Sa oled siin

Valitsuse 16.5.2019 istungi kommenteeritud päevakord

15. mai 2019 - 18:03

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10.00. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, keskkonnaminister Rene Kokk, rahvastikuminister Riina Solman ning välisminister Urmas Reinsalu.

Lisainfo: Maria Murakas, tel. 5219572



1. Jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste pealtvaatajate vägivalda ning muid korrarikkumisi käsitleva Euroopa konventsiooni denonsseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: seaduse eelnõu

Välisminister Urmas Reinsalu  teeb valitsusele ettepaneku denonsseerida eelnõuga jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste pealtvaatajate vägivalda ning muid korrarikkumisi käsitlev Euroopa konventsioon. See on koostatud 19. augustil 1985. aastal Strasbourgis ja Eesti Vabariigi suhtes jõustus see 1. aprillil 2003. aastal.

Enam kui kolm kümnendit tagasi loodud konventsioon on praeguseks aegunud ja ei paku enam jalgpalliga seotud vägivallale piisavat lahendust. Konventsiooni järgimine võib mõnel juhul isegi suurendada turvalisuse ja julgeolekuga seotud riske jalgpallivõistlustel, näiteks märulipolitsei ebaproportsionaalne kasutamine.

2016. aastal koostati Euroopa Nõukogus uuem, kaasajastatud konventsioon, mis keskendub lisaks vägivalla ohjamisele ka turvalisusele ja heale teenindusele võistlustel. Selleks, et Eesti saaks liituda uuema konventsiooniga, on vaja denonsseerida varasem leping.

2. „Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020“ rakendusplaani täitmise aruanne 2018. aasta kohta
Esitaja: rahvastikuminister Riina Solman
Tüüp: aruanne

Rahvastikuminister Riina Solman esitab valitsusele aruande „Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020“ rakendusplaani täitmise kohta 2018. aastal.

Oluliste muudatuste hulgas on möödunud aastal ettevalmistustöö vabaühenduste toetuste jagamiseks Hasartmängumaksu Nõukogu asemel kultuuriministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi kaudu.

Ette valmistati tulumaksuseaduse muudatus, mis jõustub tänavu 1. juulist. Sellega muutub 2019. aasta juulist kiiremaks tulumaksusoodustusega vabaühenduste nimekirja koostamine.

Edaspidi saab vabaühendusi tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja lisada senise poole aasta asemel ühe kuu jooksul.

Veel on oluline välja tuua, et 2014–2018 on tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja kuuluvatele ühingutele tehtud isikustatud annetuste kogumaht kasvanud 16,6 miljonilt eurolt 23,3 miljoni euroni ehk 40%.

Jõuliselt on kasvanud elanike panus vabatahtlikuna ning kasvanud on sotsiaalsete ettevõtete elujõulisus. 2018. aastal on vabatahtlikus tegevuses osalenud 49% Eesti elanikke. 2013. aastal oli selliseid inimesi 31% elanikest.

Arengukava tegevuste elluviimiseks nähti 2018. aastal siseministeeriumi eelarvest ette 1,8 miljonit eurot ning tegevusi viidi ellu kavandatud mahus.

3. Vabariigi Valitsuse 10. detsembri 2009 määruse nr 186 „Keskkonnaministeeriumi põhimäärus“ muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: määruse eelnõu

Keskkonnaminister Rene Kokk teeb valitsusele ettepaneku muuta Keskkonnaministeeriumi põhimäärust.

Muudatusettepaneku kohaselt soovitakse ühendada eelarve- ja planeerimise osakond välisfinantseerimise osakonnaga, mille järel saab osakond nime eelarve- ja strateegiaosakond.

Muudatuse tulemusel koondatakse ühte osaskonda veel välisvahendite planeerimine, projektide ja meetmete elluviimise koordineerimine, haldusala ülene üldine strateegiline planeerimine ja eelarvestamisega seotud tegevused. Selle muudatusega viiakse ministeeriumi ja selle valitsemisala asutuste strateegiline planeerimine ja eelarvestamine ühtsetele alustele.

Muudatused jõustuvad 1. juunil 2019.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7cf0dadf-84f0-45f4-a935-1...

4. Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt 2019. aasta riigieelarvesse kantava summa kinnitamine
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Rahandusminister Martin Helme teeb valitsusele ettepaneku kinnitada Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) poolt 2019. aasta riigieelarvesse tasutav puhaskasumi eraldis.

Taotluse koos RMK nõukogu kinnitatud majandusaasta aruandega esitas rahandusministrile keskkonnaminister.

5. Eesti kodakondsuse andmine (57 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister Mart Helme teeb valitsusele ettepaneku anda Eesti kodakondsus 57 isikule, kes on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused.

Eelnõus nimetatud isikutest üks on Afganistani Islamivabariigi kodanik, üks Valgevene Vabariigi kodanik, kaks neist on Ukraina kodanikud ning kümme Vene Föderatsiooni kodanikud. 43 kodakondsuse saavatest isikutest on aga määratlemata kodakondsusega.

6. Eesti kodakondsuse andmine (16 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister Mart Helme teeb valitsusele ettepaneku anda Eesti kodakondsus 16 isikule, kes on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused.

Eelnõus nimetatud isikutest on üks India Vabariigi, kaks Ukraina ja 13 Venemaa Föderatsiooni kodanikud.

7. Põhja-Makedoonia Vabariigi ühinemist käsitleva Põhja-Atlandi lepingu protokolli heakskiitmise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: seaduse eelnõu

Välisminister Urmas Reinsalu teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks Põhja-Makedoonia Vabariigi ühinemist käsitleva Põhja-Atlandi lepingu protokoll. See reguleerib riigi NATOga ühinemise korraldust.

Vabariigi Valitsus kiitis protokolli eelnõu heaks 31. jaanuaril 2019. NATO liikmesriikide alalised esindajad kirjutasid protokollile alla 6. veebruaril 2019 Brüsselis. Esimese NATO liikmesriigina ratifitseeris protokolli 8. veebruaril 2019 Kreeka.

Pärast allakirjutamist peavad NATO riigid protokolli oma õiguse kohaselt heaks kiitma. Eestis tuleb protokoll ratifitseerida Riigikogus.

Põhja-Makedooniast saab NATO 30. liige pärast seda, kui protokolli on oma riigisisese õiguse kohaselt heaks kiitnud kõik praegused NATO liikmesriigid.

8. Eesti seisukohad rahvusvahelise õiguse küberruumis kohaldumise kohta
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Eelnõu eesmärk on kirjeldada Eesti arusaama, kuidas rahvusvaheline õigus küberruumis kohaldub ning põhimõtteid, millega küberoperatsioonide läbiviimisel, nendele reageerimisel ja nende omistamisel tuleks arvestada.

Seisukohtades rõhutatakse, et rahvusvaheline õigus kehtib ka riikide tegevusele küberruumis, riigid vastutavad oma tegevuse eest küberruumis ning peavad tegema pingutusi, et nende territooriumi ei kasutata teiste riikide ründamiseks. Samuti kinnitatakse, et riikidel on õigus reageerida kahjutoovatele küberoperatsioonidele.

Eesti seisukohtade heakskiitmine ja rakendamine aitab luua õigusselgust alles arenevas rahvusvahelise õiguse valdkonnas ning Eesti esindajad saavad neid kasutada kübervaldkonna rahvusvahelistes koostööformaatides osaledes.

Seisukohad on välja töötatud koostöös justiitsministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, kaitseministeeriumi, Riigi Infosüsteemi Ameti ja riigikantseleiga. Seisukohtade väljatöötamisel on konsulteeritud ka NATO Küberkaitse Koostöökeskuse teaduritega.

Välisminister teeb valitsusele ettepaneku Eesti seisukohad rahvusvahelise õiguse küberruumis kohaldumise kohta heaks kiita.