Sa oled siin

Valitsuse 17.10.2019 istungi kommenteeritud päevakord

16. oktoober 2019 - 19:10

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10.00. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaministrit asendav siseminister Mart Helme, sotsiaalminister Tanel Kiik ning välisminister Urmas Reinsalu.

Lisainfo: Maria Murakas, tel. 5219572


1. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: seaduse eelnõu

Majandus- ja taristuminister esitab valitsusele heaks kiitmiseks eelnõu, mille eesmärk on lähtudes riigiabi loa menetluses saadud tagasisidest täpsustada laevandussektori ettevõtete tulumaksu erirežiimi ja viia see kooskõlla Euroopa Liidu riigiabi reeglitega.

Tulumaksu erirežiim loodi Riigikogus tänavu 13. veebruaril vastu võetud seadusega, mille jõustumine sõltub Euroopa Komisjonilt saadavast riigiabi loast. Seadusega kehtestati laevandusettevõtetele kaupade või reisijale rahvusvahelisest meritsi veost saadud tulu kohta laeva tonnaažist, mitte dividendidest sõltuv alternatiivne maksustamise kord ning erisused laevapere liikmetele makstava tasu maksustamisel.

Maksuerirežiimi põhitingimusi eelnõuga ei muudeta, täpsustatakse vaid üksiktingimusi. Sätestatakse üheselt rahvusvahelise meritsi veo abikõlbulikud põhitegevused, lisategevused ja muud tegevused, millest saadava tulu osas on lubatud soodsamat tonnaažipõhist tulumaksurežiimi kasutada. Lisategevustest saadava tulu puhul saab tonnaažipõhist tulumaksurežiimi kasutada üksnes tingimusel, et saadav tulu ei tohi ületada 50 % kaupade või reisijate rahvusvahelise veo tuludest. Näiteks kajuti tasu eest kasutusse andmine on põhitegevus, kuid kauba müüjale või teenuse osutajale laevas asuva ruumi üürile andmine on lisategevus.

Samuti sätestatakse reegel olukorraks, kui laev teeb reise nii Eestis kui välisriikides. Kui Eesti sadamate külastatavus jääb alla 50% ehkki peamiselt teeb laev rahvusvahelisi sõite, on tonnaažikorda lubatud rakendada. Lisaks täpsustatakse, et kontserni puhul ei saa kasutada tonnaažipõhist tulumaksurežiimi üksnes ühe äriühingu, vaid kogu kontserni kuuluvate tingimustele vastavate äriühingute suhtes.

Füüsiline isik, kelle tulu maksustatakse fikseeritud maksubaasi alusel, ei saa eelnõu järgi edaspidi kasutada ühtegi seadusega tavarežiimil lubatud tulust mahaarvamise võimalust.

Varem kehtinud seaduse järgi võis laevapere liige maha arvata näiteks pensionifondi osakute soetamise kulud. Piirang kohaldub üksnes sellele tulule, mis teenitakse laevapere liikmena.

Seadus on kavandatud jõustuma 2020. aasta 1. juulil, pärast riigiabi loa saamist.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/95c799cc-5c29-41d6-8b4f-0...

2. Välismaalaste seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: seaduse eelnõu

Siseminister esitab valitsusele ettepaneku muuta välismaalaste seadust, rahvastikuregistri seadust ja tervishoiuteenuste korraldamise seadust.

Eelnõu eesmärk on ajakohastada välismaalaste Eestis elamist, töötamist ja õppimist puudutavat regulatsiooni.

Eelnõu kohaselt muudetakse siin elavatele välismaalastele töötamise reeglid paindlikumaks ning lihtsustatakse välismaalaste liikumist Eesti tööturul. Muudatustega võimaldatakse töötada lühiajaliselt mitme tööandja juures ühel ja samal ajal ning vahetada ametikohta sama tööandja juures. Samuti lubatakse edaspidi vahetada elamisloa kehtivusaja jooksul tööandjat ilma uut elamisluba taotlemata.

Paindlike reeglite tasakaalustamiseks tõhustatakse meetmeid nende väärkasutuse vältimiseks. Näiteks tööandja, kes välismaalase Eestisse lühiajaliselt tööle kutsub, peab tema eest vastutama. Ka vajadusel isiku sunniga välja saatmise puhul peab väljasaatmise kulud katma tööandja.

Teise olulise muudatusena luuakse eelnõuga võimalus viisa taotlemiseks kaugtöö eesmärgil. Välismaalasele võib anda viisa kaugtöö tegemiseks asukohast sõltumatu töötajana, kui tema põhitegevuseks Eestis on kaugtöö tegemine välisriigis asuva ettevõtte, tööandja või klientide heaks. Viisa võib olla nii lühi- kui pikaajaline.

Veel tagatakse eelnõuga Eestis ajutiselt viibivatele välismaalastele parem ligipääs avalikele teenustele. Selleks võimaldatakse neil välismaalastel, kellel on õigus viibida Eestis rohkem kui kuus kuud järjest, registreerida oma elukoht Eesti rahvastikuregistris. Registreeritud elukoht annab välismaalasele õiguse kasutada näiteks ühistransporti tasuta aga annab ka õiguse laps elukohajärgsesse lasteaia või kooli õpilaste nimekirja registreerida. Samuti saavad need välismaalastel registreerida end perearsti nimistusse ja saada seega ka perearsti teenust.

Enamik muudatusi on planeeritud jõustuma 1. juulil 2020. Ajutiselt Eestis viibiva välismaalase elukoha rahvastikuregistris registreerimise õigust ja perearsti nimistusse registreerimise õigust puudutavad muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2022. aastal.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/25957352-1d2b-4bc3-a776-1...

3. Tartu Ülikooli seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: seaduse eelnõu

Sotsiaalminister esitab valitsusele heakskiitmiseks Tartu Ülikooli seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle eesmärk on luua õiguslikud alused alates 2020. aastast arst-residentide tööjõukulu hüvitamiseks haigekassa eelarvest.

Eelnõu kohaselt rahastatakse residentuuri korraldamise, teoreetilise koolituse ja residentuuri baasasutuse korralduskulusid riigieelarvest. Arst-residendi tööjõukulud hüvitab edaspidi haigekassa. Seni on kõik residentuuri kulud rahastatud riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu.

Põhimõttelise otsuse arst-residendi tööjõukulude hüvitamiseks alates 1. jaanuarist 2020 haigekassa kaudu tegi Vabariigi Valitsus juba 21. septembri 2017 istungil. Siis vaadati üle ka haigekassa tulubaasi laiendamise võimalused. Valitsus otsustas etapiviisiliselt viia osa riigieelarvest rahastatavaid teenuseid haigekassasse, et vähendada rahastamise killustatust ja seeläbi suurendada tervishoiusüsteemi tõhusust. Näiteks otsustati 2018. aastal anda riigieelarvest rahastatavatest teenustest haigekassale üle hambaravi toetuse, kiirabiteenuse osutamise, meremeeste ööpäevaringse eesti- ja ingliskeelse meditsiinilise kaugkonsultatsiooni tagamise, täiendava ravimihüvitise ja perearstide asendustasude rahastamise kohustus.

2019. aastast otsustati haigekassa kaudu rahastada HIVi ravimeid, immuunpreparaate, ravikindlustamata isikute vältimatut abi, tuberkuloosiravimeid ning antidoote. Asjakohased seadusemuudatused on Riigikogu ka vastu võtnud. Eelnõuga kavandatud muudatused jäid tookord tegemata, sest vajasid nii haigekassa kui tervishoiuteenuse osutajatega läbirääkimist.

Kavandatud muudatused puudutavad eeskätt haigekassat, kes hakkab sotsiaalministeeriumi asemel hüvitama Tartu Ülikoolile arst-residentide tööjõukulu. 2020. aastal on selleks kavandatud 18 miljonit eurot. Samuti puudutab eelnõu Tartu Ülikooli, kellele lisandub Sotsiaalministeeriumi kõrval täiendav residentuuritellimust rahastav lepingupartner -haigekassa.

Uus rahastamise kord rakendub 1. jaanuaril 2020.

4. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: seaduse eelnõu

Sotsiaalminister teeb ettepaneku seadusemuudatuseks, mille eesmärk on luua võimalused Tervise Arengu Instituudi (TAI) juures tegutseva riikliku narkomaaniaraviregistri (NARIS) andmete omavaheliseks seostamiseks. Eesmärk on registrite (rahvastikuregister, tuberkuloosiregister, nakkushaiguste infosüsteem ja surma põhjuste register) omavaheline sidumine. Muudatused annavad võimaluse tagada andmete korrektsus ning võimalus neid isikustamise kaudu omavahel seostada. See omakorda tagab tõhusama ravi ja kiirema suhtluse arsti ja patsiendi vahel. Korrastatud ja omavahel seotud registriandmed võimaldavad saada ka tervikpildi haiguse levikust Eestis ning saada adekvaatset statistikat teenuse mahtude prognoosimisel.

Praegu sisestatakse andmed NARISesse selliselt, et patsiendi isikut ei ole võimalik tuvastada. Selleks kodeeritakse narkomaaniaravi alustamisel ja lõpetamisel patsiendi isikukood unikaalse NARIS-e koodiga, mis seotakse konkreetse ravijuhu andmetega (st andmed ei ole andmekogus isikustatud). Teenuse osutaja jaoks on patsient alati isikustatud ravijuhu alguses ka juba praegu, kuid NARIS-es need andmed ei kajastu.

Edaspidi hakatakse NARIS-sse andmeid sisestama iga narkomaaniaravi juhtumi kohta isikustatult. Teiste registrite puhul tehakse seda juba praegu. Näiteks sisestatakse patsiendi andmed isikustatult tuberkuloosiregistrisse. Eelnõuga kavandatud muudatuste tõttu tõstetakse NARIS-e turvaklassi ja nähakse ette juhud, millal on õigus teistele isikutele andmeid väljastada.

Muudatus ei puuduta narkomaaniaravi pakkuvaid teenuse osutajaid. Kuna NARISe teatistele lisanduvad täiendavad andmeväljad, mis sisaldavad isikuandmeid, võib muutuda vaid Tervise Arengu Instituudi töötajate töökorraldus.

Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuar 2020.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/710adc1e-ef9d-4919-a974-8...

5. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Tallinna linnale (Pikaliiva tänav T2, Lammi tänav T1 ja Tuukri tänav T4 kinnistud)
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: korralduse eelnõu

Keskkonnaminister soovib valitsuselt nõusolekut  Tallinna linnale tasuta võõrandada Pikaliiva tänav T2, Lammi tänav T1 ja Tuukri tänav T4 kinnistud tee rajamiseks.

6. Eesti kodakondsuse andmine
1) Eesti kodakondsuse andmine (9 isikut)

Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb valitsusele ettepaneku anda Eesti kodakondsus üheksale taotlejale, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud tingimused ning nende suhtes puuduvad seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.

Kodakondsuse taotlejatest kaks on Ukraina ja seitse Venemaa Föderatsiooni kodanikud.

2) Eesti kodakondsuse andmine (9 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb valitsusele ettepaneku anda Eesti kodakondsus üheksale taotlejale, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud tingimused ning nende suhtes puuduvad seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.

Kõik kodakondsuse taotlejad on määratlemata kodakondsusega.

3) Eesti kodakondsuse andmine (10 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb valitsusele ettepaneku anda Eesti kodakondsus kümnele taotlejale, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud tingimused ning nende suhtes puuduvad seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.

Kodakondsuse taotlejatest üheksa on määratlemata kodakondsusega ning üks on Ukraina kodanik.

4) Eesti kodakondsuse andmine (10 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb valitsusele ettepaneku anda Eesti kodakondsus kümnele taotlejale, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud tingimused ning nende suhtes puuduvad seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.

Kodakondsuse taotlejatest kaheksa on määratlemata kodakondsusega ning kaks on Venemaa Föderatsiooni kodanik.

5) Eesti kodakondsuse andmine (10 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb valitsusele ettepaneku anda Eesti kodakondsus kümnele taotlejale, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud tingimused ning nende suhtes puuduvad seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.

Kõik taotlejatest on määratlemata kodakondsusega.

6) Eesti kodakondsuse andmine (9 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb valitsusele ettepaneku anda Eesti kodakondsus üheksale taotlejale, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud tingimused ning nende suhtes puuduvad seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.

Kodakondsuse taotlejatest üks on Afganistani Islamivabariigi kodanik, üks on Valgevene Vabariigi kodanik, kaks on Ukraina kodanikud ja viis on Venemaa Föderatsiooni kodanikud.

7) Eesti kodakondsuse andmine (9 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb valitsusele ettepaneku anda Eesti kodakondsus üheksale taotlejale, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud tingimused ning nende suhtes puuduvad seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.

Kodakondsuse taotlejatest üks on India Vabariigi kodanik, üks Valgevene Vabariigi kodanik, üks Ukraina kodanik ja kuus Venemaa Föderatsiooni kodanikku.

7. Eesti Vabariigi valitsuse ja Guernsey vahelise tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: korralduse eelnõu

Välisminister teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks Eesti Vabariigi ja Guernsey vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidmise ja maksupettuste tõkestamise lepingu eelnõu. Lisaks antakse eelnõuga volitus Eesti Vabariigi erakorralisele ja täievolilisele suursaadikule Suurbritannias ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis lepingule Eesti nimel alla kirjutada.

Guernsey on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi sõltlasterritoorium, mis ei ole iseseisev rahvusvahelise õiguse subjekt, kuid ta võib sõlmida rahvusvahelisi lepinguid enda nimel, ent üksnes Ühendkuningriigi valitsuse loal.

Topeltmaksustamise vältimise lepingu eesmärgiks on soodustada investeeringuid Eesti ja Guernsey vahel. Leping annab investoritele võrreldes riigisisese õigusaktiga suurema õiguskindluse lepinguga reguleeritud maksusüsteemi elementide suhtes. Eesmärgi saavutamiseks piirab Eesti ja Guernsey vaheline topeltmaksustamise vältimise leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimalused topeltmaksustamiseks. Lepinguga luuakse ka vastastikune teabevahetamise kohustus, mis loob lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.

Eestil on sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingud 59 riigiga.

8. Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemi paigutuse kokkuleppe eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: korralduse eelnõu

1999. aastal loodi kolme Balti riigi integreeritud õhuseirevõrk BALTNET eesmärgiga korraldada teabevahetust Eesti, Leedu ja Läti riigisiseste õhuseiresüsteemide vahel.

Uue riikidevahelise lepinguga nähakse ette, et keskse juhtimis- ja teavituskeskuse asemel hakkab Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemide rakendamine õhuruumi puutumatuse tagamiseks toimuma läbi riiklike juhtimis- ja teavituskeskuste, mis suudavad üksteist vajadusel asendada.

Muudatus võimaldab alustada riiklike juhtimis- ja teavituskeskuste ettevalmistamist kriisi- ja konfliktiolukordadeks ning muuta Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemi paigutuse tugevamaks.

Kokkulepe tuleb Riigikogus ratifitseerida, kuna selle jõustumisega kaotab kehtivuse Riigikogus 24. oktoobril 2007. aastal ratifitseeritud kokkulepe Eesti, Läti ja Leedu valitsuste vahel.

Välislepingu allkirjastamine on planeeritud Balti riikide kaitseministrite poolt tänavu 24. oktoobril Brüsselis.

9. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister teeb valitsusele ettepaneku Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.

10. Euroopa prokuröri kandidaadi esitamine
Esitaja: justiitsminister Raivo Aeg
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Justiitsminister teeb valitsusele ettepaneku esitada Euroopa Prokuratuuri (EPPO) valikukomisjonile Eesti riigi poolt kolmas Euroopa prokuröri kandidaat.

Valitsus otsustas esitada kolm Euroopa prokuröri kandidaati tänavu 27. juuni  istungil. Valikukomisjon, mis hindab liikmesriigi esitatud kandidaate ja viib nendega läbi intervjuud, lükkas ühe Eesti esitatud kandidaadi kandidatuuri tagasi. Kuna reeglid näevad ette, et valik tehakse kolme kandidaadi hulgast, peab Eesti esitama uue kandidaadi.

Lõpliku valiku, kes kolmest kandidaadist saab Euroopa prokuröriks, teeb Euroopa Liidu nõukogu. Euroopa prokuröri ametiaeg on kuus aastat.

EPPO loomise eesmärk on tagada Euroopa Liidu finantshuve kahjustavate kuritegude tõhusam menetlus. EPPO loodi 2017. aastal ja sellealases koostöös osaleb 22 liikmesriiki.

EPPO uurib näiteks EL-i toetustega seotud kelmusi, keerulisi piiriüleseid käibemaksupettusi, EL-i eelarvet kahjustavaid korruptsioonikuritegusid jms.

11. Eesti lähteseisukohad Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika vahendite planeerimiseks aastatel 2021-2027
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Rahandusminister esitab valitsusele heaks kiitmiseks Eesti seisukohad, millest lähtudes tuleks planeerida Euroopa Liidu struktuurivahendeid järgmisel, 2021–2027 eelarveperioodil. Üheks muudatuseks võrreldes senise eelarveperioodiga on vahendite kavandamine riigi pikaajalisele strateegiale „Eesti 2035“ tuginedes.

Ühtekuuluvuspoliitika ehk struktuurifondide vahendite kasutamist on kavas planeerida praegu koostatavas pikaajalises strateegias „Eesti 2035“ määratletavate arenguvajaduste, sihtide ja reformide põhjal.

Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt eraldataks Eestile 2021–2027 perioodiks ühtekuuluvuspoliitika vahendeid kolm miljardit eurot. Valitsuse seisukohtade järgi peaks Eestile eraldatud toetuste maht vähenema sujuvamalt kui Euroopa Komisjoni ettepanekus. Lõplikud kokkulepped ning eraldatavad summad selguvad Euroopa Parlamendi ja kõigi liikmesriikide peetavatel läbirääkimistel. ELi uue eelarveraamistiku vastuvõtmiseks on vaja Euroopa Parlamendi ja kõigi liikmesriikide üksmeelset toetust.

Ühtekuuluvuspoliitika vahendite planeerimise alusena kasutatav arengustrateegia „Eesti 2035“ on riigi pikaajaline kõikehõlmav strateegia. Võttes arvesse „Eesti 2035“ strateegiat ning mitteametlikke eelläbirääkimisi Euroopa Komisjoniga, valmib 2019. aasta lõpuks rakenduskava eelnõu kavandatud sihtide ja nende saavutamiseks EL toetusega kavandatavate tegevuste kohta koos täpsema rahastamiskavaga. See esitatakse pärast riigisisest kooskõlastamist ja avalikke konsultatsioone valitsusele heakskiitmiseks aprillis 2020.

Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on struktuurivahenditega vähendada majanduslikke, sotsiaalseid ja territoriaalseid erisusi liikmesriikide piirkondade vahel. ELiga ühinemisest saadik on ühtekuuluvuspoliitika olnud Eestile oluline.

Praeguseks eelarve perioodiks (2014–2020) on Eestile ette nähtud struktuurivahendeid kokku 3,5 miljardit eurot, mis jagunevad Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Sotsiaalfondi vahel. Eesti majanduse arenguga seoses eraldatavate vahendite hulk järgmisel eelarveperioodil väheneb, kuid Eesti saab ka edaspidi ELi eelarvest rohkem toetusi, kui sinna maksab.

Eesti arengut toetatakse ELiga ühinemisest alates kuni käimasoleva eelarveperioodi 2014–2020 lõpuks kokku 7,2 miljardit euro jagu struktuurivahenditega. Tegu on Eesti jaoks ühe olulisema ELi eelarvest rahastatava poliitikaga ning investeeringute allikaga, mille toel uuendatakse muu hulgas Eesti koolivõrku, tervishoiu, turismi ja veemajanduse taristut, rajatakse transpordiühendusi, toetatakse ettevõtlust, innovatsiooni ja teadust.

12. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni kohta, mis käsitleb kasutuselt kõrvaldatud sõidukite direktiivi toimivust
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Euroopa Komisjon algatas tänavu 6. augustil avaliku konsultatsiooni kasutuselt kõrvaldatud sõidukite direktiivi kohta (direktiivi 2000/53/EÜ). Avaliku konsultatsiooni eesmärk on hinnata direktiivi toimivust 2020. aasta lõpuks. Erilist tähelepanu pööratakse selle rakendamise praktikale, sihtarvude saavutamise võimalikkusele ja probleemile, mis on seotud kasutuselt kõrvaldatud sõidukitega, mille asukoht ei ole teada.

Avalik konsultatsioon on suunatud kõikidele Euroopa Liidu kodanikele, avalikule sektorile ning huvigruppidele ja organisatsioonidele, kes on seotud kasutuselt kõrvaldatud sõidukitega.

Eesti rõhutab oma seisukohtades, et direktiiv peaks lubama kasutuselt kõrvaldatud sõidukeid registrist  teatud juhtudel kustutada ka ilma lammutustõendita; et sõidukite käitlemine peab toimuma selleks ettenähtud lammutuskodades ning et käitlemine oleks tänu lammutuskodades ette nähtud miinimumnõuetele võimalikult keskkonnahoidlik.

Lisaks tuuakse seisukohtades suurema ja üldisema murena välja, et kasvav surve sõidukipargi keskkonnasõbralikumaks muutmiseks toob kaasa kõrge CO2-heitmega sõidukite suurema liikumise Euroopa Liidu jõukamatest piirkondadest vähem arenenud piirkondadesse. See võib avaldada negatiivset mõju vastavate riikide transpordisektori kasvuhoonegaaside heitele.  Ka langeb teatud regioonidele (sh Eestile)  seetõttu koormus Euroopa Liidust pärit vanade sõidukite käitlemisel ja sellest tulenevate keskkonnakahjudega tegelemisel. Eesti palub Euroopa Komisjonil analüüsida, kuidas neid probleeme ennetada ja leevendada.

Vastust konsultatsioonile oodatakse hiljemalt 29. oktoobriks 2019.

13. Eesti seisukohad EL-i tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) 24. oktoobri 2019 istungil
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Sotsiaalminister esitab valitsusele heaks kiitmiseks Eesti seisukohad EL-i tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) 24. oktoobri 2019 istungiks.

Sotsiaal- ja tööministrite kohtumisel toimub kaks poliitilist arutelu. Esimene käsitleb võrdse kohtlemise edendamist ja otsustusprotsessi tõhusamaks muutmise võimalusi Euroopa Liidus ning teine oskuste ja tööturu vajaduste sobitamist muutuvas töömaailmas.

Lisaks võetakse vastu heaolumajanduse järeldused ning ILO (International Labour Organization - rahvusvaheline tööorganisatsioon) 100. aastapäevale pühendatud tulevikutöö järeldused. Lisaks kiidetakse heaks tööhõivekomitee ja sotsiaalkaitsekomitee põhisõnumid.

Eesti peab oma seisukohtades oluliseks võrdse kohtlemise põhimõtte läbivat arvestamist kõigis Euroopa Liidu poliitikavaldkondades. Selleks on vaja diskrimineerimisvastast kaitset laiendada Euroopa Liidu tasandil kõigil alustel ühesuguselt ka haridusele ja sotsiaalkaitsele juurdepääsu tagamisel ning avalike kaupade ja teenuste kättesaadavuse tagamisel. Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustusprotsessile üleminek eeldab põhjalikumat analüüsi.

Võimalik Euroopa Liidu tasandi regulatsiooni edasiarendamine peab pakkuma piisava diskrimineerimisvastase kaitse kõigis eluvaldkondades, samas arvestama kõikide inimeste õiguste ja vabadustega, iga liikmesriigi kultuurilise eripära ja ühiskondlike suundumustega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelisel tasandil toimunud muutustega.