Sa oled siin

Valitsuse 18.12.2019 erakorralise istungi kommenteeritud päevakord

17. detsember 2019 - 18:10

Valitsuse kolmapäevane erakorraline istung ning sellele järgnev kabinetinõupidamine toimuvad homme Stenbocki majas algusega kell 8.15 ning on plaanitud kestma kuni orienteeruvalt 11.30ni. 

 

Neljapäeval toimuvad valitsuse istung, kabinetinõupidamine ja pressikonverents tavapärastel aegadel. Täpsema eelinfo, sh neljapäevase istungi kommenteeritud päevakorra saadab valitsuse kommunikatsioonibüroo kolmapäeva õhtul.

 

1. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitaja: kaitseminister Jüri Luik

Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõuga muudetakse kaitseväekohuslastele dokumentide kättetoimetamise regulatsiooni.

 

Praegu saadetakse 90%-l juhtudest dokumendid paberil posti teel või antakse üle allkirja vastu. Praktika näitab, et paljud dokumendid jäävad kätte toimetamata kaitseväekohustuslase muutunud elukoha ja iganenud aadressandmete tõttu või kaitseväekohustuslaste soovimatuse tõttu dokumente ja nendega kaasnevaid kohustusi vastu võtta. Näiteks oli 2017. aastal õppekogunemistele saadetavate kutsete puhul kutsete adressaadini mittejõudmise osakaal 21,8% saadetud kutsete koguarvust ning 2018. aastal 28%.

 

Eelnõu kohaselt saab esmaseks suhtluskanaliks riigi ja kaitseväekohustuslaste vahel riigikaitsekohustust puudutavates küsimustes riigiportaal eesti.ee. Riigiportaali kaudu kaitseväekohustuslasele kättesaadavaks tehtud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 kalendripäeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest.

 

Kaitseväekohustuslase põhjendatud taotlusel või dokumendi koostaja muul kaalutlusel võib riigikaitsekohustust sisaldavaid dokumente kätte toimetada ka muu kanali kaudu või muul viisil, näiteks posti teel.

 

Seadusemuudatuse planeeritud jõustumise aeg on 1. juunil 2020. a.

 

2. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitaja: maaeluminister Arvo Aller

Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu on välja töötatud selleks, et Eesti põllumajandustootjatel tekiks võimalus saada põllumajanduslikku vähese tähtsusega abi Euroopa Liidu õigusega lubatud maksimaalses määras ehk 25 000 eurot senise 20 000 euro asemel. Samuti Eesti riigil kasutada maksimaalset võimalikku põllumajandusliku vähese tähtsusega abi kogusummat ehk 13,7 miljonit eurot senise 11,4 miljoni euro asemel kolme eelarveaasta kohta. Ettevõtjatel on võimalik vähese tähtsusega abi jääki kontrollida riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, millele saab ligi rahandusministeeriumi kodulehelt.

 

2018. aastal rakendas põllumajanduslikku vähese tähtsusega abi 7 abi andjat 13 erinevast toetusmeetmest. Näiteks Keskkonnaamet rakendab seda kaitsealuste loomade tekitatud kahjude ja ennetuskulude hüvitamisel, PRIA mesilaspere toetuses ja turuarendustoetuses, Töötukassa erinevates tööturumeetmetes. Abi saab anda põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele, kelle tootesektorisse kuuluvad nt teravili, puu- ja köögivili, eluspuud ja muud taimed, liha, munad.

 

Registri andmetest on näha, et 2018. a oli kõige väiksem põllumajandusliku vähese tähtsusega abina antud abi summa abi saaja kohta alla 10 euro ja kõige suuremad abi summad olid 15 000 eurot, mis oli ka 2018. aastal kehtinud ettevõtja ülemmääraks. Seega võib eeldada, et ülemmäära tõstmine suurendab abi saajate võimalust abi saamiseks. Samas, arvestades, et abi saaja jaoks suureneks ülempiir 5000 euro võrra kolme aasta peale, siis mõjutaks muudatus rohkem väiksemaid põllumajandustootjaid, kelle sissetulekust moodustaks see osakaalult suurema osa.

 

2019. aasta märtsis jõustus EL määrus põllumajandusliku vähese tähtsusega abi kohta, mille tulemusel tõusis põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ülemmäär ettevõtja kohta seniselt 15 000 eurolt 20 000 eurole ja Eesti riigile kehtestatud ülempiir seniselt 8 110 000 eurolt 11 375 375 eurole. Mõlemad määrad on 3 aasta kohta. Need kõrgemad määrad hakkasid Eestis kehtima otsekohalduvana tulenevalt EL õigusest.

 

EL määrus annab liikmesriikidele aga täiendavalt võimaluse ettevõtja ülemmäära ja riigi ülempiiri veelgi tõsta – ettevõtja ülemmäära 25 000 eurole ja riigi ülempiiri 13 650 450 eurole kolme aasta kohta. Nende kõrgemate määrade rakendamine on aga Euroopa Liidu õiguses jäetud liikmesriikide endi otsustada ja nende rakendamine toob liikmesriigi jaoks kaasa kaks lisakohustust. Esiteks, uue nõudena tuleb hakata jälgima, et üle poole riigi ülempiiri summast ei antaks ühele tootesektorile ehk hakkab kehtima tootesektori ülempiir. Teiseks tuleb tagada, et kõikide ülempiiride üle peetaks arvestust riiklikus keskregistris.

 

Põllumajanduslik vähese tähtsusega abi on oma suhteliselt lihtsa reeglistiku tõttu sageli sobivaimaks õiguslikuks võimaluseks abi andmisel näiteks olukordades, kus EL riigiabi reeglid abi andmise võimalusi ette ei näe või on toetuse riigiabina maksmist administratiivselt liiga keeruline või kulukas rakendada. Peamiseks piiranguks vähese tähtsusega abi puhul on see, et selle andmine on seotud EL õiguses kindlaksmääratud ülemmääraga, kuni milleni tohib põllumajandustootjat toetada. Lisaks on ülempiir sätestatud ka liikmesriigile antava põllumajandusliku vähese tähtsusega abi kogusumma kohta.

 

3. Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu eesmärk on rakendada Eestis uut EL otsekohalduvat määrust, mis asendab varem kehtinud määruse ja käsitleb teises liikmesriigis turustatavate kaupade nõuetekohasuse vastastikust tunnustamist. Määrus aitab elavdada kaubavahetust Euroopa ühtsel turul ning kiirendada ja tõhustada pädevate asutuste tööd kaupade hindamisel. Uue määruse rakendamine muudab Eesti ettevõtjatele oma toodete viimise EL turule lihtsamaks.

 

Vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaselt peavad EL-i liikmesriigid laskma vabalt oma turule teises liikmesriigis seal kehtivate reeglite kohaselt turule lastud toote ka siis, kui sihtriigis kehtestatud nõuded neile on erinevad. Eelnõuga sätestatakse pädevate asutuste õigus keelata toote Eestis turule laskmine või nõuda turult eemaldamist, järgides sealjuures otsekohalduvas määruses sätestatud menetlust. Määrusest tulenevalt peab pädev asutus selgelt turule pääsemise piiramist põhjendama, seda saab teha näiteks ülekaaluka avaliku huviga seotud põhjustel ning hinnata tuleb piirangute proportsionaalsust taotletava eesmärgiga.

 

Pädevateks asutusteks on tulenevalt valdkondi reguleerivatest õigusaktidest näiteks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet, Veeteede Amet, Põllumajandusamet, Keskkonnainspektsioon, Maanteeamet, Veterinaar- ja Toiduamet. Lisaks reguleerib seadus nende asutuste kohustust vahetada teavet teiste liikmesriikide pädevate asutustega.

 

Seadus on kavandatud jõustuma samal ajal otsekohalduva määrusega ehk 2020. aasta 19. aprillil.

 

4. Vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Vedelkütuse seaduse muutmise sihiks on muuta 2020. aastast fossiilsele kütusele biokomponendi lisamise kohustus paindlikumaks ning suurendada biokomponendi ja taastuvelektri statistikaga kauplemise läbipaistvust ja tõhusust.

 

Kokkuvõttes käsitleb eelnõu järgmisi muudatusi:

 

1) 2020. aastast on 10% kohustuse täitmine poolaasta põhine, alates 2021 aastapõhine;

2) 2022. aastast väheneb kohustuse nõue 7,5%-le, aastast 2028 kasvab kohustus 8,5%-le;

3) Biometaani, elektrienergia ja biokütuse statistikaga kauplemise läbipaistvuse tagamiseks luuakse digitaalne kauplemisplatvorm;

4) Eesmärgi täitmiseks kasutatud toidu- ja põllukultuuridest toodetud biokütuste osakaal viiakse astmeliselt alates 2022. aastast miinimumini;

5) Luuakse vajalik regulatsioon, et lisada fossiilsele kütusele tarbija nõudlusele vastav kogus biokütuse komponenti otse aktsiisilaos.

 

Eelnõu jõustumise järgselt saab biokütuse lisamise kohustus olema senisest paindlikum. Alates 2020. aastast igasse liitrisse biokütuse lisamise kohustus asendatakse poolaastapõhise kohustusega. Eelnõu järgi otsustab tarnija ise, kuidas poolaasta lõikes biokütuse kohustust kõige tõhusamalt täita. Teise muudatusena juurutatakse statistikaga kauplemise elektrooniline andmebaas, millega on tarnijatel läbipaistev võimalus müüa biokütuse lisamise kohustuse minimaalset osakaalu ületavat statistikat tarnijale, kellel on statistika järgi vajadus.

 

5. Päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitaja: siseminister Mart Helme

Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu muudatused on seotud kriisiinfo teenuse käivitamise, vabatahtlike päästjate kaasamise ja Päästeameti ülesannetega.

 

Eelnõu muudatused teevad kriisiolukordades esmase info saamise lihtsamaks. 31. märtsil 2020 on Häirekeskusel kavas käivitada üleriigiline abi- ja infoteenusenumber 1247, millele kriisiolukorras helistades saab käitumisjuhiseid toimetulekuks ja infot kriisist puudutatud isikute kohta. Samal numbril saab ka ise Häirekeskusele infot anda. Igapäevaselt hakkab number tööle abi- ja infotelefonina. Hädaabiteateid võtab Häirekeskus endiselt vastu hädaabinumbril 112.

 

Eelnõu väärtustab ka vabatahtliku päästjana tegutsemist. Ettepaneku järgi laiendatakse päästetööd tegevatele vabatahtlikele päästjatele kehtivaid sotsiaalseid tagatisi ka ennetustööd tegevatele vabatahtlikele päästjatele.

 

Lisaks kaotatakse vabatahtliku päästja tervisetõendi viieaastane kehtivusaeg, mille saab edaspidi määrata perearst lähtuvalt konkreetse inimese tervisenäitajatest. See muudatus vähendab märkimisväärselt tervisekontrolli läbimise sagedust. Tervisekontrolli tõendina aktsepteeritakse edaspidi mootorsõidukijuhi tervisetõendit, kuid seaduse muudatusega võimaldatakse vabatahtlikel päästjatel edaspidi tõendada tervisehäirete puudumist ka mõne muu lubatud tervisetõendiga, nt abipolitseiniku, politseiniku, relvaloa jne tervisetõendiga.

 

Seaduse muudatus loob ka õigusliku aluse Päästeametile tulekahjude tekkepõhjuste menetlemiseks ja õigusselguse ennetustöö sisu ning tegevuste osas. Lisaks kehtestatakse nõuded demineerimistööde lõhkamiskohtade tähistamiseks ja tagatakse kõikide päästetöödele rakendatud isikute toidu ja joogiveega varustamine. Seoses Päästeameti demineerimiskeskuse demineerijatele hädakaitseks tulirelva kandmise ja kasutamise õiguse muutmisega muudetakse ka relvaseadust.

 

Seadus jõustub üldises korras.

 

6. Ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik

Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu eesmärk on parandada ravimite kättesaadavust, lihtsustada ravimite sisse- ja väljaveolubade regulatsioone, kaasajastada müügilubade regulatsioone, viia ravimireklaami nõuded kooskõlla EL õigusega, lihtsustada tarbijatelt kõlbmatute ravimite vastuvõtmist ja käitlemist ning arendada apteegiteenust.

 

Eelnõuga nähakse ette võimalus erandkorras väljastada müügiloata ravimite sisseveoks lube erilistel põhjustel sellisele patsientide rühmale, kes põevad kroonilist või raskelt kurnavat haigust või kelle haigust peetakse eluohtlikuks ja keda ei ole võimalik müügiloa saanud ravimitega rahuldavalt ravida. Kehtivas korras puudub kindlaksmääratud patsientide rühmale müügiloata ravimite sisseveo ja turustamise õigus, reguleeritud on üksnes patsiendipõhine müügiloata ravimite sissevedu ja turustamine. Seega parandab muudatus oluliselt innovaatiliste ravimite kättesaadavust juba ravimi kliiniliste uuringute staadiumis, kui uuringut Eestis ei tehta ja patsientide osalemine uuringus ei ole võimalik. Samas annab see ka võimaluse tagada Eesti patsientidele juurdepääsu uutele väljatöötatavatele ravimitele olukorras, kus puuduvad muud võimalused kroonilise või eluohtliku haiguse raviks ning innovaatiliste ravimite ja meetodite kättesaadavus on jäänud patsiendile ainsaks võimalikuks lahenduseks.

 

Samuti muudetakse piirangut, mis keelab haiglaapteegil ravimeid sisse vedada. Muudatusega laiendatakse haiglaapteekide võimalusi, andes neile õiguse sisse vedada neid ravimeid, mida kasutatakse haiglas tervishoiuteenuse osutamise raames, et tagada ravimi kiire kättesaadavus haiglas viibivatele patsientidele.

 

Lisaks lihtsustatakse ravimitega reisimise dokumentide väljastamise korda, mille kohaselt Schengeni tunnistusi hakkab Ravimiameti asemel välja andma apteek. Vastavalt Ravimiameti ettepanekule hakkab patsient edaspidi ravimitega reisimiseks vajaliku nõustamise ning narkootilisi- ja psühhotroopseid aineid sisaldavate ravimite puhul Schengeni tunnistust kätte saama apteegist.

 

Samuti laiendatakse võimalusi koostööks üldapteekide vahel, et apteegis kohapeal valmistatud või jaendatud ravimid jõuaksid kõige kiiremal ja mugavamal viisil ravimeid vajavate patsientideni. Selleks võimaldatakse olukord, kus apteek väljastab tarbijale mõnes teises apteegis valmistatud või jaendatud ravimeid. Võimaldamaks apteegiteenuse arengut ja uute elektrooniliste lahenduste kasutusele võtmist vähese nõudlusega piirkondades ning võimaldamaks vähendatud teenuse pakkumist ka erialatöötaja pideva viibimiseta apteekides võib apteegiteenuse osutaja pakkuda apteegiteenust videokõne vahendusel vastava õiguse olemasolul. Videokõne vahendusel apteegiteenuse osutamine on võimalik ainult haruapteegis ja asukohas, kus ei ole teist apteeki, et soodustada sellistes kohtades ravimite kättesaadavust.

 

Muudatustega kaotatakse EL-i õiguse suhtes ülemäärased piirangud, mis nõuavad, et ravimireklaami võib teha või tellida ainult müügiloa hoidja või tema esindaja, sest see põhimõte ei ole kooskõlas EL-i Kohtu tõlgendusega direktiivi 2001/83/EÜ artikli 86 kohta. Seega on edaspidi võimalik lisaks müügiloa hoidjale ravimireklaami nõuete rikkumise eest vastutusele võtta ka reklaami tellija, avalikustaja ja teostaja ehk isik, kes rikkumise toime paneb.

 

Seadus on planeeritud jõustuma 2020. aasta 1. septembril ning ravimitega reisimise dokumentide väljastamise korda puudutavad muudatused jõustuvad 2021. aasta 1. jaanuaril.

 

Eelnõu esitatakse Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi täitmiseks (Parandame arstiabi kättesaadavust ning lühendame ravijärjekordi p 7.2).

 

7. Nairobi rahvusvahelise laevavrakkide eemaldamise 2007. aasta konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu

Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu

Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõuga ratifitseeritakse 2007. aasta 18. mail Nairobis vastu võetud rahvusvaheline laevavrakkide eemaldamise konventsioon.

 

Konventsioon kehtestab ühtsed rahvusvahelised reeglid ohtlike laevavrakkide eemaldamiseks ja sellega kaasnevate kulude hüvitamiseks. Laevaomanikele, kellel on laev kogumahutavusega 300 ja enam, rakendub kohustusliku kindlustuse nõue, millega on tagatud ohtlike laevavrakkide eemaldamise kulud. Konventsioon ei kohaldu tagasiulatuvalt. Eesti soov on kohaldada konventsiooni kõikidel merealadel, mitte ainult majandusvööndis ning sellest tulenevalt tehakse seaduseelnõu kohaselt asjakohane deklaratsioon.

 

Konventsiooni mõju avaldub ettevõtlusele ja ettevõtluskeskkonnale. See suurendab ettevõtjate kindlustunnet, et Eestis kui mereriigis kohaldatakse ühtseid standardeid. Eelnõu sihtgrupp on Eestis registreeritud laevade omanikud ja prahilepingu alusel Eesti lipu all sõitvad laevad, samuti Eesti mereala külastavate teiste riikide lipu all sõitvate laevade omanikud. Laevaomanikel on kohustus kindlustada laev laeva vrakistumisega seotud kahjude katmiseks konventsiooniga kehtestatud vastutuskindlustuse ulatuses, mis sõltub laeva mahutavusest.

 

Konventsiooni ratifitseerimine avaldab positiivset mõju keskkonnakaitsele ja inimese tervisele, sest võimaldab õnnetuse korral tõhusamalt reageerida ja võimaliku reostuse levikut takistada.

 

Praeguseks on konventsiooni ratifitseerinud või sellega ühinenud 40 riiki, neist 13 Euroopa Liidu riigid. Eesti on konventsioonile alla kirjutanud 28. märtsil 2008. Konventsioon jõustub Eesti suhtes kolm kuud pärast päeva, mil ratifitseerimiskiri antakse hoiule Rahvusvahelise Meresõiduorganisatsiooni (International Maritime Organization, IMO) peasekretärile.

 

Konventsiooni täitmiseks on vaja muuta meresõiduohutuse seadust, mille muutmise seaduse eelnõu on kooskõlastamisel. Muudatuste kohaselt hakkab konventsiooni kohaseid tunnistusi väljastama Veeteede Amet, mis toob neile kaasa mõningase töökoormuse kasvu.

 

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga (p 12.28).