Sa oled siin

Valitsuse 19.09.2000 istungi info ja päevakord

19. september 2000 - 0:00

VABARIIGI VALITSUSE ISTUNGI PÄEVAKORD

 

Algus kell 10.00, Stenbocki majas 19. septembril 2000

 

Kommentaarid valitsuse istungi materjalide kohta on mõeldud taustinformatsiooniks ajakirjanikele või inimestele, kelle töö on seotud ajakirjandusega. Meie poolt ette valmistatud ülevaate kasutamisel tuleb arvestada, et valitsuse istungi käigus võib valitsus jõuda otsusteni, mis erinevad istungile esitatud materjalidest. Seepärast palume enne valitsuse istungi lõppu avaldada käesolevaid materjale arvestusega, et need pole lõplikud.

 

1. Patendivoliniku seaduse eelnõu

Esitajad: Majandusminister Mihkel Pärnoja

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks Patendivoliniku seaduse eelnõu. Seni on tegutsemist patendivolinikuna reguleerinud Vabariigi Valitsuse 26. augusti 1992.a määrus nr 247 Eesti patendivoliniku põhimääruse kinnitamise kohta ja 26. augusti 1992.a määrus nr 248 Eesti Vabariigi riikliku patendivolinike registri asutamise kohta ja nimetatud määrustest tulenevad Patendiameti aktid. Esitatud seaduseelnõu eesmärk on õiguslikult reguleerida patendivoliniku kui vaba elukutse esindaja tegutsemist. Seejuures asendab seadus varasemaid valitsuse määrusi ja reguleerib seni seadusandja poolt sätestamata spetsiifilisi eraõiguslikke suhteid.

 

2. Ülevaade riigieelarves ettenähtud assigneeringute kasutamisest 2000. a I poolaastal

Esitajad: Rahandusminister Siim Kallas

Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsuse 6. juuni 2000.a määruse nr 180 kinnitatud riigieelarves ettenähtud assigneeringute kasutamise aruande esitamise korra kohaselt esitab rahandusministeerium ministeeriumide, Riigikantselei ja maavalitsuste kinnitatud assigneeringute kasutamise aruanded Vabariigi Valitsusele üks kord kvartalis, kvartalile järgneva teise kuu esimeseks kuupäevaks. Sellest tulenevalt esitab rahandusministeerium valitsusele ülevaate riigieelarves ettenähtud assigneeringute kasutamisest 2000. aasta I poolaastal. Rahandusministeeriumi seletuskirja kohaselt toimub riigiasutuste finantseerimine ministeeriumide poolt esitatud riigieelarve kulude kuudevahelise koondjaotuskava kohaselt. Kulude finantseerimisel lähtutakse nende kasvavuse põhimõttest, mille kohaselt asutus võib ministeeriumi finantsplaanis määratud kulude jaotusest eelnevatel kuudel vähem kasutatud summasid kasutada jooksval kuul või tulevasel perioodil. Lähtuvalt tulude väiksema laekumise prognoosist piiras rahandusministeerium riigieelarve kulutusi esimesel poolaastal kahel korral (märtsis ja juunis), mille tulemusena muudeti riigieelarve assigneeringute kasutamise ajalist jaotuskava.

 

3. Avalike teenuste standardid ja nende koostamise juhtnöörid

Esitajad: Rahandusminister Siim Kallas

Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Vastavalt valitsuse 15.02.2000 nõupidamisel otsustatule esitab rahandusministeerium heakskiitmiseks Avalike teenuste standardid ja nende koostamise juhtnöörid. Avalike teenuste standardite väljatöötamine ja nende avalikkusele teatavaks tegemine on vajalik avalike teenuste pakkumise kvaliteedi tõstmiseks. Teenusstandardite kehtestamine on esimene samm kaasaegse kvaliteedisüsteemi juurutamisel avalikus sektoris. Seletuskirja kohaselt nähakse, et ministeeriumid, Riigikantselei ja maavalitsused nimetavad oma asutuses ametniku, kes koordineeriks teenusstandardite koostamist ja kehtestamist ning kaardistada pakutavad teenused. Seletuskirja kohaselt peavad ministeeriumid, Riigikantselei ja maavalitsused esitavad oma valitsemis- või haldusalasse kuuluvate avalike teenuste standardite väljatöötamise ja rakendamise ajakavad teenuste lõikes. Rahandusministeerium koostab koondajakava ja esitab selle valitsusele heakskiitmiseks.

 

4. Kaitseväekohustuslasele kaitseväeteenistuse tunnistuse andmise alused ja kord

Esitajad: Kaitseminister Jüri Luik

Tüüp: Määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks määruse, millega sätestatakse kaitseväekohustuslasele kaitseväeteenistuse tunnistuse andmise alused ja kord. Seletuskirja kohaselt määruse rakendamisega ei kaasne lisakulud riigieelarvele.

 

5. Merereostuse avastamise ja likvideerimise ülesande täitmise korrastamine

Esitajad: Siseminister Tarmo Loodus

Tüüp: Määruse eelnõu

K: Seoses merereostuse avastamise ja selle likvideerimise kohustuse üleandmisega siseministeeriumile kiidab valitsus heaks Piirivalveseaduse alusel määruse, millega sätestatakse merereostuse avastamise ja likvideerimise ülesande täitmise korrastamine. Määruse kohaselt merereostuse avastamise ja likvideerimise ülesannete täitmisel Eesti sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel antakse keskkonnaministeeriumi valitsemisalas oleva keskkonnainspektsiooni õigused ja kohustused üle siseministeeriumi valitsemisalas olevale Piirivalveametile. Vabariigi Valitsuse 28.02.1995 määrus nr 85 "Mereotsingute ja merepäästetööde ning merereostuse avastamise ja likvideerimise ülesannete täitmise korrastamine" tunnistatakse kehtetuks. Tehakse ettepanek jõustada määrus 1. novembrist 2000.a.

 

6. Asjatundjate komisjoni moodustamine merereostuse avastamise ja likvideerimise ülesannete täitmisega seotud küsimuste lahendamiseks

Esitajad: Siseminister Tarmo Loodus

Tüüp: Korralduse eelnõu
K: Valitsus kiidab heaks korralduse, millega moodustatakse asjatundjate komisjon merereostuse avastamise ja likvideerimise ülesannete täitmisega seotud küsimuste lahendamiseks. Komisjoni ülesandeks on esitada Vabariigi Valitsusele 20.10.2000 Piirivalveametile üleantavate Keskkonnainspektsiooni varade nimekirjad ja varade üleandmise tähtajad, anda ülevaade Eesti osalemisest rahvusvahelistes merereostusega tegelevate organisatsioonide tegevuses, esitada ettepanekud muudatuste tegemiseks Keskkonnaministeeriumi ja Siseministeeriumi eelarvetes ning ettepanekud õigusaktide muutmiseks seoses merereostuse avastamise ja likvideerimise ülesannete üleminekuga Keskkonnainspektsioonilt Piirivalveametile.

 

7. Vabariigi Valitsuse 30. novembri 1999. a korralduse nr 1280-k "Käibemaksu määra 0% erandkorras rakendamine ja Vabariigi Valitsuse 12. jaanuari 1999. a korralduse nr 22-k "Käibemaksu määra 0% erandkorras rakendamine" kehtetuks tunnistamine" muutmine

Esitajad: Rahandusminister Siim Kallas

Tüüp: Korralduse eelnõu

K: Käibemaksuseaduse alusel on Vabariigi Valitsusel õigus lubada erandkorras käibemaksu määra 0% rakendamist kaupade ja teenuste müümisel Käibemaksuseaduse paragrahvi 5 lõikes 4 nimetamata isikutele Euroopa Liidu abiprogrammide ja välisriikide riiklike välisabiprogrammide raames tagastamatu välisabina saadud ning riiklikest välislaenudest eraldatud raha eest. Tehingud, mille puhul käibemaksu määra 0% rakendamist taotletakse, teostatakse Euroopa Liidu PHARE programmi kaudu finantseeritava projekti raames. Vastavalt lepingule kohustub Avalike Suhete Agentuuri OÜ osutama Euroopa Komisjoni Delegatsioonile Eestis suhtekorraldusalast konsultatsiooniteenust koos sellega kaasneva tehnilise assisteerimise ning allhangete korraldamisega vastavalt tööplaanidele. Lepingu perioodiks oli algselt planeeritud 2. november 1998.a kuni 2. august 1999.a ning kogumaksumuseks 250 000 eküüd. Tänaseks on lepingut pikendatud kolmel korral. Samuti on suurendatud lepingu maksumust. Tulenevalt lepingu veelkordsest pikendamisest ja äriühingu nime muutmisest teeb Rahandusministeerium ettepaneku muuta Vabariigi Valitsuse 30. novembri 1999.a korralduse nr 1280-k Käibemaksu määra 0% erandkorras rakendamine ja Vabariigi Valitsuse 12. jaanuari 1999. a korralduse nr 22-k Käibemaksu määra 0% erandkorras rakendamine kehtetuks tunnistamine punkti 1, asendades sõnad Avalike Suhete Agentuuri ASi sõnadega Avalike Suhete Agentuuri OÜ ning lugedes lepingu kogumaksumuseks 551529,86 eurot.

 

8. Raha eraldamine

1) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist Ida-Viru Maavalitsusele Narva-Jõesuu linna soojusmajanduse ja veevarustuse probleemide lahendamiseks

Esitajad: Rahandusminister Siim Kallas

Tüüp: Korralduse eelnõu
K: Valitsus otsustab raha eraldamise eelarvevälisest omandireformi reservfondist Ida-Viru Maavalitsusele tagastatava eraldisena 2500000 krooni suuruses summas Narva-Jõesuu linna soojusmajanduse ja veevarustuse probleemide lahendamiseks vajalike remonttööde tegemiseks. Narva-Jõesuu linna 2000.a eelarve tervikuna on olnud pidevas alalaekumises ja linnal ei ole olnud võimalik planeerida rahalisi vahendeid linnarahvale oluliste probleemide lahendamiseks. Seletuskirja kohaselt ei ole linnal võimalik oma eelarves olemasolevate rahaliste vahenditega välja tulla tekkinud kriisist, kus käesoleval hetkel on kõige kriitilisemas seisus soojusmajanduse ning vee-ja kanalisatsiooniprobleemide lahendamine enne algavat kütteperioodi. Probleemi lahendamiseks teeb Ida-Viru Maavalitsus ettepaneku eraldada Narva-Jõesuu linnale tagastatava eraldisena omandireformi reservfondist 2500000 krooni.

 

2) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist Rahandusministeeriumile pensionireformi läbiviimise ettevalmistamisega seotud kulude katteks

Esitajad: Rahandusminister Siim Kallas

Tüüp: Korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab eelarvevälisest omandireformi reservfondist raha eraldamise rahandusministeeriumile tagastamatu toetusena 290000 krooni suuruses summas pensionireformi läbiviimise ettevalmistamisega seotud kuludeks. Nimetatud summa jaotatakse rahandusministri käskkirjaga esitatud kalkulatsioonide ja põhjenduste alusel. Kohustusliku kogumispensioni rakendamise kava ettevalmistamisega ja vastavate eelnõude väljatöötamisega tegelevad Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud sotsiaalkindlustusreformi komisjon ning kolm töörühma, millest kaks on moodustanud rahandusminister ja ühe sotsiaalminister. Käesolev rahataotlus on seotud vajadusega finantseerida nimetatud töörühmade tegevust ja välisekspertide kaasamist pensionireformi ettevalmistamisse ning alustada pensionireformi aluste ja põhimõtete tutvustamist ja selgitamist ka laiemale avalikkusele, milleks Sotsiaalministeerium peab otstarbekaks koostada vastav infomaterjal.

 

9. Eesti kodakondsuse andmine

Esitajad: Siseminister Tarmo Loodus

Tüüp: Korralduse eelnõu

K: Valitsus annab Eesti kodakondsuse 75 isikule. 70 isikut on sooritanud eesti keele oskuse ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja Kodakondsuse seaduse tundmise eksamid ning taotlevad Eesti kodakondsust Kodakondsuse seaduse paragrahvides 6 ja 33 sätestatud korras. Korralduses loetletud 3 isikut on alla 15-aastased alaealised, kelle kodakondsustaotlused on võetud menetlusse koos Eesti kodakondsust taotleva vanema taotlusega. Nende sooviavaldused on registreeritud ja menetlusse võetud Kodakondsuse seaduse paragrahvis 14 sätestatud korras. 1 korralduses nimetatud isik oli taotlemise hetkel alla 15-aastane ja tema kodakondsustaotlus on võetud menetlusse Kodakondsuse seaduse paragrahvi 14 alusel koos Eesti kodakondsust taotleva vanema taotlusega. Taotluse menetlemise ajal on ta saanud 15-aastaseks. 1 eelnõus nimetatud isik on saanud Eesti kodaniku passi kui sünnijärgne kodanik Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Järvamaa osakonnas. Passi väljavahetamise taotluse menetlemisel ilmnes aga, et ta ei ole omandanud Eesti kodakondsust sünniga ega saanud seda ka naturalisatsiooni korras. Seega on ta saanud passi alusetult. Vastavalt Kodakondsuse seaduse paragrahvi 32 lõikele 2 loetakse enne 1. aprilli 1995. a alusetult passi saanud isiku passi saamiseks esitatud avaldus Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduseks, kui ta esitab Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras kirjaliku taotluse. Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1999. a määrusega nr 434 kehtestatud korra kohaselt saab alusetult passi saanud isik Eesti kodakondsuse varem kehtinud Kodakondsuse seaduse paragrahvi 6 või paragrahvi 7 punkti 1 alusel. Nimetatud isik on esitanud dokumendi, mis tõendab, et ta omab õigust Eesti kodakondsuse saamiseks varem kehtinud Kodakondsuse seaduse paragrahvi 7 punkti 1 alusel.

 

10. Erandina elamisloa andmine

Esitajad: Jüri Luik

Tüüp: Korralduse eelnõu

K: Vabariigi Valitsuse 14. mai 1996. a korraldusega nr 452-k Valitsuskomisjoni moodustamine moodustati välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalaste ja nende perekonnaliikmete poolt esitatud elamisloa taotluste läbivaatamiseks asjatundjate komisjon. Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 5 alusel ja kooskõlas Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil artikli 2 punktiga 1 ning Vabariigi Valitsuse 23.novembri 1999.a määrusega nr 362 kinnitatud Elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning tühistamise korra punktiga 24 teha erand Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punktidest 7 ja 14 ning anda tähtajaline elamisluba 10 isikule. Kui taotleja on Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirjas, teeb otsuse tähtajalise elamisloa andmise kohta erandina Vabariigi Valitsus. Komisjon on eelnõus nimetatud välismaalaste taotlused läbi vaadanud ja leidnud, et nende isikute taotlused ja erandi tegemine Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punktidest 7 ja 14 on põhjendatud. Taotlejate suhtes ei ole tuvastatud Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punktides 1-4, 9-13 ja 15 nimetatud asjaolu.

 

11. Diplomaatilise passi andmine

Esitajad: Välisminister Toomas Hendrik Ilves

Tüüp: Korralduse eelnõu
K: Valitsus kiidab heaks isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel korralduse diplomaatilise passi andmiseks. Korralduse kohaselt antakse diplomaatiline pass 14 välisministeeriumi diplomaatilisele kullerile. Diplomaatilise passi andmine nimetatud isikutele on vajalik riigi ülesannete täitmiseks ja vastab rahvusvahelisele tavale.

 

12. Tallinnas Pärnu mnt 18 asuva õigusvastaselt võõrandatud vara kohta

Esitajad: Kultuuriminister Signe Kivi

Tüüp: Korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab korralduse heakskiitmise, mille kohaselt jäetakse tagastamata õigusvastaselt võõrandatud, Tallinnas Pärnu mnt 18 asuv hoone kui riigile vajalik kultuuriobjekt, sest hoones asuvad Vene Draamateatri tegevuseks vajalikud tööruumid. Tallinna Omandireformiameti ekspertkomisjon otsustas 12. jaanuaril 2000.a, et Pärnu mnt 18 paiknevad ehitised on säilinud endisel individualiseeritud kujul ja kuuluvad tagastamisele omandireformi õigustatud subjektidele: Korporatsioon Rotalia Vilistlaskogule ja Korporatsioon Fraternitas Tartuensise Vilistlaskogule. Seletuskirja kohaselt pidas Kultuuriministeerium läbirääkimisi õigustatud subjektidega leidmaks osapooli rahuldavat lahendust ning valmistati ette leping, milles õigustatud subjektid tegid riigile järeleandmisi. Kultuuriministeerium ega ka ministeeriumi hallatav Vene Draamateater ei toeta sellesisulise lepingu sõlmimist. Kultuuriministeerium taotleb Tallinnas Pärnu mnt 18 Vene Draamateatri kasutuses oleva hoone jätmist riigi omandisse kultuuriliselt olulise objektina. Vabariigi Valitsuse 23.05.2000 istungi päevakorras oli küsimus Tallinnas Pärnu mnt 18 asuva õigusvastaselt võõrandatud vara kohta. Protokolli nr 23 päevakorrapunktis 19 märgitud otsuse kohaselt otsustati mitte võtta kultuuriministri ettepanekul valitsuse istungil vastu otsust õigusvastaselt võõrandatud, Tallinnas Pärnu mnt 18 asuvat hoonet käsitlevas küsimuses seoses vajadusega leida osapooli rahuldav lahendus ja tulla nimetatud küsimuse juurde tagasi kahe nädala pärast.

 

13. Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 1998. a korralduse nr 1031-k Asjatundjate komisjoni moodustamine Eesti Raamatu Aasta organisatsiooniliste küsimuste koordineerimiseks ja lahendamiseks muutmine

Esitajad: Kultuuriminister Signe Kivi

Tüüp: Korralduse eelnõu

K: Korralduses muudetakse Eesti Raamatu Aasta Peakomitee koosseisu. Koosseisu muutmise on tinginud asjaolu, et välisministeeriumi esindaja Peakomitees Merle Pajula viibib välislähetuses ja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali liige Mart Velsker töötab alates 2000.a septembrist Helsingi ülikoolis. Samuti on muutunud mõne Peakomitee liikme ametinimetused. Tõnu Koger ei ole enam Eesti Kirjastuste Liidu juhatuse esimees ja Mall Kaevats oli Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali nõukogu esimees Eesti Kultuurkapitali eelmise koosseisu ajal.

 

14. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitajad: Sotsiaalminister Eiki Nestor

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu eesmärgiks on muuta töövõimetus- ja toitjakaotuspensionide arvutamise aluseid, et suurendada riiklikult tagatud sotsiaalse kaitse miinimumtaset töövõimetuse ja toitja kaotuse riskide korral ning tagada töövõimetus- ja toitjakaotuspensionide kooskõla Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi nõuetega. Samuti viia seaduse riikliku pensionikindlustuse eelarvet puudutav peatükk kooskõlla riigieelarve baasseadusega ning tagada võõras- ja kasuvanemate sarnane kohtlemine bioloogiliste vanematega soodustingimustel vanaduspensioni, toitjakaotuspensioni ning pensioniõigusliku staazhi arvestamise suhtes.

 

15. Seisukoha andmine Riigihangete seaduse eelnõu (259 SE, sama 510 SE) kohta

Esitajad: Majandusminister Mihkel Pärnoja

 

16. Vabariigi Valitsuse 14. aprilli 1998. a korraldusega nr 336-k Riigireservi 1998. aasta julgeolekuvaru kinnitamine kinnitatud meditsiini julgeolekuvaru ja meditsiini julgeolekuvarust vabastatud varude sotsiaalministeeriumilt kaitseministeeriumile üleandmine

Esitajad: Sotsiaalminister Eiki Nestor

Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Sotsiaalministeerium esitab kooskõlastatult Kaitseministeeriumiga protokolli märgitava otsuse eelnõu Vabariigi Valitsuse 14.aprilli 1998.a korraldusega nr 336-k Riigireservi 1998.aasta julgeolekuvaru kinnitamine kinnitatud meditsiini julgeolekuvaru ja meditsiini julgeolekuvarust vabastatud varude sotsiaalministeeriumilt kaitseministeeriumile üleandmine. Vastavalt seletuskirjale on sotsiaalministri moodustatud julgeolekuvaru korraldamise ekspertkomisjon konsulteerinud kaitseministeeriumi logistika-ja tervishoiuosakonna spetsialistide ning kaitseväe meditsiiniteenistuse juhtidega, mille tulemusena jõuti seisukohale, et suuremat osa moraalselt ja füüsiliselt vananenud meditsiini julgeolekuvarust ja julgeolekuvarust vabastatud vahenditest on võimalik kasutada kaitseväe vajadusteks.

 

17. Kaitseministeeriumi põhimäärus

Esitajad: Kaitseminister Jüri Luik

Tüüp: Määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks määruse, millega sätestatakse kaitseministeeriumi põhimäärus. Määrus esitatakse tulenevalt vajadusest viia kaitseministeeriumi põhimäärus vastavusse muutunud seadustega ja täpsustada ministeeriumi tegevuse eesmärke, sealhulgas NATO-ga ühinemise osas. Määruses nähakse ette muudatused kaitseministeeriumi struktuuris ja 13 uue ametikoha loomine. Seletuskirja kohaselt on uute ametikohtade loomise kulud ette nähtud kavandada 2001. aasta riigieelarvesse.

 

18. Asjatundjate komisjoni moodustamine

Esitajad: Siseminister Tarmo Loodus

Tüüp: Korralduse eelnõu

K: Valitsus moodustab asjatundjate komisjoni. Komisjoni eesmärk on muuta Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalaste ja nende perekonnaliikmete poolt esitatud elamisloa taotluste läbivaatamiseks moodustatud valitsuskomisjoni koosseisu ja otsustuspädevust ning täpsustada komisjoni tööd reguleerivaid protseduurireegleid. Praegu on valitsuskomisjoni tegevuse aluseks Vabariigi Valitsuse 14. mai 1996. a korraldus nr 452-k Valitsuskomisjoni moodustamine, nimetatud korraldus tunnistatakse eelnõu paragrahvis 15 kehtetuks. Korralduse kohaselt muudetakse senise komisjoni koosseisu ja laiendatakse komisjoni pädevust.

 

19. Olev Luhteina volitamine osalemiseks rahvusvahelisel konverentsil 1971.a konventsiooni naftareostusest põhjustatud kahjustuste kompenseerimise fondi asutamisest parandamiseks

Esitajad: Välisminister Toomas Hendrik Ilves, keskkonnaminister Heiki Kranich

Tüüp: Korralduse eelnõu

K: Valitsus volitab Olev Luhteina osalema rahvusvahelisel konverentsil 1971. a konventsiooni naftareostusest põhjustatud kahjustuste kompenseerimise fondi asutamisest parandamiseks. Eesti ühines 1971. konventsiooniga naftareostustest põhjustatud kahjustuste kompenseerimise fondi asutamisest 1992. aastal. Käesolevaks ajaks on nimetatud fond kaotamaks oma tähtsust, kuna 1992. a võeti vastu parandused nimetatud konventsiooni juurde, loodi uus 1992. a rahvusvaheline konventsioon naftareostusest põhjustatud kahjustuste kompenseerimiseks. Rahvusvahelise konverentsi 1971. a konventsiooni naftareostusest põhjustatud kahjustuste kompenseerimise fondi asutamisest" parandamiseks eesmärgiks on võtta vastu protokoll, mille tulemusena oleks võimalik 1971. a konventsioon lõpetada.

 

20. Vabariigi Valitsuse 2. juuni 1998. a korralduse nr 478-k Ühiskomitee Eesti-poolse koosseisu kinnitamine muutmine

Esitajad: Välisminister Toomas Hendrik Ilves

K: Valitsus muudab oma varajasemat korraldust, millega kinnitati ühiskomitee Eesti-poolne koosseis. Eesti Vabariigi ja Küprose Vabariigi vahelisele kaubanduskokkuleppele kirjutati alla 27.septembril 1996. a Tallinnas, kokkulepe jõustus 26. novembril 1996. a. Kokkuleppe artikkel 6 näeb ette, et kokkuleppe rakendamise tagamiseks ja kahe riigi vahelist kaubandust mõjutavate tegurite arutamiseks moodustavad osapooled ühiskomitee, mille koosseisu kuuluvad osapoolte esindajad. Vabariigi Valitsuse 2. juuni 1998. a korraldusega nr 478-k kinnitati ühiskomitee Eesti-poolne koosseis, kuhu kuulusid majandusministeeriumi ja välisministeeriumi ning AS Eesti Merelaevandus esindajad. Esimene ühiskomitee istung toimus 11. juunil 1998 Nikosias. Seoses tööülesannete ümberjaotumisega ning personali ümberpaiknemisega on tekkinud vajadus eelnimetatud ühiskomitee koosseisu muuta. Komitee koosseisust arvatakse välja Indrek Hinno, Toomas Kukk ja Tiit Naber ning nimetatakse ühiskomitee koosseisu Mait Martinson, Paul Elberg, Kirke Kraav, Marge Niit ja Andre Pung. Soses Indra Kaunise ametinimetuse muutumisega tehakse korraldusse vastav muudatus.

 

21. Vabariigi Valitsuse 14. märtsi 2000.a korralduse nr 196-k Raha eraldamine muutmine

Esitajad: Rahandusminister Siim Kallas

Tüüp: Korralduse eelnõu

K: Valitsus muudab oma varajasemat korraldust. Uue sõnastuse kohaselt eraldatakse raha siseministeeriumile omandireformi õigustatud subjektile Tallinnas Oleviste 3 asuva hoone tagastamisega kaasnevateks täiendavateks kuludeks, mis on seotud omandireformi õigustatud subjektile hoone tagasisaamisest loobumise kulude katmisega. Korraldust täiendatakse punktiga 2, mille kohaselt Siseministeeriumil tuleb sõlmida EELKga leping korralduse punktis 1 nimetatud summas omandireformi õigustatud subjektile Tallinnas Oleviste 3 asuva hoone tagasisaamisest loobumise kulude katmise kohta.

 

22. Vabariigi Valitsuse 25. mai 2000. a korralduse nr 447-k Riigieelarve vahendite ümberpaigutamine muutmine ja riigieelarve vahendite ümberpaigutamine

Esitajad: Rahandusminister Siim Kallas

Tüüp: 2 korralduse eelnõu
K: Valitsuse seaduse alusel kinnitati põllumajandusministri 21. juuli 2000.a määrusega nr 52 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti põhimäärus. Ameti tegevusvaldkond on muuhulgas ka riiklike ja Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu arengu toetuste andmise korraldamine. Kuni ameti moodustamiseni korraldas toetuste andmist Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Keskus, kellel olid Seadusega 2000. aasta riigieelarve ette nähtud vastavad vahendid tegevuskuludeks. Vabariigi Valitsuse 25. mai 2000.a korraldusega nr 447-k riigieelarve vahendite ümberpaigutamine eraldati Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas olevale Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Keskusele täiendavad vahendid toetuste andmise korraldamiseks. Nimetatud korraldusega eraldatud vahendeid ei ole keskus kasutanud. Seoses ameti moodustamisega läheb osa funktsioone (peamiselt toetuste andmine) keskuselt üle ametile. Keskuse põhiülesandeks jääb andmete kogumine, töötlemine ja analüüsimine. Sellest tulenevalt esitab Rahandusministeerium valitsusele otsustamiseks korralduste eelnõud Vabariigi Valitsuse 25. mai 2000.a korralduse nr 447-k Riigieelarve vahendite ümberpaigutamine muutmise kohta ja riigieelarve vahendite ümberpaigutamise kohta.

 

23. Loomakaitseseaduse eelnõu

Esitajad: Põllumajandusminister Ivari Padar

Tüüp: Seaduse eelnõu

K: Seaduseelnõu väljatöötamise vajadus on tingitud kehtiva Loomakaitseseaduse nõuete täpsustamise vajadusest. Kuna muuta tuli enamus kehtiva seaduse sätteid, on põllumajandusministeerium koostöös keskkonnaministeeriumiga välja töötanud uue Loomakaitseseaduse eelnõu. Seaduseelnõus on sätestatud loomade kaitse inimese tegevuse või tegevusetuse eest, sealhulgas loomade kaitse nende tapmisel, hädatapmisel ja hukkamisel, loomkatsete läbiviimiseks kasutatavate katseloomade (ka geneetiliselt muundatud loomade) kaitse, samuti loomade kaitse nende transportimisel ja veterinaarse menetluse läbiviimisel. Seaduse rakendamisega kaasnevad lisakulud Põllumajandusministeeriumi eelarvest loomkatsete läbiviimise loakomisjoni tegevuse finantseerimiseks. Seaduse jõustumise ajaks on ette nähtud 1. juuli 2001. Loomakaitseseaduse eelnõu arutati valitsuse 12.09.2000 istungil põllumajandusministeeriumile tehti ülesandeks vaadata seaduseelnõu koostöös keskkonnaministeeriumi, justiitsministeeriumi ja Riigikantseleiga ühe nädala jooksul täiendavalt läbi ning teha selles vajalikud muudatused. Vastavalt otsustatule esitab põllumajandusministeerium täpsustatud seaduseelnõu

 

24. Postiseaduse eelnõu ja Haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu

Esitajad: Teede- ja sideminister Toivo Jürgenson

Tüüp: 2 seaduse eelnõu

K: Valitsus otsustab Postiseaduse heakskiitmise.1991. aastal jõustunud Eesti Vabariigi sideseadus reguleerib posti- ja telekommunikatsioonivaldkondi ühtsena. Käesolevaks ajaks on vastu võetud Kaabelleviseadus ja Telekommunikatsiooniseadus. Tingituna vajadusest liberaliseerida postiside turgu ja viia riigisisene regulatsioon selles valdkonnas vastavusse rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu nõuetega on välja töötatud Postiseaduse eelnõu. Eelnõu on koostatud eesmärgiga tagada kvaliteetne postisaadetiste saatmine ja vastuvõtmise võimaldamine, postiteenuse kasutaja huvide kaitse ning nõuded osutatavatele postiteenustele ja riikliku järelevalve kord kehtestatud nõuete täitmise üle. Seletuskirja kohaselt on eelnõus arvestatud Euroopa Liidu direktiivi 97/67/EÜ nõudeid.

 

Teede- ja Sideministeerium esitab arutamiseks valitsuse istungil koos Postiseaduse eelnõuga Haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmist käsitlevad sätted olid esialgse Postiseaduse eelnõu koostisosad. Haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu on vormistatud eraldi seaduseelnõuna kuna selle vastuvõtmine nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust. Tehakse ettepanek täiendada Haldusõiguserikkumiste seadustikku sätetega, mis näevad ette haldusvastutuse vastavalt postiteenuse osutamise eest tegevusluba vajaval tegevusalal, postiteenuse osutamise eest ilma tegevusest või selle muudatustest teatamata, postimaksevahendite ilma loata väljalaskmise, reprodutseerimise või kasutamise ning nimelise templi kasutamise või reprodutseerimise keelu rikkumise eest, Sideameti ettekirjutuse täitmata jätmise eest, postisaladuse ja andmekaitse nõuete rikkumise eest, postisaadetiste kogumise vahendite või postimaksevahendite automaatide rikkumise eest.