Sa oled siin

Valitsuse 19.3.20 istungi kommenteeritud päevakord

18. märts 2020 - 18:32

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratase kõrval rahandusminister Martin Helme, välisminister Urmas Reinsalu ja sotsiaalminister Tanel Kiik.

 

1. Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 "Maksukohustuslaste registri põhimäärus" muutmine
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Maksu- ja tolliameti peetavat maksukohustuslaste registrit täiendatakse ettevõtjatele mõeldud maksukäitumise hinnangute rakendusega, mis hakkab kasutajale kuvama kahte tüüpi hinnangut – maksukuulekuse hinnangut ja maksuasjade korrasoleku hinnangut.

Hinnangud kuvatakse kasutajale numbrina 3-st 1–ni. Näiteks 1/3 palli halvema maksukäitumise puhul ja 3/3 palli eeskujuliku maksukäitumise puhul. Hinnang arvutatakse isiku kohta käivate maksualaste faktide pinnalt, ehk vaadatakse, kas deklaratsioon on õigel ajal esitatud, kas ettevõtjat on karistatud maksuseaduste rikkumise eest jne.

Hinnangud võimaldavad ettevõtjatel mõista paremini oma maksualast olukorda, samuti signaliseerida usaldusväärsust oma tehingupartneritele ja turule laiemalt. Rakenduse eesmärk on ühest küljest vähendada ettevõtjate halduskoormust ja tõhustada maksuarvestust, teisalt aidata neil paremini leida sobivaid äripartnereid ja edendada selleläbi majandustegevust.

Lisaks eeltoodule, ajakohastatakse kütuse käitlemise andmekogu andmekoosseisu, samuti täpsustatakse selle terminoloogiat. Andmete maht ja sisu ei muutu.

 

2. Vabariigi Valitsuse 8. novembri 2012. a määruse nr 90 „Ametnike koolituse kord“ muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Muudetakse avaliku teenistuse kesksete koolituste planeerimist ja korraldamist.

Plaani järgi hakkavad ministeeriumid esitama kesksete koolitusvajaduse analüüsi rahandusministeeriumi asemel Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK).Koolitusvajaduse analüüs esitatakse jooksva aasta kolmanda kvartali lõpus, praegu esitatakse esimeses kvartalis. Kogutud koolitusvajadusega arvestatakse järgmise kalendriaasta koolituste planeerimisel.

Määrus jõustub üldises korras.

 

3. Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a määruse nr 3 "Eesti Haigekassa põhikiri" muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Edaspidi koostab juhatus ja esitab nõukogule nelja aasta arengukava üks kord nelja aasta jooksul. Uue kohustusena annab juhatus kord aastas nõukogule ülevaate haigekassa arengukava täitmisest. Kehtiva korra alusel koostab juhatus igal aastal nelja aasta arengukava ning esitab need nõukogule kinnitamiseks. Edaspidi tehakse seda vaid kord nelja aasta jooksul. See ei muuda haigekassa juhatuse õigust vajadusel muuta arengukava enne nelja-aastase perioodi möödumist.

Kehtiva korra alusel kinnitab juhatus haigekassa töösisekorraeeskirja ja asjaajamiskorra. Edaspidi kinnitab juhatus haigekassa töökorralduse reeglid, sisekorraeeskirjad ja dokumendihalduse alused.

 

4. Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Kehtestatakse uus Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu, millega muudetakse enamike teenuste piirhindu seoses palgakomponendi muutmisega. Ettepaneku selleks on esitanud Eesti Haigekassa nõukogu.

Palgakomponendi muutmisel on lähtutud Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti Õdede Liidu, Eesti Kiirabi Liidu ja Eesti Haiglate Liidu vahel 30. novembril 2018 sõlmitud kollektiivlepingust. Leping on sõlmitud teadmises, et Vabariigi Valitsus kehtestab Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu, mille kõikides teenuste hindades sisalduvad alates 1. aprillist 2020 järgmised palgakomponendid: arsti puhul 13,30 eurot tunnis (kehtiv 12,40), eriarstidel 14,40 eurot tunnis (kehtiv 13,40); õe puhul 8,00 eurot tunnis (kehtiv 7,45 eurot) ja hooldaja puhul 5,00 eurot tunnis (kehtiv 4,65 eurot). Teenustes, mis ei sisalda tööjõukulu (nt meditsiiniseadmed, ravimid, perearsti kaugusetasu) või mis sisaldavad kõrgharidusega tugispetsialiste (füsioterapeut, tegevusterapeut, radioloogiatehnik, bioanalüütik jt) palgakomponenti piirhinnas ei muudeta.

Lisaks suurendatakse seniseid perearstide kaugusetasusid ning laiendatakse kaugusetasu saajate ringi kõigile perearstidele, kes tegutsevad väljaspool suuremaid keskusi. Kaugusetasuga kaetakse perearsti asukohast tulenevad lisakulud, et täiendavalt motiveerida perearste maapiirkondadesse tööle asuma.

Väljaspool Tallinna ja Tartut ning nendega piirnevaid valdasid töötavatele perearstidele hakatakse senise 196,55 euro asemel maksma igakuist lisatasu 823,41 euro ulatuses. Lähimast haiglast enam kui 40 km kaugusel või saarel töötavale perearstile hakatakse maksma igakuist lisatasu senise 563,15 euro asemel 1646,82 eurot. Muudatuse tulemusena hakkab täiendavat kaugusetasu saama senise 179 perearsti asemel 400 nimistuga perearsti.

Insuldiravi juhtprojekti käivitumisega hakatakse testima ka uut tasustamismeetodit – raviteekonnapõhist tasustamist. Isheemilise insuldi saanud patsiendi kogu raviperioodi eest hakatakse tasuma paketihinda, et motiveerida asutuste ja süsteemide vahelist koostööd ning suunata täiendavaid ressursse taastusraviks.

Eesti Haiglate Liidu ettepanekul täpsustatakse selliste tervishoiuteenuste loetelu, mis sisalduvad valmisolekutasus. Kehtivat e-konsultatsioonide eriala loendit täiendatakse androloogia erialaga.

Tervishoiuteenuste loetelu muudatuste kogumõju haigekassa eelarvele on 2020. aastaks ligi 40,07 miljonit eurot, millest palgakomponendiga seotud kaasnev mõju on ligi 33,10 miljonit eurot, millega on haigekassa eelarves arvestatud.

Määrus jõustub 1. aprillil 2020.

 

5. Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2002. a määruse nr 308 „Haiguste loetelu, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud ravim kantakse piirhinna või hinnakokkuleppe olemasolu korral ravimite loetellu soodustuse protsendiga 100 või 75“ muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt muudetakse ja täiendatakse selliste haiguste loetelu, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud ravimid kantakse piirhinna või hinnakokkuleppe olemasolu korral ravimite loetellu soodustuse protsendiga 100 või 75.

Kehtiva korra kohaselt on Parkinsoni tõbi haigus, mille ravimite soodustus on 100%. Ludvig Puusepa nimelise Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi ettepanekul lisatakse eelnõuga haiguste loetellu ka sekundaarne parkinsonism ja teised harvaesinevad parkinsonistlikud sündroomid ning dopamiinitundliku düstoonia. Nimetatud muudatus puudutab ligikaudu 154 patsienti ning võib põhjustada haigekassa ravimihüvitiste eelarvele täiendavat kulu 53 600 eurot aastas.

Eesti Perearstide Seltsi ettepanekul laiendatakse keskkõrvapõletiku ja kopsupõletiku diagnoosikoodide loetelu, sest praegu kasutada lubatud diagnoosikoodid ei hõlma kõiki praktikas kasutatavaid diagnoosikoode. Määruse rakendamine võimaldab muuta soodusravimite loetelus antibiootikumravi väljakirjutamise tingimusi 75% soodusmääraga. Diagnoosikoodide täpsustamine lisakulu haigekassa ravimihüvitiste eelarvele ei tekita, sest patsientide hulk ei muutu. Loetelu täiendamine annab võimaluse täpsemaks ravimite kasutamise statistikaks.

Eesti Haigekassa ettepanekul täpsustatakse eelnõu kohaselt süsteemse sidekoekahjustuse diagnoosikoode ja lisatakse haiguste loetellu muud paiksed sidekoehaigused, mille ravimite soodustus on 75%. Määruse rakendamine võimaldab parandada süsteemse sidekoe kahjustuse ja muude paiksete sidekoehaiguste ravi kättesaadavust, võimaldades mükofenoolhapet sisaldavad preparaadid kanda 75% soodusmääraga soodusravimite loetellu. Muudatus ei põhjusta lisakulu haigekassa ravimihüvitiste eelarvele, sest seni on erandkorras kompenseeritud ravi mükofenoolhappega kõikide patsientide puhul, kes vastava taotluse on esitanud (alates 2014. aastast kokku 49 patsienti).

Patsient tasub kohustusliku omaosaluse (2,50 eurot iga retseptiravimi eest) ja ravimi piirhinda või hinnakokkuleppehinda ületava summa.

Muudatustest tekkiv kulu on 2020. aastaks planeeritud haigekassa ravimihüvitiste eelarvesse.

Määrus jõustub 1. aprillil 2020. a, mis on kooskõlas Eesti Haigekassa ravimite loetelu kvartaalse muutmise intervalliga.

 

6. Nõusolekud Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks
1) Nõusolek riigivara Keskkonnaministeeriumile otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Märjamaa vallale (Vanamardi peatuse kinnistu)

Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek Rapla maakonnas Märjamaa vallas Sipa külas asuva Vanamardi peatuse kinnistu Märjamaa vallale bussipeatuseks.

 

2) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Rae vallale (11112 Lagedi-Jüri tee L1 ja 11112 Lagedi-Jüri tee L2 kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek 11112 Lagedi-Jüri tee L1 ja 11112 Lagedi-Jüri tee L2 kinnistute tasuta võõrandamiseks Rae vallale kergliiklusteeks.

 

7. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Justiitsministeeriumile (MTÜ Eesti Autorite Ühing jt ja Saare Wind Energy OÜ kaebuste ning PAO Bank Sankt-Peterburgi kahju hüvitamise nõude kohtukuludeks)
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsuse reservist eraldatakse justiitsministeeriumile 20 000 eurot MTÜ Eesti Autorite Ühing jt ja Saare Wind Energy kaebuste ning PAO Bank Sankt-Peterburgi kahju hüvitamise nõude menetluskuludeks 2020. aastal. MTÜ Eesti Autorite Ühing jt ja Saare Wind Energy kaebuste kohtukuludeks eraldati 2019. aastal valitsuse reservist 15 000 eurot, millest on järel 3400 eurot.

 

8. Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Kehtestatakse uus struktuuritoetuste meetmete nimekiri 3,5 miljardi euro ulatuses. Sellele lisanduvad riiklik kaasfinantseering 225,6 miljoni euro ja omafinantseering ligi 1 miljardi euro ulatuses.

Uus meetmete nimekiri kehtestatakse tulenevalt ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 muudatustest, millega võeti kasutusele tulemusreserv (209 952 161 eurot). Tulenevalt ministeeriumide ja Riigikantselei ettepanekutest on ümber tõstetud ka meetmete elluviimiseks vajalikud vahendid, muudetud saavutatavad sihttasemed ja rakendusüksused. Tulemusreservi jaotus on kokku lepitud 2019. aastal riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia arutelude käigus.

 

9. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine:
1) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine

Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest isikule, keda on kahel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes aastatel 2006–2010 on toime pannud 12 väärtegu. Isiku karistatus on praeguseks kustunud.

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.

 

2) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest isikule, keda on ühel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes aastatel 2009–2014 on toime pannud kümme väärtegu. Isiku karistatus ei ole kustunud.

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.

 

3) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest isikule, keda on kolmel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest.

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.

 

10. Aruanne kaitseväekohustuse täitmisest ja kaitseväeteenistuse korraldamisest 2019. aastal
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Aruanne

 

Tulenevalt kaitseväeteenistuse seadusest esitab kaitseminister ülevaate kaitseväekohustuslaste, ajateenijate, tegevväelaste ja reservväelastega seotud eesmärkide täitmisest 2019. aastal.

Kutsealustena arvele võetud inimeste arv on endiselt langemas. Seisuga 1.1.2020 oli kaitseväekohustuslaste registris arvel 33 946 kutsealust (1.1.2019.a oli arvel 34 925 kutsealust), kellest 13% elab välisriigis (peamiselt Soomes). Ajateenistusse asus 3298 meessoost isikut, seejuures vabatahtlikult 43%, mida on neljandiku võrra rohkem kui kahel eelneval aastal. Üha enam kogub populaarsust klassiga ajateenistusse asumise võimalus. 2019. aastal asus ajateenistusse 4 klassi ning 2020. aastal on registreeritud neid juba 14. 2019. aastal asus ajateenistusse ka rekordarv naisi – 38.

2019. aasta lõpuks oli tegevväelaste arv 3508, mis ületas kehtivas riigikaitse arengukavas seatud eesmärki 48 tegevväelasega.

2019. aastal oli läbi aastate madalaim ajateenistusest väljalangevus tervise tõttu, mis 2018. aastaga võrreldes langes 17,9 protsendilt 6,8 protsendini. Ka üleüldine väljalangevuse vähenemine jätkub langedes eelmise aruandlusperioodiga võrreldes 11,4 protsendilt 2019. aastal 7,8 protsendile.

Olulise muudatusena hakati 2019. aastal kõikides väeosades andma sõdurite integratsiooni ja kohanemisvõime tõhustamiseks keeleõpet vähese eesti keele oskusega ajateenijatele. Keeleõppe võimalust kasutas 230 ajateenijat.

2020. aastal jätkatakse paindlikuma väljaõppeprogrammi läbiviimist ning suurimateks väljakutseteks saavad olema riigiportaali kaudu kaitseväekohustuslastele kutsete kättetoimetamine, asendusteenistuse reservteenistuse süsteemi loomine ning arstlike komisjonide reform, et tõhustada kaitseväekohustuslaste tervisekontrolli korraldust.

 

11. Eesti seisukohad Euroopa Liidu õiglase ülemineku mehhanismi kohta
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Euroopa Komisjoni ettepanek on luua õiglase ülemineku mehhanism, mille alusel toetatakse Euroopa Liidu pikaajalisest eelarvest 2021-2027 piirkondi, mida üleminek kliimaneutraalsusele kõige rohkem mõjutab, et vältida piirkondlike erinevuste suurenemist.

Mehhanismil on kolm osa:
1) Õiglase ülemineku fond (Just Transition Fund), millele eraldataks Euroopa Liidu eelarveraamistikust 7,5 miljardit eurot. Eestile eraldatav toetus oleks ettepaneku järgi 125 mln eurot (2018. a hindades). Õiglase ülemineku fondi toetusele peab liikmesriik enda ühtekuuluvuspoliitika vahenditeid (Euroopa Regionaalarengu Fondist ja/või Euroopa Sotsiaalfondist) juurde, mida rakendatakse kui õiglase ülemineku fondi vahendeid. Üleminekust puudutatud regioonile tuleb teha õiglase ülemineku kava, mis on eelduseks vahendite kasutamisel.

2) InvestEU sihtotstarbeline õiglase ülemineku kava (antakse laene EL eelarve toel), mille abil kaasatakse kuni 45 miljardit eurot investeeringuid. Kava eesmärk on meelitada ligi erainvesteeringuid, sealhulgas kestlikusse energiasse ja transporti.

3) Euroopa Investeerimispanga (EIB) avaliku sektori laenurahastu, millel on ELi eelarve tagatis ja mille abil kaasatakse üle ELi 25–30 miljardit eurot investeeringuid. Rahastust pakutakse avaliku sektori asutustele laene näiteks selleks, et teha investeeringuid kaugküttevõrkudesse ja remontida hooneid. Komisjon esitab seadusandliku ettepaneku rahastu loomiseks 2020. aasta märtsis.

Õiglase ülemineku fondi eesmärk on toetada neid piirkondi ja sektoreid, mida üleminek kliimaneutraalsusele kõige rohkem mõjutab, arvestades nende sõltuvust fossiilkütustest, sealhulgas söest, turbast ja põlevkivist, või suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega tööstusprotsessidest. Toetatakse piirkondade majanduslikku mitmekesisust, töötajate ja tööotsijate ümberõpet ning sotsiaalset kaasatust.

InvestEU sihtotstarbelise õiglase ülemineku kava ja Euroopa Investeerimispanga (EIB) avaliku sektori laenurahastu on õiglase ülemineku teine ja kolmas sammas, mis võimestavad Õiglase ülemineku fondiga saavutatavat tulemuslikkust ELi kliimaeesmärkide täitmisel. Ühtlasi on nendel finantsinstrumentidel laiem geograafiline ulatus võrreldes fondiiga, mistõttu võib läbi nende sammaste toetada projekte, mis on fondiga määratletud territooriumist väljaspool. Sellistel projektidel peab olema õiglase ülemineku territooriumil toimuva ülemineku jaoks võtmetähtsus.

Eesti toetab õiglase ülemineku fondi loomist.

 

12. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 23. märtsi 2020. a istungil ja informatsioon Euroopa Liidu piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

23. märtsil toimub Brüsselis videosilla vahendusel Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istung.

Esialgselt oli istungil plaanis keskenduda olukorrale Ukrainas, Lähis-Idas, Süürias ja Türgiga seotud viimastele arengutele, samuti oli kavandatud strateegiline Hiina arutelu ning videokonverents USA välisministri Mike Pompeoga. Päevakajaliste teemade all oli kavas arutada arenguid Liibüas ning võtta vastu otsus Euroopa Liidu uue sõjalise operatsiooni loomiseks Vahemerel. Lisaks plaaniti tutvustada Sahel – G5 tippkohtumise ettevalmistusi ning nimetada ametisse Euroopa Liidu Belgradi-Priština dialoogi ja Lääne-Balkani piirkonna eriesindaja.

Esialgset päevakorda on muudetud. Muudatused puudutavad: arutelu Hiina ja Ukraina küsimustes on edasi lükatud. Otsused Vahemere operatsiooni heakskiitmiseks ning Euroopa Liidu Belgradi-Priština dialoogi ja Lääne-Balkani piirkonna eriesindaja ametisse nimetamiseks tehakse juhul, kui neis küsimustes saavutatakse eelnev kokkulepe töötasandil (arutelu istungil/videosillal ei kavandata).

Samuti on esitatud Eesti seisukohtade ettepanekud ning informatsioon ELi piiravate meetmete kohta, mis on vastu võetud pärast 17. veebruaril 2020. a toimunud välisasjade nõukogu istungit.