Sa oled siin

Valitsuse 19.7.2018 istungi kommenteeritud päevakord

18. juuli 2018 - 16:59

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Esialgse kava kohaselt osalevad kell 12 algaval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, kultuuriminister Indrek Saar ning rahandusminister Toomas Tõniste.



1. Maksukorralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärgiks on muuta maksumenetlus sujuvamaks ja lahendada praktikas tõusetunud probleeme.

Kehtiva õiguse ja kohtupraktika kohaselt võib maksuvõlga sisse nõuda vaid äriühingu juhatuse liikmelt. Edaspidi saab seda nõudma hakata ka äriühingu tegelikult juhilt, kes äriregistrisse kantud juhatuse liikme varjus tegutsedes on põhjustanud ettevõttele tahtlikult maksuvõla.

Kuna kehtiv regulatsioon võib põhjustada segadust ja tarbetuid vaidlusi maksukontrolli liigi määratlemisel, siis kaotatakse revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli mõisted, ühendades need ühtseks maksukontrolli liigiks. Suuremaid põhimõttelisi muudatusi sellega ei kaasne.

Maksu- ja Tolliameti veebilehel hakatakse tulevikus täiendavalt maksuvõla andmetele avalikustama ka teavet isikute muude tasumata kohustuste kohta, mis on sissenõutavaks muutunud ja mida amet administreerib. Nendeks on näiteks maksuhalduri määratud sunnirahad, rahatrahvid ja vastutuskohustused. Seni kehtinud 10 euro suuruse maksuvõla avaldamise asemel hakatakse maksuvõlga koos võimalike kõrvalkohustustega avalikustama alates 100 eurost.

Eelnõuga leevendatakse ka maksukohustuste täitmisega seotud rahalist lisakoormust. Ajatatud maksuvõlalt tasumisele kuuluvat intressi saab hakata lugema ettevõtlusega seotud kuluks, mistõttu ei kuulu see enam maksustamisele tulumaksuga. Ühtlasi täiendatakse regulatsiooni tingimusega, et kui maksumenetlus venib põhjendamatult maksuhaldurist lähtuvate asjaolude tõttu, tekib võimalus põhjendamatult viivitatud perioodi eest tasumisele kuuluvalt maksusummalt intresse mitte arvestada.

Maksuhalduri töö efektiivsemaks muutmise ja maksukohustuslaste kiirema teenindamise huvides sätestatakse seaduses võimalus maksuhalduril väljastada mõningaid haldusakte automaatselt. Maksuhalduril säilib kontroll ja võimalus igal ajahetkel vajadusel sekkuda.

Töötamise registrisse hakatakse muudele andmetele lisaks kandma töötajate ametinimetusi ning töö tegemise asukohta ja määra. Andmed on statistikaametile vajalikud riikliku statistika kogumiseks.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/44d3b0ce-c55b-49e6-a548-e...


2. Arvamuse andmine ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (656 SE) kohta
Esitaja: tervise- ja tööminister Riina Sikkut
Tüüp: arvamuse andmine

Eelnõu eesmärk on kaotada apteekide omandipiirang, mille kohaselt peab alates 2020. aasta 1. aprillist apteegi tegevusloa omaja enamusosalus kuuluma proviisorile, kes on vähemalt ühes endale kuuluvas apteegis juhatajaks.

Ühtlasi soovitakse tunnistada kehtetuks keeld, mille kohaselt ei või üldapteegi tegevusluba omava eraõigusliku juriidilise isiku osanikuks, aktsionäriks või liikmeks olla lisaks seni piiratud isikute ringile ka ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja.

Seletuskirja kohaselt on 2014. ja 2015. aastal ravimiseaduses sätestatud omandistruktuurile kehtestatud piirangud ebaefektiivne meetod apteegiteenuse kvaliteedi ja ravimite kättesaadavuse tagamiseks.

Sotsiaalministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Ravimiseaduse muudatuste eesmärk oli teha ravimid kättesaadavaks ka vähese nõudlusega piirkondades, välistada hulgimüüjate mõju apteegiteenuse osutajatele ja tõsta seeläbi apteegiteenuse kvaliteeti. Samuti oli muudatuste eesmärk vältida apteegiturul üle investeerimist ja turumoonutusi, mis tooks kaasa surve ravimite hinna tõusule. Sotsiaalministeerium on seisukohal, et ettevõtjatele on muudatuste rakendamiseks antud piisav üleminekuaeg viis aastat ning märgib, et apteegireformi rakendamisega seotud väljakutseid on mitmel korral arutatud Riigikogu sotsiaalkomisjonis.

Link eelnõule EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1a5d1b71-1b12-4c62-aac8-9...


3. Vabariigi Valitsuse 17. veebruari 2017. a korralduse nr 52 „Tartu Ülikooli nõukogu koosseisu kinnitamine“ muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: korralduse eelnõu

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps teeb valitsusele ettepaneku nimetada Tartu Ülikooli nõukogu uueks liikmeks Jaan Eha. Muudatus on seotud Toomas Asseri rektoriks valimisega. Enne oli Asser nõukogu liige.


4. Nõusolek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras kasutada andmiseks mittetulundusühingule Naissaarlaste Kogukond
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: korralduse eelnõu

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson teeb valitsusele ettepaneku anda tasu eest otsustuskorras MTÜ-le Naissaarlaste kogukond kasutada Viimsi vallas Tagaküla/Bakbyni külas asuv Naissaare tuletorn koos kõrvalhoonetega.

Tuletorn on töötav navigatsioonimärk meresõiduohutuse tagamiseks ning seda on ka huvilistel võimalik külastada. Kinnistu kasutustasu on 10% piletimüügikäibest, kuid mitte vähem kui 1150 eurot aastas. Sellele lisanduvad kõik riigivara kasutamisega seotud kõrvalkulud.


5. Eesti kodakondsuse taastamine (A.T.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister Andres Anvelt teeb valitsusele ettepaneku taastada Eesti kodakondsus selle alaealisena kaotanud isikule tingimusel, et ta vabastatakse senisest kodakondsusest.


6. Eesti kodakondsusest vabastamine (20 isikut)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister Andres Anvelt teeb valitsusele ettepaneku vabastada 20 isikut Eesti kodakondsusest seoses nende elukohajärgse riigi kodakondsusega saamisega.


7. Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vaheline rahvastikuregistri andmete vahetamise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: korralduse eelnõu

Välisminister Sven Mikser teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vaheline rahvastikuregistri andmete vahetamise kokkuleppe eelnõu.

Kokkuleppe eesmärk on arendada Eesti ja Läti koostööd inimeste vaba liikumise ning rahvastikuregistri ja infovahetamise valdkonnas. Samuti tõhustatakse eelnõuga andmete säilitamist ja analüüsimist nende isikute kohta, kes asuvad elama Lätist Eestisse või Eestist Lätisse. Lisaks võimaldab andmevahetus parandada rahvastikuregistris olevate andmete kvaliteeti.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c437906f-18cc-4264-ad7e-3...


8. Ülevaade õigeaegselt ülevõtmata direktiivist
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: ülevaade

Rahvusvaheliste lennureisijate hulk kasvab iga aastaga, samuti suureneb iga aastaga ka piiriülene kuritegevus. Rahvusvaheliselt tegutsevatel kurjategijatel on reisimisel teatud käitumis- ja liikumismustrid, mille põhjal on võimalik oletada nende kuritegelikku käitumist.

Selliste mustrite jälgimisel tuleb appi broneeringuinfo töötlemine ehk Passenger Name Record (PNR), kus lennufirmad edastavad nende kogutava broneeringuinfo süsteemi, mis analüüsib automaatselt kuritegelikule käitumisele viitavaid kokkulangevusi. Lennufirmad edastavad info süsteemi automaatselt ning reisijatele mingeid lisategevusi ei kaasne.

Broneeringuinfo direktiiv jõustus pärast mitmeid aastaid kestnud läbirääkimisi 27. aprillil 2016. Eestis võeti broneeringuinfo regulatsioon vastu 2016. aasta 1. jaanuaril Euroopa Parlamendiga direktiivi üle peetavate läbirääkimiste ajal ja selleks, et hakata broneeringuinfo töötlemise andmekogu aegsasti arendama.

Direktiivi tekst muutus läbirääkimiste käigus ning seetõttu ei arvestatud 2016. aastal jõustunud eelnõus ka kõigi direktiivi nõuetega. Mitmed täiendused ja muudatused direktiivi lõplikku teksti olid läbirääkimiste käigus kujunenud kompromissi tulemus, kus Euroopa Parlament pööras suurt tähelepanu isikuandmete töötlemisega seotud kaitsemeetmetele.

Siseministeerium on direktiivi täielikuks ülevõtmiseks koostanud politsei ja piirivalve seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu, mis esitati ministeeriumidele kooskõlastamiseks 1. veebruaril 2018. Valitsus kiitis selle heaks 5. juulil ning eelnõu on valmis riigikogus arutamiseks kohe pärast suvepuhkust.


9. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, millega luuakse Euroopa merenduse ühtsete kontaktpunktide keskkond ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/65/EL
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Eelnõu eesmärk on hõlbustada laevade poolt teabe esitamist sadamatele ning luua Euroopa merenduse ühtsete kontaktpunktide keskkond, kuhu on koondatud kogu laeva sadamakülastusega seotud teavitused ühtlustatud vormis.

Laevadel lasuvad sadamakülastuse ajal erinevad teavituskohustused. Komisjoni mõjuhinnang toob välja, et praegu kulub laevadel iga sadamakülastuse korral teavituskohustuste täitmiseks keskmiselt üks kuni kolm tundi. Praegu on suurimaks probleemiks, et eri Euroopa sadamaid külastades on teavituskohustused ja -keskkonnad erinevad. Samuti tuleb sama teavet mitmeid kordi uuesti esitada.

Määruse eelnõu peamine eesmärk on harmoniseerida laevade teavituskeskkond ning tagada, et samu andmeid esitatakse vaid ühel korral (teatud erisusega tolliinfole). Eelnõuga ühtlustatakse teavitusmenetlus, liidesed ja andmevormingud. Andmete sisu, mida laevad peavad sadamakülastuse korral vastavalt EL-i ja rahvusvahelisele õigusele esitama, selle eelnõuga ei muudeta. Komisjoni analüüsi kohaselt peaks määruse rakendumisega teavituskohustuste täitmisele kuluv aeg vähenema poole võrra.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson teeb valitsusele ettepaneku toetada määruse eelnõu üldist eesmärki ühtlustada Euroopa Liidu üleselt laevade teavituskeskkond ning teavitusmenetlus, liidesed ja andmevormingud. Samuti on ministri ettepanek toetada andmete ühekordse esitamise põhimõtet ning andmete jagamist ja taaskasutamist.


10. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamist
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Majandus- ja taristuminister esitab valitsusele seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/96/EÜ kohta, mis käsitleb liiklusohutusele suunatud tegevusi Euroopa Liidu teedel.

Algatuse põhieesmärk on liiklusohutuse suurendamine Euroopa Liidu teedel. Selleks tehakse ettepanek täiustada direktiiviga ette nähtud üksikmeetmeid, laiendada direktiivi reguleerimisala suuremale teedevõrgule, tõhustada parimate praktikate vahetamist liikmesriikide vahel, pöörata senisest rohkem tähelepanu nn vähekaitstud liiklejate ohutusele ja soodustada uute tehnoloogiate (sh isejuhtivate sõidukite) kasutuselevõttu.

Kehtiv direktiiv kohustab liikmesriike üle-euroopalisse teedevõrku kuuluvatel teedel (TEN-T teed) läbi viima:
- taristuinvesteeringu planeerimise etapis liiklusohutusele avalduva mõju hindamise,
- tee-ehitusprojektile liiklusohutusalased auditid,
- teedevõrgu analüüsi (sh liiklusohtlike kohtade kaardistamine) ja selle tulemusel teedevõrgu ohutuse määramise ning
- ohutuse kontrollimise teedevõrgu perioodiliste ülevaatustega.

Ettepanekuga soovitakse direktiivi kohaldamisala laiendada eeskätt kiirteedele ja põhimaanteedele, mis ei ole osa üle-euroopalisest transpordivõrgust, aga ka kõikidele EL-i fondidest finantseeritud teeobjektidele. Lisaks tuleb liiklusohutusalase analüüsi tulemusena jagada teelõigud vastavalt nende ohutustasemetele vähemalt kolme kategooriasse.

Majandus- ja taristuminister teeb valitsusele ettepaneku laiendada direktiivi reguleerimisala kiirteedele ja põhimaanteedele. Samas on ministri ettepanek mitte toetada direktiivi reguleerimisala laiendamist kõigile Euroopa Liidu toetusfondidest rahastatud tee-ehitusobjektidele. Samuti on ettepanek mitte toetada direktiivi kohaldamist EL-i toetusfondidest rahastatud tee-ehitusobjektidele, kui reguleerimisalast jäetakse välja üksikud kergliiklusteed, juurdepääsuteed ning muud sarnased teed või võimaldatakse neil teedel direktiivi paindlikumat rakendamist.

Ministri ettepanek on mitte toetada ka muudatust, millega kehtestatakse kohustus jagada analüüsitav teedevõrk eri kategooriatesse. Ettepaneku kohaselt oleks Eesti valitsus valmis kompromissina kaaluma teedevõrgu jagamist kategooriatesse, kui lepitakse kokku ühises ja eesmärgipärases metoodikas ning sellega ei kaasne ebamõistlikku halduskoormust.

Minister teeb valitsusele ettepaneku seisukohaks, et direktiivi lisad kogu võrku hõlmava liiklusohutuse hindamise ja liiklusohutuse kontrollimise kohta peaksid olema soovituslikud ning ettepanek on toetada senisest suurema tähelepanu pööramist vähekaitstud liiklejate ohutusele.