Sa oled siin

Valitsuse 19.12.2000 istungi info ja päevakord

19. detsember 2000 - 0:00

VABARIIGI VALITSUSE ISTUNGI PÄEVAKORD

 

Algus kell 10.00, Stenbocki majas 19. detsembril 2000

 

Kommentaarid valitsuse istungi materjalide kohta on mõeldud taustinformatsiooniks ajakirjanikele või inimestele, kelle töö on seotud ajakirjandusega. Meie poolt ette valmistatud ülevaate kasutamisel tuleb arvestada, et valitsuse istungi käigus võib valitsus jõuda otsusteni, mis erinevad istungile esitatud materjalidest. Seepärast palume enne valitsuse istungi lõppu avaldada käesolevaid materjale arvestusega, et need pole lõplikud.

 

1. Keskkonnajärelevalve seaduse eelnõu

Esitajad: keskkonnaminister Heiki Kranich

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks Keskkonnajärelevalve seaduse eelnõu. Eelnõu väljatöötamise tingis vajadus viia keskkonnajärelevalve seadus kooskõlla Vabariigi Valitsuse seaduse ja selle rakendamisega seonduvate seaduste muutmise seadusest tulenevate muudatustega keskkonnakaitset ja kasutust korraldavate asutuste struktuuris ja ülesannetes. Redigeeriti keskkonnakaitseinspektorite tegevust puudutavaid sätteid. Vastavalt seletuskirjale sätestab eelnõu keskkonnajärelevalve olemuse ja kehtestab keskkonnajärelevalvet teostavate ning keskkonnajärelevalvele allutatud isikute ja asutuste õigused ja kohustused ning järelevalvetoimingute korra, mis ei ole reguleeritud teiste seadustega. Keskkonnajärelevalve asutusteks on eelnõu kohaselt Keskkonnainspektsioon, Maa-amet ning kohalik omavalitsusorgan või omavalitsus. Enam ei nähta järelevalve töös ette täiendavate järelevalveülesannete andmist kohalikele omavalitsustele riigi poolt finantseeritavate halduslepingutega. Küll säilivad omavalitsustel järelevalveülesanded või -õigus seadusega määratud ulatuses ning lepinguliselt võivad nad täita muid ülesandeid keskkonnakaitse ja kasutamise korraldamisel. Nähakse ette võimalus anda seadusega keskkonnajärelevalve ülesandeid ka teistele valitsusasutusetele nagu Piirivalveamet, Politseiamet jms. Põhimõttelise muudatusena on eelnõust välja jäetud senikehtinud piirang inspektoritele peatada ebaseaduslik või keskkonda oluliselt kahjustav tegevus vaid kolmeks päevaks. Praktikas osutus võimatuks nii lühikese tähtaja jooksul tegevuse peatamise ettekirjutis keskkonnajärelevalve asutuses läbi vaadata ja pikema peatamise vajadusel vastuvõetud otsus kohustatud subjektile teatavaks teha. Muudatusena on ette nähtud, et inspektorid küll peatavad tegevuse, kuid tegevuse lõpetamine on jäetud muude seaduste reguleerida. Erandiks on otseselt seadusvastane tegevus. Selle võib inspektor vajadusel lõpetada ka suulise korraldusega (röövpüük, salaküttimine jne). Seaduseelnõus nähakse ette 12.11.1997 vastuvõetud Keskkonnajärelevalve seaduse kehtetuks tunnistamine

 

2. Euroopa Nõukogu konventsiooniga nr 50 Euroopa farmakopöa koostamise konventsioon ühinemise seaduse eelnõu

Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves, sotsiaalminister Eiki Nestor

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks Euroopa Nõukogu konventsiooniga nr 50 Euroopa farmakopöa koostamise konventsioon ühinemise seaduse eelnõu. 22. juulil 1964. a Strasbourg'is alla kirjutatud konventsiooniga ühinenud riigid on võtnud oma eesmärgiks luua ühine, Euroopa farmakopöa. Euroopa farmakopöa on ravimitele esitatavate kvaliteedinõuete kogumik, mille eesmärgiks on tagada ravimite toimeainete, abiainete ja ravimpreparaatide kõrge kvaliteet ja ohutus. Konventsiooniga ühinenud riikides kehtivad samad kvaliteedinõuded ravimite toimeainetele, abiainetele ja ravimpreparaatidele. Ühtsete kvaliteedinõuete olemasolu hõlbustab ravimite vaba liikumist. Konventsiooni teksti on parandatud Euroopa farmakopöa koostamise konventsiooni protokolliga (ETS nr 134), mis jõustus 1. novembril 1992.a. Vabariigi Valitsuse 5.oktoobri 1999 korraldusega nr 1046-k kiideti Euroopa farmakopöa koostamise konventsioon heaks ja tehti välisministeeriumile ülesandeks esitada Euroopa Nõukogu peasekretärile taotlus Eesti Vabariigi ühinemiseks nimetatud konventsiooniga. Seaduse eelnõu §-s 3 nähakse konventsiooni rakendamisel ette siseriiklik üleminekuperiood kuni 1. jaanuarini 2004. a. Paragrahvi 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel sotsiaalminister määrusega konventsiooni rakendamise korra, milles nähakse ette ravimeid tootvate ettevõtete kohustused üleminekuperioodi jooksul ning Ravimiameti kohustused konventsiooni rakendamisel.

 

3. Kakao- ja dokolaaditoodete koostis- ja kvaliteedinõuete ning märgistamise erinõuete kinnitamine

Esitajad: põllumajandusminister Ivari Padar

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kinnitab oma määrusega kakao- ja dokolaaditoodete koostise- ja kvaliteedinõuded ning märgistamise erinõuded. Määrusega kehtestatakse nõuded kindlustamaks ühest arusaama erinevatest kakao- ja dokolaaditoodetest (kakaovõi, kakaopulber, vähendatud rasvasisaldusega kakaopulber, dokolaadipulber, dokolaadijoogi pulber, vähendatud rasvasisaldusega dokolaadijoogi pulber, dokolaad, piimadokolaad, hele piimadokolaad, valge dokolaad, täidisega dokolaad, chocolate a la taza, chocolate familiar a la taza ja dokolaadikompvekid). Kakao- ja dokolaaditoodete puhul määratakse kindlaks, milliseid toiduaineid võib valmistamisel kasutada ning millistele koostis- ja kvaliteedinõuetele peavad valmistooted vastama. Järelevalvet esitatud nõuete täitmise üle hakkavad teostama jae- ja hulgimüügi etapis Tarbijakaitseamet, tootmisel Veterinaar- ja Toiduamet ning toitlustuses ja jaekaubanduses Tervisekaitseinspektsioon.

 

4. Tolliprotseduuri tollitransiit rakendamise eeskiri

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kinnitab oma määrusega tolliprotseduuri "tollitransiit" rakendamise eeskirja. Seletuskirja kohaselt on eelnõu eesmärk tollitransiidi protseduuri rakendamise ühtlustamine Euroopa Liidus rakendatava Ühistransiidi Konventsiooniga ning seadusliku kaubanduse hõlbustamine transiidi tolliformaalsuste lihtsustamise ja kaasajastamise teel. Määruse rakendamisega lihtsustub tollitransiidi protseduuri tollivormistus, võimaldades kaupade kiiremat liikumist ning luues soodsad tingimused tolli inimressursside paremaks kasutamiseks. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks antud valdkonda seni reguleerinud Vabariigi Valitsuse 28. mai 1998.a määrus nr 111. Määrust rakendatakse kaubale tolliprotseduuri <> kohaldamisel kauba tolli järelevalve all vedamiseks Eesti tolliterritooriumil. Kauba vedu tolliprotseduuriga <> algab lähtetollipunktis ja lõpeb sihttollipunktis.

 

5. Eesti Haigekassa nõukogu liikmete tasustamise kord

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus sätestab oma määrusega Eesti Haigekassa nõukogu liikmete tasustamise korra. Eesti Haigekassa seaduse kohaselt makstakse tasu nõukogu liikmetele, kes ei kuulu nõukogusse ametikoha järgi või kes ei ole Riigikogu poolt määratud. Haigekassa nõukogul on 15 liiget. Nõukogu liikmetele makstakse nõukogus töötamise eest ühekordses suuruses arvestusliku kuu töötasu, mis arvutatakse vastavalt töötatud ajale Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunnipalga alammäära alusel. Nimetatud tasu makstakse välja üks kord kuus. Kui nõukogu liige ei osalenud mingil ajavahemikul mõjuva põhjuseta nõukogu töös, siis selle ajavahemiku eest talle tasu ei maksta. Tasu makstakse Eesti Haigekassa eelarvest.

 

6. Reguleeritud ametikohtade ja reguleeritud kutsealaste tegevuste nimekiri, millel töötamiseks nõutakse sobivustesti sooritamist

Esitajad: haridusminister Tõnis Lukas

Tüüp: määruse eelnõu

K: Välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse alusel sätestab valitsus oma määrusega reguleeritud ametikohtade ja reguleeritud kutsealaste tegevuste nimekirja, millel töötamiseks nõutakse sobivustesti sooritamist. Nimetatud seadusega kehtestatakse välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise alused ja kord töötamiseks reguleeritud ametikohal. Sama kohaldatakse ka reguleeritud kutsealasele tegevusele. Töötamiseks reguleeritud ametikohal või reguleeritud kutsealasel tegevusel võib pädev organ oluliste erinevuste korral välisriigi ja Eesti õppekavades või vastava ametikoha tööülesannetes üldjuhul nõuda taotlejalt sobivustesti sooritamist või kohanemisaja läbimist taotleja enda valikul. Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivide 89/48/EMÜ ja 92/51/EMÜ kohaselt on riigil, kus taotleja soovib oma kutsekvalifikatsiooni tunnustada, õigus kehtestada erandeid taotleja valikuõiguste osas. Selline õigus on riigile antud reguleeritud ametikohtade ja kutsealaste tegevuste osas, mis on seotud riikliku seadusandluse täpse tundmisega ja mille osas riiklikku seadusandlust puudutav nõustamine on selle ametikoha või kutsealase tegevuse põhiline omadus. Eelnõuga kehtestatakse reguleeritud ametikohtade ja reguleeritud kutsealaste tegevuste loetelu, millel töötamiseks ei ole taotlejal valikuõigust, vaid ta peab sooritama sobivustesti. Käesoleval ajal on erandi kehtestamine põhjendatud ja vajalik advokaadi kutsealasel tegevusel.

 

7. Sadama akvatooriumi piiride määramine

1) Vanasadama akvatooriumi piiride määramine

Esitajad: teede- ja sideminister Toivo Jürgenson

Tüüp: määruse eelnõu

K: Sadamaseaduse kohaselt meresadama akvatooriumi piirid määrab teede- ja sideministri ettepaneku ja kohaliku omavalitsuse volikogu kooskõlastuse alusel Vabariigi Valitsus. Nimetatud seadusesätte alusel määrab valitsus Vanasadama akvatooriumi piirid. Tallinna Linnavolikogu 13.01.2000 otsusega nr 7 on antud kooskõlastus sadama akvatooriumi piiride kohta.

 

2) Paljassaare sadama akvatooriumi piiride määramine

Esitajad: teede- ja sideminister Toivo Jürgenson

K: Valitsus määrab Paljassaare sadama akvatooriumi piirid. Tallinna Linnavolikogu 13.01.2000 otsusega nr 9 on antud kooskõlastus sadama akvatooriumi piiride kohta.

 

3) Muuga sadama akvatooriumi piiride määramine

Esitajad: teede- ja sideminister Toivo Jürgenson

K: Valitsus määrab Muuga sadama akvatooriumi piirid. Viimsi Vallavolikogu 10.10.2000 otsusega nr 204, Jõelähtme Vallavolikogu 29.02.2000 otsusega nr 6 ja Maardu Linnavolikogu 26.09.2000 otsusega nr 60 on antud kooskõlastus sadama akvatooriumi piiride kohta.

 

4) Paldiski Lõunasadama akvatooriumi piiride määramine

Esitajad: teede- ja sideminister Toivo Jürgenson

K: Valitsus määrab Paldiski Lõunasadama akvatooriumi piirid. Paldiski Linnavolikogu 27.09.2000 otsusega nr 68 on antud kooskõlastus sadama akvatooriumi piiride kohta.

 

8. Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 1998. a määruse nr 63 Sadama laevaliikluseks avamise korra kinnitamine muutmine

Esitajad: teede- ja sideminister Toivo Jürgenson

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus muudab oma varasemat määrust 17. märtsist 1998.a nr 63 Sadama laevaliikluseks avamise korra kinnitamine. Määruse eelnõu on ette valmistatud seoses vajadusega viia Vabariigi Valitsuse 17.03.1998 määrusega nr 63 kinnitatud Sadama laevaliikluseks avamise korra juurde kuuluva Sadama laevaliikluseks avamise akti vormis komisjoni liikmeteks olevate valitsusasutuste loetelu vastavusse Vabariigi Valitsuse seadusesse sisseviidud muudatustega. Valitsuse seaduse kohaselt on keskkonnaministeeriumi valitsemisalas Keskkonnainspektsioon, kellele on pandud endise Mereinspektsiooni ülesanded. Sama seaduse § 64 lõike 2 punkti 1 kohaselt on põllumajandusministeeriumi valitsemisalas Veterinaar- ja Toiduamet, kellele on üle läinud endise Veterinaar- ja Toiduinspektsiooni ülesanded.

 

9. Riigi päästeasutuste struktuurile, varustatusele, dokumentatsioonile ja töökorraldusele esitatavad nõuded

Esitajad: siseminister Tarmo Loodus

Tüüp: määruse eelnõu

K: Päästeseaduse kohaselt riigi päästeasutuste struktuurile, varustatusele, dokumentatsioonile ja töökorraldusele esitatavad nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Seletuskirja kohaselt on määruse väljatöötamise üldeesmärgiks läbi ühtsete nõuete kehtestamise parandada päästeasutuste valmisolekut tulekustutus- ja päästetööde tegemiseks, edendada koostööd päästeasutuste vahel ning luua ühtne alus päästeteenistuse tehnika-, personali-, ehitus- ja eelarvepoliitika kujundamiseks.

 

10. Kaitseväe vormiriietuse kirjeldus

Esitajad: kaitseminister Jüri Luik

Tüüp: määruse eelnõu

K: Kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt kaitseväe vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjelduse kehtestab Vabariigi Valitsus ning nende kandmise korra kaitseväe juhataja (kaitseväe ülemjuhataja). Nimetatud seadusesätte alusel kehtestab valitsus oma määrusega Kaitseväe vormiriietuse kirjelduse.

 

11. Arstlike komisjonide esimeeste ja liikmete töö tasustamise ja lähetuskulude hüvitamise tingimused, ulatus ja kord

Esitajad: kaitseminister Jüri Luik

Tüüp: määruse eelnõu

K: Kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus arstlike komisjonide esimeeste ja liikmete töö tasustamise ja lähetuskulude hüvitamise tingimused, ulatuse ja korra. Seletuskirja kohaselt tagab määruse kehtestamine arstlike komisjonide esimeestele ja liikmetele kui kõrge kvalifikatsiooniga arstidele nende tööpanusele vastava töötasustamise. Arstliku komisjoni esimehe ja liikmete töö tasustamise tingimused: komisjoni esimehele ja liikmetele makstakse komisjonis töötamise eest tasu üks kord kuus vastavalt selles asutuses, mille juures arstlik komisjon tegutseb, kehtestatud töö tasustamise korrale. Arstliku komisjoni esimehe ja liikmete töö tasustamiseks peab arstlik komisjon tööaja arvestust. Arstliku komisjoni tööaja arvestust korraldab ning esitatavate andmete õigsuse eest vastutab arstliku komisjoni esimees või tema poolt nimetatud arstliku komisjoni liige. Arstliku komisjoni esimehe töötasu tunnis on 96 krooni; komisjoni liikme töötasu tunnis on 77 krooni; komisjoni esimehe poolt nimetatud aseesimehe, kes täidab komisjonis esimehe ülesandeid, töötasu tunnis on 96 krooni.

 

12. Vabariigi Valitsuse 24. septembri 1992. a määruse nr 275 Elatusraha, lastetoetuste, stipendiumide ja töötu abiraha kohta kehtetuks tunnistamine

Esitajad: sotsiaalminister Eiki Nestor

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus tunnistab kehtetuks Vabariigi Valitsuse seaduse §-i 27 lõikega 2 vastuolus oleva määruse 24. septembrist 1992.a nr 275. Seoses nimetatud määruse kehtetuks tunnistamisega lõpetatakse Tdernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest osavõtnutele 60-kroonise toetuse maksmise, sest selle toetuse maksmine toimub seadusliku aluseta. Soodustused Tdernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgi likvideerinutele on kehtestatud pensionite osas Riikliku pensionikindlustuse seaduse §-i 9 lõike 1 punktis 4 ja §-i 17 lõike 1 punktis 3 ning toetuste osas Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse §-is 7, mis jõustub 1. jaanuaril 2001.a. Seletuskirja kohaselt oli Keskhaigekassa andmetel 1998.a Eestis elavate Tdernobõli veteranide nimekirjas 3960 isikut, neist ravikindlustusega hõlmamata oli 1594 inimest, kelle ravikindlustusega tagamise küsimus tuleb veel lahendada.

 

13. Eesti kodakondsuse andmine

1) Eesti kodakondsuse andmine

Esitajad: Siseminister Tarmo Loodus, minister Katrin Saks

K: Valitsus kiidab heaks korralduse, millega antakse Eesti kodakondsus 204 isikule. 132 isikut on alla 15-aastased alaealised, kelle mõlemad või üks vanematest on Eesti kodakondsuses. Nende sooviavaldused on registreeritud ja menetlusse võetud KS § 13 lõikes 1 sätestatud korras. 8 isiku sooviavaldused on registreeritud ja menetlusse võetud KS § 13 lõikes 1 sätestatud korras, mille kohaselt saab alla 15-aastane alaealine Eesti kodakondsuse, kui mõlemad või üks tema vanematest on Eesti kodakondsuses. Sooviavalduse esitamise hetkel olid nimetatud alaealised alla 15-aastased. 59 isikut on pärast 26.veebruari 1992.a Eestis sündinud alla 15-aastased alaealised, kelle vanemad on sooviavalduse esitamise hetkeks elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat ja keda ükski riik ei pea kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks. Nende sooviavaldused on registreeritud ja menetlusse võetud KS § 13 lõikes 4 sätestatud korras. Sergei Petrov on sooritanud eesti keele oskuse ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja KS tundmise eksamid ning taotleb Eesti kodakondsust KS §-des 6 ja 33 sätestatud korras. Janno Erenvert, Tatjana Jurtdenko, Boris Sorrok ja Natalja Zaika on saanud Eesti kodaniku passi (edaspidi pass) kui sünnijärgsed Eesti kodanikud. Passide väljavahetamise taotluste menetlemisel ilmnes aga, et nad ei ole omandanud Eesti kodakondsust sünniga ega saanud seda ka naturalisatsiooni korras. Seega on nad saanud passid alusetult. Vastavalt KS § 32 lõikele 2 loetakse enne 1. aprilli 1995.a alusetult passi saanud isiku passi saamiseks esitatud avaldus Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduseks, kui ta esitab Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras kirjaliku taotluse. Vabariigi Valitsuse 29.12.1999.a määrusega nr 434 kehtestatud korra kohaselt saab alusetult passi saanud isik Eesti kodakondsuse varem kehtinud KS § 6 või § 7 punkti 1 alusel. Nimetatud isikud on esitanud dokumendid, mis tõendavad, et nad omavad õigust Eesti kodakondsuse saamiseks varem kehtinud

 

2) Eesti kodakondsuse andmine

Esitajad: siseminister Tarmo Loodus, minister Katrin Saks

K: Valitsus annab Eesti kodakondsuse 74 isikule. 63 isikut on sooritanud eesti keele oskuse ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja KS tundmise eksamid ning taotlevad Eesti kodakondsust KS §-des 6 ja 33 sätestatud korras. 5 isikut on alla 15-aastased alaealised, kelle kodakondsustaotlused on võetud menetlusse koos Eesti kodakondsust taotleva vanema taotlusega. Nende sooviavaldused on registreeritud ja menetlusse võetud KS §-s 14 sätestatud korras. 4 isikut on saanud Eesti kodaniku passi kui sünnijärgsed Eesti kodanikud. Passide väljavahetamise taotluste menetlemisel ilmnes aga, et nad ei ole omandanud Eesti kodakondsust sünniga ega saanud seda ka naturalisatsiooni korras. Seega on nad saanud passid alusetult. Vastavalt KS § 32 lõikele 2 loetakse enne 1. aprilli 1995.a alusetult passi saanud isiku passi saamiseks esitatud avaldus Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduseks, kui ta esitab Vabariigi Valitsusele kehtestatud korras kirjaliku taotluse. Vabariigi Valitsuse 29.12.1999.a määrusega nr 434 kehtestatud korra kohaselt saab alusetult Eesti kodaniku passi saanud isik Eesti kodakondsuse varem kehtinud KS § 6 või § 7 punkti 1 alusel. Korralduse eelnõus nimetatud 3 isikut on esitanud dokumendid, mis tõendavad, et nad omavad õigust Eesti kodakondsuse saamiseks varem kehtinud KS § 7 punkti 1 alusel. Korralduse eelnõus nimetatud Anika Tõnisson on lõpetanud eestikeelse põhikooli ja omab õigust Eesti kodakondsuse saamiseks vastavalt varem kehtinud KS §-le 6. Eelnõus nimetatud Artur ja Nikita Tumma, kes on praegu alaealised, on saanud passi oma isa German Tumma järgi ning omavad seega õigust Eesti kodakondsuse saamiseks varem kehtinud KS § 7 punkti 1 alusel.

 

14. Eesti kodakondsusest vabastamine

Esitajad: siseminister Tarmo Loodus, minister Katrin Saks

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus vabastab Eesti kodakondsusest 18 isikut, kellest 13 isikut on täisealised, kes on sooviavalduse Eesti kodakondsusest vabastamiseks esitanud Kodakondsuse seaduse § 24 lõike 1 kohaselt. 5 eelnõus nimetatud isikut on alla 15-aastased alaealised, kelle Eesti kodakondsusest vabastamist taotleb tema vanem. Nende isikute sooviavaldused on esitatud nimetatud seaduse § 24 lõikes 2 sätestatud korras. Kõik eelnõus loetletud isikud elavad püsivalt välisriigis ja soovivad vabastamist Eesti kodakondsusest seoses asukohariigi kodakondsuse saamisega. Neist 13 elavad Soome Vabariigis, 2 Hollandi Kuningriigis, 2 Austrias ning 1 Saksamaa Liitvabariigis. Eelnõus nimetatud isikud on täitnud "Kodakondsuse seaduses" sätestatud tingimused ja puuduvad piirangud nende Eesti kodakondsusest vabastamiseks.

 

15. Vabariigi Valitsuse 24. septembri 1996. a korralduse nr 817-k Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmine muutmine

Esitajad: siseminister Tarmo Loodus, minister Katrin Saks

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus muudab oma varasemat korraldust 24. septembrist 1996. a nr 817-k naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmine. Nimetatud korraldusega anti Valentina Gerassovale Eesti kodakondsus varem kehtinud Kodakondsuse seaduse alusel. V. Gerassova ei soovi täita varem kehtinud Kodakondsuse seaduse § 2 lõikes 3 ettenähtud nõuet kodakondsuse tunnistuse väljavõtmise kohta ja ta on võtnud Venemaa Föderatsiooni kodakondsuse ning ei soovi sellest loobuda. Lähtudes eelöeldust ning V. Gerassova isiklikust avaldusest teeb siseministeerium ettepaneku tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 24.09.1996 korralduse nr 817-k Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmine lisa punkt 99.

 

16. Vabariigi Valitsuse 30. septembri 1992. a istungi protokolli nr 63 Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmise kohta muutmine

Esitajad: siseminister Tarmo Loodus, minister Katrin Saks

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus muudab oma varasemat otsust naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmise kohta. Aleksandr Krasilovile anti Eesti kodakondsus vastavalt varem kehtinud Kodakondsuse seaduse § 7 lõikele 2. A.Krasilov ei soovi täita varem kehtinud Kodakondsuse seaduse § 2 lõikes 3 ettenähtud nõuet kodakondsuse tunnistuse väljavõtmise kohta ja on võtnud Venemaa Föderatsiooni kodakondsuse ja ei soovi sellest loobuda. Sellest lähtudes ning A.Krasilovi isiklikust avaldusest teeb siseministeerium ettepaneku arvata Vabariigi Valitsuse 30.09.1992 istungi protokolli nr 63 päevakorrapunkti nr 13 alapunktile 3 lisatud nimekirjast välja A.Krasilov (punkt 47).

 

17. Käibemaksu erandkorras tagastamine

1) Käibemaksu erandkorras tagastamine

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

K: Valitsus lubab erandkorras tagastada Euroopa Komisjoni poolt finantseeritava projekti Regional Centre of Excellence in New Functional Materials, their Design, Diagnostics and Exploitation raames kaupade ostmisel tasutud käibemaks 16865 krooni 3 senti projekti teostajale Tartu Ülikooli Füüsika Instituudile. Projekti kogusumma on 700 000 eurot ja periood 1. oktoobrist 2000.a kuni 30 novembrini 2003.a. Kuna Tartu Ülikooli suhtes Käibemaksuseaduses sätestatud üldises korras rakendatav käibemaksu tagastamise kord riikliku välisabina antud raha eest kaupade ja teenuste ostmisel (Käibemaksuseaduse paragrahvi 14 lõige 3) ei laiene, esitab rahandusministeerium valitsusele otsustamiseks erandkorras käibemaksu tagastamist puudutava korralduse eelnõu.

 

2) Käibemaksu erandkorras tagastamine

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

K: Valitsus lubab erandkorras tagastada Euroopa Liidu Phare programmi kaudu finantseeritava projekti National TEMPUS Office raames kaupade ja teenuste ostmisel tasutud käibemaks 20520 krooni 18 senti projekti teostajale Eestis Eesti TEMPUSe Keskusele. Eesti TEMPUSe Keskus on Euroopa Liidu Kõrghariduse Arendusprogrammi teostaja Eestis. Lepingu periood on 1.01.2000 - 31.12.2000 ja kogumaksumus 81 900 eurot. Kuna Eesti TEMPUSe Keskuse suhtes Käibemaksuseaduses sätestatud üldises korras käibemaksu tagastamise kord riikliku välisabina antud raha eest kaupade ja teenuste ostmisel (Käibemaksuseaduse paragrahvi 14 lõige 3) ei laiene, esitab rahandusministeerium valitsusele otsustamiseks erandkorras käibemaksu tagastamist puudutava korralduse eelnõu.

 

18. Loa andmine Kaitseliidule kinnisvara omandamiseks

Esitajad: kaitseminister Jüri Luik

Tüüp: Korralduse eelnõu

K: Kaitseliidu seaduse § 34 lõike 5 kohaselt Kaitseliit omandab kinnisvara ning pandib ja võõrandab temale kuuluvat kinnisvara Kaitseliidu keskkogu otsusel ja Vabariigi Valitsuse loal. Valitsus annab Kaitseliidule loa omandada Viljandimaal Halliste vallas Kulla külas asuv Kuremäe maaüksus pindalaga 7,8 ha varana, mis on vajalik Kaitseliidu põhikirjalise tegevuse arendamiseks. Vastavalt seletuskirjale soovib talu praegune omanik Juta-Maria Millert kinkida kinnistu Kaitseliidule noorkotkaste ja kodutütarde tegevuse arendamiseks.

 

19. Maa andmine munitsipaalomandisse

Esitajad: keskkonnaminister Heiki Kranich

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Maareformi seaduse kohaselt otsustab sotsiaalmaa munitsipaalomandisse andmise Vabariigi Valitsus. Keskkonnaministeerium esitab Alatskivi Vallavolikogu taotlusel korralduse eelnõu Alatskivi vallas Alatskivi alevikus asuva 3,23 hektari suuruse Alatskivi kalmistu maaüksuse sotsiaalmaana Alatskivi valla munitsipaalomandisse andmise otsustamiseks. Seletuskirja kohaselt paikneb maaüksus enne 16. juunit 1940 Eesti Evangeelse Luteri kiriku Alatskivi kogudusele kuulunud maal ja osaliselt riigi omandis olnud maal. Õigusvastaselt võõrandatud endise Alatskivi koguduse maa suhtes õigustatud subjektiks tunnistatud Eesti Evangeelse Luterliku kiriku Alatskivi koguduse nõukogu koosoleku protokollilise otsuse kohaselt taotletakse maa kompenseerimist ning jäetakse kalmistu maaüksus Alatskivi vallale kui surnuaiana vajalik maa. Senine maakasutaja on olnud samuti Alatskivi Vallavalitsus. Tartumaa Hooneregistri tõendi kohaselt kuulub Alatskivi Vallavalitsusele ka maaüksusel asuv kabel. Kalmistu on ajaloomälestisena riikliku kaitse all. Alatskivi Vallavalitsus tõendab, et Alatskivi kalmistu maa-alale ei ole esitatud maa erastamise või riigi omandisse jätmise taotlusi. Tartu maavanem toetab nimetatud maa munitsipaalomandisse andmise taotlust.

 

20. Riigivara tasuta üleandmine

Esitajad: teede- ja sideminister Toivo Jürgenson

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus annab tasuta üle teede- ja sideministeeriumi valitsemisalas oleva, Tartus Lehola 1a asuva kioskalajaama hoone ja maaüksuse pindalaga 127 ruutmeetrit majandusministeeriumi valitsemisele. Seletuskirja kohaselt eraldati nimetatud kinnistu teede-ja sideministeeriumi valitsemisalas olevast kinnistust (pindala 11102 ruutmeetrit) kinnistu jagamise teel, kuna nimetatud kinnistul asub majandusministeeriumi valitsemisalas tegutseva eraõiguslik-juriidilise isiku omandisse kuuluv kioskalajaama hoone.

 

21. Vabariigi Valitsuse 19. septembri 2000. a korralduse nr 768-k Asjatundjate komisjoni moodustamine merereostuse avastamise ja likvideerimise ülesannete täitmisega seotud küsimuste lahendamiseks punkti 4 täitmisest

Esitajad: siseminister Tarmo Loodus

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.09.2000 korralduse nr 768-k Asjatundjate komisjoni moodustamine merereostuse avastamise ja likvideerimise ülesannete täitmisega seotud küsimuste lahendamiseks punktile 4 esitab Siseministeerium protokolli märgitava otsuse Merereostuse avastamise ja likvideerimise ülesande täitmise korrastamine eelnõu. Nimetatud korralduse punktiga 4 tehti asjatundjate komisjonile ülesandeks esitada 20. oktoobriks 2000.a Vabariigi Valitsusele:

1) Siseministeeriumi valitsemisalas olevale Piirivalveametile üleantavate, Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas oleva Keskkonnainspektsiooni varade nimekirjad ja varade üleandmise tähtajad;

2) ülevaade Eesti osalemise kohta rahvusvaheliste merereostusega tegelevate organisatsioonide tegevuses;

3) ettepanekud muudatuste tegemiseks Siseministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi eelarvetes;

4) ettepanekud õigusaktide muutmiseks seoses merereostuse avastamise ja likvideerimise ülesannete üleminekuga Keskkonnainspektsioonilt Piirivalveametile. Kõikide punktide osas on asjatundjate komisjon ettepanekud ja seisukohad esitanud.

 

Asjatundjate komisjon on seisukohal, et Piirivalveseaduse ja Päästeseaduse muutmiseks või täiendamiseks puudub vajadus. Vabariigi Valitsuse 19.09.2000 istungi protokolli nr 43 päevakorrapunkti nr 5 punktiga 2 tehti siseministeeriumile ülesandeks valmistada ette ja esitada valitsusele Piirivalveseaduse muutmise seaduse eelnõu sätestamaks konkreetselt piirivalve õigusi ja kohustusi merereostuse avastamisel ja likvideerimisel. Vabariigi Valitsuse 20.09.2000 määruse nr 305 kohaselt 1. jaanuarist 2000.a merereostuse avastamise ja likvideerimise ülesannete täitmisel sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel antakse Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas oleva Keskkonnainspektsiooni õigused ja kohustused üle Siseministeeriumi valitsemisalas olevale Piirivalveametile.

 

22. Vabariigi Valitsuse 27. märtsi 1998. a korralduse nr 248-k Eesti-Vene valitsustevahelise koostöökomisjoni põhimääruse heakskiitmine ja komisjoni koosseisu kinnitamine muutmine

Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus muudab oma varasemat korraldust nr 248-k 27. märtsist 1998.a Eesti-Vene valitsustevahelise koostöökomisjoni põhimääruse heakskiitmine ja komisjoni koosseisu kinnitamine. Nimetatud korraldusega kiideti heaks Eesti-Vene valitsustevahelise kaubandus- ja majandus-, sotsiaal- ja humanitaar- ning teadus-, tehnika- ja kultuurialase koostöö komisjoni põhimääruse eelnõu ning kinnitati Eesti­-Vene valitsustevahelise kaubandus- ja majandus-, sotsiaal- ja humanitaar- ning teadus-, tehnika- ja kultuurialase koostöö komisjoni põhimäärusest tuleneva komisjoni Eesti osapoole delegatsioon. Kuna muutunud on mitmete komisjoni liikmete tööülesanded ning ametinimetused, on tekkinud vajadus komisjoni koosseisu korrastamiseks. Korralduse eelnõuga arvatakse komisjoni koosseisust välja Marten Kokk, Andres Kollist, Peter Lõhmus, Rein Oidekivi, Merle Pajula, Priidu Pärna, Jaak Rand, Margus Rava, Peeter Dkepast, Kaja Tael, Hannes Tamjärv, Uku Tammearu, Mihkel Veiderma, Märt Viileberg. Komisjoni vastutavaks sekretäriks nimetatakse välisministeeriumi poliitikaosakonna 5. büroo direktor Margus Laidre. Komisjoni liikmeteks nimetatakse Ene Ergma, Valdo Helmelaid, Andres Kuningas, Urmas Kukk, Jarno Laur, Marek Luts, Aadu Luukas, Imbi Markus, Natalja Mjalitsina, Alar Oppar, Riina Pihel, Priit Pirsko, Märten Ross ja Ago Tiiman. Seoses muudatustega Andres Kratovitschi, Toomas Lumani, Riina Lõhmuse ja Mari Pedaku ametinimetustes tehakse korralduses vastavad parandused.

 

23. Diplomaatiliste suhete sõlmimine Eesti Vabariigi ja Jugoslaavia Liitvabariigi vahel

Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab diplomaatiliste suhete sõlmimise Eesti Vabariigi ja Jugoslaavia Liitvabariigi vahel. 22. oktoobril 1991. a tunnustas Jugoslaavia Eestit iseseisva riigina. 2. novembril 2000. a astus Jugoslaavia uuesti ÜRO liikmeks; 10. novembril 2000. a võeti Jugoslaavia OSCE liikmeks. Samuti on Jugoslaavia avaldanud soovi saada Euroopa Nõukogu liikmeks. Arvestades Eesti Vabariigi soovi arendada häid suhteid maailma kõigi demokraatlike riikidega ning silmas pidades Eesti Vabariigi huvi regiooni stabiliseerumise ja demokraatlike põhimõtete kinnistumise suhtes, teeb välisministeerium ettepaneku sõlmida Jugoslaavia Liitvabariigiga diplomaatilised suhted.

 

24. Diplomaatilise passi andmine

Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves

K: Valitsus annab diplomaatilise passi ühekordseks kasutamiseks kaitseministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonna kaitseatadeele kolonelleitnant Enn Tupp´ile seoses kaitseatadeena ametikohustuste täitmisega Soome Vabariigis, Läti Vabariigis ja Leedu Vabariigis kuni 14. septembrini 2001. a. Diplomaatilise passi andmine Enn Tupp´ile on vajalik riigi ülesannete täitmiseks ja vastab rahvusvahelisele tavale.

 

Diplomaatilise passi andmine

Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves

K: Valitsus annab ühekordseks kasutamiseks diplomaatilise passi kaitseministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonna kaitsepoliitika nõunikule Sven Sakkovile seoses tema lähetusega Eesti Vabariigi Alalisse Esindusse NATO juures Brüsselis kuni 30. juulini 2001. a. Diplomaatilise passi andmine Sven Sakkovile on vajalik riigi ülesannete täitmiseks ja vastab rahvusvahelisele tavale.

 

25. Eesti positsioonipaberis esitatud täiendatud seisukohad liitumisläbirääkimistel Euroopa Liiduga

Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

26. Seisukoha andmine

1) Seisukoha andmine Tulumaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (604 SE) kohta

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

K: Valitsus annab seisukoha Riigikogu liikmete Sven Mikseri ja Edgar Savisaare algatatud Tulumaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (604 SE) kohta, mille eesmärk on aidata leevendada olukorras, kus kohustusliku ravikindlustuse arvelt ei suudeta tagada kindlustatud isikutele õigeaegselt vajalikus mahus arstiabi, kahte tõsist probleemi: 1) tulumaksusoodustuse kehtestamisega kaasatakse lisaraha kogu tervishoiusüsteemi, mis omakorda aitab kaasa selle käigushoidmisele ning süsteemi taastootmiseks vajalike investeeringute soodustamisele, samuti vähendab pinget ravikindlustuse eelarves; 2)maksusoodustus aitab riigil tagada maksumaksjale hädavajalikeks kulutusteks vajaliku tuluosa säilimise, mis võimaldab üksikisikutel rohkem hoolitseda oma tervise eest.

 

2) Seisukoha andmine Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 muutmise seaduse eelnõu (610SE) kohta

Esitajad: majandusminister Mihkel Pärnoja

K: Valitsus annab seiskoha Mõõdukate fraktsiooni poolt 14. detsembril 2000. a esitatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 muutmise seaduse eelnõu (610 SE) kohta, mille algatamise eesmärk on ümber korraldada riigipoolne turismialane tegevus turismialaste investeeringute kaasamise tõhustamiseks ja Eesti kui turismimaa tutvustamise suurendamiseks. Peetakse otstarbekaks koondada olemuselt ühesugused tegevused. Selle tulemusena toimuks riigi poolne turismialane turundus- ja arendustegevus sihtasutuses, mille tõttu on vaja majandusministeeriumi valitsemisalast välja arvata Turismiamet.

 

3) Seisukoha andmine Eesti Vabariigi kohtute arvu ja nende koosseisude ning maa- ja linnakohtute kohtukaasistujate arvu kindlaksmääramise seaduse § 1 muutmise seaduse eelnõu (611 SE) kohta

Esitajad: justiitsminister Märt Rask

K: Valitsus annab seisukoha Eesti Reformierakonna fraktsiooni esitatud Eesti Vabariigi kohtute arvu ja nende koosseisude ning maa- ja linnakohtute kohtukaasistujate arvu kindlaksmääramise seaduse § 1 muutmise seaduse eelnõu (611 SE) kohta, mille eesmärgiks on luua halduskohtutele objektiivne võimalus rakendada täies mahus 1. jaanuaril 2000. a jõustunud Halduskohtumenetluse seadustikku, samuti ühtlustada kohtunike töökoormus ning seeläbi vähendada lahendamata kohtuasjade arvu kohtutes. Käesoleva seaduse kehtestamise vajadus tuleneb otseselt Halduskohtumenetluse seadustiku rakendamise seadusest, mis näeb ette täiendava halduskohtu loomise.

 

27. Haldusõiguserikkumiste seadustiku ja Kriminaalkoodeksi muutmise seaduse eelnõu

Esitajad: sotsiaalminister Eiki Nestor

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks Haldusõiguserikkumiste seadustiku ja Kriminaalkoodeksi muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärgiks on aidata kaasa rahva tervise hoidmisele ja säilitamisele alates varasest east, anda nii mittesuitsetajatele ja ka mingil määral suitsetajatele turvatunnet ja tõhusamalt vastu seista tubaka salakaubandusele. Nimetatud eesmärkide täitmiseks võimaldab eelnõu rakendada senisest rangemaid mõjutusvahendeid nii tubakatoodete käitlejate kui ka tarbijate suhtes. Eelnõu kehtestab sanktsioonid tubakatoodete käitlemise, suitsetamise piirangute ja suitsetamiskohtadele esitatavate nõuete rikkumise eest. Alaealist suitsetamise eest või tubakatoodete ostmise eest on võimalik haldusvastutusele võtta alates 13. eluaastast. Eelnõus suurendatakse iga täiskasvanud isiku vastutust alaealistele tubakatoodete kättesaadavaks tegemise eest: haldusvastutus on kehtestatud tubakatoote otsese ostmise eest alaealisele, aga samuti mistahes muul viisil tubakatoote pakkumise eest, kusjuures rangem karistus võib järgneda siis kui seda teevad alaealise vanemad või neid asendavad isikud. Eelnõuga kavandatakse HÕSi muuta selliselt, et oleks võimalik haldusvastutusele võtta isikuid suitsetamise eest kohtades, kus see on keelatud. Vanem - ja noorempolitseiametnikul hakkab olema õigus trahvida haldusõigusrikkumiste eest tubakaseadusest tulenevate, aga samuti alkoholiseaduste tulenevate sätete alusel. Protokolli koostamise õigus on antud ka kohaliku omavalitsuse ametnikele.

 

28. Vabariigi Valitsuse 12. jaanuari 2000. a määruse nr 14 Toidus lubatud saasteainete loetelu ja piirnormide toidugruppide kaupa kehtestamine muutmine

Esitajad: põllumajandusminister Ivari Padar

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus muudab oma varasemat määrust 12. jaanuarist 2000.a nr 14 Toidus lubatud saasteainete loetelu ja piirnormide toidugruppide kaupa kehtestamine. Kuna nimetatud määruse väljatöötamise ajal ja ka hiljem võeti Euroopa Liidus vastu mitmeid saasteainete piirnorme kehtestavaid määrusi, siis põllumajandusministeeriumi arvamuse kohaselt on hädavajalik teha vastavad täiendused ka Eesti vastavasse õigusakti. Toidus lubatud saasteainete piirnormide kehtestamine loob aluse toidujärelevalve paremaks toimimiseks ning võimaldab järelevalveametnikel teha pädevaid otsuseid toidu kvaliteedi hindamisel.

 

29. Vabariigi Valitsuse 13. juuli 2000. a määruse nr 232 Tolliprotseduuri töötlemine tolli kontrolli all rakendamise eeskiri muutmine

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

Tüüp: Määruse eelnõu

K: Muudatustega viiakse määrus kooskõlla uue Alkoholiaktsiisi seadusega ning lihtsustatakse töötlemise loa taotlemist, vähendades taotlusele lisatavate dokumentide hulka.

 

30. Vabariigi Valitsuse 13. juuli 2000. a määruse nr 231 Töötlemiseks tolli kontrolli all sisseveetava kauba nomenklatuur ja kaubale rakendatavate töötlemismenetluste loetelu muutmine

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

Tüüp: määruse eelnõu

K: Tolliseaduse alusel muudab valitsus 13. juuli 2000.a määrust nr 231 Töötlemiseks tolli kontrolli all sisseveetava kauba nomenklatuur ja kaubale rakendatavate töötlemismenetluste loetelu. Muudatuse rakendumisega avarduks tolliprotseduuri "töötlemine tolli kontrolli all" kasutamisvõimalused alkoholi suhtes.

 

31. Vabariigi Valitsuse 14. jaanuari 1999. a määruse nr 19 Tolliprotseduuri kauba ajutine sissevedu töötlemiseks taasväljaveo kohustusega rakendamise eeskirja ja tolliprotseduuri kauba ajutine väljavedu töötlemiseks taassisseveo kohustusega rakendamise eeskirja kinnitamine muutmine

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

Tüüp: määruse eelnõu

K: Muudatuste tegemine on seotud 1. jaanuaril 2001.a jõustuva Alkoholiaktsiisi seadusega, mille kohaselt hakkab kogu alkoholi tootmine toimuma aktsiisilaos aktsiisilaopidaja poolt talle tolli poolt antud loa alusel. Alkoholi tootmine aktsiisilaos toimub tolli järelevalve all, millega tagatakse parem kontroll ka seestöötlemise protseduuri läbiviimisel. Muudatuse rakendumisega laieneks alkoholitootjate tegevusvõimalused ning tõuseks nende konkurentsivõime välisturul.

 

32. Vabariigi Valitsuse 7. detsembri 1999. a määruse nr 371 Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri asutamine muutmine

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

Tüüp: määruse eelnõu

K: Vabariigi Valitsuse seaduse ja Andmekogude seaduse alusel ning kooskõlas Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega muudab valitsus varasemat määrust 7.detsembrist 1999.a nr 371 Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri asutamine. Määrusega kinnitatud Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri pidamise põhimääruse punktis 44 asendatakse tähtaeg "1.jaanuariks 2001.a" tähtajaga "1.maiks 2001.a". Tähtaja pikendamine on tingitud asjaolust, et kohaliku omavalitsuse asutuste senise registreerimise käigus "Riigi- ja kohaliku omavalituse asutuste riiklikku registrisse" on tekkinud mitmeid probleeme ning rahandusministeeriumi hinnangul ei ole reaalne, et kõik kohaliku omavalitsuse asutused saaksid registreeritud 1.jaanuariks 2001.a, registreerimata jääks hinnanguliselt 400 kohaliku omavalitsuse asutust umbes 2500-st. Seetõttu peab rahandusministeerium otstarbekaks, arvestades ka kohalike omavalitsuste poolset soovi registreerimistähtaja pikendamiseks, pikendada seda kuni 1.maini 2001.a.

 

33. Vabariigi Valitsuse 19. jaanuari 1999. a määruse nr 20 Eesti kaupade nomenklatuuri ja Eesti kaupade nomenklatuuri ning tolliseaduse ja teiste seaduste alusel kehtestatud nomenklatuuri haldamise ja pidamise korra kinnitamine muutmine

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus muudab 19. jaanuari 2000.a määrusega nr 20 kinnitatud Eesti kaupade nomenklatuuri. Muudatuste tegemine on tingitud vajadusest säilitada ka 2001.aastal olemasolev vastavus Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuriga. Kuna EKN peab esimese kaheksa kaubapositsiooni numbri osas olema vastavuses Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuriga, on käesolevasse eelnõusse viidud muudatused, mis on Euroopa Komisjoni 13.10.2000.a määrusega nr 2263/2000/EÜT kinnitatud Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuri muudatustes tähistatud märgiga *. Lisaks on tehtud keelelisi täpsustusi. Eelnõuga kinnitatakse EKN 2000 ja EKN 2001 vaheline seosetabel, mis aitab leida vastavuse kaubapositsioonide vahel, vastavalt nomenklatuuris toimunud muudatustele. Tulenevalt Alkoholiaktsiisi seaduse jõustumisest 1. jaanuarist 2001.a on EKN-i lisatud rahvuslikud lisakoodid, et eristada erinevate aktsiisimaksumääradega alkohoolseid jooke. Seoses loomasöötade vabastamisega järelevalvetoimingute riigilõivust, on gruppi 10 loodud rahvuslikud lisakoodid ka söödateraviljadele. Lisatud on rahvuslikud lisakoodid puuvilja- ja marjaveinidele, et võimaldada nende ma