Sa oled siin

Valitsuse 16.1.2020 istungi kommenteeritud päevakord

15. jaanuar 2020 - 17:24

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme ja justiitsminister Raivo Aeg.

 

1. Kohtute seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Raivo Aeg
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Seaduse muutmine on vajalik Eesti osalemiseks Euroopa Prokuratuuris (EPPO). EPPO on iseseisev sõltumatu Euroopa Liidu asutus asukohaga Luksemburgis. Muudatused käsitlevad peamiselt EPPO-s töötavate Eesti prokuröride õiguslikku staatust ning prokuratuuriseaduse kohaldamise ulatust nende EPPO-s töötamisel.

 

EPPO loomise eesmärk on tagada EL finantshuve kahjustavate kuritegude tõhusam menetlus ning kindlustada, et kriminaalmenetlus ei ole mõjutatud liikmesriigi ametkondlikest või poliitilistest huvidest ja eesmärkidest. Praeguseks on EPPOga ametlikult liitunud 22 liikmesriiki. Euroopa Komisjon on lubanud, et EPPO alustab tööd 2020. aasta lõpus.

 

EPPO koosneb nn kesktasandist asukohaga Luksemburgis ning kohalikust tasandist, mis asub osalevates liikmesriikides. Kesktasandi moodustavad Euroopa peaprokurör ja Euroopa prokurörid (igast osalevast liikmesriigist üks). Kohaliku tasandi moodustavad Euroopa delegaatprokurörid (igast osalevast liikmesriigist vähemalt kaks), kes asuvad oma liikmesriigis ning juhivad seal kriminaalmenetlust ning esindavad süüdistust liikmesriigi kohtus.

 

Euroopa prokuröri ametiaeg on 6 aastat ning seda saab pikendada ainult ühel korral 3 aasta võrra 6-aastase perioodi lõpus. Delegaatprokuröri ametiaeg on 5 aastat ja seda võib korduvalt pikendada.

 

Kohtute seaduses tehakse muudatused, et kohtunikul oleks võimalik kandideerida Euroopa prokuröri ja Euroopa delegaatprokuröri ametikohale. Muudatused lähtuvad kehtivast põhimõttest, mille kohaselt kohtuniku volitused ja teenistussuhe peatuvad, kui kohtunik asub ametisse rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni kohtunikuks või sellega samaväärsele ametikohale.

 

Prokuratuuriseaduses sätestatakse Euroopa prokuröri ja Euroopa delegaatprokuröri staatus ning ulatus, milles Eesti õigust neile isikutele kohaldatakse. Euroopa prokurör  ei kuulu Eesti prokuröriteenistusse, kuna ta peab oma ülesannete täitmisel olema sõltumatu. Erinevalt Euroopa prokurörist peab delegaatprokurör olema riigisisese prokuratuuri liige, et ta saaks täita oma ülesandeid samaväärselt riigisiseste prokuröridega ning tal peavad olema kõik riigisisese prokuröri volitused.

 

2. Vedelkütusevaru seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Üldreeglina arvutatakse kohustusliku vedelkütusevaru eelmise kalendriaasta sisseveetud või tarbitud kütuse järgi. Eelnõu muudatuse kohaselt arvestatakse kalendriaasta senise kolme kuu vältel edaspidi kalendriaasta esimesel kuuel kuul kohustuslikku vedelkütusevaru üle-eelmise kalendriaasta andmete alusel. Lisaks täpsustatakse seaduses viiteid Euroopa Liidu õigusele. Eelnõu seadusena jõustumisel võetakse üle Euroopa Komisjoni rakendusdirektiiv.

 

Seadus on kavandatud jõustuma üldises korras.

 

3. Välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu järgi tahetakse luua diginomaadi viisa. See võimaldaks Eestis viisa alusel töötada inimestel, kelle töö ei sõltu sellest, kus nad parasjagu asuvad. Eesti on üks esimesi riike maailmas, mis võimaldab diginomaadidele kaugtöö eesmärgil viisa taotlemist.

 

Diginomaadideks nimetatakse inimesi, kes töötavad veebipõhiselt samaaegselt erinevates riikides ringi reisides, näiteks ITs, finantsvaldkonnas või turunduses. Diginomaadid toovad riigile olulist lisandväärtust, kuna tarbivad kaupu ja teenuseid ning avaldavad seekaudu positiivset mõju kohalikule ettevõtlusele.

 

Eesti on tuntud uudsete tehnoloogiliste lahenduste poolest ja on rahvusvahelises mastaabis diginomaadidele atraktiivne sihtriik, kuid praegune töörände regulatsioon diginomaadidega ei arvesta. Eestisse tööle tulemiseks peab neil olema Eesti tööandja ning seetõttu tulevad diginomaadid tihti Eestisse turistiviisaga, kuigi soovivad siin viibides ka kaugtööd teha. Kuna diginomaadid ei mahu klassikalise töötamise reeglite alla, takistab Eesti tööandja nõue nende Eestisse tulekut ja eesmärgipärase viibimisaluse valimist Eestis.

 

Diginomaad saab kaugtöö tegemiseks Eestisse tulla üksnes vahendaja kaudu, kes tema siin viibimise eest vastutab. Seejuures rakenduvad diginomaadile viisa andmise üldised tingimused, muuhulgas peab neil Eestis viibimiseks olema piisavad rahalised vahendid.

 

Kuigi olemuslikult on tegemist turismi ühe vormina, pole tegemist klassikalise turismiga, vaid töötamisega ettevõtte kasuks välisriigis.

 

Diginomaadi viisa võib olla nii lühi- kui pikaajaline. Selle taotlemisel rakenduvad viisa andmise üldised tingimused.

 

Välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõuga sätestatakse lisaks veel kutsuja kohustused tööandjale, kes registreerib välismaalase lühiajalise töötamise ning korrastatakse pikaajalise viisa taotlemist.

 

4. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine Riigikogu liikme staatuse seaduse § 19 muutmise seaduse eelnõu (121 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Raivo Aeg
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Riigikaitsekomisjoni liikmeks määratud Riigikogu liige peab kehtiva seaduse kohaselt läbima julgeolekukontrolli.

 

Riigikogu riigikaitsekomisjon algatas eelnõu eesmärgiga  kehtestada riigikaitsekomisjoni uuele liikmele kahekuuline tähtaeg, mille jooksul ta peab esitama julgeolekukontrolliks vajalikud dokumendid. Kui rahvaesindaja ei järgi eelnõus ettenähtud tähtaega, määratakse tema asemele uus riigikaitsekomisjoni liige vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele.

 

Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku loobuda eelnõu kohta arvamuse andmisest. Tegemist on eelkõige parlamendi enesekorraldusliku küsimusega. Võimude lahususe põhimõttest tulenevalt on loobub valitsus selles valdkonnas arvamuse andmisest.

 

2) Arvamuse andmine Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (122 SE) kohta
Esitaja: kultuuriminister Tõnis Lukas
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud Eesti Reformierakonna fraktsioon eesmärgiga suurendada Rahvusringhäälingus viipekeelega varustatud originaalsaadete osakaalu.

 

Sotsiaalministeerium ja kultuuriministeerium nõustuvad eelnõu eesmärgiga, kuid valitsusele tehakse ettepanek antud eelnõu mitte toetada.

 

ERRi huvi on jõuda maksimaalselt kõigi erivajadustega ühiskonnagruppideni, kuid sealjuures tuleb arvestada, et viipekeelse tõlkega varustatud saadete arvu oluline suurendamine on võimalik ainult uute tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtul. See tähendab võimalust kuulmispuudega inimesel valida viipekeelne tõlge oma teleriekraanil sarnaselt, nagu valitakse subtiitreid. Sellist tehnoloogiat ERRi käsutuses ei ole ja selle hankimine on kulukas.

 

Lisaks ühekordsele investeeringule tehnoloogiasse eeldab see ka suuremate andmesidemahtude tagamist kaabellevioperaatoritelt, kes on lõppastmes ERRi programmide taasedastajad vaatajatele. ERRi pakutavate viipekeelse tõlkega saadete puhul toimub iga kord eraldi tööna sisuliselt uue audiovisuaalteose loomine, st muudetakse algset videomaterjali seda kas vähendades (poolitatud ekraani lahendus) või osaliselt kinni kattes (pilt-pildis lahendus). Seega ei piirdu saadetele viipekeelse tõlke lisamine praegu üksnes „mõningase täiendava kuluga viipekeele tõlkide tasustamiseks“, nagu on märgitud eelnõu seletuskirjas, vaid sellega kaasnevad täiendavad tehnilised ja toimetuslikud kulud.

 

3) Arvamuse andmine ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (127 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud Riigikogu liikmed Jevgeni Ossinovski, Helmen Kütt ja Riina Sikkut sooviga võimaldada haiglaapteekidel ravimeid ise maale tuua. Algatajate sõnul säästab see ravikindlustuse vahendeid ning parandab konkurentsi Eesti ravimite hulgimüügi turul. Samuti soovitakse haiglaapteekidele võimaldada ravimite jaemüüki, et tagada tervishoiuteenuse toimepidevus. Kehtiva korra kohaselt ei ole haiglaapteegil õigust ravimeid maale tuua ega neid tavaostjale müüa.

 

Sotsiaalministeerium nõustub eelnõu eesmärgiga, kuid teeb valitsusele ettepaneku eelnõu esitatud kujul mitte toetada. Valitsus arutab lähiajal ministeeriumi enda esitatud ettepanekuid ravimiseaduse muutmiseks, seal hulgas ettepanekuid haiglaapteekide õiguste laiendamisest.

 

5. „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ 2019. aasta aruanne
Esitaja: kultuuriminister Tõnis Lukas
Tüüp: Aruanne

 

Valitsusel on kohustus esitada igal aastal Riigikogu täiskogu kevadistungjärgul ettekanne kultuuripoliitika põhialuste elluviimise kohta eelmisel aastal. 2020. aastal tutvustab kultuuriminister kultuuripoliitika põhialuste elluviimist 29. jaanuaril toimuval Riigikogu istungil.

 

Aruanne „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ täitmise kohta toob välja 2019. aastal elluviidud tegevused, saavutused või olulised edasiminekud. Samuti on esitatud olulisemad jätkutegevused 2020. aastal.

 

Aruande keskmes on Eesti tantsu ja laulu juubeliaasta, mille raames analüüsitakse ka laulu- ja tantsupeoliikumise traditsiooni elujõulisust. Aruande teises osas kajastatakse arenguid kõigis kultuuri alavaldkondades.

 

Aruandesse on koondatud kõigi ministeeriumide info, mis on seotud Kultuur 2020 eesmärkidega. Kohalike omavalitsuste tasandil elluviidavaid tegevusi aruanne detailselt ei kajasta.

 

6. Statistikaameti 2020.–2024. aastal tehtavate statistikatööde loetelu
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Tulenevalt riikliku statistika seadusest kinnitatakse igal aastal järgmiseks viieks aastaks statistikaameti tehtavate rahvastiku-, sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaalaste statistikatööde loetelu, mis lähtub riigisisesest ja rahvusvahelisest statistikavajadusest. Viie aasta jooksul tehakse 136 kuni 145 statistikatööd aastas. Statistikatööde eeldatav maksumus viie aasta peale kokku on 45,9 miljonit eurot.

 

2020. aastal toimub Eestis iga kümne aasta järel korraldatav põllumajandusloendus. Loendus toimub kõikides Euroopa Liidu riikides ning selle tulemused on aluseks Euroopa Liidu ühisele põllumajanduspoliitikale. Lisandub ka iga viie aasta järel tehtav tsükliline statistikatöö taimekaitsevahendite kasutamise kohta, mille eesmärk on anda teavet taimekaitsevahendite põllumajandusliku kasutamise kohta.

 

Sotsiaalelu valdkonnas korraldatakse täiskasvanute koolituse ja töö-elu uuring, mida tehakse samuti iga viie aasta järel.

 

Majanduse valdkonnas lisandub iga nelja aasta järel tehtav tsükliline statistikatöö tööandja kulutused töötajatele, mille eesmärk on anda teavet tööandja tehtud keskmistest kulutustest töötajatele töötaja ning töötatud tunni kohta põhitegevusala järgi. Nimetatud info on tööjõumaksude kujundamise sisend.

 

Statistika jaguneb: 1) põhistatistika – statistikatööd, mida tehakse igal aastal samas mahus; 2) tsükliline statistika – statistikatööd, mida tehakse kindla sagedusega, kuid mitte igal aastal; 3) ebaregulaarne statistika – statistikatööd, mida tehakse ainult üks kord või mille tegemise sagedus ei ole ette teada; 4) statistiline analüüs – analüütilised tööd, sh analüütilised kogumikud jms; 5) statistiline register – statistiliste registrite pidamisega seotud statistikatööd; 6) statistika arendus – statistikatööd, mis arendavad riikliku statistika jaoks andmete kogumist, töötlemist, analüüsi, levitamist ja säilitamist.

 

7. "Eesti Vabariigi valitsuse, keda esindab Veeteede Amet, ja Omaani Sultaniriigi valitsuse, keda esindab transpordiministeerium, vahelise 1978. aasta meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste konventsiooni (koos muudatustega) alusel välja antud tunnistuste tunnustamist käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi" eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsus kiidab heaks Eesti Vabariigi valitsuse ja Omaani Sultaniriigi valitsuse vahelise meremeeste pädevust tõendavate tunnistuste vastastikust tunnustamist käsitleva välislepingu eelnõu ning volitab Veeteede Ameti peadirektorit kokkuleppele alla kirjutama.

 

Kokkuleppega sätestatakse protseduur, kuidas toimub vastastikune merendusalase hariduse, väljaõppe ning meremeeste diplomite tunnustamine. Tunnistuste autentsuse ja kehtivuse kontrollimiseks võivad lepingus määratud administratsioonid esitada teisele poolele kontrollitaotluse, millele tuleb vastata kolme tööpäeva jooksul. Vahetatakse tunnistuste näidiseid ning sätestatakse kohustus vastastikku eelnevalt teavitada muudatustest väljaõppenõuetes ja diplomeerimise menetluses.

 

Kokkulepe võimaldab laiendada Eesti meremeeste töövõimalusi Omaani Sultaniriigi tööturul, kus areneb kauba- ja reisilaevastik, samuti gaasi- ja naftatööstust teenindav laevastik. Omaani laevadel töötavad Eesti meremehed, kelle meresõidudiplomeid on Omaani Sultaniriik seni tunnustanud ühepoolselt.

 

Välisleping jõustub peale mõlema poole allkirjastamist ja kehtib 5 aastat, koos automaatse pikenemise võimalusega sama perioodi võrra.

 

8. Informatsioon ja Eesti seisukoht sõbralike kokkulepete sõlmimise kohta
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Välisminister esitab informatsioon ja Eesti seisukoha sõbralike kokkulepete sõlmimise ettepanekute suhtes.

 

9. Eesti seisukohad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel Eesti vastu algatatud rikkumismenetluste (vedelkütusevarude ja ühtlustatud riskinäitajate kehtestamise) kohta
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Välisministeerium esitab valitsuse istungile Eesti seisukoha Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artikli 258 alusel Eestile saadetud kahe ametliku kirja kohta.

 

Rikkumismenetluses nr 2019/0316 heidab komisjon Eestile ette majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse kuuluva komisjoni rakendusdirektiivi (EL) 2018/1581 mitteõigeaegset ülevõtmist ja meetmetest teavitamata jätmist. Direktiivi tähtaeg oli 19. oktoober 2019. Eesti vastab komisjonile, et direktiiv on ülevõtmisel. Direktiiv võetakse üle vedelkütusevaru seaduse muutmise seaduse eelnõuga, mis on esitatud valitsusele heakskiitmiseks 16. jaanuari istungile. Eelnõu võetakse seadusena vastu eeldatavasti 2020. aasta I kvartali jooksul.

 

Rikkumismenetluses nr 2019/0317 heidab komisjon Eestile ette maaeluministeeriumi valitsemisalasse kuuluva komisjoni direktiivi (EL) 2019/782 mitteõigeaegset ülevõtmist ja meetmetest teavitamata jätmist. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 5. september 2019.

 

Eesti vastab komisjonile, et direktiiv on ülevõtmisel. Direktiiv võetakse üle taimekaitseseaduse, riigilõivuseaduse, taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse ning mahepõllumajanduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga, mis esitatakse valitsusele heakskiitmiseks 2020. aasta jaanuarikuu jooksul. Eelnõu võetakse seadusena vastu eeldatavasti 2020. aasta esimesele poolaastal.

 

10. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 20. jaanuari 2020. a kohtumisel ja informatsioon Euroopa Liidu piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

20. jaanuaril toimub Brüsselis Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kohtumine, kus keskendutakse olukorrale Sahelis ning Komisjoni roheleppe ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 26. kohtumise valguses kliimadiplomaatiale. Päevakajaliste teemade all plaanitakse arutada Boliiviat, Venezuelat ja Türgit. Nõukogu kohtumisele järgneb mitteametlik kohtumine, kus arutatakse Lähis-Ida rahuprotsessi ja regiooni laiemalt.

 

Esitatud on Eesti seisukohtade ettepanekud ning informatsioon Euroopa Liidu piiravate meetmete kohta, mis on vastu võetud pärast 10. jaanuari 2020. aastal toimunud välisasjade nõukogu erakorralist istungit.