Sa oled siin

Valitsuse 19.01.2017 istungi kommenteeritud päevakord

18. jaanuar 2017 - 16:26

Valitsuse istung algab Stenbocki majas kell 10. Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad istungijärgsel pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, siseminister Andres Anvelt, rahandusminister Sven Sester ja välisminister Sven Mikser.

Pressikonverents algab kell 12 Stenbocki maja pressiruumis. Palume kohal olla hiljemalt kell 11.45.

Lisainfo: Kateriin Pajumägi, 56 498 580, kateriin.pajumagi[at]riigikantselei[dot]ee

 

1. Äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt lõpetatakse nö letiteenindus Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonna kantseleides, suunates inimesi kasutama vastavat e-teenust. Statistika kohaselt on juba praegu e-teenuste kasutatavus ligikaudu kümme korda suurem kui kohapealne teenuste kasutamine.

Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonnad haldavad kõiki kinnistus- ja registriasju üle Eesti ning avalikkusele suletakse kokku kaheksa kantseleid. Kohtulike registrite andmete ja toimikudokumentidega on jätkuvalt võimalik tutvuda ja neist väljatrükke teha notaribüroos või siis vastava veebilehe kaudu. Laevakinnistusraamatu väljatrükkide ning lipudokumentide väljastamise õigus, mis hetkel on kohtul, antakse notaritele ja veeteede ametile.

Kohtulikud registrid on: kinnistusraamat, laevakinnistusraamat, abieluvararegister ning äriregister, mittetulundusühingute ja sihtasutuste register ja kommertspandiregister.

Kinnitatud väljatrükke võeti 2015. aastal kinnistusosakonnast 343 ja registriosakonnast 2145. Suurima mahu moodustavad äriregistri registrikaardi kinnitatud väljatrükid, mida taotlesid 2015. aastal 90 protsendil juhtudest juriidilised isikud.

Registri- ja kinnistusosakondades saab toimikutega tutvuda tasuta, pärast nende sulgemist see võimalus kaob, sest notari teenus on tasuline. Inimesel on aga endiselt võimalik näha endaga seotud äriühingute, mittetulundusühingute või sihtasutuste andmeid ja dokumente äriregistri teabesüsteemist. Samuti on tasuta kättesaadav iga äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse registrikaart, millelt on nähtavad kõik äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantavad andmed. Kinnistusraamatu puhul näeb kinnisasja omanik samuti endaga seotud andmeid ja dokumente tasuta.

Seadus on planeeritud jõustuma 1. juulil 2017.

 

2. Tolliseaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Alates 2016. aasta 1. maist kehtib Euroopa Liidus uus tolliseadustik, mis ühtlustab tollireegleid liidu sees. Eelnõu eesmärk on viia tolliseadus kooskõlla Euroopa Liidu uute tollialaste õigusaktidega. Euroopa Liidu õigusakte kordavad sätted jäetakse seadusest välja ning muudetakse terminoloogiat.

Ettevõtja jaoks muutub tolliga seonduv lihtsamaks ning asjaajamine muutub paberivabaks. Vastav elektrooniline keskkond luuakse järk-järgult aastaks 2020.

Kuna tolliseadust oli vaja muuta läbivalt, siis on kehtestatud uus terviktekst, kehtiv seadus on aastast 2004. Ühtlasi jäeti seadusest välja haldusmenetluse seadust kordavad sätted. Seadus on lühem ja selgem.

Seadus on planeeritud jõustuma 1. mail 2017.

 

3. Rahvastikuregistri seaduse eelnõu
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Rahvastikuregistri seaduse eelnõus esitatakse uus terviklik kaasajastatud regulatsioon. Kõige olulisema muudatusena antakse rahvastikuregistrisse kantud andmetele õiguslik tähendus. Õiguslikku tähendust ei ole kontaktandmetel (e-posti aadressil ja telefoninumbril) ning ütluspõhistel perekonnaseisuandmetel, mille puhul puuduvad registris alusdokumentide andmed.

Eelnõuga lühendatakse elukoha aadressi esitamise tähtaegu. Kehtiva seaduse kohaselt peab inimene esitama uue elukoha andmed 30 päeva jooksul pärast uude elukohta kolimist, edaspidi on see 14 päeva.

Uuendusena teavitatakse ruumi omanikku e-posti aadressi eesti.ee kaudu tema ruumidega seotud andmete muutmisest.

Eelnõuga tehakse ka mitmeid olulisi muudatusi registri pidamise osas – juurdepääsude võimaldamisel on loobutud kehtivas seaduses sätestatud mitmepoolsete lepingute sõlmimisest, juurdepääs otsustatakse edaspidi haldusaktiga, samuti luuakse juurdepääsu saamiseks esitatavate taotluste ja juurdepääsuõiguste hõlpsamaks menetlemiseks uus juurdepääsude menetlemise töökeskkond.

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2019. aastal.

 

4. Eesti Vabariigi ja India Vabariigi kohtulikult karistatud isikute üleandmise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Seadusega ratifitseeritakse Eesti ja India vaheline kohtulikult karistatud inimeste üleandmise kokkulepe. Kokkuleppe eesmärk on anda inimestele võimalus kanda karistust oma koduriigis. Kokkulepet saab rakendada vaid juhul, kui üleandmise tingimustega on nõustunud nii karistatud inimene kui mõlemad riigid.

Eesti või India saavad üle anda kodaniku, keda pole karistatud surmanuhtlusega ja kes pole süüdi mõistetud sõjakuriteos. Inimese suhtes tehtud kohtuotsus peab olema lõplik. Üheks üleandmise tingimuseks on see, et tegu, mille eest kohapeal karistus määrati, peab olema kuriteona karistatav ka vastasriigis. Üleandmine on lubatud, kui karistust on jäänud kanda rohkem kui kuus kuud.

Pärast üleandmist peab inimene jätkama mõistetud karistuse kandmist. Riikidel on õigus anda armu, amnestiat või kergendada karistust kooskõlas oma riigi põhiseadusega.

Kokkulepe jõustub pärast viimase lepinguosalise riigi õigustoimingute lõpuleviimise teavitamisest, täpsemalt teavitamisele järgneva kuu esimesest päevast.

Kokkulepe ei puuduta praegu Eesti laevakaitsjaid, kuna kokkulepet on võimalik kohaldada ainult sel juhul kui kohtuotsus on jõustunud. Eesti laevakaitsjate asjas on hetkel pooleli apellatsioon Tamil Nadu Ülemkohtu Madurai harus, kus kuulamised on lõppenud, kuid kohus pole oma otsust veel teatavaks teinud.

 

5. Kaugkütteseaduse muutmise seaduse eelnõule (264 SE) laekunud muudatusettepanekust informeerimine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Valitsusele esitatakse info Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu, AS Eesti Energia ja Eesti Turbaliit tehtud muudatusettepaneku kohta kaugkütteseaduse eelnõule. Muudatusettepanek puudutab võrdlushinna regulatsiooni lisamist seadusesse.

Vastavalt ettepanekule hakkab konkurentsiamet kehtestama võrdlushinda, mis seniste arvutuste kohaselt oleks 50€/MWh, ja võrdlushinnast madalamat hinda pakkuvad soojusettevõtted ei pea Konkurentsiametiga enam kaugkütte hinda kooskõlastama. Võrdlushinna regulatsiooni rakendumisel säilib soojusettevõtjal konkurentsiseaduse alusel kohustus müüa soojust mõistliku ja põhjendatud hinnaga. Kohustuse rikkumisel võib ettevõtjat karistada kuni 400 000 € trahviga.

Täna peavad kaugkütte hinda kooskõlastama konkurentsiametiga kõik soojaettevõtted. Erinevalt kõrge müügihinnaga piirkondadest ei vaja tõhusalt majandavad ja seega odava müügihinnaga soojusettevõtjad hinnaregulatsiooni. Ka hetkel müüvad paljud soojusettevõtjad soojust alla piirhinna. Tänase seisuga ei peaks kaugkütte hinda tulevikus kooskõlastama 37 võrgupiirkonna soojusettevõtet, nende hulgas näiteks Narva, Sindi, Haapsalu, Kuressaare, Keila, Valga, Paide, Tallinn. Üle võrdlushinna jäävaid võrgupiirkondi on kokku 161. Sellistes võrgupiirkondades on kaugkütte hinnad 2017.aasta seisuga vahemikus 53,29 €/MWh kuni 90,82 €/MWh. Muudatus motiveeriks madalama hinna nimel pingutama ka väiksemaid piirkondi, mille hind on võrdlushinnast kõrgemal.

 

6. „Riigi jäätmekava 2014–2020“ täitmise aruanne 2014. ja 2015. aasta kohta
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Aruanne

 

Jäätmekava täitmise aruandest saab ülevaate jäätmekava eesmärkide elluviimisest aastatel 2014–15.

Aruandeperioodil on olmejäätmeteke kasvanud rohkem kui vastavate aastate majandus. Kuigi pakendijäätmete tekke kasv on vähenenud, pole olmejäätmed oodatud mahus vähenenud. Jäätmetekke vähendamiseks tuleb suurendada nii ettevõtjate kui ka eraisikute keskkonnateadlikkust ning populariseerida säästvamaid käitumisharjumusi.

Jätkuvalt on vaja suurendada olmejäätmete ringlussevõttu ja rohkem tähelepanu pöörata biolagunevate jäätmete taaskasutamisele. Jäätmete liigiti kogumine tagab ringlussevõtuks sobiliku materjali olemasolu.

Täna on Eestis avatud 6 tavajäätmete prügilat, kus ladestamine toimub vastavalt keskkonnanõuetele. Kõik nõuetele mittevastavad suletud 12 prügilat korrastati 2015. aasta lõpuks. Kukruse A kategooria jäätmehoidla sulgemise ja korrastamise projekti viiakse läbi vastavalt tegevusplaanile.

 

7. Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2009. a määruse nr 206 "Majandusaasta aruande taksonoomia" muutmine
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Taksonoomia on elementide loend, mida kasutatakse majandusaasta aruannete koostamisel ja mis võimaldab hiljem majandusaasta aruande andmeid lihtsalt ja kiirelt töödelda. Taksonoomia elemendid avalikustatakse Registrite ja Infosüsteemide Keskuse veebilehel ja elementide loend tehakse ka mikroettevõtjate jaoks.

Mikroettevõtja on Eestis registreeritud äriühing, kelle varad on kokku kuni 175 000 eurot, kohustused ei ole suuremad kui omakapital, müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot ning kus on üks osanik, kes on ka juhatuse liige. Uus loend on kehtestatud tulenevalt raamatupidamise seadusest, millega mikroettevõtjal ei ole kohustust enam nii palju andmeid esitada kui teistel raamatupidamiskohuslastel. Mikroettevõtjal on võimalus esitada majandusaasta aruanne, mis koosneb lühikesest bilansist, kasumiaruandest ja kuni kolmest lisast. Mikroettevõtja ei pea esitama tegevusaruannet. See vähendab mikroettevõtja halduskoormus.

Määrus jõustub üldises korras.

 

8. Vabariigi Valitsuse 2. juuni 2006. a määruse nr 133 "Maa munitsipaalomandisse andmise kord" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt antakse maa munitsipaalomandisse andmise otsusõigus valitsuselt keskkonnaministrile. Muudatuse eesmärk on kiirendada maa munitsipaalomandisse andmise menetlust.

Kehtiva korra kohaselt otsustab maavanem maa andmise näiteks kui taotletakse sotsiaalmaad, munitsipaalomandis olevate hoonete ja rajatiste alust ning neid teenindavat maad, munitsipaalomandis olevate veekogude alust maad ja 16.06.1940. a seisuga kohaliku omavalitsusüksuse omandis olnud maad. Keskkonnaminister on alates 2015. aasta novembrist otsustanud transpordi- ja maatulundusmaade andmise. Valitsus otsustab muu maa munitsipaalomandisse andmise, kui maa on vajalik kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks. Praktikas on see tähendanud maa andmisi valdavalt ühisveevärgiga seotud rajatiste (puurkaevud, pumplad), jäätmejaamade, reoveepuhastite, alajaamade tarvis.

Kohalikel omavalitsustel oli 30. juunini 2016 aega esitada taotlused maa munitsipaalomandisse saamiseks. Menetluses on ligi 6000 taotlust, millest kehtiva korra järgi oleks valitsuse otsustada umbes 70, keskkonnaministri otsustada umbes 250 ning maavanemate otsustada umbes 5500 taotlust. Taotluste suurest arvust lähtuvalt pikendatakse määrusega menetluse läbiviimiseks ette nähtud aega kolmelt kuult kuuele kuule.

Määrus jõustub üldises korras.

 

9. Vabariigi Valitsuse 21. oktoobri 2010. a määruse nr 151 "Mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja järelevalve korralduslikud nõuded" muutmine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Valitsuse määrus kehtestab nõuded mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja järelevalve korralduslikule poolele. Määruse muutmise eelnõu on vajalik seoses EL-i direktiivi 2006/22 III lisa, mis käsitleb autovedudega seotud rikkumiste liigitust, muutmisega. Võrreldes kehtiva liigitusega on rikkumiste raskusastmeid muudetud, et ühtlustada kommertsvedude raskete rikkumiste liigitust kõikide selle valdkonnaga seotud EL määruste kontekstis. Eelnõuga viidatakse otse direktiivis olevale rikkumiste liigituse tabelile, et tulevikus ei oleks vajadust tabeli muudatuste korral valitsuse määrust muutma hakata.

Lisaks muudetakse aegunud viiteid EL-i õigusaktidele seoses uue EL-i sõidumeerikute määruse 165/2014 rakendamisega. Sellega seoses järelevalve korraldusliku poole pealt muudatusi ei teki.

Määrus jõustub üldises korras.

 

10. Hoonestatud kinnisvara kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused
Esitaja: riigihalduse minister Mihhail Korb
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga kehtestatakse hoonestatud kinnisvara kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu alused lepingutele, kus üürnikuks on riigiasutus ehk ministeeriumid, ametid, valitsusasutuste hallatavad asutused või põhiseaduslikud institutsioonid. Määrust ei pea rakendama ülejäänud avalik sektor, seal hulgas riigi sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused. Määrus kehtestatakse uue terviktekstina parema loetavuse huvides. Määruse regulatsioon ja struktuur on jäänud üldjoontes samaks.

Määrus jõustub üldises korras ja rakendub uutele lepingutele. Juba sõlmitud lepingute muutmine ei ole kohustuslik.

 

11. Vabariigi Valitsuse 8. novembri 2012. a määruse nr 92 „Riigi ametiasutuste teenistuskohtade koosseisude kehtestamise kord, teenistuskohtade klassifikaator ja teenistuskohtade liigitamise kord“ muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Mihhail Korb
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt muudetakse riigi ametiasutuste teenistuskohtade klassifikaatorit. Muudatuse eesmärk on senisest täpsemalt kirjeldada teenistuskohtade funktsioone riigi ametiasutustes.

Teenistuskoht on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ameti- või töökoht. Avaliku teenistuse seaduse kohaselt peavad riigi ametiasutused liigitama teenistuskohad teenistuskohtade klassifikaatori järgi teenistusgruppidesse, mille alusel saab rahandusministeerium teha personali- ja palgaanalüüse. Rahandusministeerium hindab teenistuskohtade klassifikaatori sobivust kord aastas ning vajadusel esitab uuendatud teenistuskohtade klassifikaatori valitsusele muutmiseks kalendriaasta neljanda kvartali jooksul. Käesoleva eelnõu muudatusettepanekud on esitanud siseministeerium.

Eelnõu kohaselt lisatakse teenistuskohtade klassifikaatorisse teaduse ja arenduse koordineerimise teenistusgrupp, mis on vajalik teaduskoordinaatorite ametikohtade klassifitseerimiseks. Sellesse teenistusgruppi peaksid edaspidi kuuluma üldjuhul ministeeriumide tasandil tegutsevad teaduskoordinaatori ametikohad. Sellel ametikohal otseselt teadustööga ei tegeleta, vaid kujundatakse peaasjalikult teadus- ja arendustegevuse poliitikat ja seatakse selleks prioriteete. Teadurite jaoks jääb endiselt alles teadustöö teenistusgrupp.

Täiendavad tasemed lisatakse kõrghariduse andmise teenistusgruppi ja valvetööde teenistusgruppi nende tööde jaoks, mida seni teenistusgruppides kirjeldatud ei ole. Kõrghariduse andmise teenistusgruppi lisandub kolm uut taset. 1. tase on õppekorralduse spetsialisti töö kirjeldus, 5. tase õppesuuna juhi töö kirjeldus ja 7. tase teaduskonna juhi või dekaani töö kirjeldus. Valvetööde teenistusgruppi lisandub juurde 4. tase, mis ei ole seni otseselt hõlmatud olnud. Üldistavalt saab öelda, et tegemist on turvajuhi tasemega.

Teenistusgrupi tasemete üksikute ülesannete kirjeldusi korrigeeritakse päästetööde teenistusgrupi puhul eesmärgiga anda paremini edasi teenistusgruppi paigutuvate tööde funktsioone, muutmata sealjuures teenistusgrupi tasemete arvu. Peamine muudatus seisneb selles, et kriisiolukordade mõiste on tasemete ülesannete kirjeldustes läbivalt asendatud hädaolukordade mõistega. Lisaks on täpsustatud 6. tasemele paigutuvate tööde koordineerimisulatuse kirjeldust.

Määruse rakendumisel peavad riigi ametiasutused liigitama enda teenistuskohad kehtestatava klassifikaatori alusel. Nimetatud tegevused ei too kaasa täiendavaid rahalisi kulusid.

Määrus jõustub 2017. aasta 1. aprillil.

 

12. Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmine
1) Albu valla, Ambla valla, Imavere valla, Järva-Jaani valla, Kareda valla ja Koigi valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine

Esitaja: riigihalduse minister Mihhail Korb
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga muudetakse Eesti haldusterritoriaalset korraldust uue haldusüksuse moodustamiseks kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude algatusel.

Määrusega kehtestatakse Albu valla, Ambla valla, Imavere valla, Järva-Jaani valla, Kareda valla ja Koigi valla ühinemisega uus haldusüksus nimega Järva vald. Vallavolikogu ja -valitsus asub Järva-Jaani alevis. Teeninduskeskused moodustatakse Järva-Jaani alevis, Aravete alevikus, Peetri alevikus, Koigi külas, Järva-Madise külas ja Imavere külas ning teeninduspunkt Ambla alevikus. Ühinevate haldusüksuste rahvaarv 2017. a 1. jaanuari seisuga kokku on rahvastikuregistri andmetel 7114. Järva valla moodustumisel on riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse summaks ligikaudu 1 800 000 eurot.

Eestis on 15 maakonda ning 213 omavalitsusüksust, sh 183 valda ja 30 linna. Määrusega muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Järva maakonnas, mille käigus moodustub kuue omavalitsusüksuse ühinemise teel uus omavalitsusüksus.

Haldusterritoriaalse korralduse ja sellest tulenev haldusüksuste nimistu muudatus Järva valla osas jõustub Järva vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval peale kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi oktoobris 2017.  

 

2) Ahja valla, Laheda valla, Mooste valla, Põlva valla ja Vastse-Kuuste valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Mihhail Korb
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga muudetakse Eesti haldusterritoriaalset korraldust uue haldusüksuse moodustamiseks kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude algatusel.

Määrusega kehtestatakse Ahja valla, Laheda valla, Mooste valla, Põlva valla ja Vastse-Kuuste valla ühinemisega uus haldusüksus nimega Põlva vald. Vallavolikogu ja -valitsus asub Põlva linnas. Igasse ühinevasse kohaliku omavalitsuse üksusesse luuakse teenuskeskus. Ühinevate haldusüksuste rahvaarv 2017. a 1. jaanuari seisuga kokku on rahvastikuregistri andmetel 14 405. Põlva valla moodustumisel on riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse summaks ligikaudu 2 500 000 eurot.

Eestis on 15 maakonda ning 213 omavalitsusüksust, sh 183 valda ja 30 linna. Määrusega muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Põlva maakonnas, mille käigus moodustub viie omavalitsusüksuse ühinemise teel uus omavalitsusüksus.

Haldusterritoriaalse korralduse ja sellest tulenev haldusüksuste nimistu muudatus Põlva valla osas jõustub Põlva vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval peale kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi oktoobris 2017.  

 

3) Aseri valla, Kunda linna ja Viru-Nigula valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Mihhail Korb
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga muudetakse Eesti haldusterritoriaalset korraldust uue haldusüksuse moodustamiseks kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude algatusel.

Määrusega kehtestatakse Aseri valla, Kunda linna ja Viru-Nigula valla ühinemisega uus haldusüksus nimega Viru-Nigula vald. Aseri vald arvatakse Ida-Viru maakonna koosseisust Lääne-Viru maakonna koosseisu. Valla halduskeskus asub Kunda linnas. Teenuskeskused jäävad toimima tänastes asukohtades Aseri alevikus ja Viru-Nigula alevikus. Ühinevate haldusüksuste rahvaarv 2017. a 1. jaanuari seisuga kokku on rahvastikuregistri andmetel 6040. Viru-Nigula valla moodustumisel on riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse summaks ligikaudu 912 500 eurot.

Eestis on 15 maakonda ning 213 omavalitsusüksust, sh 183 valda ja 30 linna. Määrusega muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Ida-Viru ja Lääne-Viru maakonnas, mille käigus moodustub kolme omavalitsusüksuse ühinemise teel uus omavalitsusüksus.

Haldusterritoriaalse korralduse ja sellest tulenev haldusüksuste nimistu muudatus Viru-Nigula valla osas jõustub Viru-Nigula vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval peale kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi oktoobris 2017.  

 

4) Avinurme valla, Kasepää valla, Lohusuu valla, Mustvee linna ja Saare valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Mihhail Korb
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga muudetakse Eesti haldusterritoriaalset korraldust uue haldusüksuse moodustamiseks kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude algatusel.

Määrusega kehtestatakse Avinurme valla, Kasepää valla, Lohusuu valla, Mustvee linna ja Saare valla ühinemisega uus haldusüksus nimega Mustvee vald. Avinurme vald ja Lohusuu vald arvatakse Ida-Viru maakonna koosseisust Jõgeva maakonna koosseisu. Vallavolikogu ja -valitsus asub Mustvee linnas. Teenuskeskused luuakse Lohusuu alevikku, Avinurme alevikku (sealhulgas Ulvi teeninduspunkt), Kasepää külla, Voore külla ja Kääpa külla. Ühinevate haldusüksuste rahvaarv 2017. a 1. jaanuari seisuga kokku on rahvastikuregistri andmetel 5737. Mustvee valla moodustumisel on riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse summaks ligikaudu 1 500 000 eurot.

Eestis on 15 maakonda ning 213 omavalitsusüksust, sh 183 valda ja 30 linna. Määrusega muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Ida-Viru ja Jõgeva maakonnas, mille käigus moodustub viie omavalitsusüksuse ühinemise teel uus omavalitsusüksus.

Haldusterritoriaalse korralduse ja sellest tulenev haldusüksuste nimistu muudatus Mustvee valla osas jõustub Mustvee vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval peale kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi oktoobris 2017.  

 

5) Jõgeva valla, Jõgeva linna, Palamuse valla ja Torma valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Mihhail Korb
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga muudetakse Eesti haldusterritoriaalset korraldust uue haldusüksuse moodustamiseks kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude algatusel.

Määrusega kehtestatakse Jõgeva valla, Jõgeva linna, Palamuse valla ja Torma valla ühinemisega uus haldusüksus nimega Jõgeva vald. Vallavolikogu ja -valitsus asub Jõgeva linnas. Teenuskeskused luuakse Palamuse alevikku ja Torma alevikku, samuti täidab teenuskeskuse funktsioone Jõgeva linn. Ühinevate haldusüksuste rahvaarv 2017. a 1. jaanuari seisuga kokku on rahvastikuregistri andmetel 13 772. Jõgeva valla moodustumisel on riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse summaks ligikaudu 2 114 700 eurot.

Eestis on 15 maakonda ning 213 omavalitsusüksust, sh 183 valda ja 30 linna. Määrusega muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Jõgeva maakonnas, mille käigus moodustub nelja omavalitsusüksuse ühinemise teel uus omavalitsusüksus.

Haldusterritoriaalse korralduse ja sellest tulenev haldusüksuste nimistu muudatus Jõgeva valla osas jõustub Jõgeva vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval peale kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi oktoobris 2017.  

 

6) Kiviõli linna ja Sonda valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Mihhail Korb
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga muudetakse Eesti haldusterritoriaalset korraldust uue haldusüksuse moodustamiseks kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude algatusel.

Määrusega kehtestatakse Kiviõli linna ja Sonda valla ühinemisega uus haldusüksus nimega Kiviõli vald. Valla haldus- ja teenuskeskus asub Kiviõli linnas. Teenuskeskus jääb toimima ka Sonda alevikus. Ühinevate haldusüksuste rahvaarv 2017. a 1. jaanuari seisuga kokku on rahvastikuregistri andmetel 6210. Kiviõli valla moodustumisel on riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse summaks ligikaudu 834 700 eurot.

Eestis on 15 maakonda ning 213 omavalitsusüksust, sh 183 valda ja 30 linna. Määrusega muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Ida-Viru maakonnas, mille käigus moodustub kahe omavalitsusüksuse ühinemise teel uus omavalitsusüksus.

Haldusterritoriaalse korralduse ja sellest tulenev haldusüksuste nimistu muudatus Kiviõli valla osas jõustub Kiviõli vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval peale kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi oktoobris 2017.  

 

7) Kullamaa valla, Lääne-Nigula valla, Martna valla, Noarootsi valla ja Nõva valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Mihhail Korb
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga muudetakse Eesti haldusterritoriaalset korraldust uue haldusüksuse moodustamiseks kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude algatusel.

Määrusega kehtestatakse Kullamaa valla, Lääne-Nigula valla, Martna valla, Noarootsi valla ja Nõva valla ühinemisega uus haldusüksus nimega Lääne-Nigula vald. Vallavolikogu ja -valitsus asub Taeblas. Senistes vallakeskustes moodustatakse valla piirkondlikud teeninduskeskused või osavallavalitsused. Ühinevate haldusüksuste rahvaarv 2017. a 1. jaanuari seisuga kokku on rahvastikuregistri andmetel 7264. Lääne-Nigula valla moodustumisel on riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse summaks ligikaudu 1 613 400 eurot.

Eestis on 15 maakonda ning 213 omavalitsusüksust, sh 183 valda ja 30 linna. Määrusega muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Lääne maakonnas, mille käigus moodustub viie omavalitsusüksuse ühinemise teel uus omavalitsusüksus.

Haldusterritoriaalse korralduse ja sellest tulenev haldusüksuste nimistu muudatus Lääne-Nigula valla osas jõustub Lääne-Nigula vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval peale kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi oktoobris 2017.  

 

8) Kõo valla, Kõpu valla, Suure-Jaani valla ja Võhma linna osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Mihhail Korb
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga muudetakse Eesti haldusterritoriaalset korraldust uue haldusüksuse moodustamiseks kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude algatusel.

Määrusega kehtestatakse Kõo valla, Kõpu valla, Suure-Jaani valla ja Võhma linna ühinemisega uus haldusüksus nimega Põhja-Sakala vald. Vallavolikogu ja -valitsuse juriidiline asukoht on Suure-Jaani linn. Võhma linnas hakkab asuma piirkondlik ja teenuskeskus. Kõos ja Kõpus hakkavad asuma teenuskeskused, kus toimub elanike vastuvõtt ja teenindamine. Ühinevate haldusüksuste rahvaarv 2017. aasta 1. jaanuari seisuga kokku on rahvastikuregistri andmetel 8306. Põhja-Sakala valla moodustumisel on riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse summaks ligikaudu 1 430 600 eurot.

Kohanimenõukogu leidis, et sobiv nimi Põhja-Sakala kõrval uuele vallale on ka suurima omavalitsuse Suure-Jaani nimi. Arvestades nime seoseid Sakala kõrgustikuga, samuti, et ühinev vald vastab üldpiirides Sakala kõrgustiku põhjaosale, ei ole kohanimenõukogu nimele vastu. Volikogud kaalusid mõlemat nime ja hääletuse tulemusel sai enim hääli nimi Põhja-Sakala. Rahandusministeerium leiab, et kuna Kohanimenõukogu ei ole Põhja-Sakala nime pidanud ebasobivaks ja volikogud on seda nime eelistanud, siis sellest lähtuvalt tuleb haldusüksuse nimeks kinnitada Põhja-Sakala.

Eestis on 15 maakonda ning 213 omavalitsusüksust, sh 183 valda ja 30 linna. Määrusega muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Viljandi maakonnas, mille käigus moodustub nelja omavalitsusüksuse ühinemise teel uus omavalitsusüksus.

Haldusterritoriaalse korralduse ja sellest tulenev haldusüksuste nimistu muudatus Põhja-Sakala valla osas jõustub Põhja-Sakala vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval peale kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi oktoobris 2017. 

 

9) Meeksi valla, Räpina valla ja Veriora valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Mihhail Korb
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga muudetakse Eesti haldusterritoriaalset korraldust uue haldusüksuse moodustamiseks kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude algatusel.

Määrusega kehtestatakse Meeksi alla, Räpina valla ja Veriora valla ühinemisega uus haldusüksus nimega Räpina vald. Meeksi vald arvatakse Tartu maakonna koosseisust Põlva maakonna koosseisu. Vallavolikogu ja -valitsus asub Räpina linnas. Teenuskeskused luuakse Meeksi, Räpina ja Veriora piirkondade keskustesse. Ühinevate haldusüksuste rahvaarv 2017. a 1. jaanuari seisuga kokku on rahvastikuregistri andmetel 6660. Räpina valla moodustumisel on riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse summaks ligikaudu 1 069 500 eurot.

Eestis on 15 maakonda ning 213 omavalitsusüksust, sh 183 valda ja 30 linna. Määrusega muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Põlva ja Tartu maakonnas, mille käigus moodustub kolme omavalitsusüksuse ühinemise teel uus omavalitsusüksus.

Haldusterritoriaalse korralduse ja sellest tulenev haldusüksuste nimistu muudatus Räpina valla osas jõustub Räpina vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval peale kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi oktoobris 2017.  

 

10) Otepää valla ja Sangaste valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Mihhail Korb
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga muudetakse Eesti haldusterritoriaalset korraldust uue haldusüksuse moodustamiseks kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude algatusel.

Määrusega kehtestatakse Otepää valla ja Sangaste valla ühinemisega uus haldusüksus nimega Otepää vald. Vallavolikogu ja -valitsus asub Otepää linnas. Luuakse teenuskeskused ja kokkuleppe kohaselt asub üks teenuskeskus Sangaste alevikus. Ühinevate haldusüksuste rahvaarv 2017. a 1. jaanuari seisuga kokku on rahvastikuregistri andmetel 5708. Otepää valla moodustumisel on riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse summaks ligikaudu 743 000 eurot.

Eestis on 15 maakonda ning 213 omavalitsusüksust, sh 183 valda ja 30 linna. Määrusega muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Valga maakonnas, mille käigus moodustub kahe omavalitsusüksuse ühinemise teel uus omavalitsusüksus.

Haldusterritoriaalse korralduse ja sellest tulenev haldusüksuste nimistu muudatus Otepää valla osas jõustub Otepää vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval peale kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi oktoobris 2017.  

 

11) Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 2016. a määruse nr 168 „Elva linna, Konguta valla, Palupera valla, Puhja valla, Rannu valla ja Rõngu valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Mihhail Korb
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga muudetakse Elva valla moodustamiseks vastu võetud määrust haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks.

Elva valla moodustamiseks on volikogud kokku leppinud, et uue haldusüksuse piiriks on endise Elva linna, Konguta valla, Puhja valla, Rannu valla, Rõngu valla ja Palupera valla Astuvere, Atra, Hellenurme, Mäelooga, Palupera, Pastaku ja Urmi küla piir, välja arvatud nende omavahelises osas. Palupera valla ühinemine nimetatud külade osas Elva valda on määruses sätestatud ebatäpselt, kuna Palupera valla senised külad Atra, Hellenurme ja Pastaku on Elva valla moodustamiseks vastu võetud määrusest haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks jäänud välja.

Eelnõu on seotud Otepää valla ja Sangaste valla osas haldusterritoriaalse korralduse muutmisega, kuna Otepää valla piiri muudetakse senise Palupera valla ülejäänud külade Lutike, Makita, Miti, Neeruti, Nõuni, Päidla ja Räbi külade territooriumi arvamisega Otepää valla koosseisu.

 

13. Volituse andmine Sihtasutuse Eesti Meremuuseum asutamiseks ja nõusolek riigivara üleandmiseks (Tallinnas Pikk tn 70 asuv Paks Margareeta ja Uus tn 37 asuv Püssirohukelder)
Esitaja: kultuuriminister Indrek Saar
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Kultuuriministrit volitatakse asutama sihtasutust Eesti Meremuuseum ning ühtlasi antakse nõusolek anda sihtasutusele mitterahalise sissemaksena Tallinnas üle Paksu Margareeta kinnistu aadressil Pikk tn 70 hariliku väärtusega 1, 9 miljonit eurot ja Püssirohukelder aadressil Uus tn 37 väärtusega 138 279,01 eurot, samuti põhivara hulka kuuluv vallasvara. Üleantava vallasvara hulka kuuluvad jäämurdja Suur Tõll, allveelaev Lembit, miinilaev Kalev ja uurimislaev Mare.

 

14. Nõusolek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks
1) Nõusolek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Mäetaguse vallale (Mäetaguse karjääri kinnistu)

Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saab nõusoleku Ida-Virumaal Mäetaguse vallale tasuta võõrandada Mäetaguse karjäär selle korrastamiseks puhkealaks.

 

2) Nõusolek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Kadrina vallale (kaks transpordimaa sihtotstarbega kinnistut)
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile antakse nõusolek otsustuskorras tasuta võõrandada Kadrina vallale Lääne-Virumaal vallas asuvad teemaad. Kinnistutel asuvad riigiteed on muutunud kohalikeks teedeks ning neile on kavas rajada kõnnitee ja parkla.

 

15. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist
1) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Muinsuskaitseametile kultuuriväärtusega leiu leidjatele leiutasu maksmiseks
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt eraldatakse valitsuse reservist muinsuskaitseametile 97 145 eurot kultuuriväärtusega leiu leidjatele, kokku 23 isikule, leiuautasu väljamaksmiseks. Kõige suurem summa 39 000 eurot makstakse Vaidavere III mündiaarde leidjale.

 

2) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Haridus- ja Teadusministeeriumile eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmises osalemiseks Kuusalu vallale tulenevalt Riigikohtu otsusest
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsuse reservist eraldatakse haridus- ja teadusministeeriumile 14 725,96 eurot eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmises osalemiseks Kuusalu vallale tulenevalt Riigikohtu 12. jaanuari 2016. a otsusest.

 

16. Volituse andmine Sihtasutuse Holstre-Polli Tervisekeskus ühinemiseks Sihtasutusega Holstre-Polli Vabaajakeskus
Esitaja: riigihalduse minister Mihhail Korb
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Viljandi maavanemat volitatakse Sihtasutuse Holstre-Polli Tervisekeskus asutajaõigusi teostava isikuna otsustama Sihtasutuse Holstre-Polli Tervisekeskus ühinemine Sihtasutusega Holstre-Polli Vabaajakeskus. Ühendatavaks sihtasutuseks on Sihtasutus Holstre-Polli Tervisekeskus ja ühendavaks sihtasutuseks on Sihtasutus Holstre-Polli Vabaajakeskus.

Sihtasutus Holstre-Polli Tervisekeskus, mille asutaja on Eesti Vabariik Viljandi maavalitsuse kaudu, ühinemise tulemusena lõpeb. Holstre-Pollis asuva puhke- ja spordikeskuse tegevust korraldab edaspidi Viljandi linna ja Viljandi valla poolt asutatud Sihtasutus Holstre-Polli Vabaajakeskus.

 

17. Loa andmine koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt antakse Tartu Ülikoolile luba saata Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramusse kogutud kuni 5000 geenidoonori koeproovid säilitamiseks ja uurimiseks Rootsi Kuningriigis Uppsalas asuvale biotehnoloogia ettevõttele OLink Proteomics teadusuuringu „Geenivaramu molekulaarse andmekogu täiendamine – valguprofiilide mõõtmine kuni 5000 geenidoonori plasmaproovis“ tegemiseks. Selleks, et paremini ennustada erinevaid haigusriske (näiteks raskeid kaasasündinud arengupuudeid), uuritakse muutusi pärilikkuseaines (DNA), mis mõjutavad omakorda valke.

Teadusuuring on vajalik seoses aastatel 2011–2016 Tartu Ülikooli Arengufondi rahastatud projekti „Siirdegenoomika keskus“ raames tehtud uurimistööga „Geneetilise informatsiooni ahela DNA - RNA - valgud – metaboliidid laiaulatuslik meditsiiniline, geneetiline ja biokeemiline analüüs mahukas prospektiivses Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu kohordis“. Uuringu raames analüüsiti 1000 geenidoonori koeproove läbi mitme molekulaarse tasandi ja teostati nende 1000 geenidoonori genoomi täielik kirjeldamine. Uuringu tulemustest on praegu siiski puudu valkude profiilid, mis on väga oluline komponent teadusuuringute läbiviimisel. Rootsis Uppsalas asuva ettevõtte OLink Proteomics´ile üle antavate koeproovide analüüsimisel saadavad andmed täidaksid just selle puuduva osa.

Teadusuuring on Eestile oluline, kuna võimaldab luua uusi teadmisi personaalmeditsiini juurutamiseks ja rikastada geenivaramu doonorite andmestikku. Uuringuga saadakse uued andmed geenidoonorite DNA kohta, mis omakorda võimaldab geenivaramu veelgi laialdasemat kasutamist rahvusvahelisel tasandil, sh tuua Eestisse teadusinvesteeringuid. Koeproovide välismaale üleandmine aitab kaasa ka rahvusvahelise teaduskoostöö edendamisele.

Teadusuuringut finantseeritakse Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu projekti „Inimese vananemise ja suremusega seotud molekulaarsete mehhanismide uuring” grandist.

Loa kehtivus koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi lõpeb 28. veebruaril 2018.

 

18. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.

 

19. Ülevaade õigeaegselt ülevõtmata direktiivist
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Ülevaade

 

Keskkonnaministeerium ei ole õigeaegselt üle võtnud direktiivi, mis käsitleb õhukeste plastkandekottide tarbimise vähendamist. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 27. november 2016. Direktiivi ülevõtmiseks on vajalik pakendiseaduse muutmine. Pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu otsustas valitsus algatada oma 22.12.2016 istungil.

 

20. Eesti seisukohad pangandusriskide vähendamise paketis olevate eelnõude kohta
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Tegemist on finantssektori riskide vähendamise paketiga, millega muudetakse 2009-2013 vastu võetud õigusakte, mis puudutavad finantsjärelevalve tõhustamist, kapitalinõudeid, riskihaldust ja –lahendust.

Teema on seotud pangandusliidu lõpule viimisega ning kapitali turgude liiduga.

 

21. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, milles käsitletakse piiritusjookide määratlemist, esitlemist ja märgistamist, piiritusjookide nimetuste kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel ning piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset, eelnõu kohta
Esitaja: maaeluminister Tarmo Tamm
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Määruses käsitletakse piiritusjookide määratlemist, esitlemist ja märgistamist, piiritusjookide nimetuste kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel ning piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset.

 

22. Eesti seisukohad eurorühma 26. jaanuari 2017. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) 27. jaanuari 2017. a istungil
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

 

Eurorühmale antakse ülevaade Iirimaa ja Portugali abiprogrammide järgsetest arengutest. Toimub arutelu IMFga euroala majanduspoliitika üle, mida IMF hindab regulaarselt art IV missioon raames. Samuti arutatakse nõukogu soovitusi euroala majanduspoliitika kohta, mis olid päevakorral ka eelmisel kohtumisel detsembris. Lisaks hinnatakse Hispaania ja Leedu eelarvekavasid ning Euroopa Kontrollikoda tutvustab aruannet EL ühtse pangandusjärelevalve süsteemi toimimisest.

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus esitleb Euroopa Komisjon ettepanekut teatud tingimustel ajutise erandi võimaldamise kohta üldise pöördmaksustamise kohaldamisest. EL uus eesistujariik Malta tutvustab rahandusministritele poolaasta töökava ning Malta eesistumiseaja prioriteete. Euroopa poolaasta protsessi raames on kavas vastu võtta nõukogu järeldused majanduskasvu analüüsi, häiremehhanismi aruande ning euroala majanduspoliitika soovituste kohta. Kõrgetasemelise omavahendite töögrupi esindaja tutvustab töögrupi lõpparuannet.