kranich

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus volitab Lääne-Viru maavanemat Marko Pomerantsi (edasivolitamise õigusega) esindama Eesti Vabariiki kostjana kõigis kohtuinstantsides Leili Küti hagis Eesti Vabariigi vastu kinnistusraamatu kande kustutamise ja kinnistusregistriosa sulgemise nõudes. Hageja on esitanud Lääne-Viru Maakohtule hagiavalduse, milles väidetakse, et on rikutud maa ostueesõigusega erastamise korda ning taotletakse Vihula vallas Vergi külas asuva Tolli kinnistu registriosa 7871 kannete kustutamist ja registriosa sulgemist.

 

2) justiitsministri taotlusel (Anne Kanguri, Laine Tarti ja Ivo Tarti hagis)

Esitaja: M. Rask

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus volitab justiitsministeeriumi kantslerit Mihkel Oviiri (edasivolitamise õigusega) esindama Eesti Vabariiki kostjana kõigis kohtuinstantsides Anne Kanguri, Laine Tarti ja Ivo Tarti hagis Eesti Vabariigi vastu vaibetunnistuse tühiseks tunnistamise ja omandiõiguse tunnistamise nõudes. Anton Tarti poeg Prits Tart suri 09.02.1996. a. Pärandi vastuvõtmise käigus avastasid Prits Tarti pärijad, et 1960. a vaibetunnistuse väljaandmisega ja nende isale Prits Tartile pärimisõiguse tunnistuse väljaandmisega, mille kohaselt Prits Tarts päris üksnes 1/2 mõttelise osa oma isa Anton Tarti varast, on rikutud seadusi ja teisi õigusakte. Anne Kangur, Laine Tart ja Ivo Tart esitasid hagi Eesti Vabariigi vastu vaibetunnistuse tühiseks tunnistamiseks ja omandiõiguse tunnustamiseks. Riigi esindaja on kutsutud Lääne-Viru Maakohtusse

 

3) kaitseministri taotlusel (Enely Tiidebergi kaebuses)

Esitaja: J. Luik

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus volitab kaitseministeeriumi kantslerit Tarmo Mändi (edasivolitamise õigusega) esindama Eesti Vabariiki kolmanda isikuna kõigis kohtuinstantsides Enely Tiidebergi kaebuses Viru Üksik-jalaväepataljoni ülema toimingu ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja saamata jäänud lisatasude väljamõistmiseks. Kaebuse esitaja oli tegevteenistuses Viru Üksik- jalaväepataljonis tähtajalise tegevteenistuslepingu alusel. Enne lepingu tähtaja lõppemist muudeti lepingut ja ta suunati tööle kaitseväeametnikuna, mistõttu E. Tiideberg taotleb lepingu muutmise seadusevastaseks tunnistamist ning lisatasude väljamaksmist.

 

4) kaitseministri taotlusel (hoone üleandmis-vastuvõtmisakti kehtetuks tunnistamise nõudes)

Esitaja: J. Luik

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus volitab kaitseministeeriumi kantslerit Tarmo Mändi (edasivolitamise õigusega) esindama Eesti Vabariiki hagejana kõigis kohtuinstantsides Eesti Tehnika- ja Spordiklubi vastu ALMAVÜ Saaremaa Tehnika- ja Spordiklubi ning AS Tirp vahel 01.11.1990.a sõlmitud Kuressaares Väljaku 5 asuva hoone üleandmis- vastuvõtmisakti kehtetuks tunnistamiseks. Nimetatud hoone on Kaitseliidu Saaremaa Maleva valduses ning kantud riigivara nimekirja kaitseministeeriumi valitsemisalas

 

24. Riigieelarve seaduse eelnõu

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Rahandusministeerium esitab valitsuse istungile "Riigieelarve seaduse" eelnõu, mis määrab kindlaks riigieelarve koostamise põhimõtted.

 

25. Rahvusvahelise lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu

Esitaja: T. H. Ilves, M. Rask

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks rahvusvahelise lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu. Rahvusvahelise lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise konventsiooni võttis vastu Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverents 25. oktoobril 1980.a. Konventsiooni eesmärk on kaitsta lapsi nende õigusvastasest äraviimisest või kinnipidamisest tulenevate kahjulike mõjude eest ja rakendada õigusabinõusid, et laps viivitamata pöörduks tagasi oma hariliku viibimiskoha riiki, ning et järgitaks lapse eraldi elavate vanemate õigust oma last külastada. Konventsiooni osalisriigi kodanikel ja isikutel, kes harilikult viibivad osalisriigis, on õigus saada konventsiooni kohaldamisega seotud juhtudel õigusabi teises konventsiooniosalises riigis samadel alustel ja tingimustel, nagu selle riigi kodanikel. Konventsiooni järgi on riik kohustatud isikule osutama tasuta õigusabi ja andma tasuta õigusnõu. Vastavalt konventsiooni artiklile 6 määrab konventsiooniosaline riik keskasutuse, kelle ülesanne on konventsioonist tulenevate kohustuste täitmine. Keskasutus tuvastab õigusvastaselt äraviidud lapse asukoha, korraldab lapse vabatahtliku tagastamise, algatab kohtu- või haldusmenetluse, jälgib külastusõiguse elluviimist ja teatab teisele konventsiooniosalisele, milliseid abinõusid on konventsiooni kohaselt rakendatud. Seletuskirja kohaselt oleks Eesti Vabariigis nimetatud asutuseks justiitsministeerium, kes on keskasutuseks ka mitmete teiste õigusabi käsitlevate konventsioonide rakendamisel. Eelnõu kohaselt kavatseb Eesti Vabariik konventsiooni artikli 42 ja artikli 24 lõike 2 kohaselt teha reservatsiooni, et aktsepteerib ainult inglise keeles esitatud taotlusi, kirju või muid dokumente. Samuti teeb Eesti Vabariik reservatsiooni artikli 42 ja artikli 26 lõike 3 alusel, et ei võta endale kohustusi seoses artikli 26 lõikes 2 nimetatud kuludega, mis tulenevad advokaadi või õigusnõustaja osalemisest või kohtumenetlusest, välja arvatud juhul, kui kulutusi võib katta riigi õigusabi- ja õigusnõustamise süsteemi kaudu

 

26. Eesti elamumajanduse arengukava aastani 2010 ja Vabariigi Valitsuse 21. aprilli 1998. a korraldusega nr 350-k "Elamumajanduse asjatundjate komisjoni moodustamine" moodustatud asjatundjate komisjoni töö lõpetamine

Esitaja: M. Pärnoja

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Elamumajanduse asjatundjate komisjonile tehti ülesandeks töötada välja elamumajanduse pikaajaline arengukava ning esitada ettepanekuid asjakohaste õigusaktide täiendamiseks. Komisjoni poolt väljatöötatud "Eesti elamumajanduse arengukava aastani 2010" oli Vabariigi Valitsuse 23. novembri 1999. a nõupidamise päevakorras, kuid küsimust nõupidamisel ei käsitletud. Majandusministrile tehti ülesandeks esitada arengukava pärast täpsustuste tegemist uuesti valitsuse nõupidamisel arutamiseks. Majandusministeerium on täpsustanud "Eesti elamumajanduse arengukava aastani 2010"

 

Kuna elamumajanduse pikaajalise arengukava väljatöötamiseks moodustatud elamumajanduse asjatundjate komisjon on sisuliselt oma töö lõpetanud, siis kiidab valitsus heaks korralduse, millega lõpetatakse vastava komisjoni töö.

 

27. Sihtasutuste refo