Sa oled siin

Valitsuse 19.4.18 istungi kommenteeritud päevakord

18. aprill 2018 - 17:25

Valitsuse istung algab homme Stenbocki majas kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad pressikonverentsil kell 12 peaminister Jüri Ratas, välisminister Sven Mikser ja keskkonnaminister Siim Kiisler.


Lisainfo: Kateriin Pajumägi, 56498580

 

1. Kiirgusseaduse, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõuga võetakse üle direktiiv 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 6. veebruar 2018.

Lisanduvad nõuded radooni valdkonna reguleerimisele - antakse uus volitusnorm keskkonnaministrile tööruumide õhu radoonisisalduse viitetaseme, õhu radoonisisalduse mõõtmise korra ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel kehtestamiseks. Sellega seonduvalt lisatakse vastav viide ka töötervishoiu ja tööohutuse seadusesse ning kiirgusseaduse üle järelevalve teostajate hulka lisatakse lisaks Keskkonnainspektsioonile ja Keskkonnaametile ka Tööinspektsioon. Määrusega kehtestatakse töökohtade siseruumide õhu radoonisisalduse riikliku viitetase, nõutakse õhu radoonisisalduse mõõtmist kõrgendatud radooniriskiga aladel paiknevatel töökohtadel ning teavitamist nendest töökohtadest, kus ka vaatamata kasutusele võetud radooniriski vähendamise meetmetele ületab radoonisisaldus jätkuvalt riikliku viitetaseme.

Eelnõus käsitletakse kehtivast kiirgusseadusest täpsemalt looduslike kiirgusallikatega seotud inimtegevust, loetledes toimingud, mille korral tuleb töötajate ja elanike kaitseks rakendada meetmeid (nt teavitamine, kaitseabinõud, kiirgusohutushinnangud). Sellisteks toiminguteks on muu hulgas tsemendi tootmine, põhjavee puhastusjaamade käitamine ja haruldaste muldmetallide eraldamine, mille erinevate tööprotsesside käigus võivad töötajad saada tavapärasest suuremat kiirgusdoosi. Nt võivad veepuhastusjaama töötajad saada tavapärasest suuremaid kiirgusdoose filtermaterjali väljavahetamisel, kui nad puutuvad kokku sellesse puhastusprotsessi käigus kontsentreeritud kujul sadenenud radionukliididega. Kiirgusdoosi võivad saada ka elanikud, kui looduslike kiirgusallikatega seotud toimingutest pärinev materjal suunatakse eelneva radioloogilise kontrollita taaskasutusse, nt kasutatakse seda ehitusmaterjalide tootmisel.

Meditsiinivaldkonnas lisandub uue teemana meditsiinikiiritusseadmete kasutamine muul kui meditsiinikiirituse rakendamise eesmärgil. Selleks võib olla nt tervise radioloogiline hindamine töölevõtmisel, sisserändel, ioniseeriva kiirguse kasutamine peidetud objektide avastamiseks inimese kehas, peidetud inimeste avastamiseks lasti läbivalgustamisel. Arvesse võetakse seda, et kiirgustegevusloa omaja peab mittemeditsiinilise kiiritamise protseduuride tegemisel tagama meditsiinikiirituse protseduuride tegemisega samaväärsete ohutusnõuete täitmise.

Lisaks tehakse väikseimaid muudatusi- lisatakse termineid, täpsustatakse olemasolevaid ja siseriiklikest vajadustest liidetakse kiirgustegevuslubade, kiirgusallikate ja tuumamaterjali register keskkonnaotsuste infosüsteemiga.

Seadus jõustub üldises korras, v-a registri muudatusi puudutavad sätted mis on plaanitud jõustada 1. juulil 2018. a.


Eelnõu linik EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d04e5f73-9102-4abf-b319-97...

 

2. Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse hädaolukordade ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise alase vastastikuse abi ja koostöö kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Seadusega ratifitseeritakse Eesti, Leedu ja Läti valitsuste vaheline hädaolukordade ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise alase vastastikuse abi ja koostöö kokkulepe.

Kokkuleppele kirjutasid alla Eesti Vabariigi valitsuse nimel Andres Anvelt, Leedu Vabariigi valitsuse nimel Eimutis Misiūnas ja Läti Vabariigi valitsuse nimel Rihards Kozlovskis 23. novembril 2017. aastal Vilniuses.

Kokkulepe aitab päästevaldkonnas tihendada kolme Balti riigi koostööd elanikkonna kaitsel ja kriisireguleerimisel, et suurendada piirkonna julgeolekut. Seni on hädaolukordades koostöö ja vastastikuse abi andmise lepingud sõlmitud Eesti ja Läti ning Leedu ja Läti vahel, kuid ei ole olnud lepingut, mis hõlmaks kõiki kolme Balti riiki. Kokkulepe kohaldamisalas on hädaolukorrad päästevaldkonnas, mis võivad ületada riigi olemasolevate vahendite mahtu ja riigi võimet hädaolukorraga toime tulla. Kokkulepet ei kohaldata poolte jurisdiktsiooni all olevates merevetes toimuvate õnnetuste korral.

Kokkuleppe eesmärk on kehtestada üldine kord, mille alusel saavad kolm Balti riiki korraldada päästevaldkonnas hädaolukorra alast koostööd. Abi saamiseks tuleb taotleval poolel esitada kontaktpunktile abitaotlus, kuhu märgitakse soovitava abi ulatus ja laad. Pool, kellelt abi taotletakse otsustab viivitamata, kas tal on võimalik abi pakkuda.

Üldreeglina kannab abistav pool abi andmisel tekkivad kulud ise. Sõltuvalt sündmusest ja abi andmise iseloomust võivad pädevad asutused otsustada, et hüvitatakse näiteks varustuse kasutamise kulud, arstiabi maksumus ja kindlustuskulud. Samuti jagunevad õhusõiduki kasutamisega seotud kulud abistava ja abi taotleva poole vahel võrdselt. Kokkuleppe järgi tegutseb abistava poole personal kooskõlas abistava riigi õigusega.

Eelnõu link EIS:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c9c0cbb9-9f26-4d3e-ab6d-97...

 

3. Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni muutmisprotokollide ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõukohase seadusega ratifitseeritakse rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 2016. a muudatused. Muudatustega suurendatakse konventsiooniga loodud Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) nõukogu ja lennuliikluskomisjoni liikmete arvu, kuna viimase 25 aasta jooksul on osalisriikide arv suurenenud.

Rahvusvaheline tsiviillennunduse konventsioon koostati 7. detsembril 1944. a, et suunata tehnilist arengut lennuliikluse üldise turvalisuse eesmärgil. Eesti ühines konventsiooniga Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. a otsusega. ICAO nõukogu on konventsiooni alaline organ ning selle liikmed valitakse kolmeks saastaks liikmesriikide hulgast. Nõukogu ülesandeks on konventsiooni ülesannete ja assamblee juhiste täitmine, finantsvahendite haldamine, samuti ICAO lennuliikluskomisjoni moodustamine. ICAO lennuliikluskomisjon kaalub ja esitab nõukogule ettepanekuid soovituslike tavade ja lennuliiklusreeglite vastuvõtmiseks.

Seaduse rakendamisega ei kaasne riigieelarvelisi kulutusi.

Seadus jõustub üldises korras. Protokollid jõustuvad need ratifitseerinud riikide suhtes pärast nende ratifitseerimist 128 riigi poolt.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/017e26ef-3465-4b92-8c20-e8...

 

4. Vabariigi Valitsuse 25. augusti 2004. a määruse nr 284 „Õppelaenu tagasimaksmise ning kustutamise tingimused ja kord“ muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Määrus viiakse kooskõlla õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muudatustega. Muudatused puudutavad riigitagatise rakendumist, juhul kui laenusaaja või tema käendajad ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi.

Kuna 2017. aasta aprillist andis haridus- ja teadusministeerium oma raamatupidamise üle riigi tugiteenuste keskusele, võtab tugiteenuste keskus üle ka riigi esindamise rolli õppelaenu riigitagatise osas.

Täpsustatakse ka riigitagatise rakendamisega seotud tähtaegu ja maksegraafiku sõlmimise võimalusi. Võlgnevuse likvideerimise või maksegraafiku taotluse esitamise tähtaega pikendatakse kümnelt päevalt kolmekümnele alates teavituse väljasaatmisest. Samuti pikendatakse maksegraafiku taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemise tähtaega neljateistkümnelt päevalt kolmekümnele päevale.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1a46c84b-d15e-44ad-9a74-b1...

 

5. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjoni liikmete arv ja töökord
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt kehtestatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjoni liikmete arv ja töökord. Komisjoni ülesanne on välja töötada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise poliitika ning teha ettepanekuid seaduste muutmiseks, sh koordineerida riikliku riskihinnangu koostamist, välja töötada tuvastatud riskide maandamise plaan ja kontrollida selle täitmist.

Komisjoni koosseisu jääb 14 liiget. Komisjoni esimeheks on rahandusminister ja aseesimeheks rahandusministeeriumi kantsler.

Komisjoni tegevust plaanitakse muuta sisulisemaks, võimaldades komisjonil langetada otsuseid rahapesu ja terrorismi tõkestamise poliitika valdkonnas prioriteetide seadmise ja poliitikasoovituste kohta, lisaks võimaldada ka reaalselt otsustada, kuidas jagada eelarvelisi vahendeid.

 

6. Vabariigi Valitsuse 11. mai 2006. a korralduse nr 285 „Valitsuskomisjoni moodustamine rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist puudutavate küsimuste lahendamise koordineerimiseks“ kehtetuks tunnistamine
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Tunnistatakse kehtetuks korraldus, mille kohaselt moodustati valitsuskomisjon rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist puudutavate küsimuste lahendamise koordineerimiseks. Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse kohaselt kehtestatakse nimetatud komisjoni koosseis ja töökord valitsuse määrusega.

 

7. Toetusfondi jaotus jäätmehoolduse arendamise toetuseks 2018. aastal
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Korraldusega jaotatakse 2018. aasta riigieelarves ette nähtud kohalike omavalitsuste jäätmehoolduse arendamise toetusfondi vahendid kogusummas 2,2 miljonit eurot kokku 57 kohaliku omavalitsuse vahel. Jäätmehoolduse arendamise toetuse eesmärk on edendada jäätmete liigiti kogumist. Toetuse jaotamise aluseks on kohalikus omavalitsuses registreeritud majapidamiste ehk eluruumide ja elamute arv.

Toetuse saamiseks peab kohalik omavalitsus täitma nelja tingimust: tagatud peab olema jäätmejaama kasutamise võimalus, kohalikus omavalitsuses peab olema korraldatud jäätmevedu ning kehtestatud peab olema jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri ning asutatud jäätmevaldajate register. Toetuse saamiseks tuli kohalikul omavalitsusel esitada keskkonnaametile 31. oktoobriks 2017 dokumendid, mis tõendasid nimetatud tingimuste täitmist.

 

8. Volitus AS-i Tallinna Sadam dividendipoliitika kinnitamiseks
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

AS-i Tallinna Sadama osalust valitsevale ministrile antakse volitused hääletada üldkoosolekul edasise dividendipoliitika kinnitamiseks.

 

9. Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, poolt makstavate dividendide summade kinnitamine 2018. aastaks
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Riigi vähemalt otsustusõigusega äriühingute 2017. aasta puhaskasumist jaotamisele kuuluvate dividendiettepanekute tegemisel on rahandusministeerium lähtunud 2018. aasta riigieelarves kavandatud dividendisummadest, hinnanud äriühingute dividendide maksmise võimekust, arvestades nende järgnevate perioodide prognoositavat rahavoogu ja investeerimisvajadust ning praegust kapitalistruktuuri ja likviidsete vahendite mahtu. Lisaks on lähtutud statistikaameti rakendatavast nn superdividendi testi metoodikast, mille kohaselt kajastuvad riigieelarve tuluna dividendid, mis ei ületa varade võõrandamisest või ümberhindlusest tekkinud kasumiga ja kahjumiga korrigeeritud eelmise majandusaasta ärikasumit.

 

10. Laenu andmine Sihtasutusele Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

SA-le Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid antakse arvelduskrediiti 900 000 eurot tähtajaga 30. september 2019.

Arvelduskrediiti on vaja perioodi 2014–2020 struktuuritoetustest rahastatava projekti „Haapsalu piiskopilinnuse arendamine tegevusmuuseum-külastuskeskuseks“ sildfinantseerimiseks. Projektil on olemas rahastamisotsus ja ehitustöödega on alustatud. Konserveerimis- ja restaureerimistööde riigihanke tulemusel projekt kallines. Sihtasutus esitas kultuuriministeeriumile taotluse kallinemise rahastamiseks 2019. aasta riigieelarvest riikliku kaasfinantseerimise vahenditest. Haapsalu Piiskopilinnuse ehitus on muinsuskaitseameti kõrgendatud tähelepanu all. Arvelduskrediidi kasutamine annab võimaluse igal juhul (prognoosimatud leiud ja probleemid, ebasoodsad ilmastikutingimused) töödega jätkata, et projekt valmiks tähtaegselt.

Rahandusministeerium on sõlminud arvelduskrediidi lepinguid kokku 10,1 miljoni euro ulatuses kahe sihtasutusega – Jõgeva Haigla ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla.

 

11. Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2016. a korralduse nr 201 „Ametnikueetika nõukogu koosseisu kinnitamine“ muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Ametnikueetika nõukogu koosseisust arvatakse välja Janar Holm seoses tema asumisega riigikontrolöri ametikohale. Tema asemele nimetatakse nõukogu liikmeks riigikontrolöri nõunik Airi Mikli.