Sa oled siin

Valitsuse 18.7.2019 istungi kommenteeritud päevakord

17. juuli 2019 - 16:43

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10.00. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaministrit asendav haridus- ja teadusminister Mailis Reps, maaeluminister Mart Järvik, justiitsminister Raivo Aeg ning riigihalduse minister Jaak Aab.

Lisainfo: Maria Murakas, tel. 5219572


1. Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, Riigikogu valimise seaduse, rahvahääletuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse (valimispäeval valimisagitatsiooni piirangu ja välireklaami keelu kaotamine) eelnõu
Esitaja: justiitsminister Raivo Aeg
Tüüp: seaduse eelnõu

Justiitsminister Raivo Aeg teeb valitsusele ettepaneku tunnistada kehtetuks valimisseadustes sisalduv üldine valimisagitatsiooni keeld valimispäeval, valimisagitatsiooni keeld ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi, ning poliitilise välireklaami keeld.

Valimisagitatsiooni keelu valimispäeval näeb ette kehtiv, 2002. aastal vastuvõetud Riigikogu valimise seadus. Samuti oli valimisagitatsioon valimispäeval keelatud eelmise, 1994. aastal vastuvõetud Riigikogu valimise seaduse kohaselt. Analoogne regulatsioon on ka teistes
valimisseadustes.

Valijad peaksid olema hääletamise ajal võimalikult võrdsetes tingimustes, mistõttu peaksid ka valimiskampaania reeglid olema hääletamisperioodi vältel võimalikult sarnased.

Valimispäeval agiteerimise keelu mõju kahandab asjaolu, et üha rohkem inimesi hääletab eelhääletamise ajal, mil aktiivne agitatsioon on lubatud. Näiteks 2019. aasta Riigikogu valimistel oli eelhääletamisel osalenute osakaal 39,3%.

Valimisagitatsiooni piirangu otstarbekuse küsimus on varasemalt üles kerkinud nii Riigikogus kui ka õiguskantsleri poolt. Olukorras, kus valimisreklaam on suures osas internetipõhine, on keeruline ja ebaotstarbekas nõuda, et valimispäeval reklaami ei avaldata.

Jätkuvalt peab olema tagatud valimisrahu hääletusruumides.

Seadus on kavandatud jõustuma üldises korras, kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cfff853e-6f7a-4b12-8935-8...

2. Arvamuse andmine kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (37 SE) kohta
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: arvamuse andmine

Kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on võimaldada mitut kodakondsust Eesti kodanikele, kes on omandanud Eesti kodakondsuse sünniga.

Selleks lubatakse Eesti kodakondsuse sünniga omandanud isikul omada samaaegselt seaduses loetletud riikide kodakondsust.

Eelnõu kohaselt nähakse ette ka Eesti kodakondsuse taastamise võimalus nendele isikutele, kes omandasid Eesti kodakondsuse sünniga või said selle enne 1992. aasta 26. veebruarit, kuid keda sunniti sellest loobuma või loeti Eesti kodakondsuse kaotanuks või sellest loobunuks.

Eesti kodakondsuse sünniga omandanuks loetakse ka isikud, kelle suhtes tehti Tartu rahulepingu kohaselt optsiooni teel Eesti kodakondsuse andmise otsus, kuid kes ei asunud Eestisse elama, juhul kui territoorium, kus isik elas, ei kuulu Vene Föderatsiooni koosseisu. Sünniga Eesti kodakondsuse omandanuteks loetakse ka eelnimetatud isikutest otseselt põlvnejad.

Reformierakonna fraktsioon on samasisulise eelnõu algatatud ka 8. oktoobril 2018 (709 SE) ja 9. mail 2018 (634 SE). Valitsus otsustas 15. oktoobri 2018 ja 21. juuni 2018 istungil eelnõu mitte toetada. Võrreldes 8. oktoobril 2018 algatatud eelnõuga on praegusest eelnõust välja jäetud Eesti kodakondsuse äravõtmise aluste täiendamine. Riikide loetellu, mille kodakondsust lubatakse Eesti kodakondsuse sünniga omandanutel samaaegselt omada, on lisatud Brasiilia.

Siseminister Mart Helme teeb valitsusele ettepaneku mitte toetada Reformierakonna fraktsiooni tänavu 12. juunil algatatud seaduseelnõu, kuna esitatud dokument ei erine juba varem esitatud samasisulistest eelnõudest.

3. Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030
Esitaja: justiitsminister Raivo Aeg
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Kriminaalpoliitika prioriteetideks aastani 2030 on suurendada kriminaaljustiitssüsteemi tõhusust, ennetada noorte õigusrikkumisi ja kuritegevust. Eeskätt sõltuvuse küüsi langenud ja vaimse tervise häirete all kannatavate inimeste poolt toime pandud õigusrikkumisi. Samuti on eesmärk tõhustada karistuspoliitikat.

Kriminaalpoliitika eesmärk on turvalisuse suurendamine ühiskonnas ning kriminaaljustiitssüsteem muutmine kodaniku kesksemaks. Kriminaalpoliitika hõlmab endas õigusrikkumiste ennetamist ning õigusrikkujate kohtlemist nii, et tagatud oleks ühiskonna turvalisus ja ohvrite õigused ja vajadused ning teiselt poolt toetatud ka õigusrikkuja rehabilitatsioon.

Esimesed kriminaalpoliitika arengusuunad võttis riigikogu vastu 2003. aastal, viimased ehk teised 2011. aastal. Esimesed arengusuunad olid teed rajavad. Need olid ühed esimesed Riigikogu tasandil vastu võetud arengusuunad ja esimest korda lepiti erakondade üleselt kokku, et Eesti kriminaalpoliitika peab põhinema sööstotsuste ja emotsioonide asemel teadmis- ja mõjupõhistel otsustel. Need põhimõtted on kriminaalpoliitika rakendamisel aluseks ka täna.

Eesti suhteliselt edukat kriminaalpoliitikat varjutab kõrge korduvkuritegevuse ehk retsidiivsuse määr ning sõltuvuste ja muude vaimse tervise häirete esinemine õigusrikkujatel. Samuti satub kuritegelikule teele jätkuvalt väga palju noorukeid.

Puuduseks võib pidada seda, et kriminaaljustiitssüsteem ei jõua ühiskonna arengutega (nt digiühiskonna kiire areng ning personaalne ja ohvrit toetav lähenemine) sammu pidada.

Justiitsminister Raivo Aeg teeb valitsusele ettepaneku kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 heaks kiita.

Eesmärkide saavutamisest annab valitsus ülevate ka Riigikogule.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8d10ecd0-98e8-4072-8358-b...

4. „Korruptsioonivastase strateegia aastateks 2013–2020“ arengukava täitmise 2018. aasta aruanne
Esitaja: justiitsminister Raivo Aeg
Tüüp: aruanne

Korruptsioonivastane strateegia aastateks 2013-2020 kiideti heaks 3. oktoobril 2013. Strateegia nägi ette põhjalikuma aruande 2017. aastal ning järgnevatel aastatel esitatakse iga-aastane lühiaruanne.

2018. aastal oli kõrgendatud tähelepanu all teadlikkuse tõstmine erinevate elanikegruppide hulgas. Näiteks viidi gümnaasiumiklassides läbi infotunde koostöös ELSA Estonia ning TalTech’i üliõpilastega. Veel valmis kohalikele omavalitsustele juhend sisekontrolli läbiviimise kohta ja korruptsiooni ennetamise vajalikkusest kohalikes omavalitsustes. Selles anti soovitusi töökorralduse muutmiseks ja tegevusteks tõhusa järelevalve protsessi tagamisel ja korruptsiooniriskide maandamisel. Möödunud aasta lõpuks valmis ka põhjalikum juhend kohalike omavalitsuste sisekontrolli süsteemide väljatöötamiseks. Oluline on ära mainida, et alates 18.10.2018 mindi üle elektroonsele riigihangete süsteemile.

Viimane korruptsiooniuuring tõi aga välja jätkuva korruptsiooni tervishoiuasutustes. Kuigi tervishoiuasutuses on korruptsiooni ennetusele hakatud rohkem tähelepanu pöörama, on sotsiaalministeeriumi koordineeriv tegevus siiski veel väga tagasihoidlik. Uuringu kohaselt eeldavad elanikud jätkuvalt altkäemaksu andmist, vastuteeneid ja kingitusi enim arstidega suheldes. Seal on kokkupuude meelehea küsimisega jäänud 2010. aastaga samale tasemele – vastavalt 8% ja 9%.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1b87a862-ae35-4a39-8a39-b...

5. Eesti regionaalarengu strateegia ning Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti 2015-2020. aasta tegevuskavade seirearuanded 2018. aasta kohta
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Riigihalduse minister Jaak Aab tutvustab valitsusele Eesti regionaalarengu strateegia ning Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti 2015-2020. aasta tegevuskavade seirearuandeid möödunud aasta kohta.

Regionaalarengu strateegiaga hõlmab endas riigi regionaalarengu suundi, eesmärke ja tegevusplaani aastateks 2014–2020. Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tegevuskavad aastateks 2015–2020 on valitsuse tegevusprogrammi suunistel koostatud arengudokumendid, seades nende ELi idapiiril asuvate ja mõnevõrra keerulisemas sotsiaal-majanduslikus olukorras olevate piirkondade arendamise prioriteetseks.

Ida-Virumaa tegevuskava toetab majanduslikult ja strateegiliselt olulise regiooni kujunemist dünaamiliselt arenevaks ja muu Eestiga hästi sidustatud piirkonnaks. Kagu-Eesti tegevuskava põhieesmärk on piirkondliku arengu ja julgeoleku tugevdamine piisava asustuse hoidmise ja sealsete elanike efektiivsema kaasamise kaudu.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/03cdff71-439c-4314-a4fb-a...

6. Kõrgharidustaseme õppe ainepunktide tasu ülemmäärad
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: määruse eelnõu

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps teeb valitsusele ettepaneku kehtestada uuesti Vabariigi Valitsuse määrus kõrgharidustaseme õppe ainepunktide tasu ülemmäärade kohta. Senine volitusnorm kaotab ülikooliseaduse kehtetuks tunnistamisega 1. septembrist 2019 kehtivuse.

Määrus puudutab ainepunkti maksumust, mis tuleb üliõpilasel hüvitada juhul, kui ta on asunud õppima tasuta õppesse ning ei soorita aineid kõrgkooli poolt ette nähtud mahus.

Võrreldes kehtiva korraga ei ole määrust sisuliselt muudetud. Tasu ülemmäär kõrgharidustaseme kõigil astmetel on endiselt 50 eurot ainepunkti kohta. Tasu ülemmäärad õppekavade erisustest tulenevalt on kunstide õppesuuna õppekavadel 100 eurot ainepunkti kohta, integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavadel arstiõppes, hambaarstiõppes ja loomaarstiõppes 100 eurot ainepunkti kohta ning rakenduskõrgharidusõppe õhusõiduki juhi õppekaval 120 eurot ainepunkti kohta.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8c70b699-a0a0-4e8a-bd55-d...

7. Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. a määruse nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“ muutmine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: määruse eelnõu

Möödunud aasta sügisel viis Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA) läbi auditi, mille käigus kontrolliti muu hulgas Eesti õigusaktide vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/106/EÜ meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta. Auditi tulemusena tuvastati mõned vastuolud Eesti regulatsioonides.

Muudatustega soovitaksegi viia määruse tekst kooskõlla meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse rahvusvahelise konventsiooniga (STCW konventsioon) ning direktiiviga 2008/106/EÜ. Lisaks arvestatakse teatud tingimustel 3000 ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni diplomi saamiseks enne 1. veebruarit 2018 alustatud meresõidupraktikat väiksema kogumahutavusega laeval.

Määrus on kavandatud jõustuma 1. augustil 2019.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f5b992b0-80dd-449a-a675-9...

8. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasu eest võõrandamiseks Elektrilevi OÜ-le (Jõgeval Suvila tn 21a kinnistu ja Rakvere vallas Ussimäe külas Vaskussi tn 28 kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: korralduse eelnõu

Keskkonnaministeerium soovib valitsuselt nõusolekut võõrandada otsustuskorras Elektrilevi OÜ-le harilikule väärtusele vastava tasu eest kinnistu, mis asub Jõgeva linnas, aadressil Suvila tn 21a ja Rakvere vallas Ussimäe külas asuv kinnistu aadressil Vaskussi 28. Kinnistud on vajalikud alajaamade rajamiseks.

9. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Rae vallale (Kadaka ja Urvaste külas asuvad 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee T2 ja Depoo kinnistud)
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: korralduse eelnõu

Keskkonnaministeerium soovib valitsuselt nõusolekut võõrandada Rae vallale otsustuskorras tasuta Kadaka ja Urvaste külas asuvad 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee T2 ja Depoo kinnistud. Esimesele kinnistule on planeeritud rajada kergliiklustee, teisele kinnistule soovitakse rajada tuletõrjedepoo ja kustutusvee tiigid.

10. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
1) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (A. K.)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister Mart Helme teeb valitsusele ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on neljal korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes aastatel 2006–2017 on toime pannud mitmeid väärtegusid.

2) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (R. V.)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister Mart Helme teeb valitsusele ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on kolmel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes aastatel 2009–2019 on toime pannud mitmeid väärtegusid.