Sa oled siin

Valitsuse 16.7 istungi kommenteeritud päevakord

16. juuli 2020 - 7:33

Valitsuse istung algab Stenbocki majas neljapäeval kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte.

Valitsuse pressikonverents toimub Stenbocki majas (Rahukohtu 3) kell 12. Kava kohaselt osalevad pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme, justiitsminister Raivo Aeg ning sotsiaalminister Tanel Kiik.


1. Kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõu kohaselt ajakohastatakse, korrastatakse ja lihtsustatakse kaubanduse valdkonna õigusliku regulatsiooni, et vähendada nii ülereguleerimist, dubleerimist ja õigusliku regulatsiooni mahtu kui ka halduskoormust.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks kaubandustegevuse seadus ning muudetakse sellega puutumuses olevaid seadusi. Kaubandustegevuse seadus ei anna enam lisandväärtust kaubanduse valdkonnas tegutsevate ettevõtjate tegevuse reguleerimisel, sh toote ja teenuse nõuetele vastavuse tagamisel ega suhetes tarbijaga, vaid dubleerib majandustegevusele teiste seadustega kehtestatud reegleid.

Eelnõuga ei seata kaubanduse valdkonnas ettevõtlusega tegelemiseks uusi piiranguid. Säilib ettevõtlusvabaduse teostamiseks vajalik õiguslik raamistik.

Seadus on kavandatud jõustuma üldkorras.

2. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta

1) Arvamuse andmine kohanimeseaduse muutmise seaduse eelnõu (208 SE) kohta
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu liikmed Eerik-Niiles Kross, Tarmo Kruusimäe, Üllar Saaremäe, Urmas Kruuse ja Kaja Kallas, et täpsustada kohanimede määramist.

Rahandusministeerium ja Keskkonnaministeerium ei toeta eelnõu. Rahandusministeeriumi hinnangul ei anna eelnõuga kavandatud muudatused kehtivale seadusele lisandväärtust ega sobi ka sellisel kujul omavalitsuste survestamiseks. Keskkonnaministeeriumi hinnangul tuleb kohanimeseaduse muudatust põhjalikumalt analüüsida ning teha kindlaks, milliseid kõrvalmõjusid ja kulutusi kavandatud muudatus kaasa toob.

2) Arvamuse andmine loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (219 SE) kohta
Esitaja: maaeluminister Arvo Aller
Tüüp: arvamuse andmine

Riigikogu 23 liikme algatatud eelnõu kohaselt keelustatakse loomade pidamine, nende aretamine ja paljundamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil alates 1. juulist 2023.

Maaeluministeerium ei toeta eelnõu. Ministeerium jääb oma varasema seisukoha juurde, mille kohaselt ei ole põhjust karusloomade kasvatamist keelata, kui karusloomakasvatustes on täidetud õigusaktidega ettenähtud nõuded.

3. Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Rahvusvahelises Finantskorporatsioonis
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Eelnõu kohaselt annab Riigikogu nõusoleku suurendada Eesti Vabariigi osalust Rahvusvahelises Finantskorporatsioonis (International Finance Corporation, IFC) 3102 aktsia võrra kogusummas 3 102 000 USD. Maailmapanga gruppi kuuluv IFC on erasektori investeeringutele keskenduv organisatsioon.

Aktsiate märkimisega võetakse Eesti Vabariigile rahaline kohustus, mis on finantseerimistehinguna arvesse võetud riigi eelarvestrateegias. Maksed on kavas jaotada aastatele 2021–2025, mil iga-aastase makse suurus on orienteeruvalt 574 445 eurot, sõltudes vahetuskursist ja valitud maksegraafikust.

Eesti arengukoostöö- ja humanitaarabi arengukavas 2016–2020 on olulisel kohal Eesti arenguabi panuse suurendamine. Osaluse suurendamine IFC-s aitab selle eesmärgi saavutamisele kaasa, kuna sissemakstav osa läheb arvesse Eesti ametliku arenguabina. Otsuse kaudu on võimalik mõjutada ka neid riike ja piirkondi, kus Eesti kahepoolse arengukoostöö osakaal on väike või olematu.

4. Vabariigi Valitsuse 10. mai 2018. a määruse nr 38 "Riiklike haridusstipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord" muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse hariduspreemiate komisjonile lisavõimalus esitada elutööpreemiale kandidaate. Riiklikke hariduspreemiaid määratakse 2020. aastal kolmandat korda, esmakordselt antakse välja kuni kolm elutööpreemiat.

Senise kahe aasta praktika näitab, et lisaks kevadel esitatud kandidaatidele kerkivad hariduspreemiate komisjoni arutelude käigus esile mitmed elutööpreemiat väärt isikud. Hariduspreemiate komisjonil on praegu õigus ja kohustus arutada isikute ja organisatsioonide esitatud ettepanekuid ning teha nende hulgast preemiate määramiseks ettepanekud Vabariigi Valitsusele.

Eelnõu kohaselt antakse komisjonile lisapädevus esitada põhjendatuse korral täiendavaid elutööpreemia kandidaate. Kandidaate saavad esitada komisjoni liikmed, kes on valdkonnas väga hästi orienteeruvad eksperdid. Komisjoni otsuste objektiivsuse tagamiseks kandidaadi esitanud komisjoni liige ise esitatu poolt hääletada ei saa.

Määrus jõustub üldises korras.

5. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 "Tervise infosüsteemi põhimäärus" muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu esitatakse seoses riikliku nakkushaiguse levikut tõkestava rakenduse kasutuselevõtuga, mille abil on võimalik teavitada isikuid, kes on viibinud nakatunud inimesega lähikontaktis.

Rakenduse kaudu vahetatakse isikustamata koode teiste telefonidega üle Bluetoothi ning kui üks rakenduse kasutaja nakatub, siis saab ta anonüümselt teavitada kõiki, kes on tema isikustamata koodi viimase 14 päeva jooksul näinud. Nõnda saavad kasutajad teada, et neil võis olla nakatunuga lähedane kontakt, mille käigus võis nakkus neile üle kanduda, ning end varakult teistest isoleerida ja vältida haiguse edasi kandumist ajal, kui neil endal veel sümptomeid ei pruugi olla.

Esialgu on rakendus mõeldud COVID-19 viirusega võitlemiseks, ent eelnõu jätab võimaluse ehitada rakendusi ka teiste nakkushaiguste puhul. Isikuandmeid ei hakka rakendus töötlema ning selle kasutuselevõtt on inimesele vabatahtlik. Rakenduse kasutamise vajaduse otsustab Terviseamet ning annab sellest meedia vahendusel teada.

Arendustega kaasnevad kulutused Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele (TEHIK). Nakatumise kinnitamise tehnilise lahenduse arendamise kulu on 42 000 eurot. Kuna tegemist on COVID-19 pandeemia levikut tõkestava IT-arendusega, siis rahastatakse seda Vabariigi Valitsuse reservfondist või Sotsiaalministeeriumi valitsemisalast, vaadates üle olemasolevate IT-projektide tegevusplaanid. Projekti 2020. aasta halduskulud on TEHIK-ul olemas, 2021. aasta halduskulud 25 000 eurot kavandab Sotsiaalministeerium 2021. aasta riigieelarve planeerimise käigus.

Määrus jõustub üldises korras.

6. "Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020" teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse arendusprogrammi investeeringute kava muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: korralduse eelnõu

Arvestades teadus- ja arendusasutuste täiendavaid taotlusi investeeringute kallinemise kompenseerimiseks, taotles Haridus- ja Teadusministeerium 2020. aasta eelarve läbirääkimistel ASTRA meetmesse lisavahendeid.

Investeeringute kallinemist kompenseeritakse kokku kuni 1 955 799,17 euroga. Tartu Ülikooli IT-keskuse rajamist toetatakse sellest täiendavalt 893 559,55, Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna katsehalli renoveerimist 900 000 ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi hoonete kompleksi renoveerimist 162 239,62 euroga.

Summa sisaldab EL-i toetust ja riiklikku kaasfinantseeringut ning moodustab kuni 95% abikõlblikest kuludest, millele lisandub taotlejate omafinantseering vähemalt 5%.

7. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus isale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et isa vabastatakse senisest kodakondsusest. Eelnõus nimetatud inimesed on praegu Venemaa Föderatsiooni kodanikud.

8. Ülevaade Vabariigi Valitsuse liikluskomisjoni tööst 2019. aasta teisel ja 2020. aasta esimesel poolaastal
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: ülevaade

Majandus- ja taristuminister esitab ülevaate Vabariigi Valitsuse liikluskomisjoni tööst 2019. aasta teisel ja 2020. aasta esimesel poolaastal.

Igal koosolekul anti komisjoni liikmetele ülevaade liiklusohutuse olukorrast riigis, riikliku liiklusjärelevalve tulemustest, karistuspraktikast ning järelevalve prioriteetide täitmise hetkeseisust.

Liiklusohutusprogrammi eesmärk kolme aasta (2017-2019) keskmise liiklussurmade arvu vähenemise osas jäi täitmata. Kuigi jalakäijaid ja jalgrattureid hukkus vähem, kujunesid kolme aasta keskmised hukkunud mootorsõidukijuhtide ja mootorsõidukis sõitjate arvud piirarvust kõrgemateks.

Seadusloome osas arutas komisjon liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu ning mootorsõidukijuhtide liikluskäitumise arvestus- ja hoiatussüsteemi rakendamist.

Seoses elektritõukerataste kiire ja rohke levikuga on kerkinud vajadus nendega liiklemise reeglite kehtestamiseks. Mootorsõidukijuhtide liikluskäitumise arvestus- ja hoiatussüsteemi rakendamise väljatöötamiseks moodustatud töögrupp esitleb korduvrikkujatele suunatud veapunktisüsteemi kontseptsiooni 2020. aasta oktoobris.

Justiitsministeerium koondas kokku võimalikud tegevused joobes juhtimise vähendamiseks. Maanteeamet viis läbi uuringu korduvrikkujate osalemisest liiklusõnnetustes ja liiklusõnnetuste põhjustamisel. Liikluses käitumise uuringute tulemustest inspireeritult koostati sekkumisprogramm autokoolidele, et teadvustada juhilubade taotlejatele impulsiivsusest tulenevaid riske liikluses, andes osalejatele personaalset tagasisidet.

Maanteeameti kiiruste töögrupp tegi ettepaneku määrata suurimaks kiiruseks Tallinna-Tartu maantee Kose-Mäo lõigul 120 km/h, kuna lõigul on mitmetasandilised ristmikud ning muutuvteabega kiiruspiirangu märgid, mis võimaldavad kiirust muuta vastavalt liiklus- ja ilmastikuoludele.

Sarnaselt Soome ja Rootsiga rajati pilootprojektina esimene keskpiirdega teelõik Tallinna-Rapla-Türi tugimaantee Kirdalu-Tagadi lõigule, et vähendada kokkupõrkeid vastutuleva sõidukiga.

Riigikantselei teenusedisaini programmi arutelude ja edukalt läbi viidud eksperimendi tulemusena kavandab Siseministeerium väärteomenetluse seadustiku ja liiklusseaduse muudatust, mille kohaselt saab sõidukiirust ületanud juht valida, kas maksta mõjutustrahv või täita muu seaduses sätestatud mõjutusmeede (nt rahunemispeatus).