Sa oled siin

Valitsuse 17.10.2000 istungi info ja päevakord

17. oktoober 2000 - 0:00

VABARIIGI VALITSUSE ISTUNGI PÄEVAKORD

 

Algus kell 10.00, Stenbocki majas 17. oktoobril 2000

 

Kommentaarid valitsuse istungi materjalide kohta on mõeldud taustinformatsiooniks ajakirjanikele või inimestele, kelle töö on seotud ajakirjandusega. Meie poolt ette valmistatud ülevaate kasutamisel tuleb arvestada, et valitsuse istungi käigus võib valitsus jõuda otsusteni, mis erinevad istungile esitatud materjalidest. Seepärast palume enne valitsuse istungi lõppu avaldada käesolevaid materjale arvestusega, et need pole lõplikud.

 

1. Riigi Teataja seaduse ja Andmekogude seaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitajad: justiitsminister Märt Rask

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks seaduseelnõu, mille kohaselt muutuvad õigusaktide terviktekstid interneti vahendusel tasuta kättesaadavaks. Kavandatud muudatused annavad igaühele tasuta võimaluse saada igal ajahetkel täpne ülevaade kehtivatest seadustest, valitsuse määrustest ja korraldustest. Ametlik internetiversioon omab võrdset jõudu paberkandjal avaldatud tekstidega. Õigusaktide tekstid avaldatakse edaspidi terviklikul kujul. Seni avaldatakse õigusaktidesse tehtud muudatused iseseisvalt. Õigusaktide elektroonse registri pidaja leitakse avaliku konkursi korras.

 

2. Seisukoha andmine

1) Seisukoha andmine Riigikogu otsuse Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eelnõu (538 OE) kohta

Esitajad: majandusminister Mihkel Pärnoja

2) Seisukoha andmine Käibemaksuseaduse paragrahvi 13 muutmise seaduse eelnõu (539 SE) kohta

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

3) Seisukoha andmine Kütuseaktsiisi seaduse lisa muutmise seaduse eelnõu (540 SE) kohta

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

4) Seisukoha andmine Riigikogu otsuse AS Narva Elektrijaamad erastamiskavast eelnõu (521 OE) kohta

Esitajad: majandusminister Mihkel Pärnoja

5) Seisukoha andmine Riigikogu otsuse AS Narva Elektrijaamad erastamise küsimuse rahvahääletusele panemisest eelnõu (522 OE) kohta

Esitajad: majandusminister Mihkel Pärnoja

6) Seisukoha andmine Riigikogu otsuse AS Eesti Raudtee erastamiskavast eelnõu (523 OE) kohta

Esitajad: teede- ja sideminister Toivo Jürgenson

3. Proovide võtmise ja analüüsimise meetodid aflatoksiinide sisalduse määramiseks toidutoormes ja toidus

Esitajad: põllumajandusminister Ivari Padar

Tüüp: määruse eelnõu

K: Määrusega kehtestatakse proovide võtmise ja analüüsimise meetodid aflatoksiinide sisalduse määramiseks toidutoormes ja toidus. Aflatoksiinid on teatud hallitusseente tekitatud mürgised ühendid, mida esineb sagedamini pähklites, nisus, odras, riisis, kakao- ja kohviubades, õlitaimede seemnetes ning aed- ja puuviljades. Aflatoksiinid on inimese tervisele ohtlikud ja kuuluvad I klassi kantserogeenide hulka, mille toimel võib immuunsüsteem nõrgeneda, tekkida maksakahjustus või suureneda vähki haigestumise tõenäosus. Aflatoksiinid on saasteained, millede piirnorm on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.01.2000.a määrusega nr 14 Toidus lubatud saasteainete loetelu ja piirnormide toidugruppide kaupa kehtestamine.

 

4. Taimekaitsevahendi registreerimistaotluse ning selle lisade sisu- ja vorminõuded, registrisse kandmise kord ning esitatud andmete hindamise põhimõtted

Esitajad: põllumajandusminister Ivari Padar

Tüüp: määruse eelnõu

K: Taimekaitseseadusega kehtestatud korra kohaselt tohib Eestisse importida ning siin turustada ja kasutada ainult registrisse kantud taimekaitsevahendeid. Taimekaitsevahendi registrisse kandmiseks on taimekaitsevahendi tootja või tema poolt volitatud isik kohustatud esitama taotluse imporditava või turustatava taimekaitsevahendi registreerimiseks. Käesolev määrus sätestab registreerimistaotluse ning selle lisade sisu- ja vorminõuded ning taimekaitsevahendi registrisse kandmise korra. Samuti sätestab määrus registreerimistaotluse andmete hindamise üld- ja eripõhimõtted ning esitatud andmete hindamise alusel otsuse vastuvõtmise põhimõtted. Taimekaitsevahendid on ette nähtud kultuurtaimede kaitsmiseks taimehaiguste ja -kahjurite eest ning umbrohtude tõrjeks. Sel eesmärgil viiakse keskkonda aineid, mis, eriti juhul, kui rikutakse kasutusjuhendit ning -tingimusi, võivad kujutada suurt ohtu inimese tervisele ja keskkonnale. Samal ajal ei ole mõeldav täielikult loobuda taimekaitsevahendite kasutamisest, mis tooks endaga kaasa taimekasvatussaaduste toodagu vähenemise ning saagi kvaliteedi halvenemise. Seepärast on vajalik enne taimekaitsevahendi turule lubamist hinnata igakülgselt riski, mida teatud taimekaitsevahendi kasutamine võib endaga kaasa tuua. Taimekaitsevahendi tootja korraldab taimekaitsevahendi loomise käigus sellele väga põhjalikud toksikoloogilised, ökotoksikoloogilised, efektiivsuse uuringud ning terve rea teisi katseid, et välja selgitada loodava toote kõiki omadusi. Taimetoodangu Inspektsioon on pädev riigiasutus, kelle ülesandeks on hinnata registreerimiseks esitatud taimekaitsevahendi katsetulemusi, nõuda vajadusel lisakatseid, kui mingi taimekaitsevahendi omadus ei ole selgelt kajastatud, ning leida kompromiss loodetava kasu ning taimekaitsevahendi ohtlikkuse vahel. Taimekaitsevahendeid registreerib Taimetoodangu Inspektsioon kui taimekaitsevahendite registri volitatud töötleja. Spetsialistid hindavad esitatud registreerimistaotluse ning selle lisade terviklikkust ning seal esitatud andmete piisavust taimekaitsevahendi omaduste hindamiseks. Hinnatakse ka taimekaitsevahendite keskkonnaohtlikkust ja viiakse läbi efektiivsuskatseid. Järelevalvet käesoleva määruse üle teostab Taimetoodangu Inspektsioon.

 

5. Raudtee-ehituse ehitusjärelevalve teostamise kord ja ehitamise dokumenteerimise nõuded

Esitajad: teede- ja sideminister Toivo Jürgenson

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks määruse, millega kehtestatakse raudtee-ehituse ehitusjärelevalve teostamise kord ja ehitamise dokumenteerimise nõuded. Määrusega tehakse ettepanek sätestada regulatsioon raudtee-ehituse riikliku ehitusjärelevalve korraldamisel. Nimetatud riiklikku järelevalvet hakkab teostama Raudteeamet. Osa raudtee-ehituse järelevalve toiminguid annab Raudteeamet üle litsenseeritud järelevalveinsenerile. Määruse koostamisel on järgitud Euroopa Liidu direktiivi 89/106/EMÜ nõudeid. Määruse rakendamine ei too kaasa Raudteeameti koosseisu suurenemist ega sellest tulenevaid lisakulutusi. Raudteeseaduse kohaselt kannab ehitusjärelevalvega seotud kulud raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja.

 

6. Maastikukaitsealade kaitse-eeskirjad

1) Luhasoo maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Esitajad: keskkonnaminister Heiki Kranich

K: Kaitstavate loodusobjektide seaduse alusel kiidab valitsus heaks määruse, millega kehtestatakse Luhasoo maastikukaitseala kaitse-eeskiri. Maastikukaitseala asub Võru maakonnas Rõuge vallas ligikaudse pindalaga 800 ha. Määruses nimetatakse Luhasoo maastikukaitseala valitsejaks Võrumaa keskkonnateenistus. Maastikukaitseala põhieesmärk on Lõuna-Eestile iseloomuliku ja looduslikuna säilinud Luhasoo soo kaitse.

 

2) Kirikumäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Esitajad: keskkonnaminister Heiki Kranich

K: Kaitstavate loodusobjektide seaduse alusel kiidab valitsus heaks määruse, millega kehtestatakse Kirikumäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri. Maastikukaitseala asub Võru maakonnas Misso ja Vastseliina valdades ligikaudse pindalaga 362 ha. Määruses nimetatakse Kirikumäe maastikukaitseala valitsejaks Võrumaa keskkonnateenistus. Maastikukaitseala põhieesmärk on seletuskirja kohaselt haruldusterikaste järvede, rabakoosluste ja liigestatud reljeefiga maastike ning kaitsealuste liikide elupaiga kaitse.

 

3) Verijärve maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Esitajad: keskkonnaminister Heiki Kranich

K: Kaitstavate loodusobjektide seaduse alusel kiidab valitsus heaks määruse, millega kehtestatakse Verijärve maastikukaitseala kaitse-eeskiri. Maastikukaitseala asub Võru maakonnas Võru vallas ligikaudse pindalaga 70 ha. Määruses tehakse ettepanek nimetada Verijärve maastikukaitseala valitsejaks Võrumaa keskkonnateenistus. Maastikukaitseala on moodustatud Verijärve ja seda ümbritseva puhkeala kaitseks. Vastavalt seletuskirjale on ala oma mitmekesise looduse ja linnalähedase asukoha tõttu väärtuslik ka loodusõppe seisukohalt.

 

7. Vabariigi Valitsuse 18. juuli 1996. a määruse nr 191 Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine muutmine

Esitajad: keskkonnaminister Heiki Kranich

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus muudab oma varasemat määrust, millega oli kinnitatud avalikult kasutatavate veekogude nimekiri. Määruse muutmise tingis asjaolu, et juurde on tekkinud uusi tehisjärvi, mida kasutatakse puhkeotstarbeks ning on täpsustunud seisukohad mõnede seni vee-elustiku kaitseks nimekirjast välja jäänud järvede kasutamise osas, samuti on piiratud mõnedel jõelõikudel nende avalikku kasutamist ja tehtud redaktsioonilisi täpsustusi. Eelnõus on seoses järvede äärsete maade erastamisega tehtud ettepanek arvata välja avalikult kasutatavate järvede nimekirjast 17 umbjärve.

 

8. Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 1999. a määruse nr 328 Kauba sisseveol tolliformaalsuste läbiviimise korra kinnitamine muutmine

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus muudab oma varasemat määrust, mille rakendamine toob kaasa kaupade sisseveo korra lihtsustumise ja tolliformaalsuste läbiviimise kiirenemise. Määruse sisus tehakse järgmised muudatused: muuta tolliformaalsused kiiremaks, sätestades nõude sisenemisdeklaratsiooni esitajale märkida sellele ise eelnevalt kõik sisseveetavad kaubad; uue võimalusena on tolliprotseduuri või muu to11ikäitlusviisi kohaldamine piiraja jooksul kaupa tolliterminaa1i paigutamata. Muudatus võimaldab kiirendada kauba liikumist piirilt kauba saajani. Lisatakse uus võimalus väikesaadetiste sisseveoks lihtsustatud korras. Väikesaadetiseks loetakse kaupa, mille tolliväärtus on kuni 50 000 krooni ja mis toimetatakse tol1iterritooriumile maantee-. õhu- või mereteed mööda. Väikesaadetise lihtsustatud korras tolliterritooriumile toimetamisel esitab isik tollile ülddeklaratsiooni asendava dokumendina kaubaarve või muu kauba väärtust tõendava dokumendi. Tolliformaalsuste läbiviimise ajaks jäetakse väikesaadetis tollipunkti hoiule.

 

9. Eesti Vabariigi valitsuse ning Norra Kuningriigi, Rootsi Kuningriigi ja Taani Kuningriigi valitsuste vahel sõlmitud lennuühenduse lepingute muutmise eelnõu heakskiitmine

Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves, teede- ja sideminister Toivo Jürgenson

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Välissuhtlemisseaduse alusel kiidab valitsus heaks korralduse Eesti Vabariigi valitsuse ning Norra Kuningriigi, Rootsi Kuningriigi ja Taani Kuningriigi valitsuste vahel sõlmitud lennuühenduse lepingute muutmise. Eesti Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Norra Kuningriigi ja Taani Kuningriigi lennundusvõimude koostööna valminud eelnõu on välja töötatud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO, mille liikmestaatuse on nimetatud riigid omandanud ühinemisel 7. detsembri 1944.a Chicago Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Konventsiooniga) resolutsioonide ja soovituste kohaselt vastastikuse lennuliikluse edendamiseks. Samuti sisaldab lennuühenduse lepingute muutmise eelnõu Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi (ECAC) poolt välja töötatud uudse redaktsiooniga lennuohutusklauslit.

 

10. Eesti Vabariigi valitsuse ja Brasiilia Föderatiivse Vabariigi valitsuse vahelise turismialase koostöö kokkuleppe eelnõu heakskiitmine

Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab Eesti Vabariigi valitsuse ja Brasiilia Föderatiivse Vabariigi valitsuse vahelise turismialase koostöö kokkuleppe eelnõu heakskiitmise. Kokkuleppega on kavas kahe riigi vahel luua alus turismialasele koostööle ning edendada ja süvendada suhteid nimetatud valdkonnas. Kokkuleppes sätestatakse turismialase informatsiooni vahetus pädevate asutuste vahel, osalemine turismimessidel, näitustel ja muudel üritustel, koostöö töötajate koolituse alal ja sellega seonduva info edastamine, kogemuste vahetus turismi arendamise vallas ja muud turismialast koostööd puudutavad põhisuunad. Kokkuleppele on kavas alla kirjutada välisminister T. H. Ilvese ametliku visiidi käigus Lõuna-Ameerikasse 1.-12. novembril 2000.

 

11. Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise kokkuleppe diplomaatide perekonnaliikmete töötamisest diplomaadi asukohariigis eelnõu heakskiitmine

Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks korralduse, millega sätestatakse Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise kokkuleppe diplomaatide perekonnaliikmete töötamisest diplomaadi asukohariigis. Kokkuleppe kohaselt võimaldatakse vastastikkuse põhimõttel diplomaatide ja teiste saatkonnatöötajate perekonnaliikmete töötamine diplomaadi asukohariigis. Lisaks võimaldab kokkulepe kokku hoida rahalisi vahendeid diplomaadile Välisteenistuse seaduse § 28 lõigete 3 ja 4 alusel makstava välisteenistustasu osas. Määratakse kindlaks, kes on diplomaadi perekonnaliikmed, samuti tööloa taotlemise kord ning sätestatakse, et töötav perekonnaliige kaotab diplomaatilised privileegid ja immuniteedid tööga seonduvates küsimustes, kaasa arvatud tsiviil- ja haldusvastutus.

 

12. Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi üldise salastatud teabe kaitse julgeolekukokkuleppe eelnõu heakskiitmine ja volituste andmine

Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Välissuhtlemisseaduse alusel otsustab valitsus Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi üldise salastatud teabe kaitse julgeolekukokkuleppe eelnõu heakskiitmise ja volituste andmise. Kokkuleppega kehtestatakse tingimused salastatud teabe vahetamise ja vastastikuse kaitse kohta. Kokkuleppe sõlmimine on tingitud kaitsealase koostöö intensiivistumisest NATO partnerriikidega, mis eeldab muuhulgas ka salastatud teabe vahetamist. Kokkuleppega määratakse kindlaks mõistete definitsioonid, salastatud teabe vastastikune kaitse, salastatuse tase, pädevad asutused, visiitide korraldus, hankelepingute korraldus, julgeolekunõuete rikkumisest teatamine, kulude jaotus, erimeelsuste lahendamise kord jm. Lepingu rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulutusi Eesti riigile ega kohalikele omavalitsustele. Kaitseminister J. Luike volitatakse Eesti Vabariigi nimel kokkuleppele alla kirjutama.

 

13. Diplomaatiliste suhete sõlmimine Eesti Vabariigi ja Mauritiuse Vabariigi vahel

Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Välissuhtlemisseaduse alusel kiidab valitsus heaks diplomaatiliste suhete sõlmimise Eesti Vabariigi ja Mauritiuse Vabariigi vahel. Eesti Vabariik ja Mauritiuse Vabariik on ÜRO liikmed, eraldiseisva aktiga ei ole Mauritius Eestit tunnistanud. Mauritiuse Vabariik on teatanud soovist sõlmida Eestiga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise ning investeeringute kaitse ja soodustamise lepingud. Käesoleva aasta augustis lepiti Eesti Vabariigi Brüsseli saatkonna II sekretäri Lauri Bambuse ja Mauritiuse Vabariigi saadiku kohtumisel kokku kahe riigi vahel diplomaatiliste suhete sisseseadmine vastavate volituste alusel ning tulevikus võimalike lepingute sõlmimine.

 

14. Teaduskompetentsi Nõukogu koosseisu kinnitamine

Esitajad: haridusminister Tõnis Lukas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus kinnitab teaduskompetentsi nõukogu uue koosseisu, kuna valitsuse 4. novembri 1997.a korraldusega nr 830-k kinnitatud teaduskompetentsi nõukogu liikmete volituste tähtaeg lõpeb 4. novembril 2000.a. 9 liikmelise teaduskompetentsi nõukogu iga uus koosseis peab sisaldama vähemalt 1/3 ulatuses uusi liikmeid ja üks ning sama isik võib olla nõukogu liige kuni 6 aastat. Uute liikmekandidaatidena on esitatud Mati Erelt, Mati Heidmets, Rein Vaikmäe ja Tõnu Viik.

 

15. Riigi teaduspreemiate komisjoni moodustamine

Esitajad: haridusminister Tõnis Lukas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus moodustab riigi teaduspreemiate komisjoni. Riigi teaduspreemiate komisjonis vahetatakse iga kolme aasta järel välja vähemalt 5 komisjoni liiget. Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000.a korraldusega nr 15-k vahetati komisjoni koosseisus 5 liiget. Esitatud korraldusega vahetatakse välja komisjoni liige Raimund Hagelberg ja arvatakse komisjoni koosseisu Jüri Sepp.

 

16. Aktsiaseltsi Eesti Loots asutamine

Esitajad: teede- ja sideminister Toivo Jürgenson

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduse alusel otsustab valitsus aktsiaseltsi Eesti Loots asutamise. Tehakse ettepanek asutada nimetatud aktsiaselts Laevaliikluse Juhtimise Keskuse (LLJK) valduses oleva riigivara baasil aktsiakapitaliga 28 220 000 krooni, mis on jagatud 28 220 nimeliseks lihtaktsiaks nimiväärtusega 1000 krooni, mille omanik on riik. Korralduses nähakse ette anda Aktsiaseltsile Eesti Loots mitterahalise sissemaksena 15 lootsilaeva hariliku väärtusega 28 120 000 krooni, inventar hariliku väärtusega 530 000 krooni, varud hariliku väärtusega 600 000 krooni ja varalised kohustused 1 030 000 krooni. Riigi äriühingu moodustamisega tagatakse, et kogu lootsiteenuse osutamise eest teenitud tulu investeeritakse samasse valdkonda tagasi. Seega muutuvad lootsitasud läbipaistvaks st. lootsiteenuse kasutajad teavad, milleks kasutatakse nende poolt makstud lootsitasusid. Äriühingu moodustamisega tõmmatakse selge joon regulaatori ja operaatori vahele: Veeteede Amet, kes kontrollib lootsilaevade, laevapereliikmete ja lootside vastavust kehtivatele nõuetele ja äriühing, kes osutab lootsiteenust lähtudes kehtivast seadusandlusest. Riigil puudub vajadus osutada lootsiteenust hallatava riigiasutuse poolt. Lootsiteenus on oma olemuselt kommertstegevus. Kui selle tegevuse osutaja tahab olla majanduslikult efektiivne, peab ta olema võimeline reageerima kiiresti turu muutustele ja nõudmistele. LLJK riigieelarvelise asutusena ei ole seda võimeline tegema, kuna tal puudub vabadus otsustada eelarve-, palga-, investeeringu- ja personalipoliitika üle. Lootsiteenuse osutamiseks riigi äriühingu moodustamine on samm selle suunas, et luuakse transpordisektoris ühtne haldussüsteem riigiteenuste osutamiseks.

 

17. Vabariigi Valitsuse 8. juuli 1999. a korralduse nr 771-k Riigisaladuse kaitse komisjoni moodustamine ja tema koosseisu ning töökorra kinnitamine muutmine

Esitajad: siseminister Tarmo Loodus

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks korralduse, millega arvatakse riigisaladuse kaitse komisjoni koosseisust välja komisjoni liige Ene Lehiste seoses tema tööülesannete muutumisega ja nimetatakse komisjoni liikmeks Kaitsepolitseiameti komissar Agu Tammearu, kelle töövaldkonnaks on riigisaladuse kaitse ja korraldamise küsimused Kaitsepolitseiametis.

 

18. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine

Esitajad: siseminister Tarmo Loodus, minister Katrin Saks

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus keeldub Eesti kodakondsuse andmisestJuri Tdornõile (sünd 01.06.1973). Tema taotlus võeti Kodakondsus- ja Migratsiooniametis menetlusse 03.05.1999.a Kodakondsuse seaduse § 6 ja 33 alusel. Seaduse § 6 sätestab üldtingimused Eesti kodakondsuse saamiseks, § 33 annab enne 1990.a 1. juulit Eestisse asunud isikule võimaluse Eesti kodakondsuse taotlemiseks tähtajalise elamisloa alusel. J. Tdornõid on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. 14.03.1995.a mõisteti ta süüdi Kriminaalkoodeksi § 15 ja 139 alusel ning teda karistati üheaastase vabadusekaotusega tingimisi kaheaastase katseajaga ning 26. 02.1998.a mõisteti talle Kriminaalkoodeksi § 140 alusel karistuseks üheaastane vabadusekaotus. J. Tdornõi vabanes kinnipidamiskohast pärast viimase karistuse ärakandmist 15.03.1999.a. ja tema karistatus ei ole kustunud. Kodakondsuse seaduse § 21 lõike 1 punkti 4 kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest.

 

19. Alalise elamisloa andmisest keeldumine

1) Alalise elamisloa andmisest keeldumine

Esitajad: Jüri Luik

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Vabariigi Valitsuse reglemendi punkti 16 kohaselt valitsuskomisjonide poolt koostatud ettepanekud ja materjalid esitab Vabariigi Valitsusele komisjoni esimees või komisjoni töö eest vastutav minister. Vabariigi Valitsuse 14. mai 1996.a korraldusega nr 452-k "Valitsuskomisjoni moodustamine" moodustati välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalaste ja nende perekonnaliikmete poolt esitatud elamisloa taotluste läbivaatamiseks asjatundjate komisjon. Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punkti 7 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 23. novembri 1999. a määruse nr 362 punktiga 1 kinnitatud "Elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning tühistamise korra" punktiga 108 esitab valitsuskomisjoni esimees, kaitseminister J. Luik korralduse Valeri Verigole alalise elamisloa andmisest keeldumine eelnõu. "Välismaalaste seaduse" paragrahvi 12 lõike 4 punkti 7 kohaselt ei anta elamisluba välismaalasele, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud. Valeri Verigo on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ja sealt erru läinud kapteni auastmes. Valeri Verigo on kantud "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirja. "Välismaalaste seaduse" paragrahvi 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalasele anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt ei saa Valeri Verigole anda alalist elamisluba. Valeri Verigole on Vabariigi Valitsuse 11. juuli 1996.a korraldusega nr 654-k erandina antud tähtajaline elamisluba 11. juulini 2001.a. Komisjon, läbi vaadanud Valeri Verigo alalise elamisloa taotluse, otsustas teha valitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamisluba Valeri Verigole.

 

2) Alalise elamisloa andmisest keeldumine

Esitajad: Jüri Luik

K: Valitsus kiidab heaks korralduse, millega keeldutakse Moisei Guendelevitchile alalise elamisloa andmisest. "Välismaalaste seaduse" paragrahvi 12 lõike 4 punkti 7 kohaselt ei anta elamisluba välismaalasele, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud. Moisei Guendelevitch on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ja sealt erru läinud alampolkovniku auastmes. Moisei Guendelevitch on kantud "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirja. Nimetatud seaduse paragrahvi 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalasele anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt ei saa Moisei Guendelevitchile anda alalist elamisluba. Moisei Guendelevitchile on Vabariigi Valitsuse 18.09.1995 korraldusega nr 814-k erandina antud tähtajaline elamisluba 18. septembrini 2000.a. Komisjon, läbi vaadanud Moisei Guendelevitchi alalise elamisloa taotluse, otsustas teha valitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamisluba Moisei Guendelevitchile.

 

3) Alalise elamisloa andmisest keeldumine

Esitajad: Jüri Luik

K: Valitsus kiidab heaks korralduse, millega keeldutakse Iouri Ivanovile alalise elamisloa andmisest. "Välismaalaste seaduse" paragrahvi 12 lõike 4 punkti 7 kohaselt ei anta elamisluba välismaalasele, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud. Iouri Ivanov on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ja sealt erru läinud 2. järgu kapteni auastmes. Iouri Ivanov on kantud "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirja. "Välismaalaste seaduse" paragrahvi 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalasele anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt ei saa Iouri Ivanovile anda alalist elamisluba. Iouri Ivanovile on Vabariigi Valitsuse 16. mai 1996.a korraldusega nr 464-k erandina antud tähtajaline elamisluba 16. maini 2001.a. Komisjon, läbi vaadanud Iouri Ivanovi alalise elamisloa taotluse, otsustas teha valitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamisluba Iouri Ivanovile.

 

4) Alalise elamisloa andmisest keeldumine

Esitajad: Jüri Luik

K: Valitsus ei anna alalist elamisluba Vassili Knoutovile. "Välismaalaste seaduse" paragrahvi 12 lõike 4 punkti 7 kohaselt ei anta elamisluba välismaalasele, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud. Vassili Knoutov on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ja sealt erru läinud ning kuulub seega "Välismaalaste seaduse" paragrahvi 12 lõike 4 punktis 7 nimetatud välismaalaste hulka. Nimetatud seaduse paragrahvi 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalasele anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt ei saa Vassili Knoutovile anda alalist elamisluba. Vassili Knoutovile on Vabariigi Valitsuse 11. juuli 1996.a korraldusega nr 654-k erandina antud tähtajaline elamisluba 11. juulini 2001.a. Komisjon, läbi vaadanud Vassili Knoutovi alalise elamisloa taotluse, otsustas teha valitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamisluba Vassili Knoutovile. Riigikantseleis on eelnõu keeleliselt ja normitehniliselt korrigeeritud.

 

5) Alalise elamisloa andmisest keeldumine

Esitajad: Jüri Luik

K: Valitsus ei anna alalist elamisluba Oleg Nassedkinile. "Välismaalaste seaduse" paragrahvi 12 lõike 4 punkti 7 kohaselt ei anta elamisluba välismaalasele, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud. Oleg Nassedkin on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ja sealt erru läinud kapteni auastmes. Oleg Nassedkin on kantud "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirja. Nimetatud seaduse paragrahvi 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalasele anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt ei saa Oleg Nassedkinile anda alalist elamisluba. Oleg Nassedkinile on Vabariigi Valitsuse 2. juuli 1996.a korraldusega nr 625-k erandina antud tähtajaline elamisluba 2. juulini 2001.a. Komisjon, läbi vaadanud Oleg Nassedkini alalise elamisloa taotluse, otsustas teha valitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamisluba Oleg Nassedkinile. Riigikantseleis on eelnõu keeleliselt ja normitehniliselt korrigeeritud.

 

6) Alalise elamisloa andmisest keeldumine

Esitajad: Jüri Luik

K: Valitsus keeldub alalise elamisloa andmisest Inna Verigole. Inna Verigo on välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalase Valeri Verigo abikaasa. Inna Verigo on kantud "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirja. Välismaalaste seaduse" paragrahvi 12 lõike 4 punkti 14 kohaselt ei anta elamisluba välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku perekonnaliikmele. Seaduse paragrahvi 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku perekonnaliikmele anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt ei saa Inna Verigole anda alalist elamisluba. Inna Verigole on Vabariigi Valitsuse 11. juuli 1996.a korraldusega nr 654-k erandina antud tähtajaline elamisluba 11. juulini 2001.a. Komisjon, läbi vaadanud Inna Verigo alalise elamisloa taotluse, otsustas teha valitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamisluba Inna Verigole. Riigikantseleis on eelnõu keeleliselt ja normitehniliselt korrigeeritud.

 

7) Alalise elamisloa andmisest keeldumine

Esitajad: Jüri Luik

K: Valitsus keeldub alalise elamisloa andmisest Zinaida Udalovale. Zinaida Udalova on välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalase Valeri Udalovi abikaasa. Zinaida Udalova on kantud "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirja. "Välismaalaste seaduse" paragrahvi 12 lõike 4 punkti 14 kohaselt ei anta elamisluba välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku abikaasale ja alaealisele lapsele. Sama seaduse paragrahvi 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku abikaasale ja alaealisele lapsele anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt ei saa Zinaida Udalovale anda alalist elamisluba. Zinaida Udalovale on Vabariigi Valitsuse 31. detsembri 1996.a korraldusega nr 1024-k erandina antud tähtajaline elamisluba 31. detsembrini 2001.a. Komisjon, läbi vaadanud Zinaida Udalova alalise elamisloa taotluse, otsustas teha valitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamisluba Zinaida Udalovale. Riigikantseleis on eelnõu keeleliselt ja normitehniliselt korrigeeritud.

 

8) Alalise elamisloa andmisest keeldumine

Esitajad: Jüri Luik

K: Valitsus keeldub alalise elamisloa andmisest Nadejda Dragounovale. Nadejda Dragounova on välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalase Boris Dragounovi abikaasa. Nadejda Dragounova on kantud "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirja. "Välismaalaste seaduse" paragrahvi 12 lõike 4 punkti 14 kohaselt ei anta elamisluba välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku abikaasale ja alaealisele lapsele. Sama seaduse paragrahvi 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku abikaasale ja alaealisele lapsele anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt ei saa Nadejda Dragounovale anda alalist elamisluba. Nadejda Dragounovale on Vabariigi Valitsuse 2. juuli 1996.a korraldusega nr 625-k erandina antud tähtajaline elamisluba 2. juulini 2001.a. Komisjon, läbi vaadanud Nadejda Dragounova alalise elamisloa taotluse, otsustas teha valitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamisluba Nadejda Dragounovale. Riigikantseleis on eelnõu keeleliselt ja normitehniliselt korrigeeritud.

 

20. Riigivara tasuta üleandmine

Esitajad: siseminister Tarmo Loodus

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks korralduse, millega antakse riigivara (ujuvvahend-kordonikaater PVK-005) tasuta üle haridusministeeriumi valitsemisele. Siseministeeriumi valitsemisalas ja Piirivalveameti valduses olev kaater on saadud Soome Vabariigist riikliku abi korras. Kaater on amortiseerunud ja vajab põhjalikku remonti ning ta kasutamine piirivalve teenistuses ei ole otstarbekas. Haridusministeeriumile on kaater vajalik Eesti Mereakadeemia kadettide merepraktika korraldamiseks.

 

21. Maa taotlemine munitsipaalmandisse

Esitajad: keskkonnaminister Heiki Kranich

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Kihelkonna Vallavolikogu taotleb munitsipaalomandisse 23,48 ha Undva sadama maaüksust omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana Maareformi seaduse § 28 lõike 2 alusel. Saare Maavalitsus leiab, et maaüksuse andmine munitsipaalomandisse on põhjendatud ja seaduslik. Keskkonnaministeerium ei nõustu maavanema seisukohaga taotluse põhjendatuse osas, kuna taotletav äri-ja tootmismaa ei ole seadusega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmise seisukohalt vajalik ning esitab korralduse eelnõu taotluse rahuldamata jätmise kohta. Keskkonnaministeerium peab otstarbekaks sadama rajamiseks vajaliku maa jätmist riigi omandisse ja selle sadama rajamiseks kasutada admist hoonestusõiguse alusel.

 

22. Loa andmine välismaalasele kinnistu omandamiseks

Esitajad: siseminister Tarmo Loodus

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Välismaalasele, välisriigile ja juriidilisele isikule kinnisomandi üleandmise kitsendamise seaduse § 2 lõike 4 kohaselt võib Vabariigi Valitsus riigile olulistel põhjustel anda erandina loa maatüki omandamiseks § 2 lõikes 3 loetletud piirkondades. Siseministeerium esitab Põlva Maavalitsuse taotlusel korralduse eelnõu erandina loa andmiseks Soome kodanikule Ahti Kustaa Marttalale Räpina vallas Pääsna külas asuva Pindi Jakobi kinnistu pindalaga 1,1 ha omandamiseks. Soome kodanik soovib omandada kinnistu eesti talumiljöö ning pärandkoosluste säilitamise ja kaitse eesmärkidel ning Pärandkoosluste Kaitse Ühingu tugipunkti rajamiseks Kagu-Eestis. Kinnistu võõrandamist A. K. Marttalale toetavad Räpina Vallavolikogu, Keskkonnaministeeriumi Info-ja Tehnokeskus ning Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

 

23. Ajapikenduse andmine ajateenistusse kutsumisel

Esitajad: kaitseminister Jüri Luik

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt Erandlikel, käesolevas seaduses sätestamata asjaoludel võib Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul anda kutsealusele ajapikendust ühekordselt kuni üheks aastaks või ajapikenduse põhjuste äralangemiseni. Valitsus kiidab heaks korralduse, millega ajateenistusse kutsumisel antakse erandina ajapikendus Eesti jäähoki koondvõistkonna liikmele Lauri Lahesalule kuni 1.maini 2001 seoses mängimisega Soome jäähoki meisterliigameeskonna Pori Ässät farmklubi Joensuu Kiekko-Karhut meeskonna koosseisus.

 

24. Raha eraldamine

1) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Tamsalu Vallavalitsusele ja Kadrina Vallavalitsusele tulekustutustöödel rakendatud isikute toitlustamise kulude hüvitamiseks

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

K: Valitsus eraldab oma reservist 2829 krooni (Tamsalu Vallavalitsusele 1929 krooni ja Kadrina Vallavalitsusele 900 krooni) tulekustutustöödel rakendatud isikute toitlustamise kulude hüvitamiseks.

 

25. Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2000 istungi protokolli nr 31 päevakorrapunkti nr 10 märgitud otsuse muutmine

Esitajad: keskkonnaminister Heiki Kranich

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Vabariigi Valitsuse 11.juuli 2000 istungil (protokoll nr 31, päevakorrapunkt nr 10) tehti keskkonnaministeeriumile ülesandeks esitada Eesti säästva arengu riikliku strateegia - Säästev Eesti 21 - lähteülesanne valitsusele kinnitamiseks hiljemalt 30.septembriks 2000.a. Keskkonnaministeerium esitab protokolli märgitava otsuse eelnõu, mille kohaselt pikendatakse nimetatud lähteülesande valitsusele esitamise tähtaega 31.detsembrini 2000 seoses lisakonsultatsioonide vajadusega huvitatud osapooltega.

 

26. Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on põhiliselt tehniliste muudatuste tegemine kehtivas seaduses. Samuti sätestatakse maksusoodustus kolme või enamat alaealist last ülalpidavatele isikutele. Mitmed muudatused puudutavad mitteresidendi esindaja poolt tehtud tehingute ja saadud tulu maksustamist või mittemaksustamist.

 

27. Valitsusdelegatsiooni moodustamine Genfi konventsioonide embleeme käsitleva III lisaprotokolli diplomaatilisest konverentsist osavõtuks ja volituste andmine

Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Välissuhtlemisseaduse alusel teeb Välisministeerium valitsusele ettepaneku moodustada valitsusdelegatsioon 25.-27.oktoobrini 2000.a Genfis toimuval Genfi konventsioonide embleeme käsitleva III lisaprotokolli diplomaatilisel konverentsil osalemiseks ja anda volitused delegatsiooni juhile Clyde Kullile lisaprotokollile allakirjutamiseks. Rahvusvaheline Punase Risti ja Punase Poolkuu Föderatsioon kasutab oma logona kahte ülamaailmselt tunnustatud embleemi - punast risti ja punast poolkuud. Korraga võib riik kasutada vaid ühte embleemidest. Kuna embleeme on vahel tõlgendatud kui religioosseid märke ning mõnedel riikidel on probleemiks kummagi embleemi kasutamine, otsustati 2000.aasta aprillis, et vastu tuleb võtta lisaprotokoll, millega võetakse kasutusele ka kolmas embleem (punase teemanti embleem), mis oleks võrdne praegu kasutusel olevate embleemidega. Lisaprotokolli heakskiitmisega näitab Eesti oma tahet kaasa aidata Punase Risti embleemi teadvustamisele maailmas.

 

28. Volituste andmine Olev Luhteinale Vabariigi Valitsuse esindamiseks rahvusvaheliste naftareostusest põhjustatud kahjustuste kompenseerimise fondide istungitel

Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves, keskkonnaminister Heiki Kranich

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus volitab välissuhtlemisseaduse alusel Olev Luhteina esindama Eesti Vabariiki rahvusvaheliste naftareostusest põhjustatud kahjustuste kompenseerimise fondide istungitel. Eesti ühines "1971. konventsiooniga naftareostustest põhjustatud kahjustuste kompenseerimise fondi asutamisest" 1992.a, käimas on ettevalmistused 1992.a fondiga ühinemiseks. Keskkonnaministeeriumi veenõunik O.Luhteina volitatakse esindama Vabariigi Valitsust 23.-27. oktoob