Sa oled siin

Valitsuse 19.12.2019 istungi kommenteeritud päevakord

18. detsember 2019 - 19:01

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10.00, kuid enne seda – kell 8.15 – algab kabinetinõupidamine, mis jätkub pärast istungi toimumist. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte.

 

Kell 12 algav pressikonverents toimub riigivanemate saalis ning kava kohaselt osalevad seal lisaks peaministrile ka siseminister Mart Helme ja välisminister Urmas Reinsalu. Palume ajakirjanikel olla kohal 10 minutit enne pressikonverentsi algust.

 

1. Arvamuse andmine keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (109 SE) kohta

Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk

Tüüp: Arvamuse andmine

 

Riigikogu keskkonnakomisjoni 20. novembril algatatud seaduseelnõu.

 

Seaduse täiendamise eesmärk on sätestada erisus, mille kohaselt saastetasu ei nõuta, kui saasteaineid (nt forfor, lämmastik, heljum) heidetakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse vesiviljelustegevuse tulemusena ja ei ületata veeloaga kehtestatud keskkonda minevaid saasteainete koguseid aastas. Kui saasteainete kogused ületavad veeloas märgitud koguseid, tasutakse saastetasu.

 

Seletuskirja kohaselt on 2019. a kehtiv veeluba 42 ettevõttel, kes tegelevad vesiviljelusega ja tasuvad saastetasu. Aastal 2018. tasuti selles sektoris saastetasu 24 500 eurot, 2017. a 15 000 eurot, 2016. aastal 8000 eurot ja 2015. a 13 000 eurot. Eesti naaberriigid ei rakenda selliseid saastetasusid vesiviljelusele ning see paneb Eesti vesiviljeluse sektori ettevõtted ebavõrdsesse konkurentsiseisu, eriti keeruline on olukord ajal, mil maailmaturu müügihinnad on omahinnast madalamad.

 

Keskkonnaministeerium teeb ettepaneku toetada eelnõu märkustega arvestamisel. Ministeerium teeb ettepaneku täiendada eelnõu rakendussättega, et 2020. a eest arvestatakse vesiviljelustegevuse saasteainete eest keskkonnatasusid neljanda kvartali deklaratsioonis esitavate andmete alusel. Samuti on ettepanek kohaldada seadust 1. jaanuarist 2020.

 

Valitsuse arvamus tuleb esitada 27. detsembriks keskkonnakomisjonile.

 

2. Puhkuseõiguse laiendamise analüüs ja ettepanekud

Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik

Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Sotsiaalministeerium esitab analüüsi ja ettepanekud hoolduspuhkuse ja puudega lapse vanema lapsepuhkuse õiguse laiendamiseks.

 

Töölepingu seaduse kohaselt on Vabariigi Valitsusel kohustus 2020. 1. jaanuariks koostada analüüs ja esitada selle põhjal Riigikogule ettepanekud hoolduspuhkuse ja puudega lapse vanema lapsepuhkuse õiguse laiendamiseks isikule, kes teeb tööd füüsilise isikuna võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu alusel või kes peab sõltumatu isikuna avalik-õiguslikku ametit.

 

Sotsiaalministeeriumi tellimusel koostati analüüs, milles jõuti järeldusele, et hoolduspuhkuse ja puudega lapse vanema lapsepuhkus on loodud töötaja jaoks, kes allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Puhkuse saamine on seadusega ette nähtud, et anda töötajale võimalus oma huvidest ja vajadustest lähtuva eraelu planeerimiseks, sh perekondlike kohustuste täitmiseks.

 

Erinevalt töötajast saab isik, kes töötab füüsilise isikuna võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu alusel või peab sõltumatuna avalik-õiguslikku ametit, oma tegevust iseseisvalt korraldada. Kuna need isikud määravad iseseisvalt oma tööle kuluva aja ja vaba aja korraldamise põhimõtted, ei ole vaja neile laiendada töötajale antavat õigust saada puhkust puudega täiskasvanu hooldamiseks ega puudega lapse vanema lapsepuhkuseks.

 

Töölepingu seaduse kohaselt on puudega lapse emal või isal on õigus saada lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, mille eest tasutakse keskmise töötasu alusel ja täisealisel töötajal on õigus saada kalendriaastas kuni viis tööpäeva puhkust täisealise sügava puudega isiku hooldamiseks, kui ta on täisealise sügava puudega isiku lähedane (puhkusetasu töötasu alammäära alusel).

 

Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud analüüs käsitles vaid puhkuse õiguse laiendamist ning ei puudutanud hüvitisi.

 

3. Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi täitmisest 2019. aastal

Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop

Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Riigisekretär esitab valitsusliikmetele teadmiseks ülevaate Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019–2023 täitmisest 2019. aastal.

 

Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm sisaldab konkreetseid tegevusi, vastutajaid ja tähtaegu valitsusliidu aluspõhimõtete elluviimiseks aastateks 2019–2023. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019–2023 kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 30. mai 2019. a korraldusega nr 130.

 

4. Koorunõmme looduskaitseala kaitse-eeskiri

Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk

Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga muudetakse olemasoleva looduskaitseala kaitsekorda, kaitse-eesmärke ja laiendatakse kaitstavat ala. Muudatuse on tinginud vajadus kehtestada alale looduskaitseseadusega kooskõlas olev kaitse-eeskiri. Looduskaitseala asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Vanakubja, Merise ja Rahtla külas.

 

Koorunõmme looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta märgalasid, järvi, metsakooslusi, poollooduslike kooslusi, pankrannikut. Kaitstavatest liikidest on eesmärgiks seatud kauni kuldkinga, soohiilaka, punase ja valge tolmpea, mägi- naistepuna, musta seaherne, musta sepsika, merikotka, karvas-jalg kaku ja sookure ning nende kasvu- ja elupaikade kaitse.

 

Planeeritavates piirides kaitseala pindala on 1589,2 ha. Kaitseala pindala suureneb 317,4 ha võrra, kuid sellest 241 ha on juba kaitse all Koorunõmme hoiualana ja 16 ha merikotka püsielupaikadena. 60,4 ha laiendusest on varem kaitseta ala. Sihtkaitsevööndite pindala on 1569,6 ha ja piiranguvööndi pindala 19,6 ha. Kaitseala pindalast moodustavad eramaad ligikaudu 501 ha, riigimaad ligikaudu 1086,6 ha, munitsipaalmaa ligikaudu 1,6 ha. Seoses eeltooduga muudetakse ka Koorunõmme hoiuala piiri ja kaitse-eesmärki ning ühtlasi optimeeritakse hoiuala piire, arvestades loodusväärtuste leviala ja esinduslikkust.

 

Suuri olulisi muudatusi peale tsoneeringu muutmise ei tehta. Mõnevõrra on lühendatud liikumispiirangute aega, leevendatud ehitustegevusi ja raiete tingimusi. Nt on edaspidi võimalus rajada poollooduslike koosluste hooldamiseks vajalikud rajatisi ja kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud uuendusraie. Kaitseala vetel lubatakse mootorita ujuvvahendiga sõitmine. Jahipidamiseks lubatud aega kaitseala looduslikus sihtkaitsevööndis on mõnevõrra pikendatud. Lisaks seadustatakse sihtkaitsevööndis pilliroo ja adru varumine.

 

Maamaksu laekub Saaremaa vallale aastas ligikaudu 1315 eurot vähem, kuna täiendavalt lisandub sihtkaitsevööndisse 878,6 ha maid (sh eramaid 319,3 ha). RMK iga-aastane puidutulu väheneb ca 6086 eurot. Kinnisasja omandamise kulu on ca 69 405 eurot, lisanduvad võimalikud Natura 2000 erametsatoetuse ja poollooduslike koosluste hooldamise toetused.

 

5. Kullamäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk

Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt muudetakse olemasoleva maastikukaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda ning korrigeeritakse kaitseala välispiiri. Muudatuse on tinginud vajadus kehtestada alale looduskaitseseadusega kooskõlas olev kaitse-eeskiri. Praegu kehtib alal 1998. aastal kinnitatud kaitse-eeskiri. Kaitseala asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas Jakobimõisa külas.

 

Kaitseala eesmärk on kaitsta ja tutvustada piirkonnale iseloomulikku maastikku, väärtuslikke metsakooslusi ja liivakivipaljandit, samuti okasmetsi oosidel ja moreenkuhjatistel.

 

Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Kullamäe piiranguvööndisse. Planeeritav ala pindala on 6,5 ha, suurendes võrreldes kehtivaga 1,1 ha võrra. Pindala suurenemine on tingitud piirijoone kulgemise korrigeerimisest Tarvastu jõe kalda järgi ja muutustest kaitseala idaosas, kulgedes edaspidi mööda kunagist pinnasteed, mida on looduses lihtne tuvastada. Kogu kaitseala on eraomandis.

 

Olulisemad muudatused kavandatakse metsade majandamise regulatsioonis. Vana kaitsekorra kohaselt oli kaitsealal keelatud uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat. Kavandatava eelnõu kohaselt on kaitsealal uuendusraie lubatud väljaspool elupaigatüüpi okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel. Elupaigatüübile okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel vastavates puistutes on elustiku mitmekesisuse ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud üle 150-aastaste okaspuude raie ning eritunnustega nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puude, samuti üksikult asetsevate kuivanud puude raie.

 

Määruse jõustumisel järgselt laekub maamaksu Tarvastu vallale vähem ligikaudu 3 eurot aastas. Arvestades, et suuremal osal kaitsealal keelatakse uuendusraie, tekib riigil maa riigile omandamise kohustus. Kuna ala jääb Natura 2000 võrgustiku alale, siis on maaomanikul õigus taotleda Natura 2000 erametsamaa toetust, mille ühikumäär on Natura 2000 piiranguvööndis asuva metsaala ühe hektari kohta on kuni 60 eurot kalendriaastas.

 

6. Varesemägede maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk

Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt muudetakse olemasoleva maastikukaitseala kaitse-eesmärke, kaitsekorda ja korrigeeritakse kaitseala välispiiri. Muudatuse on tinginud vajadus kehtestada alale looduskaitseseadusega kooskõlas olev kaitse-eeskiri. Praegu kehtib alal 1998. aastal kinnitatud kaitse-eeskiri. Kaitseala asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas Taari külas.

 

Kaitseala eesmärk on kaitsta, säilitada ja tutvustada piirkonnale iseloomulikku maastikku, lavaoosi omapärast pinnavormi ja looduse mitmekesisust, aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele.

 

Kaitseala maa-ala kuulub Varesemägede piiranguvööndisse. Planeeritava ala pindala on 25,5 ha, suurenedes võrreldes kehtivaga 2 ha võrra. Suurenemine on tingitud piirijoone korrigeerimisest vastavalt 1998. aastal kinnitatud piirikirjeldusele ja looduslikele piiritähistele. Kogu kaitseala on eraomandis.

 

Olulisemad muudatused on seotud metsade majandamisega. Vana kaitsekorra kohaselt oli kaitsealal keelatud uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat. Kavandatava eelnõu kohaselt on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud lageraie langi suurusega kuni 0,5 ha ja turberaie langi suurusega kuni 1 ha. Hall-lepikutes uuendusraie langi suurusele piiranguid ei ole. Maastikuilme ja rekreatsioonilise väärtuse säilimiseks on seatud tingimus, et uuendusraie käigus ei tohi üle 75 aastase kaalutud keskmise vanusega metsa osakaal langeda alla 60% metsamaa pindalast. 2017. aasta seisuga on kaitseala metsa keskmine vanus 69 aastat ja üle 75 aastase metsa osakaal on 59% metsamaa pindalast. Kaitsealal on vaadete avamiseks ja säilimiseks vajalik puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine.

 

Maamaksu laekub Viljandi vallale vähem umbes 7 eurot. Niidukoosluste lisandumisega 0,4 ha ulatuses suureneb toetusõiguslike maade osakaal.

 

7. Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord

Esitaja: rahandusminister Martin Helme

Tüüp: Määruse eelnõu

 

Määruse eelnõuga reguleeritakse riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu, tõhustamiskava ja tulemusaruandluse koostamist ning riigieelarve vahendite ülekandmist.

 

Tõhustamiskava ja tulemusaruandlus on edaspidi tihedamalt seotud eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamise protsessiga. Tõhustamiskavade koostamise, tähtaja, vastutaja ja neis esitatud muudatusettepanekute rakendamise otsustab Vabariigi Valitsus. Valitsemisalad võivad ka edaspidi läbi viia analüüse oma tegevuste tõhustamiseks, kuid eelnõuga on reguleeritud valitsuse otsustatud tõhustamiskavade protseduurid.

 

Riigieelarve seaduse muudatuste järgi nihkub sarnaselt riigi eelarvestrateegia protsessile ka riigieelarve koostamise protsess sügisest kevadesse, mis toob kaasa kõikide andmete esitamise juba kevadel. Et valitsemisalade esitatav andmete maht ei oleks korraga liiga mahukas, on eelnõus öeldud, et rahandusministeerium esitab juba 10. novembril eelseisva eelarveprotsessi kohta täpsustavad juhised, sealhulgas andmete esitamise kuupäevad, kogu protsessi ajakava, vahendite maksimaalsed mahud. Eelarvestrateegia koostamiseks vajalikud andmed peaks olema võimalik esitada infosüsteemi kaudu üks kord.

 

Riigieelarve vahendite kasutamise pikendamisel ühe aasta võrra ei ole enam mahulisi piiranguid (varem 3 protsenti). Sarnaselt seni kehtiva korraga ei saa pikendada arvestuslike kulude kasutamist. Erinevalt senisest korrast ei pea ministeeriumid enam pikendamist taotlema rahandusministeeriumilt. Pikendamise alla kuuluvaid rahalisi jääke täpsustatakse Riigi Tugiteenuste Keskusega ja otsused avalikustatakse. Järgmisesse eelarveaastasse üle kantud vahendite tegelikku kasutamist selgitatakse tulemusaruandes.

 

Tulemusaruandlus peab tegevuspõhise riigieelarve eesmärkidest lähtuvalt olema eelarvestrateegia protsessi osa. Tulemusaruannetes on ühildatud strateegiliste eesmärkide näitajad finantsiliste näitajaga. Ka tulemusaruanded avalikustatakse.

 

Määrus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2020. Tulemusaruandluse osa kehtib 2020. aasta tulemusaruannete kohta.

 

8. Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord

Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop

Tüüp: Määruse eelnõu

 

Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu eesmärk on kehtestada strateegiliste arengudokumentide koostamise ja elluviimise kord riigieelarve seaduse § 20 lõike 5 alusel.

 

Eelnõu loob strateegilise planeerimise raamistiku, mis toetub Riigikogu või Vabariigi Valitsuse vastu võetud Eesti strateegilistele sihtidele, mis annavad Eestile pikaajalise arengusuuna. Valdkonna arengukavaga seatakse keskpikad arengueesmärgid, millega määratakse, kuidas tulemusvaldkonna raames liigutakse strateegiliste sihtide poole. Valdkonna arengukava viiakse ellu lühikese vaatega (kattuvalt riigi eelarvestrateegiaga) paindlike programmide kaudu, milles kirjeldatakse planeeritud meetmeid ja tegevusi.

 

Muudatused koostamis-, rakendus-, ja aruandlussüsteemis aitavad vähendada halduskoormust. Määruse rakendamisel muutuvad arengukavad lühemaks ja konkreetsemaks. Määrus aitab vähendada strateegiadokumentide arvu ja nende menetlemisele kuluvat töömahtu. Samuti aitab see tagada parema ülevaate strateegiate mõjust ning suurendada strateegiliste dokumentide süsteemset kasutamist juhtimisotsuste tegemisel. Lisaks tagatakse määrusega selged juhised Riigikantselei koordineeritud arengukavade ja Rahandusministeeriumi koordineeritud programmide koostamiseks ja elluviimiseks. See aitab muuta arengudokumentide ülesehitust sarnasemaks, mis tagab nende parema võrreldavuse.

 

Arengukavade koostamisel ja elluviimisel suureneb märgatavalt juhtkomisjoni roll, mis aitab tagada teiste valdkondadega parema sidususe, oluliste huvirühmade kaasamise ja ekspertide ning teadlaste parimate teadmiste rakendamise. Juhtkomisjonide üleüldisema kasutamisega muutub strateegiline juhtimine teadmuspõhisemaks, läbipaistvamaks ja kaasavamaks ning valdkondi ühendavamaks.

 

9. Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse nr 16 "Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord" muutmine

Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab

Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga suurendatakse õpetajate tööjõukulude toetust 274,5 miljonilt 284,8 miljonile.

 

Õpetaja töötasu alammäär kasvab 2020. aastal 1250 eurolt 1315 euroni. Kohalikele omavalitsustele antakse õpetaja palga diferentseerimiseks 17,1% enam tööjõukulude toetust kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud õpetaja töötasu alammäär. Tegelikud töötasud lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse ja kooli tasandil. Omavalitsustele riigieelarvest antav toetus võimaldab suurendada õpetaja brutokuupalka 1500 eurolt 1540 euroni. Toetust jaotatakse kohalikele omavalitsustele õpilase kohta ning vastav toetusmäär suureneb 1606 eurolt 1648 eurole.

 

Samuti sätestatakse erand, et 2020. aastal ei maksta hüvitisi 2019. aasta registreeritud surmade eest. Alates 1. juulist 2019. a kannavad surma andmeid rahvastikuregistrisse tervishoiuteenuse osutajad. Kohalike omavalitsuste registreeritud surmade arv ulatub 2019. aastal eeldatavasti pooleni neile hüvitiseks antud summast ning seetõttu 2020. aastal ei vaja need täiendavalt enam hüvitamist. Kokku võib 2020. a eeldada tõenäoliselt alla 100 surma registreerimise kohalikes omavalitsustes ning need kulud hüvitatakse neile 2021. aastal.

 

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2020. a.

 

10. Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded

Esitaja: siseminister Mart Helme

Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu eesmärk on nüüdisajastada politseiametnike tervisenõuded. Politseiametnike tervisenõuded kehtestatakse selliselt, et neile vastavuse hindamisel lähtutakse eelkõige töökeskkonna tegelikest ohuteguritest ja teenistusülesannetest.

 

Politseiametnikud jaotatakse tervisenõuete alusel kahte gruppi – välitööd tegevad politseiametnikud (patrullpolitseinikud, piirkonnapolitseinikud, piirivalvurid) ja sisetööd tegevad politseiametnikud (kodakondsus- ja migratsiooniküsimustega tegelevad politseiametnikud). Sisetööd tegevate politseiametnike töö ei eelda samade kehaliste nõuete täitmist, nagu on välitööd tegevatel politseiametnikel, kuid üldine füüsiline ettevalmistus on ka sisetööde grupil oluline, kuna kõik politseiametnikud on kohustatud igal kalendriaastal läbima kehalise ettevalmistuse katsed ning tegema tulirelva teenistuses kandmiseks lasketesti.

 

Tervisenõuete paindlikumaks rakendamiseks on ette nähtud võimalus, et teatud tingimuste korral võib politseinik jätkata tööülesannete täitmist ka juhul, kui perioodilises tervisekontrollis on politseinikul tuvastatud töö tegemiseks meditsiiniline vastunäidustus. Sellise loa võib anda arvestades tervisehäiret, konkreetseid tööülesandeid ning nendega senist hakkamasaamist, tervisehäire progresseerumise iseloomu ja kompenseerimise võimalusi.

 

Muudetakse politseinike tervisekontrollide sagedust, et kiiremini avastada võimalikud terviseprobleemid, mis omakorda võimaldab kiiremat ravi ja politseiteenistuses jätkamise võimaluste suurenemist. Politsei- ja Piirivalveameti välitööd tegevad politseiametnikud peavad alates 40. eluaastast läbima tervisekontrolli iga kahe aasta järel ja alates 50. eluaastast üks kord aastas. Kõik teised politseiametnikud peavad tervisekontrolli läbima iga kolme aasta järel.

 

Politseiametnike tervisenõuete muutmise aluseks on Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi 2018. aastal valminud politseiametnike tervisenõuete analüüs ja ettepanekud tervisenõuete muutmiseks.

 

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2020. aastal.

 

11. Töötasu alammäära kehtestamine

Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik

Tüüp: Määruse eelnõu

 

Valitsus kehtestab uueks töötasu alammääraks 584 eurot.

 

Eelnõu kohaselt on 1. jaanuarist 2020. a tunnitasu alammääraks 3,48 eurot (praegu 3,21 eurot) ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot (praegu 540 eurot).

 

Töötasu alammäär on kokku lepitud Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu vahel laiendatud kollektiivlepinguga 25. novembril 2019. a. Välja kujunenud tava kohaselt lepivad üleriigilises töötasu alammääras kokku sotsiaalpartnerid.

 

Maksu- ja tolliameti andmetel oli 2019. aastal ühes kuus keskmiselt 20 500 täisajaga tööle märgitud töötajat, kes teenisid töötasu alammäära (540 eurot), moodustades 4,3 protsenti kõigist töötasu saanud töötajatest.

 

Töötasu alammäära tõus 540 eurolt 584 eurole toob rahandusministeeriumi hinnangul riigieelarvesse võrreldes 2019. aastaga täiendavat maksutulu 13,7 miljonit eurot ning 2020. aasta riigieelarve maksutulu prognoos arvestab töötasu alammäära tõusu. Töötasu alammäära tõus parandab valitsussektori eelarvepositsiooni kokku 5,5 miljonit eurot.

 

Töötasu alammäära tõusuga koos suurenevad muu hulgas vanemahüvitis, lapsepuhkuse tasu ja hoolduspuhkuse tasu. 

 

12. Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu

Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik

Tüüp: Määruse eelnõu

 

Kehtestatakse Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu uuendatud terviktekst, milles nähakse ette uued tervishoiuteenused, muudetakse teenuste piirhindu ning kaasajastatakse rakendamise tingimusi, et tagada kindlustatud isikutele paremad ravivõimalused.

 

Loetelus tehakse muu hulgas järgmised muudatused:

- lähtudes erialaühenduste ettepanekutest lisatakse loetellu tõenduspõhised ja kulutõhusad uued teenused (mh pankreasesiirdamine, köhimisaparaat, hematoloogiliste kasvajate ravimid, pea ja kaela piirkonna ja kopsuvähi ravi ning atüüpilise hemolüütilis-ureemilise sündroomi ravi) ja diagnostikavõimalused (nt vedelikupõhine günekotsütoloogiline uuring) ning muudetakse olemasolevaid teenuseid (ventilaatorravi, hapnikravi ja aspiraatori kodukasutus) eesmärgiga tagada kindlustatud isikutele paremad ravivõimalused ja tagada optimaalsed hinnad;
 

- lisatakse väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse õendusteenus, millega tagatakse üldhooldekodu elanikele ühtsetel alustel kvaliteetne pearahapõhine tervishoiuteenus;
 

- lisataks statsionaarse hospiitsravi voodipäev. Statsionaarset hospiitsravi võivad vajada raskete, ravile halvasti alluvate sümptomitega või totaalse valu all kannatavad patsiendid. Elu lõppu jõudnud patsiendid, kes vajavad vaevusi leevendava ravi korrigeerimist statsionaaris, et olla suutelised edasi lühemat või pikemat aega kodus toime tulema;
 

- täiendatakse perearsti poolt patsiendi suunamise e-konsultatsiooni erialade loendit lastepsühhiaatria erialaga;
 

- kehtestatakse neuroloogi valvering keskhaiglates eesmärgiga kindlustada tõenduspõhine ja kaasaegne insuldipatsientide ravikäsitlus, mis eeldab 24/7 neuroloogi valve mehitamist keskhaiglates

 

Tervishoiuteenuste loetelu muudatuste kogumõju 2020. aastal on Eesti Haigekassa eelarvele kuni 59,64 miljonit eurot, millest 50 miljonit eurot rakendub 1. aprillil 2020. a seoses piirhindade palgakomponendi muutmisega (aluseks on 30. novembril 2018. a Eesti Haiglate Liidu, Eesti Kiirabi Liidu, Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu ja Eesti Õdede Liidu vahel sõlmitud kollektiivleping). Rahalised vahendid selleks haigekassa eelarves on olemas.

 

Tervishoiuteenuste loetelu muudatused on tehtud erialaühenduste esitatud tervishoiuteenuste ja ravimiteenuste taotluste alusel ning Eesti Haigekassa ettepanekul. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2020. a.

 

13. Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu koosseisu kinnitamine

Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsus kinnitab viieks aastaks Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu koosseisu. Nõukogu on ülikooli kõrgeim juhtorgan, kes vastutab ülikooli arengu ning oluliste majandus-, finants- ja varaga seotud otsuste tegemise eest.

 

Ülikooli nõukogu koosseisus on 11 liiget. Viis liiget nimetab ülikooli senat, ühe liikme Eesti Teaduste Akadeemia ning viis liiget haridus- ja teadusminister, lähtudes sellest, et enamik tema nimetatud isikutest on ettevõtjate või tootmise kutse- ja erialaliitude esindajad ja et nõukogu koosseisust enamiku moodustavad isikud, kes ei ole ülikooli töötajad.

 

Nõukogu liikmetena jätkavad Ardo Kamratov, Robert Kitt, Gunnar Okk, Mart Saarma ja Andres Öpik. Uued liikmed on Heiti Hääl, Tõnis Kanger, Piret Mürk-Dubout, Arvo Oorn, Tiina Randma-Liiv ja Maive Rute.

 

Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2020. a, kuna Tallinna Tehnikaülikooli seaduse kohaselt lõpevad ülikooli kuratooriumi volitused 31. detsembril 2019. a.

 

14. Eesti Maaülikooli nõukogu koosseisu kinnitamine

Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsus kinnitab viieks aastaks Eesti Maaülikooli nõukogu koosseisu. Nõukogu on ülikooli kõrgeim juhtorgan, kes vastutab ülikooli arengu ning oluliste majandus-, finants- ja varaga seotud otsuste tegemise eest.

 

Ülikooli nõukogu koosseisu kuulub seitse liiget senise kuratooriumi 11 liikme asemel. Kolm liiget nimetab ülikooli senat, ühe liikme Eesti Teaduste Akadeemia ning kolm liiget haridus- ja teadusminister isikute hulgast, kellel on nõukogu liikme kohustuste täitmiseks ja ülikooli ühiskonnaga sidustamiseks vajalikud teadmised ülikooli tegevusvaldkondades, majanduses või ettevõtluses.

 

Senisest kuratooriumist jätkab nõukogu koosseisus Tiina Saron. Uued liikmed on Riho Gross, Anne Kahru, Paavo Kaimre, Alar Karis, Raul Kirjanen ja Marika Mänd.

 

Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2020. a, kuna Eesti Maaülikooli seaduse kohaselt lõpevad ülikooli kuratooriumi volitused 31. detsembril 2019. a.

 

15. Tallinna Ülikooli nõukogu koosseisu kinnitamine

Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsus kinnitab viieks aastaks Tallinna Ülikooli nõukogu koosseisu. Nõukogu on ülikooli kõrgeim juhtorgan, kes vastutab ülikooli arengu ning oluliste majandus-, finants- ja varaga seotud otsuste tegemise eest.

 

Ülikooli nõukogu koosseisu kuulub 11 liiget. Viis liiget nimetab ülikooli senat, ühe liikme Eesti Teaduste Akadeemia ning viis liiget haridus- ja teadusminister isikute hulgast, kellel on nõukogu liikme kohustuste täitmiseks ja ülikooli ühiskonnaga sidustamiseks vajalikud teadmised ülikooli tegevusvaldkondades, majanduses või ettevõtluses.

 

Senisest kuratooriumist jätkavad nõukogu koosseisus Andres Kütt ja Taavi Laur. Uued liikmed on Eve Eisenschmidt, Ülo Langel, Kristjan Port, Aleksander Pulver, Peeter Raudsepp, Edith Sepp-Dallas, Hagi Šein, Marek Tamm ja Urmo Uiboleht.

 

Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2020. a, kuna Tallinna Ülikooli seaduse kohaselt lõpevad ülikooli kuratooriumi volitused 31. detsembril 2019. a.

 

16. Eesti Kunstiakadeemia nõukogu koosseisu kinnitamine

Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsus kinnitab viieks aastaks Eesti Kunstiakadeemia nõukogu koosseisu. Nõukogu on ülikooli kõrgeim juhtorgan, kes vastutab ülikooli arengu ning oluliste majandus-, finants- ja varaga seotud otsuste tegemise eest.

 

Akadeemia nõukogu koosseisu kuulub üheksa liiget senise kuratooriumi 11 liikme asemel. Neli liiget nimetab akadeemia senat, ühe liikme Eesti Teaduste Akadeemia ning neli liiget haridus- ja teadusminister isikute hulgast, kellel on nõukogu liikme kohustuste täitmiseks ja akadeemia ühiskonnaga sidustamiseks vajalikud teadmised akadeemia tegevusvaldkondades, majanduses või ettevõtluses.

 

Senise kuratooriumi koosseisust jätkavad nõukogu liikmetena Maria Mägi-Rohtmets ja Kalle Vellevoog. Uued liikmed on Krista Kodres, Kadri Kruus, Arno Kütt, Eva Näripe, Siim Raie, Liina Siib ja Toomas Tammis.

 

Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2020. a, kuna Eesti Kunstiakadeemia seaduse kohaselt lõpevad akadeemia kuratooriumi volitused 31. detsembril 2019. a.

 

17. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia nõukogu koosseisu kinnitamine

Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsus kinnitab viieks aastaks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) nõukogu koosseisu. Nõukogu on akadeemia kõrgeim juhtorgan, kes vastutab akadeemia arengu ning oluliste majandus-, finants- ja varaga seotud otsuste tegemise eest.

 

Nõukogu koosseisu kuulub seitse liiget senise kuratooriumi 11 liikme asemel. Kolm liiget nimetab akadeemia senat, ühe liikme Eesti Teaduste Akadeemia ning kolm liiget haridus- ja teadusminister isikute hulgast, kellel on nõukogu liikme kohustuste täitmiseks ja akadeemia ühiskonnaga sidustamiseks vajalikud teadmised akadeemia tegevusvaldkondades, majanduses või ettevõtluses.

 

Senise kuratooriumi koosseisust jätkavad nõukogu liikmetena Rein Oja ja Erkki-Sven Tüür. Teised liikmed on Kirke Karja, Peep Lassmann, Indrek Laul, Margit Tohver-Aints ja Allan Vurma.

 

Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2020. a, kuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seaduse kohaselt lõpevad akadeemia kuratooriumi volitused 31. detsembril 2019. a.

 

18. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasu eest võõrandamiseks Elering AS-le ja Elektrilevi OÜ-le (Viljandi vallas Kiini külas Kiini jaotla ja alajaama kinnistud)

Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk

Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek Kiini jaotla ja alajaama kinnistute võõrandamiseks harilikule väärtusele vastava tasu eest Elering AS-le ja Elektrilevi OÜ-le. Elering AS ja Elektrilevi OÜ kasuks on kinnisasjadele seatud tähtajatu isiklik kasutusõigus elektripaigaldise, juurdepääsutee rajamiseks, elektrivõrgu ehitamiseks ning majandamiseks. Kinnistud on vajalikud Elering AS-le ja Elektrilevi OÜ-le avalike teenuste osutamiseks.

 

19. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras alla hariliku väärtuse võõrandamiseks Lääneranna vallale (Lihula linnas Piiri tn 6 ja 8 kinnistud)

Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk

Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Lihula linnas asuvate Piiri tn 6 ja Piiri tn 8 kinnistute võõrandamiseks Lääneranna vallale ettevõtluskeskkonna arendamiseks ning Piiri tänava rekonstrueerimiseks, vee- ja kanalisatsioonitorustiku ning tänavavalgustuse ehitamiseks.

 

20. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Tallinna linnale

 

1) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Tallinna linnale (Kaluri tn 2b)

Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk

Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek Kaluri tn 2b kinnistu tasuta võõrandamiseks Tallinna linnale roheala rajamiseks.

 

2) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Tallinna linnale (Kadaka puiestee T18 kinnistu)

Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk

Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek Kadaka puiestee T18 kinnistu otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Tallinna linnale kergliiklusteeks.

 

21. Riigiteede teehoiukava 2020-2030 kinnitamine ja volituse andmine

Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt kinnitatakse riigiteede teehoiukava 2020-2030. Teehoiukava koostati maanteeameti ettepaneku alusel arvestades Vabariigi Valitsuse 2019–2023 tegevusprogrammi teehoiuvaldkonnas püstitatud eesmärkidega. 

Kvaliteetse ja ohutu taristu loomiseks volitab Valitsus majandus- ja taristuministrit suurendama „Riigiteede teehoiukava 2020–2030“ kruusateedele katete ehitamise mahtu kuni 10 miljoni euro ulatuses. Ühtlasi täiendatakse teehoiukava tulevikus vastavalt vajadusele averusega rajatavate teelõikudega.

 

Uues teehoiukavas on planeeritud riigi teehoiukuludeks 279,7 miljonit eurot. Teehoiukavas on 2020. aastaks planeeritud 35 miljonit eurot vähem, kui eelmisel aastal vastu võetud kavas, kuna kehtiv riigi eelarvestrateegia ei sisalda veel tulemusreservi ega EL 2021+ eelarve vahendite mahtu, sest Euroopa Liidu läbirääkimised jagatavate toetuste ja summade üle veel käivad. Kui lõplikud arvud on selgunud, lisatakse need kavale juurde.

 

Uuenenud teehoiukava kohaselt hoitakse teid jätkuvalt korras, tehakse talvel libedatõrjet, muudetakse kruusateid tolmuvabaks. Jätkub ka liiklusohtlikke ristmikke ja teelõikude ümber ehitamine ning paigaldatakse teekattemärgistusi jms.

 

Teehoiukava koosneb neljast lisast, mis on finantsplaan, riigiteede TEN-T võrgustikku kuuluvate põhimaanteede ehitus- ja rekonstrueerimisobjektid aastatel 2020-2023, riigiteede indikatiivne rahastamise vajadus ja kulude jaotus aastatel 2024-2030 ja ehitusobjektide loetelu TEN-T teedel ja teiste olulise mõjuga teelõikudel aastatel 2024-2030, sealhulgas ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019-2023 eesmärgiks seatud Tartu, Pärnu ja Narva suunaliste põhimaanteede neljarealiseks ehitamise indikatiivne ehitamise kava.

 

22. Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine

 

1) Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine meretuulepargi rajamiseks Pärnu maakonda Liivi lahte

Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek otsustada hoonestusloa menetluse algatamine Eesti Energia Aktsiaseltsi esitatud taotluse alusel kavandatava meretuulepargi rajamiseks Pärnu maakonda Liivi lahte. Hoonestusloa menetluse algatamise otsusega algab hoonestusloa menetlus, mis võib lõppeda hoonestusloa andmisega või selle andmisest keeldumisega.

 

Taotluse kohaselt on meretuulepark kavandatud kuni 160 tuulikuga, kuni 1000 MW võimsusega ning koormatava ala suurusega 183 189 290 m². Planeeritav meretuulepark jääb 17.04.2017. a kehtestatud Pärnu maakonnaga piirneva mereala planeeringus märgitud võimaliku tuuleenergeetika arenduspiirkonda. Hoonestusluba taotletakse 50 aastaks.

 

Hoonestusloa menetluse algatamise otsusega algatatakse ka keskkonnamõju hindamine. Taotlejale pannakse kohustus keskkonnamõju hindamise käigus analüüsida kaasnevaid mõjusid ja välja selgitada ning teostada asjakohased uuringud. Valdkonnad, mille mõju olulisust ja ulatust on vaja analüüsida ja seonduvad uuringud määratakse keskkonnamõju hindamise programmis, mille koostamisse tuleb käesoleva korralduse kohaselt kaasata asjaomased riigiasutused. Lisaks tuleb hoonestusloa menetluses paralleelselt arvestada üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu menetluse ja Pärnu maakonnaga piirneva mereala planeeringus kehtestatud tingimustega.

 

Hoonestusloa menetlus viiakse läbi avatud menetlusena, mis võimaldab laiemat kaasamist ja huvitatud isikute ära kuulamist ning nende põhjendatud huvidega arvestamist.

 

2) Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine tuuleelektrijaama rajamiseks Saaremaale Nasva sadama lähistele

Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt algatatakse hoonestusloa menetlus Baltic Workboats AS esitatud taotluse alusel kavandatava tuuleelektrijaama rajamiseks Liivi lahte Suure Katla piirkonda Nasva sadama lähedale, rannikust umbes 200 m kaugusele. Taotluse kohaselt on rajatav tuuleelektrijaam kavandamisel võimsusega 4 MW, koormatav ala meres on suurusega 2065 m². Hoonestusluba taotletakse 50 aastaks.

 

Hoonestusloa menetluse käigus viiakse läbi keskkonnamõju hindamine. Taotlejat kohustatakse keskkonnamõju hindamise käigus analüüsima kaasnevaid mõjusid ning teostada 3 aasta jooksul asjakohased uuringud. Valdkonnad, mille mõju olulisust ja ulatust on vaja analüüsida ja seonduvad uuringud määratakse keskkonnamõju hindamise programmis, mille koostamisse tuleb kaasata asjaomased riigiasutused. Lisaks tuleb hoonestusloa menetluses arvestada üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu koostamisega. Menetlus võib lõppeda hoonestusloa andmisega või selle andmisest keeldumisega.

 

3) Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine meretuulepargi ja vesiviljelustaristu rajamiseks Liivi lahe sisemerre

Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt algatatakse hoonestusloa menetlus Tuuletraal OÜ esitatud taotluse alusel kavandatava meretuulepargi ja vesiviljelustaristu rajamiseks Pärnu maakonda Liivi lahte.

 

Taotluse kohaselt on meretuulepark kavandatud 76 tuulikuga ja 380 MW võimsusega ning katab ala suurusega 88 km². Koos tuulepargiga rajatakse rannakarpide vesiviljelustaristu. Hoonestusluba taotletakse 50 aastaks. Tuulepargi asukoht on valitud, et see asuks rannikust, looduskaitsealadest ja Natura 2000 alast võimalikult kaugel. Ala jääb nii Saaremaast, Kihnust kui ka Pärnu maakonna mandrist 24–30 km kaugusele, väikese püügiruudu nr 217 ülemisse osasse.

 

Hoonestusloa menetluse käigus viiakse läbi keskkonnamõju hindamine. Taotlejat kohustatakse keskkonnamõju hindamise käigus analüüsima kaasnevaid mõjusid ning teostada 5 aasta jooksul asjakohased uuringud. Valdkonnad, mille mõju olulisust ja ulatust on vaja analüüsida ja seonduvad uuringud määratakse keskkonnamõju hindamise programmis, mille koostamisse tuleb kaasata asjaomased riigiasutused. Lisaks tuleb hoonestusloa menetluses arvestada üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu koostamisega. Menetlus võib lõppeda hoonestusloa andmisega või selle andmisest keeldumisega.

 

23. Statistikaameti 2020.–2024. aastal tehtavate statistikatööde loetelu

Esitaja: rahandusminister Martin Helme

Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Tulenevalt riikliku statistika seadusest kinnitatakse igal aastal järgmiseks viieks aastaks statistikaameti tehtavate rahvastiku-, sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaalaste statistikatööde loetelu, mis lähtub riigisisesest ja rahvusvahelisest statistikavajadusest. Viie aasta jooksul tehakse 136 kuni 145 statistikatööd aastas. Statistikatööde eeldatav maksumus viie aasta peale kokku on 45,9 miljonit eurot.

 

Statistika jaguneb:

1) põhistatistika – statistikatööd, mida tehakse igal aastal samas mahus;

2) tsükliline statistika – statistikatööd, mida tehakse kindla sagedusega, kuid mitte igal aastal;

3) ebaregulaarne statistika – statistikatööd, mida tehakse ainult üks kord või mille tegemise sagedus ei ole ette teada;

4) statistiline analüüs – analüütilised tööd, sh analüütilised kogumikud jms;

5) statistiline register – statistiliste registrite pidamisega seotud statistikatööd;

6) statistika arendus – statistikatööd, mis arendavad riikliku statistika jaoks andmete kogumist, töötlemist, analüüsi, levitamist ja säilitamist.

 

2020. aastal toimub Eestis iga kümne aasta järel korraldatav põllumajandusloendus. Loendus toimub kõikides Euroopa Liidu riikides ning selle tulemused on aluseks Euroopa Liidu ühisele põllumajanduspoliitikale. Lisandub ka iga viie aasta järel tehtav tsükliline statistikatöö taimekaitsevahendite kasutamise kohta, mille eesmärk on anda teavet taimekaitsevahendite põllumajandusliku kasutamise kohta.

 

Sotsiaalelu valdkonnas korraldatakse täiskasvanute koolituse ja tööelu uuring, mida tehakse samuti iga viie aasta järel.

 

Majanduse valdkonnas lisandub iga nelja aasta järel tehtav tsükliline statistikatöö tööandja kulutused töötajatele, mille eesmärk on anda teavet tööandja tehtud keskmistest kulutustest töötajatele töötaja ning töötatud tunni kohta põhitegevusala järgi. Nimetatud info on tööjõumaksude kujundamise sisend.

 

24. Raamatupidamise Toimkonna liikmete nimetamine

Esitaja: rahandusminister Martin Helme

Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt kinnitatakse raamatupidamise toimkonna koosseis järgnevaks kolmeks aastaks. Toimkond moodustatakse raamatupidamisala spetsialistidest, selle ala teadlastest ja praktikutest.

Seitsmeliikmelise raamatupidamise toimkonna uude koosseisu kuuluvad ka eelmisse koosseisu kuulunud kuus liiget: Audiitorkogu esindaja vandeaudiitor Sander Kallasmaa, Eesti Raamatupidajate Kogu (ERK) nõukoja liige Egle Vainula, finantsinspektsiooni regulatsioonide ja aruandluse divisjoni juht Helene Trušina, audiitorettevõtte PricewaterhouseCoopers juhatuse esimees ja rahvusvaheliste standardite ekspert Ago Vilu, arvestusala ekspert ja riigi pearaamatupidaja Juta Maar, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja Ene Rammo ning Tartu Ülikooli majandusarvestuse professor Toomas Haldma. Eelmise koosseisuga võrreldes vahetub toimkonnas ERK esindaja, kelleks saab Egle Vainula seni ERKd esindanud Anne Nuudi asemel. 

Liikmete valimisel on arvestatud, et säiliks tasakaalustatus erinevate asjaomaste institutsioonide ja erialade vahel, mis hõlmaks eraettevõtte raamatupidamiskorraldust, audiitortegevust, finantssektori arvepidamist ja avaliku sektori raamatupidamist.

 

25. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. a korralduse nr 323 „2019. aasta riigieelarve täiendav liigendamine” muutmine

Esitaja: rahandusminister Martin Helme

Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt muudetakse ministeeriumite ettepanekute alusel Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. a korraldust nr 323 „2019.a riigieelarve täiendav liigendamine” ja kehtestatakse lisa 1 ja 3 uues sõnastuses.

 

26. "Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ kinnitamine

Esitaja: rahandusminister Martin Helme

Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Tulemusreserviga seotud muudatused põhinevad valitsuse otsustel tänavu 30. mai ja 24. septembrist. Lisaks on muudetud Euroopa Komisjoni suunitlusel ületäidetud näitajate sihttasemeid, tehtud tekstitäiendusi seoses juhtimis- ja kontrollisüsteemi muudatusega - muu hulgas seoses toetuste ühtse rakendusteenuse loomisega Riigi Tugiteenuste Keskusse - ning muid ministeeriumite ja Riigikantselei ettepanekul rakendamise käigus ilmnenud vajalikke muudatusi. Pärast valitsuse heakskiitu esitab rahandusministeerium rakenduskava ametlikult Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks.

 

27. Raha ettenägemine Justiitsministeeriumile Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist esimese Eesti põhiseaduse vastuvõtmise 100. aastapäeva tähistamiseks

Esitaja: justiitsminister Raivo Aeg

Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Justiitsministeeriumile nähakse ette vahendid 2020. aasta Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisse reservi esimese Eesti põhiseaduse vastuvõtmise 100. aastapäeva tähistamiseks.

 

28. Raha ettenägemine Riigikantseleile Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist Põgari palvemaja remonttöödeks

Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop

Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Riigikantseleile nähakse valitsuse sihtotstarbelisest reservist ette 58 000 eurot Põgari palvemaja remonttöödeks.

 

Põgari palvemaja asub Läänemaal Haapsalu linnas Põgari-Sassi külas Tuuru–Puise tee ääres. Hoone valmis 1936. aastal ning on Eesti riikluse seisukohast väga oluline paik: 1944. aasta 22. septembril pidas peaminister Otto Tiefi valitsus seal oma viimase istungi. Otto Tiefi valitsuse tegevuse tähtsus seisneb Eesti Vabariigi riikliku järjepidevuse tagamises. Selle Eesti riigile olulise sündmuse 60., 70. ja 75. aastapäeva äramärkimiseks on Vabariigi Valitsus pidanud Põgari palvemajas kolm väljasõiduistungit. Palvemaja on väga halvas seisukorras ning vajab remonti, samuti on hädavajalik lahendada palvemaja juures parkimise küsimus.

 

29. Tegevuste loetelu, milleks võib eraldada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, muutmine

Esitaja: siseminister Mart Helme

 

Siseministeerium teeb ettepaneku suunata 2020. aasta Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist siseministeeriumile 890 000 eurot sisekaitsereservi loomiseks vajalike ettevalmistuste tegemiseks: väljaõppekavade koostamiseks, individuaal- ja grupivarustuse ostmiseks, instruktorite esmaseks ettevalmistamiseks, õppuse läbiviimiseks ning Politsei- ja Piirivalveametisse formeerimisvõimekuse loomiseks ja selle testimiseks.

 

Summa võetakse idapiiri väljaehitamise eelarvest ning tõstetakse riigi eelarvestrateegia 2021–2024 koostamise protsessis idapiiri väljaehitamise eelarvesse tagasi valitsuskabineti 15. augusti 2019. a nõupidamise otsuse kohaselt Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile optimeerimise reservi ettenähtud vahenditest.

 

30. Eesti kodakondsuse andmine

 

1) Eesti kodakondsuse andmine (8 isikut)

Esitaja: siseminister Mart Helme

Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus kaheksale eelnõus nimetatud isikule, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ning nende suhtes puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.

 

2) Eesti kodakondsuse andmine (7 isikut)

Esitaja: siseminister Mart Helme

Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus seitsmele eelnõus nimetatud isikule, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ning nende suhtes puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.

 

31. Eesti seisukohad Euroopa Liidu esimese liikuvuse paketi eelnõude kohta

Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Esimene liikuvuse pakett avaldati 31.05.2017 ning see koosneb kolmest sambast: ühisturg, sotsiaalküsimused ning teede maksustamine (käsitletakse eraldi). Eesti seisukohad liikuvuse paketi turu- ja sotsiaalsamba eelnõude kohta kinnitati 25.01.2018 Vabariigi Valitsuse istungil ning Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 19.02.2018 istungil. Vabariigi Valitsus võttis enne 03.12.2018 transpordiministrite nõukogu 27.12.2018 istungil (kinnitatud 28.12.2018 Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil) vastu täiendavad seisukohad paketi kohta.

 

Käesolevad seisukohad on koostatud kolmepoolsetel läbirääkimistel saavutatud eelnõude lõplike kokkulepete kohta. Nimetatud eelnõude puhul hindame üle, kas Eesti saab toetada lõpliku kokkuleppe sisu, arvestades Vabariigi Valitsuse seniseid seisukohti. Eesistuja jõudis 11.detsembri 2019 triloogil Euroopa Parlamendiga poliitilisele kokkuleppele ning soovib liikmesriikide seisukohti kokkuleppe kinnitamiseks 20.detsembri 2019 alaliste esindajate komitee (COREPER) istungil.

 

Eesti on seisukohal, et rahvusvaheliste autovedude turg Euroopa Liidus peab olema ühisturu üldpõhimõtteid järgiv, konkurentsile avatud, efektiivne ja keskkonda säästev. Eesti leiab, et lisanduvate nõuetega ei tohi kaasneda ebamõistlikku halduskoormust ettevõtetele ega avaliku sektori asutustele, Eesti majanduse konkurentsivõime halvenemist ega vastuolu Euroopa Liidu kliimapoliitika eesmärkidega.

 

Eesti on seisukohal, et sõiduki autoveoettevõtte asutamisriigi tegevuskeskusesse tagasipöördumise kohustus iga kaheksa nädala järel ning pakett tervikuna ei vasta nimetatud põhimõtetele. Eesti seega ei saa toetada Euroopa Liidu esimese liikuvuse paketi eelnõude kokkulepet ja hääletab selle kinnitamisele vastu.