Sa oled siin

Valitsuse 18.01.2018 istungi kommenteeritud päevakord

17. jaanuar 2018 - 17:16

Valitsuse istung algab homme Stenbocki majas kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad pressikonverentsil kell 12 peaminister Jüri Ratas, siseminister Andres Anvelt, kaitseminister Jüri Luik ja välisminister Sven Mikser.

Lisainformatsioon: Kateriin Pajumägi 56 498 580

 

1. Väärteomenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt luuakse väärteomenetluse seadustikku uus menetlusliik – lühimenetlus, mida rakendatakse kergemate väärtegude puhul. Lühimenetlus aitab kokku hoida inimeste ja politsei aega ning väldib inimeste liigset karistamist.

Lühimenetlust rakendatakse lihtsamate väärtegude puhul, kus inimeste elule ja varale otsest kahju ei teki. Näiteks bussis ilma piletita sõit, punase tule eiramine, lahtise turvavööga sõitmine, kiiruse ületamine alla 20 km/h ja ilma liikluskindluseta sõitmine. Selliste väärtegude puhul määratakse rahatrahv vastavalt konkreetsele rikkumisele summas 20-80 eurot.

Lühimenetluse kasutamine vähendab oluliselt paberite vormistamise aega. Kui täna võtab keskmine väärteomenetlus aega ligi 20 minutit, väheneb ajakulu seadusemuudatuse tulemusena loodetavasti umbes viiele minutile. Hinnanguliselt hoiab lühimenetluse kasutuselevõtt kokku ühe politseipatrulli jagu ressurssi ööpäevas.

Täna on karistusregistris kanne ligi 250 000 inimesel ehk umbes 20 protsendil Eesti inimestest. Näiteks jääb karistusregistrisse jälg maha ka sellistest rikkumistest nagu bussis piletita sõitmine, punase tulega tee ületamine või katkine numbrituli. Edaspidi lühimenetlusega menetletud rikkumisi karistusregistrisse ei kanta. Sellega tehakse konkreetne vahe karmimate rikkumiste puhul määratavate karistuste ja kergemate rikkumiste puhul määratavate hoiatuste vahel.

Lühimenetluse kohaldamise eelnõuga muudetakse seitset erinevat seadust, näiteks väärteomenetluse seadustikku, aga ka liiklusseadust, tubakaseadust ja ühistranspordiseadust. Seadus on planeeritud jõustuma 2019. aasta 1. jaanuaril.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9f932f9c-5b2c-4ccc-b992-eec9f20ea5d3#fuW5bJM1

 

2. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu eesmärk on soodustada ohutu töökeskkonna loomist ja töötaja tervisekahjustuste ennetamist, parandada kehtiva korra õigusselgust ning vähendada tööandjate halduskoormust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmisel.

Praegu peab tööandja saatma tervise kontrolli iga töötaja esimesel tööleasumise kuul. Praktikas on selgunud, et tööandjad ei võta tervisekontrolli saatmisel aluseks töökeskkonna riskianalüüsi ja ohutegurite mõju töötajale. Seetõttu läbivad töötajad tervisekontrolli ühetaoliselt, hoolimata neile reaalselt mõjuvate riskide suurusest.

Nüüd on plaanis siduda töötaja tervisekontrolli vajadus senisest selgemalt töökeskkonna riskidega. Töötaja tuleb suunata tervisekontrolli lähtuvalt töös esinevatest ohtudest.

Edaspidi võib tööandja saata töötaja esmasesse tervisekontrolli pikema tähtaja jooksul, mis tähendab, et tervisekontroll viiakse läbi katseaja jooksul, mitte enam tööle asumise esimesel kuul. 

Tööandjal on edaspidi senisest rohkem võimalusi otsustada töötajate juhendamise viisi ja läbiviijate üle, näiteks muudetakse töötajate juhendamine ja väljaõpe ning esmaabi ettevõtte vajadustest lähtuvaks.

Uue korra järgi antakse töötajale ja tööandjale võimalus leppida kokku leppetrahvi maksmises töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Leppetrahvi kokkuleppes tuleb sätestada konkreetsed töötaja ja tööandja tegevused, mida käsitletakse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisena ja mis võivad kaasa tuua ohu töötaja tervisele.

Muudatusega kaotatakse tööandja kohustus teavitada tööinspektsiooni tegevuse alustamisest, tegevusala muutmisest ja töökeskkonnanõukogu moodustamisest ning esitada igal aastal töökeskkonnanõukogu tegevuse aastaaruanne. 

Lisaks ei pea tööandja tööinspektsioonile raporteerima enam kõiki kergeid tööõnnetusi, vaid juhtumeid, kus tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus, raske kehavigastus või surm. Edaspidi ei uuri tööinspektsioon tööõnnetusi kriminaalmenetluse läbiviimise ajal, et vältida tööõnnetuste uurimisel paralleelset menetlust.

Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2019.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4ad5c3c0-7d84-4557-a4b9-f9...

 

3. Taarikõnnu looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt uuendatakse Pärnu ja Rapla maakondades asuva Taarikõnnu looduskaitseala kaitse-eeskirja ja muudetakse kaitseala välis- ja vööndite piire. Kaitsealaga liidetakse Aleti must-toonekure püsielupaik.

Ala on kaitse all alates 2001. aastast ning selle põhiliseks kaitse-eesmärgiks on piirkonna märgalade ning neid ümbritsevate metsade ja sookoosluste kaitse. Muu hulgas kaitstakse selliseid linnuliike nagu kaljukotkas, must-toonekurg, öösorr ning nende elu- ka rändlindude peatuspaiku.

Uue kaitsekorra kohaselt liidetakse Põrguraba sihtkaitsevööndiga 88,7 hektarit endiseid piiranguvööndi alasid, samas eraldatakse Põrguraba sihtkaitsevööndi lõunaosast uus Uru sihtkaitsevöönd, mis moodustatakse kaljukotka pesitsusterritooriumi kaitseks. Võrreldes varem kaitse all olnud territooriumiga väheneb kaitsealune territoorium 10,1 hektarit. Kaitsekorra muudatustega suureneb rangelt kaitstava eramaa hulk 2,8 hektarit. Uue kaitsekorraga täpsustatakse piiranguvööndis metsatööde tingimusi, näiteks seatakse reegliks, et 60 aasta vanuse metsa osakaal piiranguvööndis ei tohi jääda väiksemaks kui 50 protsenti. Raielangi hektari kohta tuleb jätta alles vähemalt 20 tihumeetrit puid, mis ei kuulu koristamisele ja jäävad metsa alatiseks. Vööndites kehtestatakse liikumispiirangud kaitsealuste linnuliikide elupaikade kaitseks. Kaitsealal, mis on ühtlasi Taarikõnnu-Kaisma linnuala, keelatakse linnujaht.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0a5ad054-82a5-4fbf-830a-bc6e4eccd794#34wFgAax

 

4. Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. a määruse nr 96 "Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord" muutmine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Muudetakse laevapere liikmete väljaõpet reguleerivat määrust seoses uute koolitusnõuetega laevadel, kus laevakütusena kasutatakse veeldatud gaasi (LNG).

Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) meresõiduohutuse komitee võttis 2015.aastal vastu 1978. aasta meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni (STCW konventsioon) ning meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse koodeksi (STCW koodeks) muudatused, mis on tingitud veeldatud gaasi (LNG) kasutamisest laevakütusena ning seotud gaaskütusel või muudel madala leekpunktiga kütustel töötavate laevade rahvusvahelise ohutuskoodeksi rakendamisega. Edaspidi peab laevapere liikmel, kes töötab IGF koodeksi kohaldamisalasse kuuluval laeval, olema läbitud kas tutvustav või laiendatud väljaõpe. IGF koodeks kohaldub neile laevadele, millele on paigaldatud veeldatud gaasi (LNG) laevakütusena kasutamist võimaldavad seadmed pärast 1. jaanuari 2017. Eestis on selliseks laevaks AS-i Tallinki uus reisilaev Megastar.

Praktikast tulenevad muudatused on valdavalt tehnilise iseloomuga. Näiteks määruse lisades esitatud tunnistuste ja teiste dokumentide vorme muudetakse seoses sümboolika kasutamisega, Veeteede Ameti logo asendatakse väikese riigivapiga.

Eelnõu link EIS-is:
https://eelnoud.valitsus.ee/main#l1tueL6Q

 

5. Kaitseväe juhataja ametisse nimetamine
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Kaitseminister teeb valitsusele ettepaneku nimetada Kaitseväe juhatajaks praegune Kaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Martin Herem. Kaitseväe juhataja nimetatakse ametisse viieks aastaks alates 5. detsembrist 2018 kuni 4. detsembrini 2023.

Kaitseväe juhataja nimetab ametisse valitsus kaitseministri ettepanekul, võttes arvesse riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukohta. Riigikogu riigikaitse komisjon kiitis Heremi kandidatuuri ühehäälselt heaks 16. jaanuaril.

Brigaadikindral Martin Herem alustas teenistust kaitseväes 1992. aastal. Varem on ta teeninud kaitseväe ühendatud õppeasutuste ja kirde kaitseringkonna ülemana ning Tapa väljaõppekeskuse staabiülemana. Ka on ta teeninud erinevatel juhtivatel ametikohtadel kaitseväe ühendatud õppeasutustes, Kuperjanovi üksik-jalaväepataljonis ja Tartu üksik-jalaväepataljonis. Ta on osalenud välisoperatsioonil Iraagis ning kuulub Kaitseliidu taasasutajate hulka.

 

6. Ürgoru paadisadama akvatooriumi piiride määramine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt määratakse Ürgoru paadisadama akvatooriumi piirid. Sadamaseaduse kohaselt peab sadamal olema akvatoorium, et võimaldada ohutu laevaliikluse korraldamist sadamateenuse osutamisel.

Ürgoru paadisadam asub Emajõe kaldal Tartu maakonnas Kastre vallas Mäksa külas ning akvatoorium piirneb Ürgoru tn 8 katastriüksusega. Ürgoru paadisadam osutab sadamateenuseid ja võimaldab silduda kuni 12-meetri pikkustel laevadel.

Ürgoru paadisadama sadama pidaja Ürgoru OÜ esitas taotluse Ürgoru paadisadama akvatooriumi piiride määramiseks. Akvatooriumi piiripunktide asukohad on kooskõlastatud Veeteede Ametiga.

Eelnõu link EIS-is:
https://eelnoud.valitsus.ee/main#XtLaq21A

 

7. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Välisministeeriumile (India konsulaarjuhtumi kulude katteks)
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsuse reservist eraldatakse välisministeeriumile 122 565,34 eurot, et katta tagatiseta rahalise abiga seotud kulutused, mis on tehtud seoses laevakaitsjate vabastamise konsulaarjuhtumiga Indias.

Tagatiseta rahalist abi anti Eesti kodanikele nende majutus- ja elamiskulude katmiseks kautsjoni vastu vabaduses viibimise ajal ning ka pärast 27. novembri 2017. a kohtuotsust, millega rahuldati nende apellatsioonikaebus.

 

8. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a korralduse nr 1083-k „Eesti Haigekassa nõukogu liikmete nimetamine“ muutmine
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Seoses volituste tähtaja möödumisega arvatakse Eesti Haigekassa nõukogust välja TALO esindaja Sergei Nazarenko ja Pensionäride Ühenduse Liidu esindaja Andres Ergma. Uueks nõukogu liikmeks nimetatakse Pensionäride Ühenduste Liidu ettepanekul Sulev Mäeltsemees, uue TALO esindaja nimetamiseks konsultatsioonid veel toimuvad ning nende kandidaat nimetatakse nõukogu liikmeks eraldi.

 

9. Eesti kodakondsuse andmine (G. J.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus isikule, keda on kriminaalkorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud.

 

10. Eesti seisukoht Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse kohta
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Euroopa Komisjon saatis Eestile 21. detsembril 2017 täiendava kirja rikkumismenetluses (nr 2012/2242), milles komisjon leiab, et Eestis kehtiv süsteem viisaga seotud otsuste vaidlustamise kohta ei ole kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Komisjoni arvates peab kolmanda riigi kodanikule olema viisa andmisest keeldumise otsuse vaidlustamisel tagatud õigus pöörduda viimases astmes kohtu poole, Eestis on võimalik esitada vaie aga ainult haldusorganile.

Viis aastat kestnud rikkumismenetluses leidis Eesti seni, et välismaalaste seaduses sätestatud vaidemenetlus on EL õigusega kooskõlas. 13. detsembril 2017 tegi Euroopa Kohus otsuse eelotsuseasjas C-403/16, millega kinnitas komisjoni seisukohta. Seega tuleb välismaalaste seadus kohtuotsuse ja EL õigusega kooskõlla viia. Vastasel korral esitab komisjon Eesti vastu hagi Euroopa Kohtusse, kes tuvastab tõenäoliselt, et Eesti on EL õigust rikkunud.

 

11. Eesti seisukohad Kreeka finantsabi programmi kolmanda ülevaatuse ja sellega seotud vastastikuse mõistmise memorandumi muudatuste kohta
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

18. augustil 2015 kiitis Riigikogu heaks Euroopa Komisjoni ja Kreeka Vabariigi vahel sõlmitava vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi. 19. augustil 2015 andis Euroopa stabiilsusmehhanismi (edaspidi ESM) juhatajate nõukogu oma heakskiidu kokkulepitud abiprogrammile. Kreeka abiprogrammi maht on 86 miljardit eurot. Abiprogramm kestab kolm aastat ja finantsabi kasutamise lõpptähtaeg on 20. august 2018.

Memorandumis on ettenähtud regulaarsed programmi tingimuste täitmise hindamised. Eelmine ülevaatus toimus 2017. aasta juunis. Hetkel on Kreekale väljamakseid tehtud summas 40,2 miljardit eurot. Kreekaga sõlmitud memorandumi põhitingimused ning numbrilised eesmärgid ei muutu. See tähendab, et programmi eesmärkidena säilivad: eelarvepoliitika kestlikkuse taastamine, sh 3,5% SKPst primaarülejäägi saavutamine 2018. aastal ning selle hoidmine keskpikas perspektiivis; finantsstabiilsuse kindlustamine; kasvu, konkurentsivõime ja investeeringute toetamine, sh erastamisprogrammi läbiviimine; Kreeka riigivalitsemise reformimine.

Euroopa Komisjoni hinnangul on Kreeka 110-st eeltegevusest üle poole täitnud ja ülejäänuid järjest täidetakse. Mõnede eeltegevuste puhul on Kreeka omalt poolt kõik vajaliku teinud, kuid institutsioonid ei ole veel jõudnud hinnata meetmete vastavust programmi tingimustele. 22. jaanuari eurorühma kohtumiseks plaanib Kreeka kõik nõutud eeltegevused lõpetada. Seejärel saab lugeda kolmanda ülevaatuse lõpetatuks ning kiita heaks muudetud vastastikuse mõistmise memorandum.

Memorandumi muudatused memorandumi põhialuseid ei muuda ning võtavad arvesse juba täidetud ülesandeid ja täpsustavad tegevusi, mis on vajalikud eelnevalt mainitud eesmärkide täitmiseks. Memorandumi muudatused esitatakse taas arvamuse avaldamiseks Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile.

Otsuse projekti järgi Eesti nõustub Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi ühise hinnanguga Kreeka finantsabi programmi kolmanda ülevaatuse kohta.

 

12. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel
1) Eesti seisukohad eurorühma 22. jaanuari 2018. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) 23. jaanuari 2018. a istungil

Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

 

Eurorühma ja Euroopa Liidu (EL) rahandusministrite kohtumised toimuvad Brüsselis 22.-23. jaanuaril 2018. aastal.

Euroala rahandusministrid hindavad Kreeka programmi kolmanda ülevaatuse aruannet, mille tulemusena selgub, kas Euroopa stabiilsusmehhanismi juhatajate nõukogu saab ülevaatuseks seatud tingimused täidetuks lugeda ja otsustada järgmise toetuslaenu osa väljamakse tegemise. Samuti esitatakse eurorühmale Portugali programmijärgse ülevaatuse aruanne. Veel on päevakorras kokkuvõte Rahvusvahelise Valuutafondi artikkel IV konsultatsioonidest euroalaga, 2018. aasta euroala soovitused ning detsembris toimunud euroala tippkohtumisel majandus- ja rahaliidu teema käsitlemise järelmid. Ministrid nimetavad ametisse ka eurorühma töörühma juhi.

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus tutvustab uus eesistuja riik Bulgaaria 6 kuu tööprogrammi. Ministrid arutlevad majandus- ja rahandusliidu süvendamise teemal. Euroopa Komisjon esitleb Euroopa Liidu väikese ja keskmise suurusega ettevõtete olukorra ja määrade lihtsustamist käsitlevat käibemaksusüsteemi seadusandlikku paketti. Euroopa poolaasta protsessi raames on nõukogu päevakorras 2018. aasta majanduskasvu analüüsi järelduste ja häiremehhanismi aruande järelduste vastuvõtmine ning euroala majanduspoliitika soovituste heakskiitmine. Lisaks antakse ministritele ülevaade viivislaenude vähendamise tegevuskava rakendamisest.

 

2) Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 22. jaanuari 2018. a istungil ning informatsioon Euroopa Liidu piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

 

Jaanuari välisasjade nõukogu ametlikus päevakorras on Liibüa, Iisrael-Palestiina ja Lähis-Ida rahuprotsess ning EL suhted Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) riikidega ehk Post-Cotonou.

Ministrid käsitlevad EL ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide suhteid pärast 2020. aastat reguleeriva Cotonou lepingu läbirääkimismandaadi ettepanekuid. Liibüa arutelu keskendub viimase aja poliitilisele arengule ja ÜRO peasekretäri eriesindaja Salamé juhitud poliitilisele protsessile. Käsitletakse ka rännet.

Iisraeli-Palestiina / Lähis-Ida rahuprotsessi arutelus käsitletakse viimase aja sündmusi ning valmistutakse mitteametlikuks lõunakohtumiseks Palestiina omavalitsuse presidendi Mahmoud Abbasiga.

Välisministrite mitteametlikul lõunal Palestiina omavalitsuse presidendi Abbasiga käsitletakse Lähis-Ida rahuprotsessi ning kahepoolseid ja piirkondlikke suhteid.

Nõukogu eel toimub mitteametlik hommikusöök Euroopa Investeerimispanga (EIB) presidendi Werner Hoyeriga, kes selgitab arengupanga loomise ideed. Euroopa arengupanga loomise ajendiks on EIB välistegevuse konsolideerimine ning seeläbi tõhustamine. Arengupanga loomise kava sisu ja ulatus pole veel päris selge, konkreetne ettepanek on lubatud esitada mais. Lõpliku otsuse arengupanga loomise kohta teevad rahandusministrid, kes moodustavad EIB juhatajate nõukogu. Nõukogu võtab vastu Iraaki, Zimbabwet ja EL ühtset lähenemist käsitlevad järeldused ning EL seisukohad Euroopa Nõukogus 2018.-2019. aasta kohta. Vabariigi Valitsuse seletuskirjale on lisatud informatsioon EL piiravate meetmete kohta, mis on vastu võetud EL Nõukogu istungitel pärast detsembri välisasjade nõukogu.