Sa oled siin

Valitsuse 17.1.2019 istungi kommenteeritud päevakord

16. jaanuar 2019 - 16:12

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, välisminister Sven Mikser, justiitsminister Urmas Reinsalu ning kultuuriminister Indrek Saar.

Lisainfo: Maria Murakas, 52 19572


1. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (757 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: arvamuse andmine

Eelnõu eesmärk on muuta nn tühja kasseti tasu regulatsiooni.

Autoriõiguse seaduse kohaselt võivad füüsilised isikud teha teostest koopiaid isikliku kasutamise otstarbeks. Selle võimaluse eest makstakse õiguste omajatele (autorid, esitajad, fonogrammitootjad) hüvitist. Hüvitise maksmine toimub nn tühja kasseti tasu kogumise kaudu.

Tasu kogutakse isiklikuks reprodutseerimiseks mõeldud salvestusseadmete ja tühjade audio- ning videosalvestuseks mõeldud vahendite eest. Tasu maksjateks on salvestusseadmete ja -kandjate tootjad ja importijad.

Eelnõu kohaselt muudetakse nn tühja kasseti tasu suuruse arvutamise põhimõtteid. Kehtiva õiguse kohaselt on tasu suuruseks salvestusseadmete puhul kolm protsenti kauba väärtusest ja salvestuskandjate puhul kaheksa protsenti kauba väärtusest. Eelnõu kohaselt muutub salvestusseadmete hind euro-põhiseks (2 - 10 eurot salvestusseadme kohta). Salvestuskandjate puhul jääb tasuks kehtiv kaheksa protsenti kauba väärtusest.

Eelnõu kohaselt muudetakse nn tühja kasseti tasu maksmise korra kehtestamise tasandit. Kehtiva õiguse kohaselt kehtestab määruse valitsus, eelnõu kohaselt vastava valdkonna eest vastutav minister. Lisaks saab minister kehtestada konkreetsed salvestusseadmete eest makstavad tasud (vahemikus 2–10 eurot). Seletuskirja kohaselt on uus määrus sarnane kehtiva määrusega, kuid salvestusseadmete ja –kandjate nimekirja on täiendatud. Nt salvestuskandjate loetelu on täiendatud mälukaardi, USB mälupulga, mitteintegreeritud sisemise kõvaketta ning pooljuhtkettaga.

Lisaks sätestatakse, et juriidiliste isikute poolt pakutavatele teenustele ei laiene õigus teha autori nõusolekuta koopiad füüsilise isiku isiklikeks vajadusteks.

Justiitsminister Urmas Reinsalu teeb valitsusele ettepaneku mitte toetada Riigikogu liikmete Tarmo Kruusimäe, Madis Millingu, Priit Sibula ja Hardi Volmeri algatatud eelnõu.

Riigikogu liikmete välja pakutud eelnõus lähtutakse kehtivast korrast, s.t. tasu makstakse salvestusseadmete ja –vahendite pealt. Ennekõike prognoositavuse, ettevõtjate halduskoormuse ja tarbijate huvidega parema arvestamise eesmärgil on justiitsministeeriumi eelistus asendada senine süsteem riigieelarvest rahastamisel põhineva mehhanismiga. Seda põhimõttelist muudatust on valitsus kabinetinõupidamistel arutanud ja otsustatud, et nn tühja kasseti tasu tuleb maksta alates 2020. aastast riigieelarvest.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/36b617cf-d978-4fd0-bd54-a...

2) Arvamuse andmine kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (783 SE) kohta
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: arvamuse andmine

Eelnõuga muudetakse Kaitseväe korralduse seadust ning antakse Kaitseväele täiendavad õigused taustakontrolli ülesande eesmärgipäraseks täitmiseks ja inimallikaluure volituse rakendamiseks. Lisaks nähakse Kaitseväele kaitseväeluure teostamisel uue ülesandena ette koguda ja töödelda teavet Kaitseväe julgeolekuala kaitseks.

Muudatuste eesmärk tervikuna on suurendada kaitseväeluure efektiivsust Kaitseväe julgeoleku tagamisel ja ohtude ennetamisel nii oma personali kui ka koostöösse kaasatavate isikute valikul otseste ja Kaitseväe julgeolekuala ohustavate asjaolude väljaselgitamisel.

Kaitseminister teeb valitsusele ettepaneku toetada Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni 18. detsembril 2018 algatatud seaduseelnõu märkustega.

3) Arvamuse andmine kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (785 SE) kohta
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: arvamuse andmine

Seaduseelnõu algatamine on ajendatud kalurite ettepanekust minna Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel üle nn olümpiapüügilt individuaalkvootidele.

Eelnõu kohaselt saaks iga kalur endale Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lisaks püügivahendite arvule ka püügikvoodi tonnides, mille ulatuses võib ta kala püüda talle kõige sobivamal ajal. Nii on kaluril võimalik püüki reguleerida, arvestades turustamisvõimalusi ning tagades maksimaalse tulu.

Praeguse püügikorralduse juures jääb sügisese püügi hooaeg teatud aastatel lühemaks, kui on kalurite ootus. Seejärel tekib aasta lõpus teatud püügivahenditega püügil seisak.

Keskkonnaministeerium teeb valitsusele ettepaneku Riigikogu liikmete Toomas Pauri, Toomas Väinaste, Peeter Ernitsa, Henn Põlluaasa, Uno Kaskpeiti, Artur Talviku, Mihhail Stalnuhhini, Eevi Paasmäe ja Helmut Hallemaa 19. detsembril 2018 algatatud eelnõu mitte toetada.

Keskkonnaministeeriumi hinnangul ei ole nii põhimõttelisi muudatusi õige teha ilma põhjaliku analüüsita. Samuti toetab Keskkonnaministeerium Maaeluministeeriumi seisukohta ja teeb valitsusele ettepaneku alustada kahe ministeeriumi eestvedamisel Peipsi kalapüügi probleemide analüüsimist tehnilise töörühma tasemel, kus on esindatud ka kõik huvitatud osapooled. Põhiküsimuseks on optimaalse püügikoormuse saavutamine ja kalapüügivõimaluste süsteemi täiustamine.

Arutelu on igal juhul vajalik, kuna ligi pooled püügiõiguse omanikud on avaldanud individuaalkvootidele üleminekule vastuseisu.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/47e82afc-7acb-4eba-89c3-7...

2. „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ 2018. aasta aruanne
Esitaja: kultuuriminister Indrek Saar
Tüüp: aruanne

Riigikogu võttis 12. veebruaril 2014 vastu strateegiadokumendi „Eesti kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ (Kultuur 2020), millega määrati kindlaks Eesti kultuuripoliitika eesmärk, kultuuripoliitika kujundamise ja elluviimise põhimõtted ning valdkondlikud prioriteedid.

Kultuur 2020 on visioonidokument, mis on kultuurivaldkonna otsuste tegemise aluseks aastani 2020.

Aruanne koosneb kahest osast, mille esimeses osas antakse peatükkide kaupa ülevaade kultuuri- ja hariduspoliitika kujundamisest, kultuuri rahvusvahelistumisest ning kultuurikoostööst rahvuskaaslaste ja hõimurahvastega. Aasta nn fookuspeatükis kajastatakse Eesti Vabariik 100 juubeliprogrammi tegevusi. Aruande teises osas tuuakse välja arengud kõigis Kultuur 2020 alavaldkondades.

Möödunud aastal allkirjastatud kultuuritöötajate riikliku palgakokkuleppe kohaselt tõsteti alates 2019. aastast kultuuritöötaja brutotöötasu alammäär 1300 eurole kuus. Lisaks miinimumile suurendas lepe palgafondi seitsme protsendi võrra ka nendel kultuuritöötajatel, kelle töötasu oli miinimumist kõrgemal või kes on tugiteenuseid pakkuvatel ametikohtadel.

Lõppes esimene kunstniku- ja kirjanikupalgaliste kolmeaastane periood. Kultuuri- ministeerium suurendas palgaeelarvet nii, et tulevikus saaks igal aastal palgale võtta 15 kirjanikku ja 15 kunstnikku.

Valmis Arvo Pärdi Keskus, asetati nurgakivi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalile ning avati renoveeritud O. Lutsu kihelkonnakooli muuseum Palamusel. Maarjamäe lossis avas uksed uuenenud ajaloomuuseum. Riigi eelarvestrateegias lepiti kokku investeeringutes Eesti Rahvusraamatukogu uuendamiseks ning Eesti Rahvusringhäälingu telekompleksi rajamiseks.

EV100 juubeliaasta rikkalik kultuuriprogramm haaras suurt publikut nii Eestis kui ka välismaal. Avanes uus majandusliku ning rahvusvahelise mõjuga sündmuste rahastamise meede, mis aitab Eestisse tuua rahvusvahelisi kultuuri- ja spordisündmusi. Eesti, Läti ja Leedu koostöös oli märgiliseks sammuks Balti Kultuurifondi asutamislepingu sõlmimine, mis samuti soodustab rahvusvahelise mõjuga kultuurikoostöö projektide elluviimist.

Hasartmängumaksu seaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu heaks kiitmisega seonduvalt kaotati 2019. aasta algusest Hasartmängumaksu nõukogu. Kultuurivaldkonna raha jaotamine otsustati alanud aastast üle viia Rahvakultuuri Keskusesse.

Kultuuriminister Indrek Saar teeb valitsusele ettepaneku aruanne heaks kiita.

Riigikogule tutvustab minister valminud aruannet 30. jaanuari istungil.

3. Informatsioon peaministri 24. novembri 2016 korralduse nr 130 "Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad" muutmise kohta
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Riigisekretär Taimar Peterkop teeb valitsusele ettepaneku muuta peaministri korraldust ja viia see kooskõlla 1. jaanuaril 2019 jõustunud keskkonnatasude seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega.

Muudatuse kohaselt on SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) asutajaõiguste teostaja edaspidi keskkonnaministeerium. Varem oli selleks rahandusministeerium.

Veel jäetakse korralduse punktist 5 välja teine lause, mille kohaselt on keskkonnaminister keskkonnatasude seaduses nimetatud sihtasutuse nõukogu liige ja nõukogu liikmete kohta ettepaneku tegija. Enne muudatuse tegemist kuulus KIK rahandusministeeriumi valitsemisalasse, kuid peaministri korraldusega oli nimetatud küsimustes keskkonnaministrile antud eraldi pädevus. Kuna KIK kuulub 1. jaanuarist tervikuna keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse, ei ole vaja enam eraldi täpsustada keskkonnaministri pädevusi.

4. Kohtunikuabi ametipalga suurus ja osakonna juhatamise lisatasu
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: määruse eelnõu

Justiitsminister Urmas Reinsalu teeb valitsusele ettepaneku heaks kiita eelnõu, millega suurendatakse kohtunikuabi ametipalka 2000 euroni.

Kehtiva määruse kohaselt on kohtunikuabi ametipalk 1375 eurot ning väljaspool Tartu ja Harju maakonda töötaval kohtunikuabil 1870 eurot.

Muudatus aitab kaasa palgasüsteemi läbipaistvusele ja järelkasvu leidmisele.

Samuti suurendatakse osakonnajuhataja ülesandeid täitva kohtunikuabi ametipalka seniselt 2581,25 eurolt 2700 euroni. Ametipalgad on kehtinud muutumatuna alates 2016. aastast.

Kohtunikuabisid on 2018. aasta novembri seisuga kinnistus-, registri- ja maksekäsuosakonnas ametis 51.

Vahendid muudatuste rakendamiseks alates 1. jaanuarist 2019 on eelarvesse kavandatud.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/07987dbf-0aac-42c2-90ed-c...

5. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras alla hariliku väärtuse võõrandamiseks Alutaguse vallale (Rannapungerja külas neli kinnistut)
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: korralduse eelnõu

Keskkonnaministeerium soovib valitsuselt nõusolekut Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Rannapungerja külas asuva nelja kinnistu võõrandamiseks Alutaguse vallale müügihinnaga 65% vara hariliku väärtusest, mis on 26 000 euro eest.

6. Põhja-Makedoonia Vabariigi ühinemist käsitleva Põhja-Atlandi lepingu protokolli eelnõu heakskiitmine ja volituste andmine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: korralduse eelnõu

Välisminister Sven Mikser teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks protokolli eelnõu, millega Põhja-Makedoonia Vabariik ühineb Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga.

7. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister teeb valitsusele ettepaneku Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.

8. Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute koondaruanne 2017. aasta kohta
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: aruanne

Rahandusminister esitab valitsusele kinnitamiseks riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute koondaruande 2017. aasta kohta.

9. Eesti seisukoht Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse kohta
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Euroopa Komisjon saatis 22. novembril 2018 Eestile kirja, milles on välja toodud info direktiivi (EL 2017/853 - relvade omandamise ja valduse kontroll) mitteõigeaegse ülevõtmise ja ülevõtmise meetmetest teavitamata jätmise kohta.

Eesti vastab komisjonile, et direktiiv on üle võetud osaliselt ning selle täielikuks ülevõtmiseks on ette valmistatud relvaseaduse muudatused, mis on plaanis esitada kooskõlastamisele 2019. aasta esimeses kvartalis.

10. Eesti seisukoht Euroopa Investeerimispanga põhikirja muudatuste kohta
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Euroopa Investeerimispanga (EIB) põhikirja muudatused tulenevad Poola ja Rumeenia soovist suurendada oma märgitud kapitali EIB-s vastavalt 5 386 000 000 euro ja 125 452 381 euro võrra. Kapitali suurendamiseks on vajalik liikmesriikide ühehäälne heakskiit.

Muudatused on vajalikud, kuna EIB põhikiri sätestab kapitali ning direktorite nõukogu ja selle asendusliikmed. Muudatusettepanekute kohaselt suureneb panga kapital olemasolevalt 243 284 154 500 eurolt 248 795 606 881 euroni. Poola, Ungari ja Horvaatia moodustavad omaette valijaskonna ning saavad nimetada ühiselt kolm asendusliiget direktorite nõukogusse.

Kuna Poola, Ungari ja Horvaatia lahkuvad Bulgaaria, Tšehhi, Küprose, Malta, Sloveenia ja Slovakkiaga varem ühiselt moodustatud valijaskonnast, saavad järele jäänud riigid nimetada ühisel kokkuleppel kuus asendusliiget varasema üheksa asemel.

Poola ja Rumeenia märgitud kapitali suurendamine Eesti kohustusi EIB ees ei mõjuta.

Pärast Poola ja Rumeenia kapitali suurenemist pangas muutub Eesti osaluse maht EIB-s 0,085%lt 0,083%-le. Muutus on tingitud EIB kapitali suurenemisest, mis muudab tehniliselt ka Eesti osaluse suurust.

Rahandusminister Toomas Tõniste teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks Eesti seisukohad ning nõustuda EIB direktorite nõukogu 11. detsembri 2018 ettepanekutega muuta panga põhikirja tulenevalt Poola ja Rumeenia soovist märkida seal kapitali ning uue Poolast, Ungarist ja Horvaatiast koosneva valijaskonna moodustamisest ja sellega seotud muudatustest direktorite nõukogu asendusliikmete nimetamisel.

11. Eesti seisukoha täiendamine Euroopa Komisjoni teenuste paketti kuuluva direktiivi eelnõu kohta, millega kehtestatakse teenustega seotud nõuetest teavitamise kord
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

10. jaanuaril 2017 esitas Euroopa Komisjon teenuste paketi, mille eesmärgiks oli hõlbustada teenuste osutamist EL-i siseturul. Komisjoni ettepanekud olid tehtud ühtse turu strateegias kindlaks määratud tegevuskava osana, et saaksime kasutada ühtse turu täielikku potentsiaali ja suurendada ettevõtjate eduvõimalusi uutele turgudele sisenemisel.

Eelmisel aastal jõudsid Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel toimunud läbirääkimised kaheksa liikmesriigi vastuseisu tõttu ummikusse. Eesti poolt takerdunud kõneluste jätkumise toetamiseks soovime täiendada valitsuse seisukohta alternatiivsete lahendustega.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson teeb valitsusele ettepaneku täiendada Eesti seisukohta juhtmõttega, et siduva otsuse tegemise asemel tuleb anda Euroopa Komisjonile õigus anda soovitus, kuidas ettevõtjatele teenuste osutamisel nõuded kehtestada. Seejuures tuleb kindlustada, et eelnõus säilivad muud siseturu paremat toimimist soodustavad komponendid.

12. Eesti seisukohad Euroopa Liidu nõukogu istungitel:
1) Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 21. jaanuari 2019 istungil ja informatsioon Euroopa Liidu piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

21. jaanuaril 2019 toimub Brüsselis Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kohtumine, kus arutatakse desinformatsiooni tegevuskava rakendamise välismõõdet, vaadatakse üle EL-i koostöö Araabia Riikide Liigaga eelolevat välisministrite kohtumist arvestades ning valmistutakse EL-ASEANi välisministrite kohtumiseks.

Lisaks võtab nõukogu vastu järeldused EL-ASEANi koostöö ja Nicaragua kohta.

Välisminister Sven Mikser teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks Eesti seisukohad, millega peame oluliseks väärinfo tegevuskava raamistiku elluviimist ning toetame dialoogi ja koostööd ühiste väljakutsetega tegelemisel nii Araabia Riikide Liiga kui ka ASEANiga.

2) Eesti seisukohad eurorühma 21. jaanuari 2019. a kohtumisel ning Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) 22. jaanuari 2019 istungil
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Eurorühma ja Euroopa Liidu (EL) rahandusministrite kohtumised toimuvad Brüsselis 21.-22. jaanuaril 2019.

Euroala rahandusministrid arutavad Euroopa poolaasta raames koostatud majanduspoliitika soovitusi euroalale. Samuti arutatakse euro rahvusvahelise rolli üle. Laiendatud eurorühmas antakse ülevaade detsembris Euroopa Ülemkogu raames toimunud euroala tippkohtumisest.

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus tutvustab uus EL-i eesistujariik Rumeenia rahandus- ja majandusvaldkonna poolaasta tööprogrammi. Toimub arutelu EL-i investeeringute programmi – InvestEU – ning Euroopa finantsjärelevalve süsteemi üle. Ministrid annavad heakskiidu nõukogu järeldustele Euroopa poolaasta raames, mis puudutavad majanduskasvu analüüsi, majanduse tasakaalustamatusi käsitlevat aruannet ning euroala majanduspoliitika soovitusi.

Rahandusminister Toomas Tõniste teeb valitsusele ettepaneku toetada Euroopa Liidu Nõukogu järeldusi 2019. aasta majanduskasvu analüüsi kohta nõustudes Euroopa Komisjoni majanduskasvu aruandes välja toodud prioriteetidega, milleks on kvaliteetsete investeeringute ja tootlikkust suurendavate reformide elluviimine, makromajandusliku stabiilsuse ning vastutustundliku riigirahanduse tagamine. Eesti peab oluliseks, et kõrge riigivõla- või viivislaenude tasemega riigid nimetatud tasemeid vähendaksid, et tagada majanduse parem vastupanuvõime halbadel aegadel. Nõustume soovitustega euroala majanduspoliitika kohta, kus rõhutatakse lisaks reformide elluviimisele ja jätkusuutliku riigirahanduse tagamisele ka vajadust jätkata tööd ühtse kriisilahendusfondi kaitsemeetmega ning alustada läbirääkimisi ühtse hoiusekindlustus skeemi üle.