Sa oled siin

Valitsuse 16.8.2018 istungi kommenteeritud päevakord

15. august 2018 - 15:51

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Esialgse kava kohaselt osalevad kell 12 algaval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, justiitsminister Urmas Reinsalu ning maaeluminister Tarmo Tamm.


1. Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse ja taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: maaeluminister Tarmo Tamm
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõuga tehakse ettepanek loobuda geneetiliselt muundatud (GM) põllukultuuride asukohtade ja käitlejate jaoks eraldi andmekogu loomisest. Samuti on eelnõu järgi vajalik GM kultuuri kasvatajal saada edaspidi kokkulepe oma põllukultuuri kasvatamiseks lähedal asuvate mesinikega.

Andmekogu asutamise ja andmekogusse andmete esitamise asemel täiendatakse taimetervise registrit võimalusega esitada majandustegevusteade GM põllukultuuri käitlemiseks, mis hõlmab Euroopa Liidu turustamisloa alusel nende kasvatamist põllul, kasvatamisega seotud vedu (enne külvi põllule ja pärast saagikoristust ladustamisele) ning ladustamist enne turustamist.

Euroopa Liidus, sealhulgas Eestis, on lubatud kasvatada ainult üht GM põllukultuuri– maisi MON 810. Selle maisiliini sordid on aretatud kasvatamiseks lõunapoolsetes piirkondades ja seepärast ei ole seni ükski põllumajandustootja Eestis lubatud GM põllukultuuri kasvatamise vastu huvi tundnud. Eestis ei kasvatata hetkel GM põllukultuure, seetõttu puudub vajadus uue riikliku andmekogu asutamiseks.

Kehtiva seaduse kohaselt peab GM põllukultuuri kasvatada sooviv isik teavitama kirjalikult GM põllukultuuri käitlemise kavatsusest mesila omanikku, kui mesila asub kuni kolme kilomeetri kaugusel põllumaast.

Teavitamise kohustusest loobutakse, kuna mesitarust kolme kilomeetrise raadiuse juures on mee saastumine GMO-dega üsna tõenäoline. Seega ei anna üksnes teavitamine vajalikku tulemust ning hilisemate vaidluste vältimiseks on oluline saavutada kokkulepe, millega mesinik muu hulgas avaldab nõusolekut mee võimalikuks saastumiseks GMO-dega ja arvestab sellega kaasnevate tagajärgedega.

Eelnõu link EIS: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a86dd7e4-8636-49b1-bd1a-7...

2. Arvamuse andmine ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (664 SE) kohta
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: arvamuse andmine

Eelnõu eesmärk on suurendada piirkondlike ühistranspordikeskuste pädevust bussiliikluse korraldamisel. Selleks antakse neile õigus kehtestada oma tegevuspiirkonnas bussiliikluse liiniveo sõidukilomeetri hind ja piletihind. Samuti võimaldatakse kehtestada täiendavaid soodustusi sõitjate gruppidele. Praegu kehtestab Maanteeamet maakonna- ja kaugliinidel bussisõidu sõidukilomeetri hinna ja piletihinna avaliku teenindamise lepinguga, lähtudes majandus- ja taristuministri määrusega kehtestatud piiridest.

Ühistranspordikeskused saavad avaliku teenindamise lepingute alusel bussiliikluse transpordiks ette nähtud riigieelarve toetuste vahendeid kasutada ka bussiliikluse korraldamiseks, taristu haldamiseks ning arendamiseks ja uuringuteks.

Eelnõu kohaselt hakkaks Vabariigi Valitsus jaotama avaliku teenindamise lepingute alusel bussiliikluse ühistranspordiks ette nähtud riigieelarve toetuse vahendeid piirkondlike ühistranspordikeskuste vahel. Kehtiva õiguse järgi kehtestatakse bussiliikluse toetamise, toetusraha kasutamise aruandluse ja toetusraha tagasimaksmise kord majandus- ja taristuministri määrusega ning toetuse andmist korraldab Maanteeamet.

Rahandusminister teeb ettepaneku eelnõu toetada. Piirkondadel on õigus ise otsustada, kas tihendada liinivõrku või anda sõitjatele täiendavaid soodustusi. Nende tehtud valikud ei peaks mõjutama saadava ühistransporditoetuse mahtu. Riigieelarve vahendite paindliku kasutamise eesmärgil oleks otstarbekas jätta toetuse jaotamine Vabariigi Valitsuse asemel madalamale tasemele.

Riigihalduse minister teeb ettepaneku eelnõu mitte toetada. Eelnõuga soovitakse suurendada ühistranspordikeskuste pädevust bussiliikluse korraldamisel, samas ei võimalda eelnõu seda eesmärki ellu viia. Kuna ühistranspordikeskused on eraõiguslikud juriidilised isikud, ei saa neile anda soodustuste või hindade kehtestamise pädevust,. Eelnõus on tähelepanuta jäänud, et igas maakonnas ei reguleeri bussiliiklust ühistranspordikeskus (nt Saaremaa ja Hiiumaa puhul on selleks kohalik omavalitsus).

Justiitsminister toetab algatatud eelnõu eesmärki, suurendada piirkondlike ühistranspordikeskuste pädevust bussiliikluse ühistranspordi korraldamisel. Ühistranspordikeskustel peaks olema õigus avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava bussiliikluse liiniveo piletihinna kehtestamiseks ja ka täiendavate sõidusoodustuste tegemiseks.

Eelnevaid seisukohti arvesse võttes teeb majandus- ja taristuminister valitsusele ettepaneku Isamaa algatatud eelnõu mitte toetada. Eelnõu ei taga ühistranspordiseaduses sätestatud riigi ja KOV ülesannete eristamist, riiklike vahendite otstarbekat ja sihipärast kasutamist ning kontrolli. Ühistranspordikeskustele antakse väga suur voli kulutada riiklike vahendeid ja võtta riigieelarvele kohustusi KOV-de kitsastest piirkondlikest huvidest lähtuvalt. Transpordi arengukava eesmärgi saavutamiseks tuleb viia maakondlik regionaalne ühistranspordi korraldus maakondade tasemelt eri maakondi hõlmavate suuremate regioonide tasemele. Täiendavate sõidusoodustuste kehtestamiseks on juba praegu seaduses alternatiivid olemas, nt saab neid kehtestada lisaks valdkonna eest vastutavale ministrile ka Vabariigi Valitsus.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a38b3c02-2fee-4227-9bca-6...

3. Arvamuse andmine äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu (665 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: arvamuse andmine

Eelnõu eesmärk on anda väikeosanikele ja -aktsionäridele parem kaitse nende õiguste teostamisel äriühingus ja parandada seeläbi Eesti investeerimiskliimat.

Eelnõu kohaselt muudetakse dividendide maksmise korda ja lisatakse loetelu teabest, mille andmisest osanikule või aktsionärile ei tohi juhatus keelduda (nt teave osa- või aktsiakapitali suuruse muutmise või põhikirja muudatuste kohta). Eelnõu järgi antakse aktsionäridele ja osanikele õigus ühingust välja astuda, kui osanike või aktsionäride vaheliste suhete või otsuste tagajärjel on toimunud märkimisväärsed muudatused äriühingus. Samuti nähakse eelnõuga ette, et kui kohus on tunnistanud üldkoosoleku otsuse kehtetuks põhjusel, et selle poolt antud hääled on seaduse või põhikirjaga vastuolus, ei arvestata neid hääli üldkoosolekul esindatuse määramisel. Ühtlasi saavad eelnõu kohaselt osanikud ja aktsionärid nõuda nõude esitamise otsustamist ning selleks äriühingule esindaja määramist kohtu poolt.

Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku 22 rahvasaadiku esitatud eelnõu mitte toetada. Eelnõu muudatused toovad ministeeriumi sõnul kaasa ohte Eesti ettevõtlusmaastikule ja õiguskindlusele. Ministeerium märgib, et õiguskorras ei tohiks soodustada muudatusi, mis lihtsustavad või võimendavad kapitali väljumist ettevõtlusest nagu seda võimaldavad eelnõus ette nähtud kohustuslike dividendide sätted.

Justiitsministeeriumi poolt on ellu kutsutud ühinguõiguse revisjon, mille raames käsitlevad eksperdid ühe teemana ka vähemusosaluse ja enamusosaluse omajate tasakaalustatud kaitse teemat.

Lisaks justiitsministeeriumile ei toeta eelnõu ka rahandus- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/31de36a7-e33f-4bdb-91cd-c...

4. Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a määruse nr 3 „Eesti Haigekassa põhikiri“ muutmine
Esitaja: tervise- ja tööminister Riina Sikkut
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõuga teeb tervise- ja tööminister Riina Sikkut valitsusele ettepaneku viia Eesti Haigekassa põhikiri kooskõlla Eesti Haigekassa seaduse ja ravikindlustuse seaduse muudatustega ehk põhikirjas täpsustatakse haigekassa nõukogu reguleerivaid sätteid ja haigekassa juhatuse ülesandeid.

Eelnõu järgi on Eesti Haigekassa nõukogus senise viieteistkümne asemel kuus liiget. Tervishoiu korraldamise valdkonna eest vastutav minister ja riigi eelarvepoliitika valdkonna eest vastutav minister on nõukogu liikmed ametikoha järgi, ülejäänud neli liiget nimetab valitsus Eesti Tööandjate Keskliidu (kaks liiget), Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Puuetega Inimeste Koja ettepanekul.

Eelnõuga soovitakse täpsustada ka Eesti Haigekassa juhatuse ülesandeid.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b1d3732c-6804-4c1b-8694-2...

5. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2000. a määruse nr 447 „Eesti Haigekassa nõukogu liikmete tasustamise kord“ muutmine
Esitaja: tervise- ja tööminister Riina Sikkut
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõuga teeb tervise- ja tööminister Riina Sikkut valitsusele ettepaneku viia määrus kooskõlla Eesti Haigekassa seaduse muudatustega, millega vähendati haigekassa nõukogu liikmete arvu seniselt viieteistkümnelt kuuele ning muudeti valitsuse poolt haigekassa nõukogu liikmete nimetamise sätteid.

Eelnõuga täpsustatakse  haigekassa nõukogu liikmete tasustamist. Kui seni maksti tasu nõukogus töötamise eest üheteistkümnele valitsuse poolt nimetatud nõukogu liikmetele, siis pärast nõukogu liikmete arvu vähendamist , makstakse tasu neljale nõukogu liikmele. Valitsus nimetab neli Eesti Haigekassa nõukogu liiget (kaks Eesti Tööandjate Keskliidu, ühe Eesti Ametiühingute Keskliidu ja ühe Eesti Puuetega Inimeste Koja ettepanekul).

Alates 1. jaanuarist 2018 makstakse Eesti Haigekassa nõukogu liikmetele nõukogus töötamise eest tunnitasu alammäära alusel 2,97 eurot vastavalt töötatud ajale.

Tasu makstakse Eesti Haigekassa eelarvest.

Tervishoiu korraldamise valdkonna eest vastutav minister ja riigi eelarvepoliitika valdkonna eest vastutav minister on nõukogu liikmed ametikoha järgi ning neile tasu ei maksta.

Määrus jõustub 1. septembril 2018.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7e4ccbc7-1972-42b0-8293-5...

6. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 137 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“ muutmine
Esitajad: sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ning tervise- ja tööminister Riina Sikkut
Tüüp: määruse eelnõu

Ministrid teevad valitsusele eelnõuga ettepaneku töölepingu seaduse muudatuse rakendamiseks. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktiga 11.8, mis näeb ette tegevused omaste hooldajate hoolduskoormuse vähendamiseks.

Töölepingu seaduse muudatuse kohaselt on alates 1. juulist 2018 täisealise sügava puudega isiku lähedasele või talle kohaliku omavalitsuse üksuse poolt määratud hooldajale ette nähtud kuni viis tööpäeva hoolduspuhkust. Varem sellist puhkuseliiki seadus ette ei näinud. Hoolduspuhkus hüvitatakse töötasu alammäära alusel riigieelarvest ning selleks esitab tööandja taotluse Sotsiaalkindlustusametile.

Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimääruses tehakse ka mõned tehnilised muudatused, mis on seotud uute infotehnoloogiliste lahenduste loomisega.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d587e186-032e-4f3e-bc10-0...

7. Represseeritu või represseerituga võrdsustatud isiku isikuandmeid avaldava pädeva haldusorgani määramine
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: korralduse eelnõu

Justiitsminister Urmas Reinsalu tegi valitsusele ettepaneku määrata represseeritu või represseerituga võrdsustatud isiku andmeid avaldama Sihtasutuse Eesti Mälu Instituut.

Eelnõu heakskiitmine annab võimaluse teavitada avalikkust okupatsioonirežiimide poolt represseeritutele tekitatud ülekohtust ning jäädvustada selle ajaperioodiga kaasnevat mälestust.

Eesti Mälu Instituut asutati 2008. aastal. Sihtasutus annab oma tegevusega põhjaliku ja objektiivse ülevaate inimõiguste tagamisest Eestis Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal. Eesti Mälu Instituudile õiguse andmisega tagatakse represseeritute andmete teaduspõhine ja usaldusväärne avaldamine.

8. „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” muudatusettepanekute ning „Partnerluslepe Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamiseks 2014–2020” muutmise heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: maaeluminister Tarmo Tamm
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõuga teeb maaeluminister ettepaneku heaks kiita “Eesti maaelu arengukava 2014–2020” kolmandad muudatusettepanekud. Samuti teeb minister ettepaneku kiita heaks arengukava muudatused Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud leppes “Partnerluslepe Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamiseks 2014–2020”. Lisaks soovib maaeluminister Tarmo Tamm valitsuselt volitust esindada Eestit arengukava muudatustega seotud läbirääkimistel Euroopa Komisjonis.

Kokku tehakse arengukavas ligemale 40 muudatust, millest suur hulk on tehnilised.

Suuremate muudatustena lisatakse arengukavasse uus toetusmeede „Riskijuhtimine“ kogueelarvega 2 miljonit eurot. Kuna viimastel aastatel on tõusnud mahepõllumajanduse toetuse taotlejate arv, suurendatakse mahepõllumajanduse toetuse eelarvet 4,8 miljoni euro võrra, kokku 87,2 miljoni euroni. See on vajalik vältimaks toetuse eelarve puudujääki. Kolmas suurem muudatus puudutab arengukava rahastamisvahenditesse täiendava raha suunamist. Sel perioodil toetatakse arengukava raames esmakordselt investeeringuid ka läbi rahastamisvahendite (laenud ja tagatised), mida korraldab Maaelu Edendamise Sihtasutus. Raha meetmete eelarvete suurendamiseks või uue riskijuhtimise meetme jaoks on planeeritud arengukava siseselt, valdavalt seni vähem aktiivse rahakasutusega meetmete arvelt.

Keskkond, milles ettevõtjad ja teised arengukava sihtrühmad tegutsevad, on pidevas muutumises. Seetõttu ei ole ka mõeldav, et 2014. aastal kokku lepitu saaks püsida muutumatuna kuni perioodi lõpuni. Seega on eelnõu eesmärk kohandada arengukava selliselt, et rakendatavate meetmete ja tegevuse liigid oleksid vastavuses praeguse põllumajanduskeskkonnaga ning tegevused arengukava täitmiseks eesmärgistatud.

9. Maldiivide vastu suunatud piiravate meetmete rakendamine       
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: korralduse eelnõu

Välisminister Sven Mikser teeb valitsusele ettepaneku rakendada Eestis Maldiivide vastu suunatud sisse- ja läbisõidukeeldu, mis kehtestati 16. juulil 2018 Euroopa Liidu Nõukogu otsusega (ÜVJP) 2018/1006.

Euroopa Liidu Nõukogu võttis 26. veebruaril 2018 vastu järeldused, milles väljendas muret hiljutise olukorra halvenemise pärast Maldiividel ning mõistis hukka poliitiliselt motiveeritud isikute vahistamised ja sekkumise Maldiivide Ülemkohtu töösse.

Eelneva taustal võttis ELi Nõukogu vastu otsuse, millega võimaldab kehtestada piiravad meetmed isikute ja üksuste suhtes, kes vastutavad õigusriigi põhimõtete õõnestamise, kaasava poliitilise lahenduse leidmise takistamise või inimõiguste rikkumise eest Maldiividel.

Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 8 lõike 1 kohaselt otsustab sanktsioonide rakendamiseks vajalike riigisiseste õigusaktide kehtestamise Vabariigi Valitsus Välisministeeriumi ettepanekul.

Vajalikud meetmed otsuse rakendamiseks ja eelnõu lisas nimetatud isikute Eesti Vabariigi territooriumile sisenemast või seda läbimast tagab Siseministeerium.

10. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadi esitamine, Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister teeb valitsusele ettepaneku Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadi esitamiseks, nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.

11. Riigikogu erakorralise istungjärgu kokkukutsumine
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Vabariigi Valitsus teeb Riigikogu esimehele ettepaneku kutsuda 22. augustil 2018 kell 10.00 kokku Riigikogu erakorraline istungjärk.