Sa oled siin

Valitsuse 18.07.2000 istungi info ja päevakord

18. juuli 2000 - 0:00

VABARIIGI VALITSUSE ISTUNGI PÄEVAKORD

Algus 18. juuli 2000 kell 10.00 Toompea lossis

 

Kommentaarid valitsuse istungi materjalide kohta on mõeldud taustinformatsiooniks ajakirjanikele või inimestele, kelle töö on seotud ajakirjandusega. Valitsuse pressibüroo poolt ette valmistatud ülevaate kasutamisel tuleb arvestada, et valitsuse istungi käigus võib valitsus jõuda otsusteni, mis erinevad istungile esitatud materjalidest. Seepärast palume enne valitsuse istungi lõppu avaldada käesolevaid materjale arvestusega, et need pole lõplikud.

 

1.         Eesti Vabariigi ja Ungari Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu

T.H. Ilves

protokolli märgitava otsuse eelnõu

Nimetatud lepingu eelnõu kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 1998. aasta korraldusega nr 1028-k "Eesti Vabariigi ja Ungari Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu eelnõu heaks-kiitmine" ja sellele kirjutati alla 4. novembril 1998. aastal Budapestis. Leping on koostatud kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu põhimõtetega. Lepingu eesmärgiks on Eesti ja Ungari majandussidemete harmoonilise arengu soodustamine, õiglaste konkurentside kehtestamine ja vabakaubanduspiirkonna loomine. Vastavalt lepingu artiklile 36 jõustub leping ülejärgmise kuu esimesel kuupäeval pärast seda, kui lepingupooled on teineteisele teatanud lepingu jõustumiseks vajalike siseriiklike protseduuride täitmisest. Lepingupoolte kokkuleppel hakati lepingut ajutiselt rakendama alates 1. jaanuarist 1999.a.

 

2.            Kohtuotsuste rahvusvahelise kehtivuse Euroopa konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu

T.H. Ilves,  M. Rask

protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisministeerium esitab justiitsministeeriumi ettepanekul valitsusele arutamiseks kohtuotsuste rahvusvahelise kehtivuse Euroopa konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu. Konventsioon on vastu võetud Euroopa Nõukogu liikmesriikide poolt 27. mail 1970. a Haagis ja alla kirjutatud 8. juunil 2000. a Londonis. Vabariigi Valitsuse 2. mai 2000. a korraldusega nr 364-k kiideti nimetatud konventsioon heaks ja anti volitused justiitsminister Märt Raskile  konventsioonile allakirjutamiseks. Konventsiooni eesmärgiks on ühes konventsiooniosalises riigis mõistetud kriminaalkaristuse tunnustamine ja   täitmisele   pööramine teises osalisriigis.  Karistuse  täitmine  toimub  eeldustel, et 1. taotluse esitanud riik on taotlenud oma territooriumil mõistetud karistuse tunnustamist; 2. taotluse saanud riigi seadusandluse kohaselt on tegu, mille eest karistus mõisteti, kriminaalkorras karistatav ning taotluse esitanud riigi poolt mõistetud karistus on jõustunud.

Konventsioon on üks Euroopa kriminaalkonventsioonide hulgast. Kriminaalkorras mõistetud karistuste kohaldamist reguleerivad ka väljaandmise Euroopa konventsioon ja kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsioon. Mõlemad on Eesti Vabariik ratifitseerinud 1997. aastal. Konventsiooni ratifitseerimisel kavatseb Eesti Vabariik konventsiooni artikli 61 alusel teha reservatsiooni, et keeldub täitmisest, kui kohtuotsus on tehtud tagaselja või kui otsuse aluseks on ordonnances penales; kui otsuse on teinud haldusorganid või kui kohtuotsus on aegunud. Artikli 19 lõike 2 alusel kavatseb Eesti Vabariik deklareerida, et menetleb taotlusi, millised on varustatud tõlkega kas eesti või inglise keelde.

 

3.            Piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni õhusaasteainete kauglevi seire ja hindamise Euroopa koostööprogrammi (EMEP) pikaajalise finantseerimise protokolliga ühinemise seaduse eelnõu

T.H. Ilves,  H. Kranich

protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisministeerium esitab keskkonnaministeeriumi ettepanekul Vabariigi Valitsuse istungile piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni õhusaasteainete kauglevi seire ja hindamise Euroopa koostööprogrammi (EMEP) pikaajalise finantseerimise protokolliga ühinemise seadus eelnõu. Eesti Vabariik võttis vastu 1979. aasta 13. novembril Genfis koostatud piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni ja selle protokollidega ühinemise seaduse 19. jaanuaril 2000. a. Piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni õhusaasteainete kauglevi seire ja hindamise Euroopa koostööprogrammi (EMEP) pikaajalise finantseerimise protokollile kirjutati alla 1984. aastal Genfis ja see jõustus 1988. aastal. Nimetatud koostööprogrammis osaleb ligi 100 seirejaama, mis paiknevad 24 konventsiooni liikmesriigi territooriumil. Programm koosneb kolmest põhiosast:

1) vääveldioksiidi (SO2), lämmastikoksiidide (NOX), lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) ja muude õhusaastajate heitmete koguste kohta andmete kogumine;

2) õhus ja sademetes olevate saasteainete mõõtmine;

3) atmosfääridispersiooni uurimine.

Õhusaaste kauglevi seiret alustati Eestis 1983. aastal Lahemaal ja Sõrves. Sõrve jaam viidi hiljem üle Vilsandile. 1994. aastast alates korraldab Eestis õhu saasteainete kaugülekande seiret Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ. Praegu töötab programmi alusel kolm mõõtejaama: Lääne-Virumaal Palmses, Saare maakonnas Vilsandil ja Tartumaal Saarejärvel. Seletuskirja kohaselt toob nimetatud protokolliga ühinemine Eestile kaasa kohustuse teha iga-aastane osamaks ühisfondi 0,04% ulatuses ÜRO skaala järgi, mis moodustab aastas ligikaudu 1125 USA dollarit. Põhjalik õhu saasteainete kaugülekande seire ja mõõtejaamade ülalpidamise finantsvahendite analüüs on lisatud seletuskirjale

 

4.            Avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

H. Kranich

protokolli märgitava otsuse eelnõu

Avaliku teenistuse seaduse" § 182 lõike 2 kohaselt kehtestatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staathi hulka Vabariigi Valitsuse määrusega. Vabariigi Valitsuse 2.jaanuari 1996 määrusega nr 1 kinnitatud "Endise Eesti NSV ametiasutuste loetelus, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staathi hulka", puuduvad metsamajandid. Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses töötades täitsid riiklikud metsavalvetöötajad metsa ja looduskaitseobjektide kaitsmisest tulenevaid riikliku järelevalve funktsioone. Keskkonnaministeeriumi poolt esitatud seaduseelnõuga soovitakse muuta "Avaliku teenistuse seadust" selliselt, et selle alusel oleks võimalik arvata avaliku teenistuse staathi hulka ka metsanduses töötanud metsavalve ametikohad. Seaduseelnõu väljatöötamisega on keskkonnaministeerium tegelenud juba 4 aastat, mil eelnõu on läbinud korduvalt kooskõlastusringe.

 

5.            Politseiteenistuse seaduse, politseiseaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu

T. Loodus

protokolli märgitava otsuse eelnõu

Nimetatud seadusemuudatuste väljatöötamine tuleneb vajadusest viia politseiteenistuse seadus kooskõlla muudatustega ühiskonnas ja muude õigusaktidega. Muudatused politseiteenistuse seaduses tingivad muudatuste tegemise ka politseiseaduses ja väljateenitud aastate pensionide seaduses. Eelnõu on koostatud eesmärgil: 1. sätestada seaduses politseiametniku väljateenitud aastate pension ja politseiametniku töövõimetuspension; 2. arusaamatuste vältimiseks täpsustada politseiametnikele seoses ettevõtlusega tehtud piiranguid;  3. täpsustada politseiõppeasutuse õpilase ja Sisekaitseakadeemia politsei eriala üliõpilase staatus; 4. reguleerida seaduse tasemel teisi koolitusega seotud probleeme, mis on praktilises töös esile kerkinud; 5. anda võimalus kohaldada politseiametnikele ettenähtud ergutusi ka silmapistvalt politseid tema töös abistanud isikutele, kes ei ole politseiametnikud.

 

6.            Üleriigilise planeeringu "Eesti 2010" heakskiitmine ja selle elluviimise tegevuskava kinnitamine

H. Kranich

korralduse eelnõu

Planeerimis- ja ehitusseaduse kohaselt keskkonnaminister esitab üleriigilise planeeringu Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks pärast seda, kui sellele on saadud kõik seaduses nõutud kooskõlastused. Nimetatud seadusesätte alusel esitab keskkonnaministeerium korralduse eelnõu Üleriigilise planeeringu "Eesti 2010" ja selle elluviimise tegevuskava heakskiitmine. Planeerimis-ja ehitusseaduse kohaselt üleriigiline planeering kooskõlastatakse ministeeriumidega, kelle valitsemisala küsimusi planeering käsitleb, ning planeeringuala maavalitsuste ja kohalike omavalitsuste liitudega. Üleriigilise planeeringu kohta on andnud oma seisukoha kõik ministeeriumid ja enamik maavalitsustest. Vastavalt seletuskirjale ei kasutanud planeeringu kooskõlastamise võimalust Harju, Hiiu, Ida-Viru maavalitsused ning maakondade omavalitsuste liidud. Üleriigilist planeeringut "Eesti 2010" arutati valitsuse 14. 12. 1999 istungil, kus tehti ülesandeks keskkonnaministeeriumil võttes aluseks planeering valmistada koos teiste ministeeriumidega ette tegevuskava nimetatud planeeringu elluviimiseks ning esitada nii planeering kui tegevuskava valitsusele heakskiitmiseks.

 

7.         Eesti õhuruumi kasutamise ja lennuliikluse teenindamise tagamise korra kehtestamine

T. Jürgenson

määruse eelnõu

Valitsus otsustab vastavalt lennundusseadusele kehtestada Eesti  õhuruumi kasutamise ja lennuliikluse teenindamise tagamise kord. Määruse eelnõu koostamisel on järgitud  1944.aasta  Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni, selle lisade 2 ja 11 ning nende rakendusdokumentide 4444,  7030  ja  9426  nõudeid ja arvestatud Euroopa Ühenduste Nõukogu määruse nr 95/93 EMÜ  ning  Euroopa  Ühenduste Nõukogu direktiivi 96/67 EÜ nõudeid. Seletuskirja kohaselt määruse rakendamine ei too kaasa  lisakulutusi riigieelarvele.

 

8.            Vabariigi Valitsuse 25. veebruari 1997. a määruse nr 45 "Eriolukorra ajal päästetöödel rakendatud füüsilistele isikutele makstava palga hüvitamise ulatuse ja korra kinnitamine" muutmine

T. Loodus,  S. Kallas

määruse eelnõu

Tulenevalt eriolukorra seadusest otsustab valitsus muutmise nimetatud korda, kuna kehtiv kord ei reguleeri ammendavalt tulekustutus- ja päästetöödel rakendatud isikute palga hüvitamise protseduuri. Seoses sellega täiendatakse korda punktidega 81-88, milles sätestatakse tulekustutus- ja päästetöödel rakendatud isikute tööaja arvestamise, palga hüvitamise taotluse esitamise ja selle valitsusasutustes menetlemise reegleid.

 

9.            Vabariigi Valitsuse 16. jaanuari 1998. a määruse nr 6 "Viisaeeskirja kinnitamine" muutmine

T.H. Ilves

määruse eelnõu

Välismaalaste seaduse alusel otsustab valitsus muuta viisaeeskirja, eesmärgiga kehtestada ühtsed juhised nii viisa kui ka lubatud viisavaba viibimisaja pikendamise kohta. Praegu näeb viisaeeskiri ette küll võimaluse pikendada viisat, kuid mitte lubatud viisavaba viibimise aega. Eelnõuga muudetakse viisaeeskirja, millest tulenevalt saab pikendada samuti nagu viisat, ka viisavaba viibimise aega, kui seda toetab Vabariigi President, Riigikogu juhatuse liige, Vabariigi Valitsuse liige, õiguskantsler, riigikontrolör, Riigikohtu esimees või kaitsejõudude juhataja; ning kui välismaalane ei saa Eestist lahkuda lubatud viibimisaja jooksul seadusliku takistuse või sellega võrdväärse juhtumi tõttu. Viibimisaja pikendamist taotleval välismaalasel peab olema kogu Eestis viibimise aja kohta kehtiv tervisekindlustuspoliis kindlustusvastutusega alates 160000 Eesti kroonist. Eelnõu näeb ette, et lubatud viisavaba viibimise aega võib samamoodi pikendada kui viisat nõuetekohase viisakleebise passi kandmisega. Asjaomase korra kehtestab siseminister kooskõlastatult välisministriga. Seletuskirja kohaselt kaetakse määruse rakendamise kulud siseministeeriumile eraldatud vahenditest, lisakulutusi eelnõu rakendamine kaasa ei too.

 

10.            Vabariigi Valitsuse 2. novembri 1999. a korralduse nr 1194-k "Audiitorite kutsekomisjoni moodustamine" muutmine

S. Kallas

korralduse eelnõu

Audiitortegevuse seaduse alusel muudab valitsus nimetatud kutsekomisjoni koosseisu seoses kaadrimuudatustega Eesti Pangas ja rahandusministeeriumis.

 

11.            Käibemaksu erandkorras tagastamine

S. Kallas

korralduse eelnõu

Vastavalt käibemaksuseadusele otsustab valitsus erandkorras tagastada Euroopa Liidu Komisjoni poolt eraldatud rahaga asutatud Garantiifondile Maaelu Laenude Tagamise Sihtasutus tema poolt kaupade ja teenuste ostmisel tasutud käibemaks 30128 krooni 47 senti (registreerimisnumber 90000245, Pärnu mnt 19, 10141 Tallinn). Vastavalt käibemaksuseaduse paragrahvi 14 lõikele 3^1 on Vabariigi Valitsusel õigus lubada erandkorras seaduse paragrahvi 5 lõikes 4 nimetamata isikute poolt Euroopa Liidu abiprogrammide ja välisriikide riiklike abiprogrammide raames tagastamatu välisabina saadud ning riiklikest välislaenudest eraldatud raha eest kaupade ja teenuste ostmisel makstud käibemaksu tagastamist nendele isikutele tehingutelt, mille puhul ei ole olnud võimalik rakendada käibemaksuseaduse paragrahvi 13 lõikes 3^1 sätestatut. Nimetatud Garantiifondi  ülesandeks on toetada põllumajanduse ja maapiirkondade majanduslikku arengut pikaajaliste laenude ja finantsliisingute tagamise ning krediteerimist soodustavate sihtprogrammide rakendamise kaudu.

 

12.            Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1997. a korralduse nr 849-k "Raha eraldamine" muutmine

S. Kallas

korralduse eelnõu

Valitsus arutab majandusministeeriumi taotlusel korralduse eelnõu, millega muudetakse Vabariigi Valitsuse 12.11.1997 korraldust nr 849-k "Raha eraldamine", kuna nimetatud korraldusega eraldas valitsus majandusministeeriumile valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist 605000 krooni tagastatava eraldisena elamute tehnohoolduse alaste käsiraamatute kirjastamiseks. tagastamiskohustusega 1.juulil 2000. Käsiraamatute kirjastamiseks läbiviidud konkursi võitis OÜ Viplala, kes on küsimusega tegelenud, kuid ei ole suutnud tagada kirjastamiseks eraldatud raha tagastamist vastavalt maksegraafikule. Et oleks võimalik tagastada eraldis täies mahus, on majandusministeeriumi arvates otstarbekas pikendada tagastamise tähtaega 1.juulini 2001.

 

13.            Vabariigi Valitsuse 7. aprilli 1998. a korralduse nr 302-k "Sordiaretuslikku, teaduslikku või kultuuriväärtust omavate istanduste loetelu kinnitamine" muutmine

H. Kranich

korralduse eelnõu

Keskkonnaministeerium esitab korralduse eelnõu paranduse tegemiseks Vabariigi Valitsuse 7. aprilli 1998 korralduses nr 302-k, kus ekslikult punktis 53 on nimetatud A. Heinsalu arboreetumit, õige nimi on A. Heintalu arboreetum. Viga nimetatud korralduses on saanud takistuseks maa omandiprobleemide lahendamisel.

 

14.            Aktsiaseltsi Teede Tehnokeskus asutamine

T. Jürgenson

korralduse eelnõu

Riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduse alusel ning  kooskõlas Vabariigi Valitsuse 7. aprilli 1998.a määrusega nr 75 "Riigivara eraõiguslikule juriidilisele isikule üleandmise korra kinnitamine" otsustab valitsus asutada aktsiaseltsi Teede Tehnokeskus. Korraldusega moodustatakse maanteeameti tehnokeskuse baasil riigi äriühing AS Teede Tehnokeskus aktsiakapitaliga 9500000 krooni, mis on jagatud 95000 ühte liiki riigi omandis olevaks nimeliseks aktsiaks nimiväärtusega 1000 krooni.  Aktsiate eest tasutakse riigivaraga mitterahalise sissemaksena 8000000 krooni ja rahalise sissemaksena 1500000 krooni.

 

15.            Põllumajandusloenduse ettevalmistamise käigust

I. Padar

protokolli märgitava otsuse eelnõu

Kooskõlas Vabariigi Valitsuse 08.12.1998 korraldusega nr 1199-k "Põllumajandusloenduse komisjoni moodustamine" esitab põllumajandusministeerium valitsusele ülevaate põllumajandusloenduse ettevalmistamise käigust. Seletuskirja kohaselt toimub põllumajandusloenduseks ettevalmistumine vastavuses põllumajandusloenduse seadusele.

 

16.            Vabariigi Valitsuse 23. novembri 1999. a määruse nr 362 "Elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning tühistamise korra kinnitamine ja selle korra täitmist tagavate valitsusasutuste pädevuse määramine" muutmine

T. Loodus

määruse eelnõu

Välismaalaste seaduse ning pagulaste seaduse alusel otsustab valitsus nimetatud määruse muutmise eelnõu. See on arutlusel seoses 1. augustil 2000 jõustuva välismaalaste seaduse muudatusega. Samuti tehakse ettepanek täpsustada mõningaid elamisloa ja  tööloa  taotlemise,  andmise, pikendamise ning tühistamise korra sätteid. Kehtiva  korra  kohaselt  peab  välismaalane  reeglina taotlema elamisluba Eesti välisesinduses. Välismaalaste seaduse paragrahvi 9 lõike 3  punkti 6 kohaselt võib välismaalane mõjuval põhjusel taotleda elamisluba erandina kodakondsus- ja migratsiooniametist siseministri loal. Alates 1. augustist 2000 hakkab erandina elamisloa  taotlemise lubamist otsustama kodakondsus- ja migratsiooniamet. Määruse rakendamisega võivad kaasneda täiendavad kulutused seoses uute taotlusvormide väljatöötamise ja trükkimisega. Seletuskirja kohaselt kaetakse kulud kodakondsus- ja migratsiooniameti eelarvest. Määruse jõustamise ajaks on ette nähtud 1. august 2000 - samaaegselt välismaalaste seaduse muudatuse jõustumisega. Seletuskirja kohaselt on siseministeerium saatnud eelnõu kooskõlastamiseks  ka  kaitseministeeriumile ja välisministeeriumile.

 

17.            Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsiatsiooninõukogu otsuse, millega võetakse vastu tingimused Eesti Vabariigi osalemiseks Ühenduse koolitus- ja haridusprogrammides, eelnõu heakskiitmine

T.H. Ilves,  T. Lukas

korralduse eelnõu

Vastavalt Euroopa lepingu artikli 77 punktile 2 on Eesti lubanud teha koostööd Euroopa Ühenduse haridusprogrammidega. Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1997. a. korraldusega nr 319-k "Euroopa Ühenduste programmidega ühinemine" ühines Eesti Euroopa Ühenduste programmidega Socrates, Leonardo, Youth for Europe, SAVE II, LIFE, Raphael, Kaleidoscope, MEDIA II ja Ariane. Vastavalt assotsiatsiooninõukogu otsusele sai Eesti alates 1. novembrist 1998. a õiguse osaleda Euroopa Ühenduse programmide Socrates ja Leonardo da Vinci esimeses järgus võrdsetel alustel Euroopa Liidu liikmesriikidega   (Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 1998. a korraldus nr 1029-k "Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsiatsiooni assotsiatsiooninõukogu otsuse eelnõu, millega määratakse Ühenduse koolitus-, noorsoo- ja haridusprogrammidest osavõtmise tähtajad ja tingimused Eesti jaoks, heakskiitmine"). Et osaleda nimetatud programmide teises järgus ja kasutada programmides osalemisest tulenevaid õigusi ning kanda kohustusi, on Vabariigi Valitsusel vaja kiita heaks assotsiatsiooninõukogu otsuse eelnõu, mis näeb Eesti Vabariigile ette teatud rahalised koormised Euroopa Ühenduse programmides osalemise eest ja samas võimaldab saada projektidele rahalist toetust. Socrates on haridusalane Euroopa Ühenduse koostööprogramm ja Leonardo da Vinci on Euroopa Liidu poolt osaliselt finantseeritud kutsehariduse edendamisele suunatud koostööprogramm. Programmide teine järk kestab 1. jaanuarist 2000. a kuni 31. detsembrini 2006. a.

 

18.            Diplomaatiliste suhete sõlmimine Jordaania Hadimiidi Kuningriigiga

T.H. Ilves

korralduse eelnõu

Välissuhtlemisseaduse 8 alusel otsustab valitsus diplomaatiliste suhete sõlmimise Jordaania Hadimiidi Kuningriigiga. Jordaania Hadimiidi Kuningriik andis oma tunnustuse Eesti Vabariigile 14. septembril 1991. aastal. Arvestades tasakaalustatud poliitika arendamise vajalikkust Lähis-Ida regioonis, pidades silmas piirkonna arengut ja tulevikuperspektiive ning asjaolu, et Jordaania ja Eesti vahelised poliitilised ja majanduslikud suhted on seni olnud väheaktiivsed; lähtudes Lähis-Ida rahuprotsessi edust, teeb välisministeerium ettepaneku sõlmida Jordaania Hadimiidi Kuningriigiga diplomaatilised suhted.

 

19.       Kohtus asjaajamiseks volituste andmine:

1) rahandusministri taotlusel (kohtule avalduste esitamiseks)

S. Kallas

korralduse eelnõu

Vabariigi Valitsuse seaduse alusel otsustab valitsus volitada tolliameti peadirektorit Rein Talvikut (edasivolitamise õigusega) esitama Eesti Vabariigi nimel kohtule avaldusi sundlõpetatud äriühingute nimekirja kantud äriühingute likvideerimismenetluse läbiviimiseks  ja likvideerija määramiseks ning Eesti Vabariigi esindamiseks kõigis kohtuinstantsides  nende äriühingute likvideerimismenetluses. Tolliamet on Tallinna Linnakohtule esitanud avaldused sundlõpetatud äriühingute nimekirja kantud äriühingute likvideerimismenetluse alustamiseks ja likvideerijate määramiseks. Avalduste esitamise aluseks on äriühingutelt riigieelarvesse laekumata trahvid ja tolliameti ettekirjutustega sissenõutud maksuvõlad. Tallinna Linnakohus on jätnud tolliameti avaldused käiguta, teatades, et tolliamet peab avaldused kohtusse esitama riigi nimel, so riigi esindajana, kui riik on teda selleks volitanud.

 

20.       Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamine

T.H. Ilves

protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile protokolli märgitava otsuse eelnõu Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamine Poola Vabariigis. Lähtudes välisteenistuse seadusest esitab valitsus vastava ettepaneku Vabariigi Presidendile.