Sa oled siin

Valitsuse 17.5.2018 istungi kommenteeritud päevakord

16. mai 2018 - 18:36

Valitsuse istung algab homme Stenbocki majas kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Valitsuse pressikonverents algab kell 12 ja plaani järgi osalevad sellel peaministri ülesannetes Indrek Saar, riigihalduse minister Janek Mäggi ja keskkonnaminister Siim Kiisler.

Lisainfo: Kateriin Pajumägi, 56498580

 

1. Veeseaduse eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Veeseaduse eelnõu on koostatud keskkonnaõiguse korrastamise raames, samas soovitakse seadusesse sisse viia mõningaid sisulisi muudatusi. Näiteks on kavandatud muudatused veelubade andmisel ja veekeskkonna jaoks piiratud ohuga tegevuse registreerimisel, mis vähendavad paberimajandust ning kiirendavad otsuste vastuvõtmist.

Praktikas on ilmnenud, et mitmed tegevused ei ole veekeskkonnale sedavõrd ohtlikud, et nende tegemiseks oleks vaja veeluba. Samas on keskkonnaametil vaja sellist tegevust suunata, et vältida nende kumuleeruvat mõju veekeskkonnale. Sellised väiksema mõjuga tegevused tuleb edaspidi veeloa taotlemise asemel registreerida keskkonnaametis. Näiteks nõuab registreeringut veekogusse 5-100 kuupmeetri tahkete ainete või maasoojussüsteemi paigutamine.

Täpsustatakse veekogu mõistet. Veekoguna ei käsitleta kalakasvanduse tiike või basseine, sademevee kogumise süsteeme ja muid kindlal eesmärgil rajatud sarnaseid ehitisi. Sellistel rajatistel ei ole kaitsevööndeid, kuid endiselt kehtivad neile üldised veekaitsenõuded.

Mereuuringuteks sätestatakse välisriigi laevadele uuringulubade andmise regulatsioon. See on vajalik, sest hetkel kohaldab välisministeerium selliste lubade taotlemisele ÜRO mereõiguse konventsiooni sätteid, mis on väga üldsõnalised. Edaspidi annab lube keskkonnaministeerium.

Sotsiaalministeeriumi ettepanekul tuuakse eelnõusse rahvatervise seaduses olnud joogivett, mineraalvett ja suplusvett reguleerivad sätted. Ühtse regulatsiooni alla koondatakse ka seni eraldi seadustes olnud veeproovivõtjate ja joogivee proovivõtjate kohta esitatavad nõuded.

Eelnõus on täpsustatud riikliku järelevalvega seotud sätteid ja ajakohastatud väärteokoosseise. Näiteks suurendatakse juriidiliste isikute karistusmäärasid, mis kasvab praeguselt maksimaalmääralt 32 000 eurolt 400 000 euroni.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2e3372d5-7ff7-4210-83c2-59...

 

2. Väetiseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: maaeluminister Tarmo Tamm
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu lihtsustab ja teeb odavamaks väetiste registreerimise, muutes näiteks soodsamaks uute ja väikestes kogustes müüdavate väetiste Eesti turule toomise. Üheks eelnõu eesmärgiks on tagada tõhus järelevalve „EÜ VÄETIS” märgistusega väetiste üle riigisisesel turul. Lihtsamaks muudetakse ka riigilõivusüsteemi, kehtiva viie riigilõivutasu asemel tuleb edaspidi tasuda ühte. Lisaks tehakse väikseimaid täpsustusi.

Edaspidi peavad kõik Eestis tegutsevad väetisekäitlejad, kaasa arvatud märgistusega „EÜ VÄETIS" toote turustajad, esitama majandustegevusteate, mille alusel kantakse käitleja ja tema müüdav väetis registrisse. See võimaldab saada väetiseregistrist tegelikke ja ajakohaseid andmeid Eesti väetiseturust. Praegu puudub ülevaade „EÜ VÄETIS“ märgistusega toodetest, mis muudab järelevalve keeruliseks. Märgistusega väetise käitlema hakkamisest teavitatakse küll põllumajandusametit, kuid seda, kui kaua väetis hiljem turul on, info puudub.

Eelnõu kohaselt tasutakse igal aastal 65 euro suurust riigilõivu edaspidi kord aastas ja nimetuspõhiselt. Muid lõive ei lisandu. Kehtiva seaduse kohaselt tasutakse igal aastal riigilõivu kaks korda aastas ja turustatud koguse põhiselt. Lisaks kaovad eelnõu järgi lõivud, mis on ette nähtud väetise registrisse kandmise, registrikande muutmise ja kinnitatud väljavõtte eest. Seega muutub riigilõivude arvestus oluliselt lihtsamaks. Maksukoormus jääb seejuures samale tasemele.

Seadus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2019.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5e6f19c8-7fdd-473d-8912-16...

 

3. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: tervise- ja tööminister Riina Sikkut
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (2017/2103), millega kehtestatakse tingimused uute psühhoaktiivsete ainete lisamiseks uimasti määratluse alla. Kuna direktiivi nõuded on Eesti õigusesse varasemalt üle võetud, ei mõjuta muudatus meie praegust olukorda.

Eesti lisab uusi psühhoaktiivseid aineid narkootiliste ainete nimekirja jätkuvalt kiiremini kui see toimub Euroopa tasemel. Seaduses tuleb lihtsalt asendada aegunud viide direktiiviga kehtetuks tunnistatud nõukogu otsusele. Lisaks asendatakse ja täiendatakse seaduses viiteid EL narkootikumide lähteaineid reguleerivatele õigusaktidele.

Seaduseelnõu on kavandatud jõustuma 23. novembril 2018.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bf428a39-4d7b-40b8-8c8b-f6...

 

4. Arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ rakendusplaani aastateks 2018–2020 heakskiitmine ja 2017. a rakendusplaani täitmise aruanne
Esitaja: kultuuriminister Indrek Saar
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Kultuuriministeerium esitab valitsusele heakskiitmiseks valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ rakendusplaani aastateks 2018–2020 koos arengukava 2017. aasta aruandega. Lõimumisvaldkonna rakendusplaani uuendatakse igal aastal.

Lõimumiskava viidi möödunud aastal ellu 11 750 241 euro ulatuses. Lisaks riigieelarvelistele vahenditele viiakse Lõimumiskava tegevusi ellu Euroopa Sotsiaalfondi ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2014–2020 vahenditest, mis rakendusid 2015. aastal. Lõimumiskava 2017. aasta tegevusi rahastasid Kultuuriministeerium (10 619 699 eurot), Haridus- ja Teadusministeerium (179 161 eurot), Justiitsministeerium (200 793 eurot) ning Siseministeerium (750 588 eurot).

2017. aastal avalikustatud Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringust lähtudes on ühiskonna sidusus olulistes võtmevaldkondades, näiteks eesti keele oskus ja osatähtsus, riigiidentiteet, kodakondsus, suurenenud. Samas on Ida-Virumaa lõimumisnäitajad võrreldes teiste piirkondadega jätkuvalt kõige nõrgemad. Piirkonda iseloomustab vähene eesti keele oskus, vähem kontakte eestlastega, väiksem osalus Eesti kultuurielus jne. Endiselt on vaja tegeleda eesti keelest erineva emakeelega kutseõppurite riigikeeleõppe kvaliteediga. Eesti keele oskus põhikooli lõpus ei ole kõigil õpilastel praegu piisav õpingute edukaks jätkamiseks keskhariduse tasemel.

 

5. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist
1) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Kultuuriministeeriumile kultuuriväärtusega leiu leidjatele leiuautasu väljamaksmiseks

Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsuse reservist eraldatakse 20 790 eurot kultuuriväärtusega leiu leidjatele leiuautasu väljamaksmiseks. Muinsuskaitseseaduse alusel on kultuuriväärtusega leiu leidjal õigus saada leiuautasu. Muinsuskaitseamet on otsustanud määrata leiuautasu 22 leidjale.

Muinsuskaitseameti 2018. aasta eelarves on leiuautasude maksmiseks ette nähtud 3500 eurot, millest on käesolevaks ajaks välja maksnud 3160 eurot ning planeeritud on veel välja maksta 340 eurot.

 

2) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (Tartu Ringkonnakohtu otsuse täitmiseks)
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsuse reservist eraldatakse 149 528 eurot Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile, et hüvitada Tallinna Tehnikaülikoolile toetuse enamtagastatud osa vastavalt Tartu Ringkonnakohtu kinnitatud kohtulikule kompromissile.

 

6. Statistikaameti aruanne aastateks 2017–2021 kinnitatud riikliku statistika programmi täitmise kohta ja statistikanõukogu 2017. a tegevusaruanne
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Aruanne

 

Statistikaamet viis möödunud aastal läbi 150 statistikatööd kogumaksumusega 6,3 miljonit eurot. Neist mahukaim oli ette valmistada 2021. aasta registripõhise rahva ja eluruumide loendust. 

Aruandekohustuslaste arv on tänu valikuuringute kasutamisele ja andmekogude kasutuselevõtule olnud viimastel aastatel ligikaudu 40 000 äriühingut. Kuigi 2018. aasta andmeesitajate arv on praegu esialgne, võib prognoosida, et sel aastal väheneb nende arv varasemate aastatega võrreldes väheneb.

Ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks on statistikaamet võtnud kasutusele andmekogude andmeid küsimustike eeltäitmiseks ja nende osaliseks või täielikuks asendamiseks. On leitud võimalus ettevõtetelt kogutud andmete ristkasutamiseks ja vähendatud küsitletavate väikeettevõtete arvu ning parandatud küsimustike kvaliteeti.

Halduskoormuse vähendamiseks jätkab statistikaamet projekti „Aruandlus 3.0“, millega liitunud ettevõtted saavad edastada tööjõu- ja töötasunäitajaid statistikaametile automaatselt otse majandusarvestusprogrammist. Sellega muutub ka andmekogumise metoodika – küsimustike- ja aruandepõhiselt kogumiselt minnakse üle tehingupõhisele andmete esitamisele.

Statistika tegemisel on plaanis laiendada juba kasutusel olevate andmekogude andmete kasutamist teistele statistikatöödele ja uurida uute andmekogude kasutamise võimalusi. 2018. aastal tahetakse näiteks välja arendada leibkondade sissetulekute andmestik, mis oleks poliitikamuutuste mõju prognoosimudeli alus.

Ühtlasi soovib statistikaamet analüüsida peale riiklike andmekogude ka teiste andmeallikate kasutamise võimalust. Näiteks Eleringi andmelao elektritarbimise tunniandmestikku, et analüüsida elektri tarbimise andmeid eluruumide asustatuse hindamiseks registripõhises rahva ja eluruumide loenduses.

Statistikanõukogu hinnangul ei vasta 2018–2022 statistikatööde loetelu täiel määral ei Eesti kasutajate vajadustele ega ka rahvusvaheliste kasutajate ootustele, samuti jäävad ära või viibivad olulised infotehnoloogilised arendused. Rahvusvahelise ekspertkomisjoni aruandest tulenevalt on vaja täiendada riikliku statistika seadust. Komisjoni soovituse kohaselt on vaja seaduses täpsemalt määratleda statistilise konfidentsiaalsuse nõue ja lahendada olukord, kus tervisestatistikat esitab riigi tasemel Tervise Arengu Instituut, kes ei ole riikliku statistika tegijate hulka arvatud. Nõukogu loodab 2018. aastal edasiminekut statistika seaduse muudatuste menetlemisel. Samuti soovib nõukogu, et statistikatööde programm oleks paremini sulandatud riigieelarve koostamise protsessi.

 

7. Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
1) Eesti seisukohad püsivate orgaaniliste saasteainete määruse uuesti sõnastamise kohta

Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

 

Keskkonnaminister esitab valitsuse istungile Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu püsivate orgaaniliste saasteainete määruse uuesti sõnastamise kohta.

Püsivad orgaanilised saasteained on ühendid, mis oma mürgisuse, püsivuse ja bioakumuleeruvuse tõttu ohustavad inimeste tervist ning kahjustavad elusorganisme ja ökosüsteeme. Selleks, et püsivate orgaaniliste saasteainetega võidelda globaalsel tasandil, jõustus 2004. aastal ettevaatuspõhimõttele tuginev Stockholmi konventsioon.

Konventsiooni eesmärk on kaitsta inimeste tervist ja keskkonda kemikaalide eest, mis püsivad keskkonnas pikka aega, levivad geograafiliselt laias ulatuses, akumuleeruvad inimeste ja looduslike liikide kudedes ning avaldavad kahjulikku mõju inimeste tervisele või keskkonnale.

Vajadus kõnealune määrus uuesti sõnastada tuleneb sellest, et Stockholmi konventsiooni raames on vastu võetud uued otsused, mis tuleb üle kanda ka Euroopa Liidu õigusesse ning selleks, et vastava valdkonna mõisted oleksid Euroopa Liidu üleselt selged ja üheselt mõistetavad. Muuhulgas ühtlustatakse määruses kasutatavad terminid teistes kemikaale käsitlevates ja jäätmealastes õigusaktides kasutatavate terminitega.

Eesti toetab ELi määruse eelnõu põhilisi eesmärke.

 

2) Eesti seisukohad viivislaenude vähendamise eelnõude kohta
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

 

Rahandusminister esitab valitsusele Eesti seisukohad panganduse viivislaenude vähendamise eelnõude paketi kohta. Selle eesmärk on rakendada ELi rahandusministrite 2017. aasta juulis Eesti eesistumise ajal kokkulepitud tegevuskava ja tagada, et pangad eraldavad potentsiaalseteks viivislaenudeks muutuvate laenude kahjumite katmiseks piisavad vahendid. Meetmega vähendatakse riski, et pank ei suuda katta viivislaenude võimalikke kahjumeid ja ennetatakse selliste laenude kuhjumist.

Paketi eesmärgiks on soodustada ka viivislaenude järelturgude arendamist, et pangad saaks viivislaene lihtsamini laenuteenindajatele (nn inkassofirmadele) ja investoritele müüa. Selleks ühtlustatakse nõudeid ja luuakse kogu ELis ühtne turg krediidi teenindamiseks ja pangalaenude ülekandmiseks kolmandatele isikutele.

Lisaks on eelnõude eesmärk hõlbustada võlgade sissenõudmist. Selleks võivad pangad ja laenuvõtjad leppida kokku tagatud laenude sissenõudmise kiirmenetluse. Kui laenuvõtjal tekib makseviivitus, saaks pank või teine tagatud nõudega võlausaldaja laenu tagatise sisse nõuda kiirkorras ja ilma kohtusse pöördumata. Finantstagatistest tulenevaid kohustusi võib kohtuväliselt täitmisele pöörata üksnes selliste laenude puhul, mis on antud ettevõtjatele ja mille suhtes kohaldatakse kaitsemeetmeid.

Rahandusministeerium toetab Euroopa Komisjoni eesmärki vähendada viivislaenude osakaalu ning nendest tulenevat kahju. Viivislaenude järelturu tekitamise juures tuleb arvestada, et see võib suurendada riske finantssektoris – eelkõige võib see motiveerida krediidiasutusi liiga hõlpsasti laenudega seotud riske edasi andma teistele isikutele.

 

3) Eesti seisukohad kapitaliturgude liidu paketi algatuste, sealhulgas Euroopa ühisrahastamise eelnõude ning finantstehnoloogia ja jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskavade kohta
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

 

Kapitaliturgude liidu 08.03.2018 esitatud pakett koosneb ühe direktiivi muutmise ja ühe määruse ettepanekutest ja kolmest tegevuskavast. Paketi eesmärgid on:

1. Juhtida tähelepanu, et 2019. aastaks kapitaliturgude liidu loomise saavutamiseks on vaja tööd kiirendada. 

Kapitaliturgude liidu teatise kohaselt on eesmärgi saavutamise kolm põhimõõdet: ELi ühtne turg, selged ja proportsionaalsed normid ning tõhus järelevalve, milles Komisjon soovib näha kaasseadusandjate kokkuleppeid hiljemalt 2019. aastal.

Ühtse turu konkreetsed ettepanekud on juba EL Nõukogu läbirääkimistes olev üleeuroopalise personaalse pensionitoote eelnõu, ühisrahastamisplatvormide uus eelnõu ja kapitaliturgude liidu 2018. aasta märtsi teise paketiga avalikustatud pandikirju ning investeerimisfondide piiriülest turustamist puudutavad eelnõud.

Selgemate ja lihtsamate normide kaudu ettevõtete toetamisel peab Komisjon silmas juba läbirääkimistes olevaid ettevõtete maksejõuetus- ja restruktureerimiskorda ja äriühingu tulumaksu ühtset konsolideeritud maksubaasi käsitlevaid ettepanekuid ning uusi piiriüleste nõuete ja väärtpaberitetehingute õiguse ettepanekut.

Järelevalve tõhustamiseks näeb Komisjon võtmetähtsust Euroopa järelevalvesüsteemi ja keskseid vastaspooli käsitlevate õigusaktide muudatuste vastuvõtmisel.

2. Muuta Euroopa finantstehnoloogia üleilmseks keskuseks ja luua Euroopa ühisrahastamisplatvormide ühised õigusnormid.

Finantstehnoloogia tegevuskava kirjeldab 23 sammu, mille eesmärk on anda finantssektorile võimalus kasutada uute tehnoloogiate, näiteks plokiahela, tehisintellekti ja pilveteenuste kiiret arengut. Komisjoni kirjeldatud sammud aitavad uuenduslikel ärimudelitel laieneda, toetavad uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ning suurendavad finantssüsteemi küberturvalisust ja terviklikkust.

Euroopa ühisrahastamisplatvormide jaoks soovitakse kasutusele võtta üleeuroopaline märgis, et ühes riigis tegevusloa saanud platvorm võiks tegutseda kogu ELis. Sellise märgisega ühisrahastamisplatvormid viivad ELis kokku investorid ja ettevõtjad, pakkudes viimastele rohkem võimalusi tutvustada oma äriideid laiemale rahastajate ringile. Tänu ühisplatvormidele muutub turg uuenduslikele ettevõtjatele, idufirmadele ja väikeettevõtjatele paremini ligipääsetavaks.

Ühtsetel õigusnormidel põhinevad ühisrahastamisplatvormid annavad lisaks piirülesele tegutsemisvabadusele investoritele info avaldamist, juhtimist ja riskihaldust puudutava kaitse ning ühtlustub järelevalve.

3. Suurendada keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid eesmärke edendava majanduse rahastamise rolli.

Jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskava eesmärk on tagada, et finantssüsteem töötab keskkonnasäästlikuma ja jätkusuutlikuma majanduse saavutamise huvides. Komisjoni hinnangul peaks ettepanekud võimaldama igal investoril ja kodanikul teha õige valik, et kasutada oma raha vastutustundlikumalt ja toetada jätkusuutlikku majandust.

Tegevuskava kesksed punktid on jätkusuutliku majanduse rahastamise ühise keele väljatöötamine, ELi klassifitseerimissüsteemi alusel keskkonnasäästlikkusele suunatud finantstoodete märgiste loomine, varahaldurite, institutsionaalsete investorite, kindlustusseltside, investeerimisühingute, pankade ja ettevõtjate kohustuste võimalik täiendamine, et toetada jätkusuutlikkust toetavaid investeeringuid ja muid tehinguid.

 

4) Eesti seisukohad Euroopa pandikirjade turu arendamise eelnõude kohta
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

Rahandusminister esitab valitsuse istungile Eesti seisukohad kapitaliturgude liidu egiidi all esitatud Euroopa Liidu pandikirjade turu arendamise eelnõude paketi kohta. Pandikiri ise on eriliigiline võlakiri, mida saab emiteerida üksnes pank. Selle võlakirja tagatiseks on eelkõige nõuded eluasemelaenu saajate vastu, kuid ka nõuded ärikinnisvara laenu saajate vastu ning samuti nõuded riigi või kohalike omavalitsuse üksuste vastu.

Komisjoni ettepaneku eesmärk on ühtlustada liikmesriikides pandikirjade turu arenemist, kuna osades riikides on pandikirjad ammu kasutamisel, kuid osades riikides nad üldse puuduvad nagu Eestis. Pandikiri ise on pangale stabiilne ja kulutõhus rahastamisallikas. Samuti pakub see täiendavaid ja turvalisemaid investeerimisvõimalusi investoritele ning lubab tuua laenu hindu allapoole.

2,1 triljoni eurose jäägiga on pandikirjade turg praegu üks suurimaid võlaturgusid ELis. Komisjoni prognoosi järgi aitaks pandikirjade turu arendamine säästa laenamiskuludelt EL-is kokku hinnanguliselt 1,5–1,9 miljardit eurot aastas.

Komisjoni pakutavad eelnõud käsitlevad pandikirjade ühtset definitsiooni, struktuurseid tunnuseid nagu näiteks pandikirja tagatise kvaliteeti, likviidsuse ja läbipaistvuse nõudeid, pandikirjade järelevalve ülesandeid ja kohustusi ning eeskirju, mis võimaldavad kasutada „Euroopa pandikirja“ märgistust. Lisaks täpsustatakse nõudeid, et tagada üksnes kvaliteetsete pandikirjade eeliskohtlemine.

Rahandusministri ettepanek on toetada Komisjoni väljapakutut. Mõnes, pigem tehnilises, küsimuses on vaja kaaluda direktiivi eelnõu muutmist, samuti võiks uurida võimalusi väiksemate pandikirjaturgude toimimise soodustamiseks, näiteks pankade omavahelist piiriülest koostööd pandikirjade emiteerimiseks.

5) Eesti seisukohad viisaeeskirja muutmise määruse eelnõu kohta
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Välisministeerium esitab istungile Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega muudetakse ühenduse viisaeeskirja.

Eelnõu eesmärk on arendada regulatsiooni, mis käsitleb viisamenetluse tingimusi ja viisade väljastamist liikmesriikide territooriumil lühiajalisteks viibimisteks, mille kestus ei ületa 90 päeva 180 päevase perioodi jooksul ja hõlbustada seaduslike reisijate saabumist Schengeni alale.

 

8. Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) 25. mai 2018. a istungil
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

 

Rahandusminister esitab valitsuse istungile Eesti seisukohad Eurorühma ja Euroopa Liidu rahandusministrite  24.- ja 25. mail Brüsselis toimuva kohtumise kohta.

Euroala rahandusministrid saavad ülevaate Kreeka abiprogrammi hetkeseisust. Euroopa Komisjon tutvustab kevadist majandusprognoosi ning arutletakse riiklike tõhustamiskavade üle. Eurorühma kaasavas formaadis (osalevad kõik ELi liikmesriigid) on teemaks pangandusliiduga edasiminek ning Euroopa stabiilsusmehhanismi reform.

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus on eesmärk leppida kokku käibemaksualase halduskoostöö tugevdamise meetmed. Ministritele esitatav eelnõu on kooskõlas Vabariigi Valitsuse poolt käesoleva aasta 1. märtsil heaks kiidetud seisukohtadega.

Ministrid jätkavad pangandusliidu eelnõude paketi arutelu eesmärgiga jõuda kokkuleppeni.

Võetakse vastu nõukogu järeldused Euroopa poolaasta raames tehtud riikide süva-analüüside ja riigipõhiste soovituste rakendamise kohta ning nõukogu järeldused rahvastiku vananemisega seotud eelarvemõjude kohta.

Lisaks arutatakse kahte käibemaksuga seotud teemat: e-raamatutele vähendatud käibemaksumäära kohaldamist (Vabariigi Valitsus kiitis eelnõu kohta seisukohad heaks 2. veebruaril 2017) ning üldist pöördmaksustamist.

 

9. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kaubandusministrite 22. mai 2018. a istungil
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Välisministeerium esitab istungile Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kaubandusministrite 22. mai 2018. a kohtumise kohta.