Sa oled siin

Valitsuse 18.03.2003 istungi kommenteeritud päevakord.

17. märts 2003 - 0:00

Algus kell 10.00 Stenbocki majas 18. märtsil 2003. aastal

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Tex Vertmann 693 5714  ja Hanna Hinrikus 693 5792.

1. "Vabariigi Valitsuse seaduse § 81 muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: justiitsminister Märt Rask
Tüüp: seaduse eelnõu
Nimetatud § sätestab, et riigisekretär korraldab Vabariigi Valitsuse istungite ettevalmistamist ja protokollimist, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste teatavakstegemist ning nende ja teiste õigusaktide avaldamist Riigi Teatajas. Kuna Vabariigi Valitsusel ja Riigikantseleil puudub täielik ülevaade subjektide ringist, keda vastuvõetud korraldus otseselt riivab, siis ei tarvitse selle teatavaks tegemine riigisekretäri poolt anda soovitud tulemusi. Seetõttu täiendatakse seadust järgmise lõikega: Riigisekretär edastab üksikjuhtumit reguleeriva ning isiku õigusi tekitava, muutva või lõpetava Vabariigi Valitsuse korralduse vastava menetluse algatanud haldusorganile, kes teeb korralduse isikule teatavaks.

2. Sotsiaalmajandusnõukogu 2002. aasta tegevusaruanne
Esitajad: sotsiaalminister Siiri Oviir
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Sotsiaalmajandusnõukogu on Vabariigi Valitsuse, tööandjate ja töötajate keskorganisatsioonide esindajatest moodustatud kolmepoolne informatiivse, konsultatiivse ja nõustava iseloomuga sotsiaalse dialoogi organ, mille tegevuse peamiseks eesmärgiks on Vabariigi Valitsuse ja sotsiaalpartnerite nõustamine sotsiaalmajanduslike protsesside ja makromajanduslike suhete valdkonnas. Esitatud tegevusaruandes antakse ülevaade nõukogu 2002. aastal toimunud istungitel käsitletud teemadest. 2002. aastal toimus neli Sotsiaalmajandusnõukogu istungit. Käsitleti järgmisi teemasid: Sotsiaalmajandusnõukogu ja kolmepoolsete läbirääkimiste töökorra muudatus- ja täiendusettepanekuid, tööandjate seaduse eelnõu, sotsiaalmaksu võimalikust jaotamisest tööandja ja töövõtja vahel ning paindlikkust töösuhetes ja tööhõives. Sotsiaalmaksu võimaliku jaotumise osas tööandja ja töötaja vahel teostati analüüs, kus vaadeldi nelja alternatiivi: sotsiaalmaksu koormus on ainult töötajal, sotsiaalmaksu koormus jaguneb tööandja ja töötaja vahel võrdselt, tööandja kanda jääb pensionikindlustuse osa ja töötajale ravikindlustuse osa ning sotsiaalmaksu maksab tööandja. Analüüs esitati arutamiseks valitsuskabineti 22.10.2002 nõupidamisele, kus peeti otstarbekaks, et Sotsiaalministeerium ja Sotsiaalmajandusnõukogu töötavad ettepanekutega sotsiaalmaksu koormuse võimalikust jaotusest tööandja ja töövõtja vahel ravikindlustuse valdkonnas edasi.

3. Kaitseväe mobilisatsiooni ettevalmistamise ja läbiviimise kord ning sõjalise valmisoleku astmed
Esitaja: kaitseminister Sven Mikser
Tüüp: määruse eelnõu
Määruse eesmärk on luua mehhanism peamiselt reservis olevatest üksustest koosneva kaitseväe kiireks ja operatiivseks mobiliseerimiseks kas välisvaenlase tõrjumiseks või Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks. Määrus annab mobilisatsiooniga seotud põhimõisted, kehtestab kaitseväe sõjalise valmisoleku astmed, kirjeldab kaitseväe sõjaaja struktuuri kuuluvaid üksusi, piiritleb reservväelaste ja sõjaaja üksuste erinevad kategooriad, määrab ära mobilisatsiooni käigus kasutusele võetava materiaalse ressursi ning jagab mobilisatsiooniga seotud pädevuse ja ülesanded erinevate institutsioonide vahel. Määruse kehtestamisega kaasnevad kulutused on vastavalt seletuskirjale kavas katta Kaitseministeeriumi eelarvest jooksvalt. Rahaliste vahendite seisukohalt on oluline, et nõudeid väeosade varustusele on kavas rakendada alates 2006. aastast, mis annab võimaluse planeerida eelnevalt varustuse hankimiseks vajalike vahendite erinevatele eelarveaastatele hajutatud eraldamist. Määrus jõustub 1. mail 2003. aastal. Mobilisatsiooni riiklik keskregister käivitub alates 1. jaanuarist 2004. aastal. Määruse eelnõus sätestatud nõudeid väeosade varustatusele rakendatakse alates 1. jaanuarist 2006. aastal.

4. Eesti välisesinduse poolt riigilõivumäära vähendamise või riigilõivu tasumisest vabastamise ning välisesinduses tehtavatelt toimingutelt võetava riigilõivu määra välisvaluutasse arvutamise kord
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: määruse eelnõu
Regulatsioon viiakse kooskõlla riigilõivuseaduse muutmise seaduse, võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadusega. Kuna 1. jaanuarist 2002 võeti kaheteistkümnes riigis käibele ühtne raha euro, arvestatakse välisesinduses tehtavalt toimingult tasutava riigilõivu määr välisesinduse asukohariigi keskpanga toimingu tegemise kuu esimese tööpäeva euro kursi alusel. Eesti Panga poolt noteeritavate valuutade suhtes tehakse ümberarvestus toimingu tegemise kuu teisel tööpäeval. Kui väljaarvutatud riigilõiv ei ole täisarvuline, ümardatakse see ülespoole 5- või 0-lõpulise täisarvuni.

5. Eesti Vabariigi Valitsuse 26. augusti 1992. a määruse nr 247 ""Eesti patendivoliniku põhimääruse" kinnitamise kohta" kehtetuks tunnistamine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnisson
Tüüp: määruse eelnõu
2001. aasta 20. aprillist reguleerib Eestis patendivoliniku tegevuse õiguslikke aluseid patendivoliniku seadus, millega on sätestatud, kes on patendivolinik, millises kutsetegevuse valdkonnas ta võib tegutseda ja millised õigused ning kohustused kaasnevad patendivoliniku kutsetegevusega. Sama seadusega on reguleeritud ka patendivoliniku kutse andmine ja järelevalve patendivoliniku kutsetegevuse üle.

6. Vabariigi Valitsuse 30. juuni 1998. a määruse nr 150 "Andmekogude riikliku registri asutamine" muutmine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnisson
Tüüp: määruse eelnõu
Määruse muutmise vajadus tuleneb andmekogude seaduse muudatustest. Nimetatud seadus välistab andmekogude riiklikus registris eraõiguslike isikute peetavad
delikaatseid isikuandmeid sisaldavad andmekogud. Määruse eelnõus tehakse ettepanek viia määrusesse sisse Majandusministeeriumi ning Teede- ja Sideministeeriumi ümberkorraldamisest tulenevad muudatused.

7. Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. a määruse nr 202 "Kaubakoguste mõõtmise tulemuste vormistamise kord ning kaubad ja juhud, mille korral toimub tollikontrolli käigus kaubakoguste mõõtmine" muutmine
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Tüüp: määruse eelnõu
Määrus on kehtestatud tolliseadustiku alusel. Määruses vahetatakse viide kütuseaktsiisi seadusele viitega alkoholi,- tubaka- ja kütuseaktsiisi seadusele seoses selle jõustumisega 1 aprillist 2003 ja kütuseaktsiisi seaduse kehtetuks tunnistamisega.

8. Eesti kodakondsuse andmine
Esitajad: siseminister Toomas Varek, minister Eldar Efendijev
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse Eesti kodakondsus kokku 271 isikule. Siseministeerium teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus kõigile eelnõus nimetatud isikutele, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ja nende suhtes puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.

9. Volituste andmine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnisson
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt volitatakse Maanteeameti peadirektorit Riho Sõrmust esindama Eesti Vabariiki riigimaantee nr 10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare 1,75 km pikkusel Virtsu aleviku lõigul lisaraja ehitamiseks ning riigimaantee nr 64 Võru-Põlva 7,4 km pikkusel Võru-Joosu lõigul jalgtee ehitamiseks vajalike maatükkide omandamiseks ja servituutide seadmiseks maaomanikega läbirääkimiste pidamisel ning vajalike tehingute sooritamiseks kõigi seadusest tulenevate õiguste ja kohustustega. Seletuskirja kohaselt on tööd kavandatud teostada sellel ja järgmisel aastal. Vajalikud rahalised vahendid on Maanteeameti eelarves olemas. Eelnimetatud teeäärsete maaomanikega on eelnevalt vesteldud tee laiendamiseks vajalike maatükkide omandamiseks ja servituutide seadmiseks. Maaomanikud on põhimõtteliselt nõus vajalike tehingute sooritamisega. Võru Vallavalitsus on nõus tasuta võõrandama maaüksused jalgtee ehitamiseks.

10. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a korralduse nr 1001-k "Asjatundjate komisjoni moodustamine" muutmine
Esitaja: minister Toivo Asmer
Tüüp: korralduse eelnõu
Vabariigi Valitsuse 23.12.1996 korraldusega moodustati Vabariigi Valitsuse asjatundjate komisjon Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise piirilepingu sõlmimisega seonduvate Kagu-Eesti piirialade elanike probleemide lahendamiseks. Eelnõu kohaselt arvatakse komisjoni koosseisust välja Urmas Kukk ja Vello Kikamägi kuna nad on oma ametikohtadelt lahkunud. Komisjoni liikmeks nimetatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Andres Tint.
Komisjoni liikme Rein Järvelille ametinimetuseks loetakse Värska vallavanem,

11. Nõusoleku andmine riigimaa hoonestusõigusega koormamiseks
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse Rahandusministeeriumile nõusolek tema valitsemisel olevate, Lääne maakonnas, Pärnu maakonnas, Valga maakonnas ja Ida-Viru maakonnas asuvate 6 kinnistu kui ASi EMT tugijaamade mastide aluse ja nende teenindamiseks vajaliku maa avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta hoonestusõigusega koormamiseks ASi EMT kasuks tähtajaga 50 aastat. Maaüksused on registreeritud riigivara registris, nende sihtotstarve on ärimaa.

12. Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2001. a istungi protokolli nr 55 päevakorrapunkti nr 19 punktis 6 märgitud otsuse täidetuks lugemine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Rand
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Nimetatud otsuse kohaselt tehti Haridusministeeriumile ülesandeks valmistada ette ja esitada 2002. a I kvartalis Vabariigi Valitsuse istungile otsustamiseks ettepanekud munitsipaalkoolide pedagoogide palgavahendite arvestusliku kulu koefitsientide kohta vabatahtlikult ühinenud valdadele ja linnadele, pidades otstarbekaks kehtestada valdade ühinemisel moodustuvale vallale pedagoogide palgavahendite eraldamisel kolme ühinemisele järgneva aasta jooksul ühinenud valdade koefitsientidest kõrgeim koefitsient, juhul kui säilib senine vahendite jaotamise süsteem. Valla ühinemisel linnaga võtta kolmel järgneval aastal pedagoogide palgavahendite eraldamise aluseks ühinemise eel kehtinud koefitsiendid. Samuti tehti Haridusministeeriumile ülesandeks kaaluda võimalust rakendada kõrgeimat koefitsienti kolme liitumisjärgse aasta jooksul diferentseeritult: esimese aasta jooksul 100% ulatuses, teisel aastal 80% ulatuses ja kolmandal aastal 60% ulatuses koefitsientide vahest. Vastavalt seletuskirjale on kohaliku omavalitsuse üksused esitanud ettepaneku, mille kohaselt valla ja linna liitumisel tekkivale vallale tuleks kohe rakendada üleminekuperioodi järgset koefitsienti, mis tuleneb moodustuva valla õpilaste koguarvust. Ettepanekut on arvestatud Vabariigi Valitsuse 17. veebruari 2003. a määruses nr 49 ""Seaduses "2003. aasta riigieelarve"" eraldisteks kohaliku omavalitsuse üksustele jooksvateks kuludeks tasandusfondi määratud vahendite jaotamise kord".

13. "Raudteeseaduse" eelnõu. "Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 muutmise seaduse" eelnõu
Esitajad: majandus- ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnisson
Tüüp: 2 seaduse eelnõu
Seaduseelnõus tehakse ettepanek sätestada raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi omanike või valdajate õigused ja kohustused raudtee ja raudteeveeremi korrashoiul ning kasutamisel, sealhulgas raudtee-ettevõtjate õigused ja kohustused raudteeinfrastruktuuri majandamisel, reisijate ja kaupade veol, samuti raudteeinfrastruktuuri rajatiste ehitamisega ning raudteeveeremi tehnohoolde ja remondiga tegelevate ettevõtjate õigused ja kohustused nimetatud tegevusaladel tegutsemisel ning riikliku järelevalve toimingud raudteeliikluse ning raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi korrashoiu, raudtee rajatiste ehitamise ning raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi üle. Samuti nähakse eelnõus ette avalik-õiguslikud kitsendused raudteeinfrastruktuuri omanike või valdajate ja raudtee-ettevõtjate tegevusele. Seletuskirja kohaselt on kehtiva raudteeseaduse muutmine tingitud Eestis raudteevaldkonna regulatsiooni harmoniseerimise vajadusest uute Euroopa Liidu raudtee-alaste direktiividega, aga samuti seaduse rakendamisel praktikas ilmnenud asjaoludest, mis viitavad kehtiva seaduse mõningatele vajakajäämistele ja raudteevaldkonna üldisele alareguleeritusele. Kuna kehtiva seaduse muudatused on ulatuslikud, siis kehtiva raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu asemel esitatakse uue raudteeseaduse eelnõu. Seaduseelnõus nähakse ette Raudteeinspektsiooni moodustamine Raudteeameti reorganiseerimise teel. Raudteeinspektsiooni moodustamiseks riigieelarvest täiendavaid vahendeid ei vajata. Seletuskirjas märgitakse, et kuna tegevuslubade väljastamise funktsioon, mis on olnud seni Raudteeameti kanda, tuuakse üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse, siis koondatakse Raudteeametis selle funktsiooni täitmisega tegelevad ametnikud ning neile tehakse ettepanek asuda samu teenistusülesandeid täitma Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse. Raudteeintsidentide ja õnnetuste uurimiseks nähakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennuõnnetuste uurimise osakonna koosseisus ette üks ametikoht. Kuna "Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 muutmise seaduse" eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust, on see vormistatud eraldi seaduseelnõuna. Nimetatud eelnõus nähakse ette Raudteeameti asemel Raudteeinspektsioon. Uue raudteeseaduse eelnõu kohaselt, mille alusel Raudteeametit ümber korraldama hakatakse, jäävad Raudteeinspektsioonile tehnilise järelevalvega seotud ülesanded. Tegevuslubadega seonduv tururegulaatori funktsioon ehk valdkonna juhtimisfunktsioon läheb täies mahus üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.

14. "Ühistranspordiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnisson
Tüüp: seaduse eelnõu
Kehtiv ühistranspordiseadus jõustus 1. oktoobril 2000. Viimane nimetatud seaduses sätestatud üleminekuaeg lõppes 1. jaanuaril 2003. Ühistranspordiseaduse rakendamise käigus on ilmnenud mitmeid ebakõlasid seaduse nõuetes ja sätete sõnastuses. Seoses sellega on tekkinud praktiline vajadus likvideerida ebaselged ja mitmeti tõlgendatavad nõuded. Ühistranspordiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõus tehakse ettepanek sätestada olulised sõitjatevedu puudutavad mõisted (liin, marsruut, sõiduplaan), täpsustada omavalitsusorganite, maavalitsuste ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ülesandeid, ühistranspordi toetamise põhimõtteid, nõudeid vedajale ja tema vedude eest vastutavale isikule, tegevuslubade, sõidukikaartide ja liinilubade taotluste esitamise ja menetlemise protsessi, kontrollimiseks esitatavate dokumentide nimekirja ja järelevalvet ning karistusi sõitjateveoga seotud väärtegude osas. Täiendavalt on seaduseeelnõus ettepanek lisada ühistranspordiseadusesse riikliku ühistranspordi registrit puudutav peatükk. Riigilõivuseaduse muutmist käsitlevad sätted on seaduseelnõusse sisse viidud Rahandusministeeriumi ettepanekul. Seaduse rakendamisega seotud kulud on seotud riikliku ühistranspordi registriga ning moodustavad seletuskirja kohaselt 550 000 krooni.

15. "Tarbijakaitseseaduse" eelnõu
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnisson
Tüüp: seaduse eelnõu
Seletuskirja kohaselt tingis eelnõu väljatöötamise vajadus kaasajastada kehtivat tarbijakaitseseadust, viies selle vastavusse Euroopa Liidus kehtivate põhimõtetega ning luues süsteemi tarbija kaebuste kohtuväliseks lahendamiseks. Seoses muudatuste ja täienduste suure ulatusega pidas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium otstarbekaks välja töötada uus seadus ning tunnistada praegu antud valdkonda reguleeriv tarbijakaitseseadus kehtetuks. Uue seaduse väljatöötamise põhjusteks toob Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium veel asjaolu, et väljatöötamisel on kaubandustegevuse seaduse eelnõu, millega sätestatakse kaubandustegevusega seonduv regulatsioon ning on võimalik selle osa väljajätmine tarbijakaitseseadusest, samuti asjaolu, et 1. juulist 2002. a jõustus võlaõigusseadus, mis põhjalikult reguleerib tarbija ning majandus- või kutsetegevuses kaupu või teenuseid pakkuva isiku vahelisi lepingulisi suhteid.
Eelnõu reguleerib kaupleja (so müüja või teenuse osutaja) poolt kauba või teenuse pakkumist ja müümist või muul viisil turustamist, määrab kindlaks tarbija kui kauba või teenuse ostja ja kasutaja õigused, sätestab tarbijakaitse korralduse ja järelevalve ning vastutuse seaduse rikkumise eest.

16. Alalise elamisloa andmine
Esitaja: Asjatundjate komisjoni töö eest vastutav siseminister Toomas Varek
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse Antonina Lasskayale (sünd. 1919) alaline elamisluba.

17. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Päästeametile demineerimismeeskonna missiooni kolme kuu võrra pikendamisega seotud kulude katteks
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt eraldatakse Vabariigi Valitsuse reservist Päästeametile 1 454 283 krooni demineerimismeeskonna missiooni kestvuse pikendamisega kolme kuu võrra seotud kulude katteks. Eesti Päästeameti demineerimismeeskonna missiooni põhiülesandeks on Ameerika Ühendriikide sõjaväe julgeoleku tagamine Afganistani sõjaväebaasi lennuväljadel. Ameerika Ühendriigid on pöördunud Siseministeeriumi poole saamaks ametlikku kinnitust selle kohta, et Eesti Vabariik on jätkuvalt valmis osalema nimetatud missioonil. Vabariigi Valitsuse 4. märtsi 2003. a korraldusega pikendati rahvusvahelistel päästetöödel osaleva Päästeameti demineerimismeeskonna Afganistani missiooni kestvust kolme kuu võrra ning missiooni eelarveks kinnitati 1 454 283 kr. Rahandusministeerium lisab materjalidele eriarvamuse, millega teeb ettepaneku missiooni pikendamise kulude katteks eraldada Vabariigi Valitsuse reservist 867 063 krooni, ülejäänud 587 000 krooni ulatuses finantseeriks Siseministeerium oma 2003. aasta eelarvevahendite arvel.

18. Valitsusdelegatsiooni moodustamine osalemiseks rahvusvahelisel lennutranspordikonverentsil ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) assamblee 34. istungjärgul
Esitajad: välisminister Kristiina Ojuland, majandus- ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnisson
Tüüp: korralduse eelnõu
Korralduse eelnõuga moodustatakse Montrealis 24. - 29. märtsini 2003. a toimuval rahvusvahelisel lennutranspordikonverentsil ja 31. märtsist 1. aprillini toimuval Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) assamblee 34. istungjärgul osalemiseks delegatsioon, kuhu kuuluvad delegatsiooni juht majandus- ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnisson ja delegatsiooni liige Lennuameti peadirektor Toomas Peterson. Konverentsil arutatakse muutusi lennundustööstuse arengusuundades ja lennutranspordi regulatiivse baasi liberaliseerimise vajadusega seotud probleeme. Konverentsi põhieesmärgiks on luua rahvusvahelise lennutranspordi ühtlustamiseks vajalik õiguslik baas õiglase konkurentsi, lennuohutuse ja -julgestuse parema tagamise huvides.

19. Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001. a määruse nr 296 "Konkurentsi kahjustavate või kahjustada võivate kindlustuskokkulepete sõlmimiseks loa andmine (grupierand)" muutmine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnisson
Tüüp: määruse eelnõu
Konkurentsiseaduse alusel on Vabariigi Valitsusel õigus anda majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepanekul luba teatud liiki konkurentsivabadust kahjustavate või kahjustada võivate kokkulepete sõlmimiseks ning eelpool nimetatud määrus on vastava sätte alusel vastu võetud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt esitatud määruse eelnõus on pikendatud grupierandi kehtivusaega 30. aprillini 2004. a. Peale Eesti liitumist Euroopa Liiduga hakkab määruse aluseks olev Euroopa Liidus kehtiv grupierand kindlustuskokkulepetele otse kohalduma. Sisulisi ja põhimõttelisi muudatusi määruse eelnõu võrreldes kehtiva määrusega ei sisalda.

20. Riikliku programmi "Pühakodade säilitamine ja areng" heakskiitmine
Esitaja: kultuuriminister Margus Allikmaa
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Riikliku programmi põhieesmärgiks on kirikute kui meie kultuuriloolise ja kunstiajaloolise pärandi olulise osa säilitamise tagamine ning sisulise arengu toetamine. Säilitamine hõlmab eeskätt pühakodade seisukorra uuringuid ning nende tulemustel põhinevaid restaureerimis-, konserveerimis- ja hooldustööd. Programmi objektiks on kõikide registreeritud konfessioonide kõik pühakojad, sõltumata nende mälestiseks olemise staatusest. Programmi realiseerimine on kavandatud aastatele 2004 - 2013. 2003. aasta on selleks ettevalmistav aasta.

21. Eesti Vabariigi ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku vahel 4. oktoobril 2002. a sõlmitud protokolli lisas 2 nimetatud objektide võõrandamise lepingute sõlmimiseks volituste andmine
Esitaja: siseminister Toomas Varek
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt volitatakse siseminister Toomas Varekit alla kirjutama Vabariigi Valitsuse nimel Eesti Vabariigi ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) vahel 4. oktoobril 2002. a. sõlmitud kavatsuste protokolli lisas nr 2 nimetatud kiriku- ja muude sakraalhoonete koos nende päraldistega, samuti kogudusemajade (pastoraadid) koos päraldistega ning nimetatud hoonete aluse ja nende teenindamiseks vajaliku maa võõrandamise notariaalsetele lepingutele. Nimetatud protokolli kohaselt EAÕK võõrandab Eesti Vabariigile tasuta käesoleval ajal EAÕK omandisse tagastatud, kuid Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku faktilises valduses ja eesmärgipärases kasutuses olevad protokolli lisas nr 2 nimetatud kiriku- ja muud sakraalhooned koos nende päraldistega, samuti kogudusemajad (pastoraadid) koos päraldistega ning nimetatud hoonete aluse ja nende teenindamiseks vajaliku maaga.

22. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses "Vangistusseaduse" muutmisega
Esitaja: justiitsminister Märt Rask
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõus tehakse ettepanek teha muudatused vangistusseaduse muudatustest ning teistest seadustest tulenevad täpsustused mitmetes Vabariigi Valitsuse määrustes.

23. "Rahvuskaaslaste programm" (2004-2008)
Esitaja: minister Eldar Efendijev
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Programm on suunatud väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi elavatele eestlastele. Programmi põhieesmärgiks on elujõuliste väliseesti kogukondade väljaselgitamine ning nende järjepidev toetamine, seisab seletuskirjas. Seletuskirja kohaselt tuleb suurendada tähelepanu väljaspool väliseesti kogukondi hajali elavatele rahvuskaaslastele, kelle arv on jõudsalt suurenenud ja suurenemas. Programm on jagatud kolmeks osaks, esimeses osas tuuakse välja programmi eesmärgid ja prioriteedid, programmi õiguslikud alused ning programmi rakendamist puudutavad küsimused. Programmi teine osa käsitleb toetatavaid valdkondi ning kolmas osa toetusvahendeid. Programmi rakendatakse 1. jaanuarist 2004. a ning selle rahastamine toimub läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve. 2004. aastal vajatakse programmi rahastamiseks 5 785 000 krooni.

24. Riikliku pensioni 2003. aasta indeksi väärtuse kinnitamine
Esitaja: sotsiaalminister Siiri Oviir
Tüüp: määruse eelnõu
Määrus on vajalik riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel sätestatud riiklike pensionide indekseerimiseks. Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, § 1 kohaselt kinnitatakse riikliku pensioni indeksi väärtuseks 1,074. Riikliku pensioni indeks arvutati tarbijahinnaindeksi aastase kasvu (2002. a taseme suhe 2001. a tasemesse) ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastase kasvu (2002. a taseme suhe 2001. a tasemesse) aritmeetilise keskmisena lähtudes riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatust. Vastavalt Statistikaameti poolt avaldatud 2001. ja 2002. aasta tarbijahinnaindeksi väärtustele oli tarbijahinnaindeksi aastane kasv 1,036. Lähtudes Rahandusministeeriumi andmetest sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kohta aastatel 2001 ja 2002, oli sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastane kasv 1,111. Eelnõu § 2 sätestab riikliku pensioni indeksi rakendamise riiklike pensionide indekseerimisel 1. aprillil 2003. a. Seletuskirja kohaselt on indekseerimise maksumus 2003. aastal ca 460 000 000 krooni (9 kuu jooksul), mida on arvestatud 2003. aasta riigieelarve seaduses.

25. Riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantud 2002. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse kinnitamine
Esitaja: sotsiaalminister Siiri Oviir
Tüüp: määruse eelnõu
Määrus on vajalik riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel sätestatud pensionikindlustuse aastakoefitsiendi ja kindlustusosaku suuruse arvutamiseks.
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, § 1 kohaselt kinnitatakse riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantud 2002. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmiseks suuruseks 12 593 krooni. Isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse arvutamiseks liideti pensionikindlustatute 2002. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa suurused ning jagati pensionikindlustatute 2002. aasta pensionikindlustusstaathi kogusummaga ning see arvutati täpsusega 1 kroon. Eelnõu § 2 sätestab 2002. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse rakendamise riiklike pensionide määramisel ja ümberarvutamisel tähtajaga alates 1. aprillist 2003. a.

26. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

27. Erimärgistatud vedelkütuse erimärgistatuse kindlakstegemise kord
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Tüüp: määruse eelnõu
Seletuskirja kohaselt on nimetatud määrusega kehtestatud mootorsõiduki kütusesüsteemist kütuseproovi võtmise menetluskord üldjoontes käesoleva määruse eelnõusse üle toodud ning muudatuste vajaduse tingivad eelkõige 1. aprillil 2003. a jõustuva alkoholi-, kütuse- ja tubakaaktsiisi seaduse sätted. Seletuskirja kohaselt reguleerib määruse eelnõu korda, mida rakendatakse sõiduki, samuti muu masina või seadme mootorikütusena kasutatava kütuse erimärgistatuse kindlakstegemisel. Lähtuvalt alkoholi-, kütuse- ja tubakaaktsiisi seadusest on kitsendatud kütuseproovi võtjate ringi. Määruse eelnõu sätestab ka abivahendid proovi võtmisel, proovi võtmise protseduurid, protokolli koostamise proovi võtmise kohta ning proovi saatmise laborisse.

28. Vabariigi Valitsuse 28. augusti 2001. a määruse nr 283 "Volituste andmine "Käibemaksuseadusest" tulenevate õigusaktide kehtestamiseks" muutmine
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Tüüp: määruse eelnõu
Seletuskirja kohaselt on määruse eelnõu esitamise eesmärgiks viia 1. aprillil 2003. a jõustuvate käibemaksuseaduse muudatustega seoses käibemaksuseadusega kooskõlla käesoleva määruse eelnõus nimetatud rahandusministri määruste pealkirjad. Samuti on määruse eelnõus tunnistatud kehtetuks kaks määruse volitusnormi, kuna vastav regulatsioon on sisse viidud käibemaksuseadusesse.