Sa oled siin

Valitsuse 18.10.2018 istungi kommenteeritud päevakord

17. oktoober 2018 - 15:56

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Esialgse kava kohaselt osalevad kell 12 algaval pressikonverentsil peaministrit asendav kultuuriminister Indrek Saar, maaeluminister Tarmo Tamm ning rahandusminister Toomas Tõniste. 

Lisainfo: Maria Murakas, 5219572



1. Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse, halduskoostöö seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: maaeluminister Tarmo Tamm
Tüüp: seaduse eelnõu

Praegu kehtiv taimede paljundamise ja sordikaitse seadus on välja töötatud 2006. aastal ning selle muutmise peamisi eesmärke on seaduse kaasajastamine. Lisaks soovitakse seadusega vähendada riigi funktsioone ning suurendada tootjate omavastutust.

Eelnõuga soovitakse lihtsustada seemnete sertifitseerimise süsteemi selliselt, et seemnetootjal võimaldatakse teha sertifitseeritud seemnekategooria korral põldtunnustamist, kõigi seemnete sertifitseeritavate kategooriate korral võtta proove ja neid ka analüüsida. Neil, kes soovivad teha põldtunnustamist, proovivõtmist või laboratoorset proovide analüüsimist või pakkuda eespool nimetatud teenust, peab olema majandustegevuse luba.

Veel puudutavad muudatused puuvilja- ja marjakultuuri sortide sordilehte võtmist. Sordilehte võetavate liikide sortide hulka lisatakse puuvilja- ja marjakultuuride liikide sordid. Siiani on olnud võimalik puuvilja- ja marjakultuuri sorte registreerida, kuid sordilehte neid ei kantud. Alates 2017. aasta 1. jaanuarist hakati koostama Euroopa Liidu ühtset sortide nimekirja FRAUMATIS ning sellega seonduvalt luuaksegi võimalus puuvilja- ja marjakultuuri sordid ka Eestis sordilehte kanda.

Viimane muudatus puudutab omatarbeks toodetud seemnete kohta teabe kättesaadavust ja sordiomanikule kaitsealuse sordi kasutamise eest litsentsitasu maksmist. Ehk erisusena on lubatud teatud oluliste põllukultuuride seemet toota oma tarbeks kasutamiseks, kuid ka selle eest tuleb maksta sordiomanikule tasu. Praeguse seaduse kohaselt ei saa sordiomanikud piisavalt teavet omatarbeks toodetud sortide seemnetest, samuti ei saa nad tasu sortide kasutamise eest ning sellest ajendatult ei oma ka informatsiooni ega alust oma õiguste kaitse rakendamiseks. See on viinud sordiomanike huvi langemiseni Eesti turu vastu, mistõttu ei ole Eesti turul kõige uuemaid, saagikamaid ja haiguse ning kahjurikindlamaid sorte. Selleks, et muuta Eesti turu seisu paremuse poole ning tõsta saagikust, on vaja kavandatava eelnõuga muuta sordikaitse ulatuse sätteid.

Eelnõuga tõstetakse seemnete sertifitseerimisega seonduvaid riigilõive. Riigilõivu tasumisest on vabastatud need seemnetootjad, kes kasutavad eelnõuga loodavat võimalust teha asjakohase tegevusloa olemasolul ise põldtunnustamist ja võtta sertifitseeritavast seemnepartiist proove või kes kasutavad selleks asjakohast tegevusluba omava isiku teenust.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/30c73ba6-c449-4c80-b4fd-d...

2. Loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnōu
Esitaja: maaeluminister Tarmo Tamm
Tüüp: seaduse eelnõu

Loomakaitseseaduse muutmine on vajalik, et viia Eesti seadusandlus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/63/EL, millega reguleeritakse teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitset. Eesti on Euroopa Komisjoni hinnangul direktiivi üle võtnud puudulikult ning see on kaasa toonud rikkumismenetluse.

Komisjoni märkused on peaasjalikult tehnilist laadi ning käsitlevad sõnastuse, lause ülesehituse ning puudulike või ebakorrektsete väljendite kasutamisega seonduvaid kitsaskohti. Komisjon leiab, et mitme riigisisese õigusnormi sõnastus ei ole piisavalt täpne, et vastata direktiivis sätestatule. Veel tuuakse märkusena välja, et Eesti õigusaktides on osa direktiivis nimetatud mõisteid, tunnuseid ja elemente määratletud puudulikult, jäetud eraldi määratlemata või puuduvad direktiivi eesmärki toetavad selgesõnalised sisulised väljendid. Komisjon märgib, et mõnda sätet ei ole Eesti õigusesse üle võetud. Ühtlasi leiab komisjon, et direktiiviga kooskõlas olevad haldustavad, mida kirjeldavad Eesti ametiasutused oma vastuses, ei ole direktiivi ülevõtmiseks piisavad.

Komisjoni märkustega arvestamiseks ning direktiiviga kooskõlla viimiseks teeb maaeluminister valitsusele ettepaneku loomakaitseseaduse täpsustamiseks ja täiendamiseks.

Peamised eelnõus kavandatud seadusemuudatused puudutavad loomkatsete läbiviimist, katseloomade pidamist ning seejuures ettevõtja kohustusi.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/78745f47-64d0-4a49-aa28-b...

3. Arvamuse andmine Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse, kalandusturu korraldamise seaduse, perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse ja perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (687 SE) kohta
Esitaja: maaeluminister Tarmo Tamm
Tüüp: arvamuse andmine

2018. aasta aprillis saatis õiguskantsler Riigikogu maaelukomisjonile märgukirja, milles juhtis tähelepanu probleemidele, mis on seotud viiviste arvestamisega Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel antud toetuste tagasinõudmisel. Õiguskantsler palus kaaluda seaduste muutmist, et toetuse tagasinõudmisel oleks välistatud viivise kasvamine ülemäära koormavaks. Riigikogu maaelukomisjon arutas märgukirja asjassepuutuvate ministeeriumide ja õiguskantsleri bürooga ning lepiti kokku, et koostöös valmistatakse ette seaduseelnõu asjakohaste seaduste muutmiseks.

Eelnõu kohaselt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel antud toetuse tagasinõude ajatamise korral edaspidi viivist ei nõuta. Selle asemel maksab toetuse saaja intressi, mis on kuue kuu euribor pluss kolm protsenti aastas. Sarnane regulatsioon kehtib ka nende toetuste tagasinõudmisel, mida antakse kalandusturu korraldamise seaduse ning struktuuritoetuste seaduste alusel. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel praegu makstav viivisemäär on 0,1% päevas, s.o 36,5% aastas.

Teise muudatusena täiendatakse seadusi kohtupraktikas juurdunud põhimõttega, mille kohaselt viivise arvestamine lõpeb, kui viivisesumma ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetusraha suuruse.

Tegemist on Riigikogu maaelukomisjoni algatatud seaduseelnõuga ning maaeluminister Tarmo Tamm teeb valitsusele ettepaneku eelnõu toetada.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ab9fc262-c9bd-4d9b-b4b8-4...

4. Vabariigi Valitsuse 22. veebruari 2007 määruse nr 58 „Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmetele makstava tasu suurus ja maksmise kord“ muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: määruse eelnõu

Keskkonnaminister Siim Kiisler teeb eelnõuga ettepaneku ühtlustada Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmete tasustamise põhimõtted riigi äriühingute nõukogude liikmete tasu arvutamise alustega.

Muudatuste järel on RMK nõukogu esimehe tasu 1000 ja teistel liikmetel 500 eurot kuus. Praegu on need 472,95 ja 354,71 eurot kuus.

Määrus jõustub 1. novembril 2018.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/da0813be-89ad-4130-b399-3...

5. Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2012 määruse nr 103 „Sadamaregistri pidamise põhimäärus“ muutmine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõuga soovitakse muuta sadamaregistri turvaklassi ning vähendada sadama pidaja halduskoormust registrisse andmete esitamisel.

Sadamaregistri turvaklass viiakse madalamale tasemele. Muudatus võimaldab pikemaid katkestusi teenuse töös, mis muudab hooldus- ja arendustööde teostamise paindlikumaks. Lubatud teenuse katkestus on senise nelja tunni asemel edaspidi 24 tundi. Sadamaregistri tervikluse ja konfidentsiaalsuse osaklasside taset eelnõuga ei muudeta.

Lisaks soovitakse kaotada eelnõuga kohustus esitada sadamaregistrile sadama maa-ala ja akvatooriumi plaan, kuna olemasolevas sadamaregistri tehnilises lahenduses tekib sadama plaan sadama maa-ala ja akvatooriumi koordinaatide järgi.

Sadamaregister on informatiivse tähendusega register, milles peetakse arvestust sadamate üle selleks, et tagada riigiasutustele veeliikluse ohutuse, turvalisuse ja keskkonnakaitse ülesannete täitmiseks ning riikliku järelevalve teostamiseks vajalikud andmed.

Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast määruse Riigi Teatajas avaldamist.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1e88ab46-03fa-409f-b62b-a...

6. Valitsusdelegatsiooni moodustamine Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu täievolilisel konverentsil osalemiseks ja volituste andmine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: korralduse eelnõu

Välisminister Sven Mikser teeb valitsusele ettepaneku moodustada valitsusdelegatsioon Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) täievolilisel konverentsil osalemiseks ja anda volitused Eesti esindamiseks konverentsil väljatöötatud lõppdokumentide vastuvõtmisel neile alla kirjutamiseks.

Konverents on ITU otsustusprotsessi kõrgeim organ, mis määratleb ITU peamised poliitikad, võtab vastu selle nelja aasta strateegilise ja finantskava, valib kõrgemad ametiisikud ning Nõukogu ja Raadioregulatsiooni Nõukogu liikmed.

Konverentsil kujundatakse elektroonilise side valdkonna peamised arengusuunad ja rõhuasetused maailmas järgmiseks neljaks aastaks. Konverentsil väljatöötatud ja vastuvõetud ITU põhikirja ja konventsiooni muudatused esitatakse Riigikogule ratifitseerimiseks.

Konverents toimub iga nelja aasta tagant ning tänavu leiab see aset 29. oktoobrist kuni 16. novembrini Dubais.

7. Diplomaatiliste suhete sõlmimine Eesti Vabariigi ja Cooki saarte vahel
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: korralduse eelnõu

Välisminister Sven Mikser teeb valitsusele ettepaneku sõlmida diplomaatilised suhted Eesti Vabariigi ja Cooki saarte vahel.

Cooki saared on juriidiliselt vabas assotsiatsioonis Uus-Meremaaga. Saarestik on omavalitsuslik ning Uus-Meremaa esindab Cooki saari välis- ja kaitseküsimustes nendega konsulteerides. Cooki saartel on õigus sõlmida iseseisvalt rahvusvahelisi lepinguid.

Cooki saartel on sõlmitud diplomaatilised suhted ligi 50 riigiga. Seal hulgas kümne Euroopa Liidu liikmesriigiga. Nendest Malta sõlmis diplomaatilised suhted Cooki saartega 2017. aasta oktoobris.

Põhjamaadest on Cooki saartega diplomaatilised suhted sõlmitud Norral ja Islandil.

8. Eesti seisukohad mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse direktiivi muutmise eelnõu kohta
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Euroopa Komisjon on algatanud eelnõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi muutmiseks, mis puudutab mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta.

Direktiivi muutmise eelnõuga soovitakse parandada kahjustatud isiku (liiklusõnnetuse läbi kannatanu) olukorda kindlustusandja maksejõuetuse korral ja tagada talle minimaalne ühetaoline kaitse kogu EL-is, vähendada kindlustamata sõidukite osakaalu liikluses ning lihtsustada kahjuajaloo tõendamist ja kontrollimist.

Muudatustega kaasnevat mõju on hinnatud Eestis pigem väikseks, kuid kindlustusandja pankroti korral ette pandud kahju hüvitamise rakendamist ilma konkreetse finantseerimise skeemi loomiseta on problemaatiline.

Rahandusminister Toomas Tõniste  teeb valitsusele ettepaneku toetada direktiivi kohaldamisala täpsustamist nii, et selle sõnastus toetaks direktiivi eesmärkide täitmist ja EL-i Kohtu tõlgendusi.