Sa oled siin

Valitsuse 18.4.2019 istungi kommenteeritud päevakord

17. aprill 2019 - 19:41

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 9.30.

Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, tervise- ja tööminister Riina Sikkut, justiitsminister Urmas Reinsalu ning majandus- ja taristuminister Kadri Simson.

Lisainfo: Maria Murakas, tel. 5219572


1. Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määruse nr 103 „Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha loomise ning muutmise ja andmete esitamise kord“ muutmine
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: määruse eelnõu

Kaitseminister Jüri Luik teeb valitsusele ettepaneku kehtestada määrusega riigikaitselise töökohustusega töökohad Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide keskuses. Samuti teeb minister ettepaneku suurendada riigikaitselise töökohustusega teenistuskohtade osakaalu Maaeluministeeriumis ja Riigikantseleis.

Muudatused on vajalikud asutuste töö jätkusuutlikuks tagamiseks kriisiolukordades.

Riigikaitseline töökohustus on töö- või teenistussuhtest tulenev töökohustus, mis on vahetult seotud riigikaitse ülesannete, sisejulgeoleku ja põhiseadusliku korra või elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega. Riigikaitselisel töö- või teenistuskohal olev isik on kohustatud tegema riigikaitselist tööd, kui see on vajalik riigikaitse ülesannete täitmiseks või selle toetamiseks.

Määrus jõustub 1. mail 2019.

2. Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016 määruse nr 65 "Kalapüügieeskiri" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: määruse eelnõu

Keskkonnaminister Siim Kiisler teeb valitsusele ettepaneku muuta kalapüügieeskirja.

Edaspidi lubatakse merel kalapüügiks kasutada mõrdu, millel on rohkem kui üks kariaed ja mille mõrrakere on osaliselt pealt avatud. Muudatus aitab vähendada mõrrakeresse sattuvat taimestikku, samuti on täheldatud selliste mõrdade puhul hüljeste tehtud kahjude vähenemist.

Veel muudetakse traalnooda saagis kalaliikide (räim, kilu, meritint) osakaalu määramise metoodikat, kehtestades nõude võtta viiekilogrammiseid proove vastavalt kalasaagi kogusele. Edaspidi tuleb võtta kuni 10-tonnise saagi kohta neli viiekilost proovi. Saagi suurenemise korral suureneb ka proovide kogus. Praegu tuleb olenemata püütud kogusest võtta 10 proovi, ühe proovi koguseks on 10 kilogrammi. Muudatus lihtsustab nii laeva kapteni kui ka keskkonnainspektsiooni tööd kalaliigi osakaalu määramisel.

Eelnõuga jäetakse välja veekogude loetelu, kus erandina võib lubada lõhe ja meriforelli püüki. See võimaldab lisada nimestikku jõgesid, kus võib kalastuskaardi alusel püüda, kui populatsioon teadlaste hinnangul  seda võimaldab. Veekogusid, kus lõhe ja meriforelli püüki saab keeluajal teatud piirangutega lubada, pole mõistlik üles lugeda, sest  selliste veekogude arv võib kalavaru seisundist lähtuvalt muutuda.

Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi soovitusele tuginedes kehtestatakse eeskirjas ka jugade ja joastike nimekiri, millest kuni 100 meetrit allavoolu on kalapüük keelatud.

Määrus jõustub üldises korras. Sätted, mis on kehtestatud keskkonnaministri määrusega või mis on otstarbekas kehtestada uuest püügihooajast, jõustuvad 1. jaanuaril 2020.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6be81815-0273-444d-8f76-7...

3. Haldusüksuste piiride muutmine territooriumiosa üleandmisega
Esitaja: riigihalduse minister Janek Mäggi
Tüüp: määruse eelnõu

Riigihalduse minister Janek Mäggi teeb valitsusele ettepaneku muuta kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude algatusel Lääne-Viru maakonnas asuva Kadrina valla ja Tapa valla piire ning anda Kadrina vallas asuv maaüksus üle Tapa vallale.

Tapa Vallavolikogu on teinud Kadrina Vallavolikogule ettepaneku muuta valdade vahelist piiri reformimata riigimaa, ligikaudse suurusega 0,018 ruutkilomeetrit (nn Valgejõe saar), andmiseks Tapa vallale. Valgejõe saarel, Kadrina valla Ridaküla territooriumil asuval maaüksusel elanikke ei ole, küll aga asub seal rannaala ja korraldatakse avalikke üritusi.

Maa-ala arendused on seni toimunud Tapa valla elanike initsiatiivil ja selleks tuleb taotleda igakordselt nõusolekut Kadrina vallalt. Kadrina Vallavolikogu on nõustunud oma haldusterritooriumil asuva maaüksuse üleandmisega Tapa vallale.

Määrus jõustub 1. mail 2019.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a36aa7d5-f151-4f0d-98bd-6...

4. „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” muudatusettepanekute ning „Partnerluslepe Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamiseks 2014–2020” muutmise heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: maaeluminister Tarmo Tamm
Tüüp: korralduse eelnõu

Maaeluminister Tarmo Tamm teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks “Eesti maaelu arengukava 2014–2020” muudatusettepanekud, samuti nendest tulenevad muudatused Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud partnerlusleppes. Lisaks soovib maaeluminister volitust vajaduse korral esindada Eestit arengukava muudatustega seotud läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga.

Arengukava hõlmab perioodi 2014–2020 ning keskendub kuuele maaelu valdkonna ELi prioriteedile. Arengukava kaasrahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD). Arengukava avaliku sektori kogueelarvest, kogusummas 992 577 264 eurot, on tänavu 31. märtsi seisuga ära kasutatud (s.t. toetusesaajatele välja makstud) 524 316 215 eurot. Seega on arengukava finantsplaani täitmise protsent 52,8. Arengukava vahendeid on võimalik kasutada kuni 2023. aasta lõpuni.

Ühe olulisema muudatusena lisatakse meetme „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks“ toetuse saajate hulka jahiseltsid. Sellega toetatakse nende investeeringuid kütitud metssigade ajutiseks hoiustamiseks ja töötlemiseks eesmärgiga vähendada sigade Aafrika katku levikut kodusigadele.

Mahepõllumajanduse meetme eelarvet suurendatakse kaheksa miljoni euro võrra. Loomade heaolu meetmesse lisatakse uus toetusskeem suuremal pinnal peetavate sigade jaoks. Selle eesmärk on parandada sigade heaolu ka neis loomakasvatushoonetes, kus põhu allapanuna kasutamine pole tehnoloogia tõttu või muudel põhjustel võimalik. Arengukava rahastamisvahendi sees suunatakse põllumajanduse- ja maaettevõtjate ettepanekute realiseerimiseks ümber 4 385 830 eurot.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2bf89106-305c-4ac4-817a-e...

5. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Rahandusministeeriumile riigile loovutatud korterite ülalpidamiskuludeks
Esitaja: riigihalduse minister Janek Mäggi
Tüüp: korralduse eelnõu

Riigihalduse minister Janek Mäggi taotleb valitsuse omandireformi reservfondist rahandusministeeriumile 170 000 eurot riigile loovutatud korterite ülalpidamiskuludeks.

Asjaõigusseaduse alusel võib kinnisasja omanik loovutada probleemse korteri riigile. Tühjalt seisvate korterite, mille järgi ei ole nõudlust, loovutajaks riigile on nii omavalitsused, eraisikud, ettevõtjad kui ka korteriühistud.

2019. aasta alguse seisuga on riigi omandis juba 226 loovutatud korteriomandit üle Eesti.

6. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (V. M.)
Esitaja: siseminister Katri Raik
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister Katri Raik teeb valitsusele ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Isiku karistatus ei ole tänaseks kustunud.

7. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (J. J.-I.)
Esitaja: siseminister Katri Raik
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister Katri Raik teeb valitsusele ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on viiel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes aastatel 2011–2018 on toime pannud viis väärtegu. Isiku karistatus ei ole tänaseks kustunud.

8. Eesti kodakondsuse taastamine (J.-S. V.)
Esitaja: siseminister Katri Raik
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister Katri Raik teeb valitsusele ettepaneku taastada Eesti kodakondsusest alaealisena vabastatud isikule kodakondsus tingimusel, et ta vabastatakse senisest, Soome kodakondsusest.

9. Sihtasutuse Rootsi-Eesti Koostööfond juhatuse liikmete määramine ja volituste andmine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: korralduse eelnõu

Välisminister Sven Mikser teeb valitsusele ettepaneku nimetada Sihtasutuse Rootsi-Eesti Koostööfondi juhatuse liikmed ning anda neile põhikirjast lähtuvad volitused tegutsemiseks.

10. Rail Balticu rajamise projekti Eesti osa vahearuanne
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson esitleb valitsusele Rail Balticu rajamise projekti Eesti osa vahearuannet.

Veebruaris 2018 kehtestas riigihalduse minister Rail Balticu maakonnaplaneeringud, millega sätestati raudteetrass Eesti territooriumil. Augustis valmis Rail Balticu Eesti osa eelprojekt, milles täpsustati siinse trassi töömahtusid ja eelarvet.

Valmisid mitmed kohalike objektidega seonduvad uuringud – Ülemiste ja Pärnu reisiterminalide põhi- ja kõrvalfunktsioonide analüüsid, Rail Balticu sõiduautode peale laadimise jaama asukoha ja tehnilise lahenduse analüüs, Tallinna vanasadama ning RB Ülemiste terminali vahelise rööbastranspordi ühenduse tehnilise ja majandusliku teostatavuse uuring ning Pärnu kaubajaama teostatavus-tasuvusanalüüs ja tehnilised lahendused.

Käivitati hanked RB Eesti osa tehniliseks projekteerimiseks kolmes lõigus (Rapla-Pärnu, Harjumaa-Rapla ning Pärnu-Ikla). Esimene projekteerimisleping sõlmiti märtsis 2019, järgmised sõlmitakse samuti 2019. aasta jooksul.

Rail Balticu ehitamiseks alustati 2018. aastal maa omandamist eraomanikelt ning kohalikelt omavalitsustelt. Maade omandamist viib ellu maa-amet ning kava kohaselt viib selle ellu 2022. aasta lõpuks.

Oktoobris 2018 alustati koostöös maanteeametiga esimest hanget RB põhitrassi (riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 20,2-24,2 Luige-Saku lõigul, Saustinõmme viadukt) ehitamiseks. Leping tööde teostamiseks sõlmitakse aprillis 2019.

2019. aastal jätkatakse mineraalmaterjalide varustuskindluse uuringutega (põlevkivitööstuse aherainest toodetava killustiku kasutusvõimaluste uuringud, Rääma raba geotehnilised uuringud) ning keskkonna leevendusmeetmete rakendamisega. Algatatakse Tallinna vanasadama ning tulevase RB Ülemiste reisiterminali vahelise trammitee eelprojekti koostamine, RB Ülemiste ja Pärnu reisiterminalide ning Muuga kaubaterminali projekteerimine ning veeremi hooldusdepoo tehniline projekteerimine.

Vastavalt Eesti, Leedu ja Läti Vabariigi valitsuste vahelise Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seadusele esitab vabariigi valitsus Rail Balticu projekti Eesti osa vahearuande Riigikogu majanduskomisjonile.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a4512c8b-86de-4d9e-8815-f...

11. Ülevaade Eesti seisukohast autoriõigusi digitaalsel ühtsel turul käsitleva direktiivi eelnõu kohta 15. aprillil 2019 toimunud Euroopa Liidu nõukogu istungil
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: ülevaade

Justiitsminister Urmas Reinsalu annab valitsuse liikmetele ülevaate Eesti seisukohast 15. aprillil 2019 Euroopa Liidu nõukogu istungil arutluse all olnud autoriõigusi digitaalsel ühtsel turul käsitleva direktiivi eelnõu kohta.