Sa oled siin

Valitsuse 18.6 istungi kommenteeritud päevakord

17. juuni 2020 - 19:48

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte.

Valitsuse pressikonverentsid toimuvad ministeeriumide ühishoone pressikonverentsi ruumis (Suur-Ameerika 1). Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratase kõrval keskkonnaminister Rene Kokk ja välisminister Urmas Reinsalu.

 

1. Kodakondsuse seaduse § 28 täiendamise seaduse eelnõu
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Kodakondsuse seadusesse lisatakse kodakondsuse äravõtmise uue alusena raskete riigivastaste kuritegude toimepanemine.

Paragrahvi 28 täiendatakse uue lõikega, mille kohaselt võib Vabariigi Valitsus võtta Eesti kodakondsuse ära isikult, kelle kohta on jõustunud süüdimõistev otsus riigireetmise, luuretegevuse või terrorikuriteo eest.

Muudatused jõustuvad üldises korras.

 

2. Euroopa Liidu liikmesriikide vaheliste kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Seaduse eelnõu kohaselt ratifitseerib Riigikogu Euroopa Liidu liikmesriikide vaheliste kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamise lepingu. Lepingu eelnõu kiideti heaks valitsuse k.a 9. aprilli istungil ning lepingule kirjutati alla k.a 5. mail.

ELi liikmesriikide vaheliste kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamise lepingu eesmärk on lõpetada koordineeritult ELi-sisesed kahepoolsed investeerimislepingud.

ELi liikmesriikide vahel on jõus ligikaudu 300 kahepoolset investeerimislepingut. Lepingute eesmärk nende sõlmimise ajal oli edendada investeeringuid, pakkudes vastastikuseid garantiisid investeeringutele negatiivset mõju avaldada võivate poliitiliste riskide vastu. Selliste investeerimislepingutega sooviti tugevdada investorite kaitset, kasutades selleks näiteks sundvõõrandamise korral makstavaid hüvitisi või menetlusi investeerimisvaidluste lahendamiseks.

Pärast ELiga ühinemist on liikmesriikide vajadus selliste täiendavate tagatiste järele kadunud, sest kõikide liikmesriikide suhtes kehtivad ühesugused ELi ühtse turu reeglid, sh need, mis käsitlevad piiriüleseid investeeringuid. Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt ei ole lepingutes sisalduv vahekohtusse pöördumise võimalus ELi õigusega kooskõlas.

Leping lõpetab Eesti sõlmitud 12-st ELi-sisest investeeringute kaitse lepingust 8. Need on Hispaania, Madalmaade, Kreeka, Läti, Leedu, Prantsusmaa, Saksamaa ja Belgia-Luksemburgi Majandusliiduga.

Soome ja Rootsiga lõpetatakse leping kahepoolselt. Ka Austria on teatanud, et soovib liikmesriikidega, kellega Austrial on kehtivad investeeringute kaitse lepingud, sõlmida kahepoolsed lõpetamise kokkulepped. Praegu pole lõplikult selge, mis saab Eesti Vabariigi Valitsuse ja Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi Valitsuse vahelisest investeeringute soodustamise ja kaitse lepingust. See selgub UK EList väljumise protsessi käigus.

 

3. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine Riigikontrolli seaduse, erakonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (erakondade rahastamise kontrollorgan) eelnõu (193 SE) kohta

Esitaja: justiitsminister Raivo Aeg
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni k.a 18. mail algatatud seaduseelnõu.

Eelnõu eesmärk on muuta erakondade, valimisliidu ja üksikkandidaadi rahastamise kontroll professionaalsemaks. Sellega seoses tehakse muudatused Riigikontrolli seaduses, erakonnaseaduses, maksukorralduse seaduses ja Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses.

Seni erakondade rahastamise järelevalve komisjoni pädevuses olevad küsimused, sh järelevalvepädevus antakse Riigikontrollile. 2011. aastal loodud erakondade rahastamise järelevalve organi ERJK täielik vastavus sõltumatuse nõuetele on küsitav põhjusel, et ERJKsse kuuluvad ka Riigikogus esindatud erakondade nimetatud liikmed, kes ei tohi olla Riigikogu ega Vabariigi Valitsuse liikmed.

Justiitsministeerium teeb ettepaneku eelnõu eesmärki toetada.

Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 25. juuniks põhiseaduskomisjonile.

 

2) Arvamuse andmine tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (197 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni k.a 19. mail algatatud seaduseelnõu. Eelnõu eesmärk on parandada töötutoetuse saajate toimetulekut.

Sotsiaalministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada.

 

3) Arvamuse andmine teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (198 SE) kohta
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni k.a 20. mail algatatud seaduseelnõu. Eelnõu eesmärk on sätestada teadus- ja arendustegevuse rahastamise osakaaluks SKP-st vähemalt 1 protsent. Eelnõuga nähakse ette üleminekuaeg aastani 2023, mille kohaselt 2021. aastal on osakaaluks 0,83% SKPst ja 2022. aastal 0,92% SKPst.

Haridus- ja teadusministeerium toetab eelnõu eesmärki ja nõustub rahandusministeeriumi seisukohaga, et konkreetseid kuluotsuseid ei saa seadusega reguleerida. Rahandusministeerium ei toeta konkreetsete kuluotsuste kirjutamist seadustesse. Riigieelarve koostamise paindlikkuse tagamiseks on rahalised otsused koondatud riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessi, kus tasakaalustatakse vajadused arengukavades ja võimalused riigi tuludest.

 

4) Arvamuse andmine töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (199 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 21. mail algatatud seaduseelnõu. Eelnõu kohaselt laiendatakse töötuskindlustushüvitise saajate ringi ning tõstetakse töötuskindlustushüvitise suurust.

Sotsiaalministeerium ei toeta eelnõu esitatud kujul, muu hulgas ka selle tõttu, kuna võrreldes kehtiva regulatsiooniga kaasneks muudatusega aastal 2020 lisakulu ligi 29 miljonit eurot ning aastal 2021 lisakulu ligi 24 miljonit eurot.

Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 28. juuniks sotsiaalkomisjonile.

 

4. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ täitmise aruanne 2019. aasta kohta
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Valitsuse korraldusega nr 107 kiideti heaks „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ ning 17. novembri 2016. aasta korraldusega nr 388 „„Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ rakendusplaan aastateks 2016–2020“ ja arengukava täiendatud versioon.

Arengukava üldeesmärk on tagada, et Eesti inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisuse tagamisse loovad ühe Euroopa turvalisima riigi. Nutikate, optimaalsete ja mõjusate lahendustega parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi.

 

5. Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 2017. a määruse nr 199 "Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus" muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga muudetakse haridus- ja teadusministeeriumi struktuuri seoses haridus- ja noorteameti loomisega ning osakondade ülesannete selgema jaotumisega riigi haridus-, teadus-, arhiivi-, noorte- ja keelepoliitika valdkondade vahel.

Eelnõuga muudetakse ministeeriumi struktuuri ning osakondade ülesandeid. Hetkel on ministeeriumis 20 osakonda, kuid eelnõu kohaselt on edaspidi 18 osakonda. Tegevuse lõpetab e-teenuste, haldus- ning personali- ja dokumendihalduse osakond ning kutsehariduse osakond. Luuakse kaks uut osakonda üldosakond ja keskhariduse osakond. Lisaks nimetatakse ümber üldhariduse osakond alus- ja põhihariduse osakonnaks, riigivara osakond haridusvõrgu osakonnaks ning koolivõrgu osakond riigikoolide osakonnaks.

Kavandatavad muudatused jõustuvad 1. augustil 2020.

 

6. Pärnu maakonna uuendamata kaitsekorraga alade kaitse alt väljaarvamine
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt arvatakse Pärnu maakonnas kolm uuendamata kaitsekorraga kaitseala – Marjalaid, Tõstamaa liigikaitseala ja Rannametsa jõe lammimets – kaitse alt välja, sest nende kaitsmine riikliku kaitsealana ei ole otstarbekas.

Marjalaid ja Tõstamaa liigikaitseala on kaitse alla võetud 1958. aastal. Esimene kultuurilisel ja esteetilistel eesmärkidel kui kohaliku tähtsusega ala ja teine merikotka kaitseks. Rannametsa jõe lammimets on kaitse alla võetud 1991. aastal kohaliku tähtsusega looduskaitseobjektina.

Marjalaiul (pindala 2,02 ha (riigimaa)), kaitsealuseid liike ega Natura elupaiku leitud ei ole. Küll aga on seal inventeeritud 1,82 ha ulatuses märgalade metsad, mille kaitse on vääriselupaigana tagatud.

Tõstamaa liigikaitsealal (pindala 24,72 ha, millest 7,8 ha on eramaa ja 16,92 ha riigimaa) ei ole merikotka pesitsemist viimastel aastakümnetel tuvastatud. Viimased välitööd tehti 2017. aastal. Alal on määratud riigimaale jääv 10 ha suurune vääriselupaik, kus kasvavad ka kaitsealused liigid sulgjas õhik ja laialehine neiuvaip. Vääriselupaigast väljaspool loodusväärtusi, mida riiklikku kaitset vääriks, ei ole.

Rannametsa jõe lammimetsa pindala on 0,38 ha, millest 0,36 ha on eramaa ja ülejäänu riigimaa. Alast 0,03 ha on tamme-kirjurähni elupaik, 0,3 ha metsaala kaitstakse vääriselupaigana ning 0,02 ha ulatuses on maa plaanitud Nepste looduskaitseala koosseisu. Kuna metsakoosluse säilimine on tagatud vääriselupaigana ja kaitsealal leiduvate liikide kaitseks piisab isendikaitsest, ei ole ala kaitsealana kaitse all hoidmine otstarbekas.

Kaitse alt arvatakse välja 8,16 ha eramaid ja 18,96 ha riigiomandis olevaid maid. Seega kaasneb Häädemeeste, Lääneranna ja Saarde vallale ning Pärnu linnale  maamaksu laekumise mõninganesuurenemine. 

 

7. Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2019. a määruse nr 75 "Pakri maastikukaitseala kaitse eeskiri" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Kaitse-eeskirja jõustumisel ilmnes, et määruses on menetluse lõppjärgus on  teksti keelelisel toimetamisel ( oletatava sõnakorduse vältimiseks) kustutatud sõna, mis muutis määrust sisuliselt. Eksimuse tõttu muutus kaitsekord selliseks, et Pakri poolsaare piiranguvööndis võib kaitseala valitseja nõusolekul ehitisi püstitada üksnes riigikaitse tarbeks. Algne mõte oli, et rajatisi võib püstitada ka muuks otstarbeks. Eelnõuga parandatakse tekkinud eksimus.

Seega on edaspidi Pakri poolsaare piiranguvööndis kaitseala valitseja nõusolekul lubatud rajatise püstitamine ja riigikaitse tarbeks ehitise püstitamine.

 

8. Vabariigi Valitsuse 21.03.2014 määruse nr 44 "Riigi rahavoo juhtimise ja stabiliseerimisreservi haldamise põhimõtted" muutmine
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu peamine eesmärk on muuta riigi võlaportfelli intressiriski arvutamise põhimõtteid.

Seoses COVID-19 kriisi tõttu on Eesti riigil suurenenud laenu võtmise vajadus: 2020. a on riigil vaja võtta laenu hinnanguliselt 3,87 miljardit eurot ja 2021. aastal 1,2 miljardit eurot. Riigi võlaportfelli intressiriski juhtimise põhimõtted vajavad kaasajastamist, sest eelseisvatel aastatel ületavad võlakohustused likviidsusreservi suures ulatuses ning kehtivaid põhimõtteid ei saa rakendada olukorras, kus võlakohustused ületavad oluliselt finantsvarasid. Nt kehtivate reeglite järgi peaks riigikassa vahetama hiljuti emiteeritud 10 aastaste pikaajaliste võlakirjade fikseeritud intressi 0,125% muutuva 6 kuu Euribori intressi vastu, mis ei ole praeguses madalas intressikeskkonnas majanduslikult mõistlik samm.

Eelnõu kohaselt võetakse riigi võlaportfelli intressiriski juhtimisel kasutusele uued põhimõtted. Kehtiva õiguse kohaselt juhitakse intressiriski põhimõttel, mille kohaselt finantsvarade ja -kohustuste intressi- ja valuutariskid tasakaalustavad teineteist. Eelnõu kohaselt võlaportfelli osale, mis vastab 600 miljonile eurole, hakkab kehtima suurim lubatud intresside fikseerimise periood 6 kuud. Võlaportfelli osale, mis ületab 600 miljonit eurot, hakkab kehtima nõue, et keskmine intresside fikseerimise periood on vähemalt 3 aastat.

Eelnõu kohaselt antakse riigikassale õigus arveldada Euroopa Keskpangas ja Eesti Pangas ilma mahuliste piiranguteta. Muudatusega võimaldatakse riigil vajadusel avada konto Euroopa Keskpangas ja hoida seal piiranguta raha, mis võib olla vajalik tegemaks suuremahulisi võlakohustuste teenindamisega seotud arveldusi.

Eelnõu kohaselt suurendatakse likviidsusreservi turuväärtust 250 miljonilt 600 miljonile eurole, millele ei kohaldata varade paigutamise piiranguid, et tagada pensionide, toetuste ja palgamaksete kohane tegemine riigi arveldusi korraldavates pankades piiratud päevade jooksul. Stabiliseerimisreservi turuväärtust suurendatakse 100 miljonilt 200 miljonile eurole, millele ei kohaldata varade paigutamise piiranguid. Seoses Riigikogu otsusega (168 OE) võtta reserv vajadusel kasutusele, on riigikassa järk-järgult alustanud vahendite koondamist pangakontodele, mis võib raha paigutamisel tekitada vastuolu kehtiva määruse nõuetega. Alates likviidsusreservi turuväärtusest 600 miljonit eurot ja stabiliseerimisreservi turuväärtusest 200 miljonit eurot rakendatakse pankades vahendite paigutamisel 20% osakaalu hajutamise nõuet (st ühes pangas ei tohi paigutuse osakaal ületada 20% vastava reservi vahendite turuväärtusest).

Lisaks tehakse muid väiksemahulisi muudatusi.

Määrus jõustub üldises korras.

 

9. Volitus Sihtasutuse Archimedes, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse ja Sihtasutuse Innove lõpetamise otsustamiseks
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Seoses haridus- ja noorteameti moodustamisega volitatakse haridus- ja teadusministrit otsustama riigi asutatud sihtasutuste Sihtasutus Archimedes, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus ja Sihtasutus Innove lõpetamine.

 

10. Alliklepa sadama akvatooriumi piiride määramine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt määratakse Alliklepa sadama akvatooriumi piiripunktide koordinaadid.

Sadamaseaduse kohaselt peab sadamal olema akvatoorium, et võimaldada ohutu laevaliikluse korraldamist sadamateenuse osutamisel ja akvatooriumi piirid avalikul veekogul määrab Vabariigi Valitsus korraldusega.

Alliklepa sadam asub Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Alliklepa külas ning avaneb Soome lahte. Alliklepa sadama maa-ala koosneb ühest katastriüksusest. Sadamat kasutavad kohalikud elanikud, harrastuskalamehed, külalised ja purjetajad.

Alliklepa sadama pidaja, Alliklepa Sadam OÜ esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile sadamaregistri kaudu taotluse Alliklepa sadama akvatooriumi piiride määramiseks.

Sadama akvatooriumi piiripunktide asukohad on kooskõlastatud Veeteede Ametiga.

 

11. Haldusüksuste piiride muutmine Rapla maakonna Märjamaa vallas ja Harju maakonna Saue vallas territooriumiosa üleandmisega
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude algatusel muudetakse Rapla maakonnas Märjamaa valla ja Harju maakonnas Saue valla piire.

Saue Vallavolikogu tegi Märjamaa Vallavolikogule ettepaneku muuta Saue vallas asuva Lehetu küla ja Märjamaa vallas asuva Kohatu küla piire. Eelnõu kohaselt arvatakse Märjamaa valla Kohatu küla territooriumil asuvad Raja, Eharanna, Aasa, Sõeru, Märdi ja Märjamaa metskond 238 katastriüksused välja Märjamaa valla haldusterritooriumilt ja liidetakse Saue valla haldusterritooriumiga muutes Lehetu küla territooriumi. Piirimuudatus hõlmab ligikaudu 83,48 hektarit territooriumiosa, millel elab neli alalist elanikku. Muudatus arvestab kohaliku kogukonna soove ja väljakujunenud territooriumi kasutamise vajadust. Märjamaa Vallavolikogu on piiride muutmisega nõustunud.

Määrus jõustub 2020. aasta 1. septembril.

 

12. Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsus algatab Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks, sh turvalisuse tagamiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise. Riigi eriplaneering algatatakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi taotlusel. Riigi eriplaneeringu koostamist ning keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldab rahandusministeerium.

Riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada püsiühendus - sild või tunnel - üle Suure väina mandrilt Muhu saarele. Püsiühendus on riigile kuuluv tee (riigimaantee). Riigi eriplaneeringu tulemusel koostatakse mereala ja maismaad hõlmav terviklik ruumilahendus püsiühenduse ja sellega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks. Näiteks planeeritakse püsiühenduse toimimiseks ja turvalisuse (sh liiklusturvalisuse) tagamiseks vajalikud trassid ja tehnovõrgud, kergliiklusteed, elektri- ja sidevarustus, määratakse maakasutus- ja ehitustingimused.

Riigi eriplaneeringu koostamisel on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuid mõjusid hinnatakse laiemalt hõlmates majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

Suure väina püsiühenduse kavandamiseks koostatavat riigi eriplaneeringut, sealhulgas keskkonnamõju strateegilist hindamist, uuringuid, eskiisprojekte ja eelprojekte rahastatakse riigieelarvest. Vajalikud rahalised vahendid otsustatakse riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve 2021+ läbirääkimiste protsessis 2020. aasta sügisel.

 

13. Eesti kodakondsusest vabastamine (14 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku vabastada Eesti kodakondsusest 14 inimest.

Eelnõus loetletud inimestest 12 elavad püsivalt välisriigis ja soovivad vabastamist Eesti kodakondsusest seoses elukohajärgse riigi kodakondsuse saamisega. Neist 5 elavad Venemaa Föderatsioonis, 2 Austria Vabariigis, 2 Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis, 1 Iirimaal, 1 Soome Vabariigis ja 1 Saksamaa Liitvabariigis. Kaks inimest elab Eestis ja neist üks on Venemaa Föderatsiooni ja teine Rootsi Kuningriigi kodanik.

 

14. Eesti Vabariigi ja Mauritiuse Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Korraldusega kiidetakse heaks Eesti Vabariigi ja Mauritiuse Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli eelnõu.

Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid lepinguosaliste riikide vahel. Leping kui rahvusvaheline õigusakt annab investoritele võrreldes riigisisese õigusaktiga suurema õiguskindluse lepinguga reguleeritud maksusüsteemi elementide suhtes, kuna kahepoolse rahvusvahelise lepingu muutmine nõuab üldjuhul rohkem aega kui riigisisese õigusakti muutmine. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Lepingus sätestatud vastastikuse teabevahetuse kohustus loob lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.

Lepingule kirjutab alla väliminister, hetkel ei ole allkirjastamise aeg teada.

Seisuga 1. juuni 2020. a on Eestil kehtivaid topeltmaksustamise vältimise lepinguid 60 riigiga.

 

15. Ülevaade õigeaegselt ülevõtmata direktiivi hilinemisest
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Ülevaade

 

Majandus- ja taristuminister annab ülevaate kolme õigeaegselt ülevõtmata direktiivi hilinemisest.

Direktiivi 2018/844 ülevõtmise hilinemine ei ole tingitud koostööprobleemidest, puudulikust õigusanalüüsist, direktiivis hõlmamata küsimuste lahendamisest või täiendava reguleerimise püüdlusest. Algselt kavandatud ajakava oli pingeline ning realiseerusid teatud töökorralduslikud riskid. Direktiivi ülevõtmiseks koostatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu läheb Riigikogus kolmandale lugemisele 17. juunil 2020. Eelnõu jõustub eeldatavalt 1. juulil 2020. Arvestame, et edaspidiste hilinemiste vältimiseks tuleb direktiivi ülevõtmiseks valmis olla varem ehk eelnõud peaksid direktiivi jõustumisel olema peaaegu valmis. Arvestades ehitiste keskkonnasäästlikkuse valdkonna töömahu tõusu on ministeeriumis loodud keskkonnasäästliku ehituse valdkonnajuhi ametikoht.

Direktiivi 2018/645, millega muudetakse direktiivi 2003/59/EÜ reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta ning direktiivi 2006/126/EÜ juhilubade kohta, ülevõtmise tähtaeg oli 23. mai 2020. Enamik direktiivi sätteid võetakse üle autoveoseadusega, mille menetlemine Riigikogus on võtnud tavapärasest kauem aega tulenevalt eriolukorrast (võeti menetlusse 10. märtsil 2020, kuid esimese lugemise läbis 6. mail 2020). Direktiivi ülevõtmise protsessi on aeglustanud asjaolu, et eelnõu väljatöötamise käigus on lahkunud osakonnast kaks eelnõud ettevalmistanud teemaeksperti.

Direktiivi 2019/692, millega muudetakse direktiivi 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju, ülevõtmise tähtaeg liikmesriigi õigusesse oli 24. veebruar 2020. Ülevõtmise hilinemine on seotud energeetikaosakonna suure töökoormusega, kuna energeetikasektoris tuleb tänavu tegelda peaaegukõigi valdkondlike direktiivide ülevõtmisega (kokku 5 direktiivi) ning lisaks Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist tuleneva õigusloomega. Samuti aeglustus direktiivi ülevõtmise eelnõu seoses eriolukorraga. Direktiiviga tehtud muudatused võetakse Eesti õigusesse üle maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõuga. Vastav eelnõu on ministeeriumis ette valmistatud ning läheb ministeeriumide vahelisele kooskõlastusele 2020. aasta juunikuu alguses. Vabariigi Valitsuse istungile plaanitakse see esitada 2020. aasta oktoobris.

 

16. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Uus ringmajanduse tegevuskava puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel“ kohta
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Euroopa Komisjoni ringmajanduse tegevuskava on osa Euroopa rohelise kokkuleppe alla kuuluvatest algatustest ning see on jätk esimesele ringmajanduse tegevuskavale 2015-2019.

Ringmajanduse uue tegevuskava eesmärk on soodustada Euroopa muutumist konkurentsivõimelisemaks ja puhtamaks tänu kliimaneutraalsele, ressursitõhusale ja konkurentsivõimelisemale majandusele.

Peamised tegevussuunad on jätkusuutlik tootepoliitika raamistik (sh toodete disain, tarbijate õigused ja avaliku sektori hanked, tootmisprotsesside ringsus), võtmesektorite väärtusahelad (elektroonika ja IKT, patareid ja sõidukid, pakendid, plast, tekstiil, ehitus ja hooned, toit, vesi ja toitained), vähem jäätmeid ja rohkem väärtuse loomist (jäätmetekke vältimine, mürgivaba keskkond, ELi teisene toorme turg, ELi jäätmete eksport), inimeste, regioonide ja linnade ringsus, horisontaalsed teemad (ringsus kui kliimaneutraalsuse eeldus, majanduslikud meetmed, teadus, innovatsioon ja digitaliseerimine), rahvusvaheline tegevus.

 

17. Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia paketi eelnõu kohta
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Eesti seisukoht Euroopa Komisjoni poolt 10. märtsil 2020. a. esitatud Euroopa tööstusstrateegia paketi kohta, mis sisaldab järgmiseid teatiseid:
- COM(2020) 102 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, Euroopa uus tööstusstrateegia;
- COM(2020) 103 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks;
- COM(2020) 93 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Ühtse turu tõkete tuvastamine ja kõrvaldamine;
- COM(2020) 94 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Pikaajaline tegevuskava ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks.

Euroopa tööstuse juhtpositsiooni säilitamiseks soovib komisjon uue tööstusstrateegiaga täita kolme prioriteeti: säilitada EL tööstuse ülemaailmne konkurentsivõime ja võrdsed võimalused nii kodus (sealjuures soovitakse luua paremini toimiv ja digitaalsem ühtne turg) kui ka globaalselt, muuta EL 2050. aastaks kliimaneutraalseks ja kujundada Euroopa digitaalne tulevik. Pakett koosneb strateegiatest ja tegevuskavadest, kuidas selleni jõuda, ning sisaldavad alameetmeid ja kavandatavaid algatusi.

Eesti toetab Euroopa tööstusstrateegia eesmärki muuta EL tööstus konkurentsivõimelisemaks kaksikpöörde kaudu, kasutades ära andmete ja uute tehnoloogiate rakendamise võimalusi. Mõistame vajadust tugevdada Euroopa tööstuse strateegilist autonoomiat, see tähendab strateegiliselt oluliste tarneahelate mitmekesistamist ning sõltuvuse hajutamist kolmandatest riikidest, et vähendada tarneriske. See tuleb saavutada protektsionismi kasvuta, tagades võrdsed võimalused kõigile ettevõtetele. Eestile on oluline VKE-de ligipääs hargmaiste kontsernide tarneahelatesse. Oleme seisukohal, et tuleb võtta arvesse COVID-19 viirusega seotud kriisist tulenevaid mõjusid EL majandusolukorrale ja konkurentsivõimele ning vajadusel tegevusi ja ajaraami vastavalt kohandada. Euroopa tööstusstrateegias esile toodud eelnõudega kaasnev mõjude hindamine peab võtma arvesse COVID-19 pandeemia tagajärjel välja kujunenud majandusolukorda ning sellest tulenevaid lühiajalisi ja võimalikke pikaajalisi muutusi majanduse struktuuris. Peame oluliseks piisavaid investeeringuid kaksikpöörde saavutamiseks, sealjuures turulähedaste tehnoloogiate arendustegevustesse. Oleme seisukohal, et investeeringud on olulised kõigi tööstuslike protsesside osas, sealjuures on aga energiamahukate tööstusharude üleminekuks vajalike tulevikutehnoloogiate piloteerimine võtmetähtsusega. Tööstusstrateegia elluviimine peab rajanema teadus- ja arendustegevuse alasel koostööl, partnerlustel ning innovatsioonil, sest need on tootlikkuse ja kestliku kasvu võimaldajateks ja tõukejõuks.

 

18. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni digipaketi kohta
Esitaja: väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Eesti seisukoht esitatakse järgmiste Euroopa Komisjoni algatatud teatiste ja valge raamatu kohta:

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa digituleviku kujundamine“, COM(2020) 67 (edaspidi „digistrateegia“);
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa andmestrateegia“, COM(2020) 66 (edaspidi „andmestrateegia“);
Valge raamat „Tehisintellekt: Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast“, COM(2020) 65 (edaspidi „tehisintellekti valge raamat“).

Digipaketi eesmärk on kindlustada, et Euroopa Liit pöörab digiülemineku enda kasuks ja saab haarata kõigis digivaldkondades juhtiva rolli. Pakett annab üldise ülevaate Euroopa Komisjoni tulevikuplaanidest ja tulevastest algatustest, sealhulgas plaanitud eelnõudest, tegevuskavadest, strateegiatest, projektidest ning investeeringute fookusteemadest. Digistrateegia eesmärk on tagada, et digiüleminekust saaksid kasu inimesed ja ettevõtjad, ning aidata Euroopal saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Andmestrateegia sihiks on pakkuda välja meetmeid, mis aitaksid viia EL andmepõhise ühiskonna eeskujuks ja liidriks luues andmete ühtne turg, mis võimaldab andmetel ELi piires ja valdkondade vahel vabalt liikuda, et neist saaksid kasu kodanikud, ettevõtjad, teadlased ja haldusasutused. Tehisintellekti valges raamatus kirjeldab komisjon tehisintellekti raamistikku, mis põhineb tipptasemel ja usaldusel ning mille eesmärgiks on julgustada uute tehnoloogiate arendamist, ettevõtjate kaasamist ja kodanike usalduse suurendamist nende tehnoloogiate vastu.

Eesti pooldab digiarengut soodustavate tegevuste kavandamist kõigis kolmes komisjoni poolt toodud mõõtmes – üksikisik, ettevõtlus ja ühiskond, pidades oluliseks võimalusi loovat ja üle reguleerimist vältivat lähenemist. Eestile kui digiriigile on oluline Euroopa digituleviku kujundamine nii kõikide kodanike hüvanguks kui ka Eesti ja Euroopa ettevõtjate konkurentsivõime ning majandusliku edu tõstmiseks.

Eesti toetab Euroopa andmestrateegia eesmärki muuta Euroopa andmepõhise majanduse globaalseks liidriks tagades andmete laiapõhjalise kättesaadavuse ja investeerides andmekasutust soodustavatesse pädevustesse ja taristutesse. Pooldame ELi andmepõhise majanduse edendamist, mis võimaldaks nii era- kui avalikus sektoris teha paremaid otsuseid. Ettevõtluse igakülgseks toetamiseks tuleb näha ette töötajate oskuste ja teadlikkuse arendamist andmemajanduse valdkonnas ning investeerida digitaalsete pädevuste arendamisesse.

Eesti toetab tehisintellekti valges raamatus kirjeldatut kahel põhiteljel – tipptaseme ökosüsteem ja usaldusväärne ökosüsteem – põhineva usaldusväärse ja turvalise tehisintellekti arendamist ELis, kuna mõlemad on vajalikud selleks, et tehisintellekti kasutuselevõtt tuleks kasuks nii majandusele kui ka ühiskonnale. Toetame ELi tasandil ühise lähenemisviisi poole liikumist tehisintellekti lahenduste käsitlemisel. Ühelt poolt on oluline luua meetmed, mis aitaksid ühendada Euroopa, riikliku ja piirkondliku tasandi ning era- ja avaliku sektori jõupingutused ja ressursid, et luua tipptasemel põhinev ökosüsteem kogu tehisintellekti väärtusahelas alates teadusest ja innovatsioonist kuni lahenduste kasutuselevõtuni ettevõtetes. Teisalt on tähtis, et tulevane tehisintellekti õigusraamistik oleks kooskõlas Euroopa eeskirjade ja väärtustega, et tagada kodanike ja ettevõtjate jaoks tehisintellekti rakenduste kasutuselevõtu usaldusväärsus.