Sa oled siin

Valitsuse 19.9.2019 istungi kommenteeritud päevakord

18. september 2019 - 17:01

Homme kell 10.00 toimub valitsuse pidulik istung ja pressikonverents Eesti Pangas, et ära märkida 75. aasta möödumist Otto Tiefi valitsuse tegevusest Eesti iseseisvuse taastamise nimel II maailmasõjas. Tiefi valitsus tegutses peamiselt Eesti Panga praegustes ruumides.

Istungile järgneb kell 12 Eesti Panga pressiruumis toimuv pressikonverents. Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme, välisminister Urmas Reinsalu ning riigihalduse minister Jaak Aab.

Lisainfo: Maria Murakas, tel. 5219572


1. Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja:  rahandusminister Martin Helme
Tüüp: seaduse eelnõu

Rahandusminister esitab valitsusele heaks kiitmiseks eelnõu, millega võetakse üle käibemaksudirektiivi (direktiiv 2018/1910) muudatused. Muudatustega ühtlustatakse Euroopa Liidu tasandil nõudmiseni varu ja aheltehingute maksukäsitlus. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 1. jaanuar 2020.

Nõudmiseni varu on kaup, mille müüja toimetab ostjaga sõlmitud kokkuleppe alusel ostja teise liikmesriigi lattu ootele, kuni ostja selle kauba laost välja ostab. Kuni ostjale üleandmiseni on kaup müüja omandis. Muudatusega lihtsustatakse piiriülest ettevõtjate vaheliste kaubatehingutega tegelevate ettevõtjate käibemaksustamise korda, mis vähendab ettevõtja halduskoormust. Kehtiva korra kohaselt tuleb kauba müüjal antud juhul teises liikmesriigis registreerida ennast käibemaksukohustuslasena ja deklareerida seal kauba müük siseriikliku müügina.

Muudatuse kohaselt deklareerib kauba müüja üksnes ühendusesisest käivet nõudmiseni varuna teise liikmesriiki toimetatud kauba seal võõrandamise hetkel, ehk kauba müük deklareeritakse ja maksustatakse Eestis 0%-lise määraga ning teises liikmesriigis tal sellise tehingu registreerimise või aruandluse kohustust ei teki.

Eelnõu kohaselt kehtestatakse reeglid piiriüleste aheltehingute maksustamiseks. Aheltehing on sama kauba järjestikune võõrandamine ehk tehingute ahel, kusjuures kaup toimetatakse otse esimeselt müüjalt teise liikmesriiki kauba viimasele ostjale. Tehingute ahelas on 0%-lise määraga maksustatava kauba võõrandamine teise liikmesriigi edasimüüjatele, kes toimetavad kauba ise või kelle nimel teeb seda kolmas isik, tehingute ahela viimasele kauba ostjale. Ülejäänud tehingud ahelas on käsitletavad siseriikliku käibena.

Liikmesriikides on aheltehingute maksustamise praktika erinev, mistõttu ettevõtjatel puudub selles osas õiguskindlus. Erineva praktika tõttu võib kaasneda tehingu topeltmaksustamine või maksustamata jätmine.

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2020.

2. Riigi 2018. aasta majandusaasta koondaruande heakskiitmine
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Rahandusminister teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks riigi auditeeritud 2018. aasta majandusaasta koondaruanne. Koondaruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aruandest, informatsioonist kohaliku omavalituse üksuste ning avaliku ja valitsussektori kohta. Aruande juurde kuulub ka Riigikontrolli kontrolliaruanne.

3. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras alla hariliku väärtuse võõrandamiseks Nõo vallale (Nõo alevikus Lao tn 1a kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: korralduse eelnõu

Keskkonnaministeerium soovib valitsuselt nõusolekut võõrandada Tartumaal Nõo alevikus asuv Lao tn 1a kinnistu otsustuskorras Nõo vallale müügihinnaga 65% selle harilikust väärtusest, milleks on 14 950 eurot. Omavalitsus soovib ehitada kinnistule kortermaja.

4. Riigivara valitseja määramine (Narvas, Tallinna mnt 42-78 asuva korteriomandi 1/6 mõtteline osa)
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: korralduse eelnõu

Riigihalduse minister teeb valitsusele ettepaneku määrata riigi päritud vara, milleks on Narva linnas Tallinna mnt 42-78 asuva korteriomandi 1/6 mõtteline osa, valitsejaks rahandusministeerium.

5. Ülevaade 2018. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Riigihalduse minister esitab valitsusele heaks kiitmiseks rahandusminsiteeriumi koostatud ülevaate eelmisel aastal Eestis antud riigiabi ja vähese tähtsusega abi kohta.

Eesti riik ja Euroopa Liit toetasid möödunud aastal Eesti ettevõtlust kokku 350,6 miljoni euroga, summa kasvas aastaga 13,4%.

Riigiabi anti mullu 304,2 miljonit eurot ja selle osakaal sisemajanduse kogutoodangust oli 1,18%. Riigiabist enamik ehk 90,5% anti toetustena (275,4 miljonit eurot). Järgnesid 9,5% maksuvabastused ja maksusoodustused (28,8 miljonit eurot). Väike osa, 0,03% ehk pisut üle 0,1 miljoni euro, anti tagatise vormis.

Riigiabi kogumahu suurenemist mõjutas eelkõige horisontaalse riigiabi kasv 29,5 miljoni euro võrra, valdkondlikult seatud eesmärkide toetamiseks anti kokku 248,3 miljonit eurot.

Üle poole riigiabist ehk 157,9 miljonit eurot eraldati keskkonnakaitseabiks. Kasvas ka riigiabi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks, mida anti kokku 66,1 miljonit eurot. Veel anti abi 13,3 miljonit eurot teadus- ja arendustegevuseks, mis kasvas aastaga 5,2 miljonit eurot. Regionaalabi moodustas 11,1 miljonit eurot, kasvades aastaga 29%. Spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antud abi moodustas 10,5 miljonit eurot.

Lisaks anti erinevateks eesmärkideks ja erinevate tegevusvaldkondade toetamiseks vähese tähtsusega abi kokku 46,3 miljonit eurot, mis on 8,7% rohkem, kui aasta varem. Ka vähese tähtsusega abist enamik ehk 98,7 % anti toetustena.

6. Eesti kodakondsuse andmine (7 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus seitsmele isikule, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ning nende suhtes puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.

7. Eesti Vabariigi valitsuse ja Poola Vabariigi valitsuse viisaküsimustes vastastikuse esindamise kokkuleppe muutmise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: korralduse eelnõu

Välisminister teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi viisaküsimustes vastastikuse esindamise kokkuleppe muutmine, mis jõustus 5.aprillil 2010.

Kokkuleppe muutmine on vajalik, kuna Euroopa Liidu viisaeeskirja 1. veebruaril 2020 jõustuvate muudatuste kohaselt peaks esindav liikmesriik vastutama viisamenetluse eest selle protsessi algusest kuni lõpuni, ilma et esindatav liikmesriik oleks kaasatud.

Seetõttu nähakse kokkuleppe artikli 4 uues sõnastuses ette, et juhul kui esindavale poolele esitatud viisataotluse kohta on nõutav esindatava poole keskasutuse või teiste liikmesriikide keskasutuste arvamus, korraldab asjaomased konsultatsioonid esindav pool. Senise kokkuleppe kohaselt peab asjaomased konsultatsioonid korraldama esindatav pool.

Kehtiva kokkuleppe kohaselt esindab Poola Eestit Colombia Vabariigis (Bogota), Etioopia Demokraatlikus Liitvabariigis (Addis Abeba), Korea Rahvademokraatlikus Vabariigis (Pyongyang) ja Korea Vabariigis (Seoul).

8. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.

9. Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete kandidaatide esitamine aastateks 2020–2025 
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku kinnitada Eesti linnade ja valdade liidu poolt valitud kuue liikme ja kuue asendusliikme kandidaadid uueks perioodiks, aastateks 2020–2025. Samuti on esitatud ühe liikme ja ühe asendusliikme kandidaadid juhuks, kui Ühendkuningriik otsustab EL-ist lahkuda, mil Eesti saab Regioonide komitees lisakoha.

Regioonide komitee on Euroopa Liidu nõuandva staatusega poliitiline kogu, mille ülesandeks on kaasata regionaalsed ja kohalikud omavalitsused Euroopa Liidu otsustusprotsessi. Eesti poolt võib liikmeks olla valla- või linnavolikogu liige ning valla- või linnavalitsuse liige, sh linna- või vallavolikogu esimees, vallavanem või linnapea.

Liikmed nimetatakse ametisse viieks aastaks.

10. Informatsioon ja Eesti seisukohad sõbralike kokkulepete ettepanekute kohta
1) Informatsioon ja Eesti seisukoht sõbraliku kokkuleppe sõlmimise kohta
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister teeb ettepaneku nõustuda Euroopa Inimõiguste Kohtu pakutud sõbraliku kokkuleppe sõlmimisega.

2) Informatsioon ja Eesti seisukoht sõbralike kokkulepete sõlmimise kohta
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister teeb ettepaneku nõustuda Euroopa Inimõiguste Kohtu pakutud sõbralike kokkulepetega.

11. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlustes
1) Eesti seisukohad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse kohta (tulirelvadirektiivi mitteõigeaegne ülevõtmine)
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Rikkumismenetluses heidab Euroopa Komisjon Eestile ette direktiivi (EL) 2017/853 (tulirelvadirektiiv) teatud sätete mitteõigeaegset ülevõtmist ja ülevõtmise meetmetest teatamata jätmist.

Põhjendatud arvamusele eelnes rikkumismenetluse ametliku kirja faas, kus Eesti nõustus komisjoni etteheitega, et direktiiv on osaliselt ülevõetud. Eesti selgitas oma vastuses, et direktiivi täielikuks ülevõtmiseks ette valmistatud relvaseaduse muudatused on plaanis esitada menetlemiseks 2019. aasta kevadel valitavale Riigikogu koosseisule.

Komisjonil on seoses direktiivi ülevõtmisega Eestile kümmekond etteheidet, mis puudutavad mõistete defineerimist, aga ka sisulisi nõudeid relvaloa väljastamisele ja relvade markeerimisele ning tulirelvade klasside uuele liigitusele.

Eesti ei nõustu komisjoni kõigi etteheidetega ja selgitab oma vastuses, et direktiivi vastavad sätted on kehtiva relvaseadusega ja selle rakendusaktidega üle võetud. Direktiivi täielikuks ülevõtmiseks vajaliku relvaseaduse, riigilõivuseaduse ja strateegilise kauba seaduse muutmise seaduse eelnõu kiitis valitsus heaks 5. septembri 2019. aasta istungil ning 10. septembril 2019 võeti see Riigikogus menetlusse. Eelnõu jõustub eeldatavasti 1. jaanuaril 2020.

Kuna põhjendatud arvamusele vastamise tähtpäevaks direktiivi täielikuks ülevõtmiseks vajalikud seadusemuudatused ei jõustu, võib komisjon järgmise sammuna esitada hagi Euroopa Kohtusse ja nõuda Eestile rahalise karistuse määramist.

2) Eesti seisukoht Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse kohta (direktiivi 2009/138/EÜ mittenõuetekohane ülevõtmine) 
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisministeerium esitab valitsuse istungile heaks kiitmiseks Eesti seisukoha Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse kohta.

3) Eesti seisukohad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse kohta (direktiivi 2011/92/EL mittenõuetekohane ülevõtmine)
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisministeerium esitab valitsuse istungile heaks kiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse kohta.