Sa oled siin

Valitsuse 17.9 istungi kommenteeritud päevakord

16. september 2020 - 18:10

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte.

Valitsuse pressikonverents toimub kell 12 Stenbocki majas (Rahukohtu 3). Kava kohaselt osalevad pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme, välisminister Urmas Reinsalu ning majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

 

1. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: maaeluminister Arvo Aller
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu eesmärk on muuta kanepiseemnete impordilitsentsi taotlemist edaspidi selgemaks.  Muudatused puudutavad mitte külvamiseks, vaid muuks otstarbeks, näiteks söödaks või õli pressimiseks ettenähtud kanepiseemnete litsentse. Selleks, et litsentsi omanikele oleks kehtivad nõuded edaspidi üheselt ja selgelt arusaadavad, sätestatakse kanepiseemnete kasutamise kohta dokumentide esitamise kohustus, heakskiidu kord ning kontrolli tegemine seaduses.

Seaduses nähakse ette, et enne impordilitsentsi saamist peab isik saama PRIA heakskiidu, esitama PRIAle kanepiseemnete kasutamise kohta dokumendid 12 kuu jooksul ja selle üle on PRIAl kontrolli tegemise pädevus.

Praktikas on levinud, et ettevõtja ei täida litsentsiga võetud kohustusi. Dokumentide esitamise kohustus tuleb EL õigusest, mille kohaselt väljastatakse muuks otstarbeks kui külvamiseks ettenähtud kanepiseemnete vabasse ringlusse lubamisel impordilitsents üksnes juhul, kui heakskiidetud importija kohustub liikmesriikide määratud ajavahemiku jooksul ja tingimustel esitama liikmesriigis asjaomaste toimingute kontrollimise eest vastutavale pädevale asutusele dokumendid. Samast määrusest tuleb liikmesriigile kohustus importija heaks kiita ja teha kontrolli. Seega on litsentsi saamise eeltingimuseks isiku PRIA poolne heakskiit ning selle kõrvaltingimuseks dokumentide esitamise kohustus 12 kuu jooksul arvates litsentsi väljastamisest.

 

2. Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise investeeringute kaitse lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt ratifitseerib Riigikogu Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Vietnami Sotsialistliku Vabariigi investeeringute kaitse lepingu, millele Eesti kirjutas alla 25. juunil 2019.

Lepingu eesmärk on parandada investeerimistingimusi ELi ja Vietnami vahel. Leping toob Euroopa investoritele kasu, tagades kõrgetasemelise investeeringute kaitse Vietnamis, jättes samas lepinguosalistele õiguse valdkonda reguleerida ja kehtestada õigusnorme.

Lepinguga luuakse investeerimiskohtu süsteem, mis on välja töötatud, et tagada kodanike õiguste kaitse investeerimisvaidluste läbipaistva ja sõltumatu lahendamise teel.

 

3. Avaliku teenistuse 2019. aasta aruanne
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Aruanne

 

Riigihalduse minister esitab valitsuse istungile avaliku teenistuse 2019. aasta aruande. Aruande esitlemine Riigikogule on planeeritud 21. septembril 2020.

Aruanne keskendub eelkõige avalikule teenistusele ehk riigi ja kohalike omavalitsuste ametiasutuste teenistujatele, kuid antakse ülevaade ka kogu avalikust sektorist ja valitsussektorist. Personalistatistikas kajastatakse mh töötajate arvu, tööjõukulusid, värbamise, hindamise ja voolavuse ning koosseisu näitajaid. Lisaks antakse ülevaade koolitus- ja arendustegevustest, eetikast ning avaliku teenistuse seaduse õigusraamistikust.

Riigi ja omavalitsuse ametiasutustes töötas eelmisel aastal 27 628 avalikku teenistujat, moodustades kogu Eesti tööhõivest 4,2 protsenti. Asutustes jätkati valdkondade töö ümberkorraldamisega, et pakkuda paremat avalikku teenust nii digitaalselt kui otsesuhtluses.

Avalikus sektoris töötas eelmisel aastal 132 333 inimest, mis on 0,08 protsenti rohkem võrreldes aasta varasemaga. Alates 2008. aastast on avaliku sektori töötajate arv vähenenud 13 333 inimese võrra ehk 9 protsenti. Neist avalikus teenistuses ehk riigi- ja kohalike omavalitsuste ametiasutustes töötas 27 628 teenistujat, kasvades aastaga 0,2 protsenti. Seitsme aastaga(*) on avalike teenistujate arv vähenenud 2322 inimese võrra ehk 7,8 protsenti. Avalikest teenistujatest töötas 22 059 riigi ametiasutustes ning 5569 omavalitsuste ametiasutustes. Üle kolmandiku avalikest teenistujatest olid eriteenistujad, sh politsei- ja vanglaametnikud, päästeteenistujad jt.

Avaliku teenistuja keskmine vanus oli jätkuvalt 43,5 aastat, kuid keskmine iga on tõusutrendis. Naisi on veidi rohkem kui mehi, samas eriteenistustes on rohkem nooremaealisi mehi.

Kõrgharidusega inimeste osakaal on avalikus teenistuses oluliselt suurem kui Eestis tervikuna. Eesti kõikidest hõivatutest oli kõrgharidusega inimeste osakaal 42 protsenti, samas avalikest teenistujatest on kõrgharidusega 61 protsenti.

Riigiametnike keskmine brutokuupalk oli möödunud aastal 1877 eurot, kasvades aastaga 8,6 protsenti, kohalike omavalitsuste ametnike keskmine brutokuupalk oli 1692 eurot, kasvades aastaga 5,3 protsenti. Valitsussektori keskmine brutokuupalk oli 1494 eurot, kasvades aastaga 9,9 protsenti. Eesti keskmine brutokuupalk kasvas 7,4 protsenti, tõustes 1407 euroni.

Rahandusministeeriumi pressiteade: https://www.rahandusministeerium.ee/et/uudised/aab-head-avalikku-teenust...

 

4. Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu väljatöötamine on tingitud Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusest (algatatud 25. juulil 2019. a) keskkonnamõju hindamise direktiivi puuduliku ülevõtmise tõttu.

Määrus täpsustab seaduses esitatud tegevusvaldkondade loetelu, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse eelhinnang. Näiteks peab edaspidi andma keskkonnamõju hindamise eelhinnangut: maapealsete tööstusrajatiste rajamisel söe, nafta, maagaasi ja maakide ning põlevkivi maapõuest väljavõtmiseks; loodusliku rohumaa muutmisel haritavaks maaks, kui maa-ala suurus on vähemalt 200 hektarit; põhjavee kunstlikul täiendamisel, kui põhjavett moodustatakse 200 000-10 000 000 kuupmeetrit aastas; kanalite ja siseveekogude veeteede ehitamisel, välja arvatud siseveekogus sadama või sellise veetee püstitamisel, mis on projekteeritud 1350 tonni ületava veeväljasurvega aluste jaoks (see on olulise keskkonnamõjuga tegevus ja koostada tuleb KMH).

Muudatused puudutavad ametiasutusi, kes otsustavad KMH algatamise vajalikkuse üle, näiteks keskkonnaameti, kohalikke omavalitsusi. Samas ei ole muudatused märkimisväärsed ning lisanduvad sellised tegevused, mille kohta tegevusloa taotluste esitamine on harv.

 

5. Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2001. aasta määruse nr 237 „Välisriigi laevale laevaloa taotlemise ja andmise kord“ muutmine
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga viiakse määrus kooskõlla riigipiiri seadusega. Edaspidi menetleb laevalubasid, mis on seotud mereuuringuloaga, keskkonnaministeerium. Välisministeeriumi pädevuses on laevaloa väljastamine välisriigi laevale, millel on tuumaseade, tuumarelv või mille lastiks on radioaktiivsed ained või mis on muul riiklikul mitteärilisel eesmärgil kasutatav välisriigi laev.

Lisaks antakse eelnõuga loa andmist kooskõlastavatele asutustele mõistlikum aeg taotluste menetlemiseks ning senine kalendripäevapõhine tähtaja arvestus muudetakse tööpäevapõhiseks.

Määrus jõustub üldises korras.

 

6. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Võru vallale (9180419 Kirumpää-Räti-Väiso-Väimela tee ja 9180442 Väiso-Kasesalu-Matussaare tee kinnistud)
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek 9180419 Kirumpää-Räti-Väiso-Väimela tee ja 9180442 Väiso-Kasesalu-Matussaare tee kinnistute tasuta võõrandamiseks Võru vallale. Kinnistutel asuvad teed, mida hooldab kohalik omavalitsus.

 

7. Nõusolek Rahandusministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Rõuge vallale (Krabi kooli kinnistu)
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Rahandusministeeriumile antakse nõusolek otsustuskorras tasuta võõrandada Võru maakonnas Rõuge vallas Krabi külas asuv Krabi kooli kinnistu Rõuge vallale. Vallal on plaanis pärast ümberehitust kasutada koolihoonet erinevate hoolekande ja tugiteenuste osutamiseks.

 

8. Eesti kodakondsuse äravõtmine
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt võetakse 10 isikult ära Eesti kodakondsus, kes said selle naturalisatsiooni korras, kuid pettuse teel. Politsei- ja piirivalveameti järelkontrollis tuvastati käekirjaekspertiisiga, et ükski nendest isikutest ei olnud kodakondsuse saamiseks vajalikku eesti keele taseme eksamit sooritanud ise. Isikute pettus Eesti kodakondsuse taotlemisel on olnud tahtlik.

Võttes arvesse, et isikud esitasid Eesti kodakondsuse taotlemisel valeandmeid eesti keele oskuse kohta, samuti arvestades, et isikud ei ole kasutanud neile antud võimalust sooritada nõutav eesti keele oskuse eksam rohkem kui aasta jooksul, teeb siseministeerium valitsusele ettepaneku võtta nendelt Eesti kodakondsus ära.

 

9. Ministrite kehtestatavate toetusmeetmeid käsitlevate määruste eelnõude heakskiitmine
Esitaja: kultuuriminister Tõnis Lukas, majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse kohaselt esitatakse koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamise meetmete ministri määrused enne kinnitamist heakskiitmiseks valitsusele.

Kultuuriminister Tõnis Lukas esitab valitsusele heakskiitmiseks määruse eelnõu, millega laiendatakse rahvakultuurikollektiivi juhtide tööjõukulu toetuse sihtrühma nii, et seda on võimalik hakata taotlema kõikidele koorilaulu, orkestrimängu, rahvatantsu, rahvamuusikat, folkloori, harrastusteatrit ja käsitööd viljelevatele kollektiivide juhendajatele.

Lisaks esitab kultuuriminister valitsusele heakskiitmiseks ministri määruse eelnõu, mis on suunatud rahvaülikoolide, rahvamajade ja käsitööühenduste põhitegevusega seotud kulude kompenseerimiseks, juhul kui nende tulud on oluliselt vähenenud.

Mõlemaid taotlusi hakkab menetlema Eesti Rahvakultuuri Keskus.

Meetmete jaoks ettenähtud vahendid on kinnitatud 2020. aasta lisaeelarves.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas esitab valitsusele heakskiitmiseks rahvusvahelise reisilaevanduse toetamise tingimused ja korra. Toetuse eesmärk on tugevdada Eesti reisilaevanduse konkurentsivõimet, säilitada töökohti ja toetada majanduse arengut. Toetus aitab leevendada tööjõukulude koormust rahvusvahelistel reisilaevandusettevõtjatel.

Määruse alusel antav toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, mille andmisel järgitakse Euroopa Komisjoni meretranspordialase riigiabi suuniseid (edaspidi merendusabi suunised) ja Euroopa Komisjoni riigiabi andmist lubavat otsust SA.57541(2020/N).

Riigiabi andja on veeteede amet, kes menetleb taotlusi, teeb väljamakseid ja teostab järelevalvet.

 

10. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamine ja tagasikutsumine
1) Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.

 

2) Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Välisminister teeb ettepanekud Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute kandidaatide esitamiseks.