Sa oled siin

Valitsuse 16.03.1999 istungi info ja päevakord

16. märts 1999 - 0:00

 

 

Valitsuse istungi materjalid

 

 

Algus kell 10.00, Toompeal 16. märts 1999

 

Kommentaarid valitsuse istungi materjalide kohta on mõeldud taustinformatsiooniks ajakirjanikele või inimestele, kelle töö on seotud ajakirjandusega. Meie poolt ette valmistatud ülevaate kasutamisel tuleb arvestada, et valitsuse istungi käigus võib valitsus jõuda otsusteni, mis erinevad istungile esitatud materjalidest.

Seepärast palume enne valitsuse istungi lõppu avaldada käesolevaid materjale arvestusega, et need pole lõplikud.

 

 

 

1. Rahvatervise seaduse ja kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitaja: Tiiu Aro

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Kommentaar: Rahvatervise seadus võeti vastu 14. juunil 1995. Seaduse eesmärk on reguleerida õiguslikke suhteid tervise kaitseks, haiguste ennetamiseks ja tervise edendamiseks. Kuna rahvatervise seadus võeti vastu enne ametkondade vahelist tööjaotust reguleerivat Vabariigi Valitsuse seadust, jäid reguleerimata mõned rahvatervisele olulised alad ning seetõttu tuleb kõnealust seadust teatud määral muuta.

 

Rahatervise seaduse muutmise seaduse eelnõu koostamisel juhindusid selle autorid Maastrichti lepingu artikli 129 ja Amsterdami lepingu artikli 152 seisukohtadest, mis sätestavad inimese tervise kõrgetasemelise kaitse.

Kiirgusseaduse muutmine on tingitud vajadusest tagada mitteioniseeriva kiirguse kasutamise riiklik järelevalve tervisekaitse inspektsiooni poolt.

 

Seaduseelnõu alusel kehtestab valitsus hulgaliselt rahva tervist puudutavaid õigusakte. Nende seas on määrused, mis puudutavad mänguasjade ohutusnõudeid, suplusvee terviseohutust, kosmeetikavahendite valmistamist, importimist ja ohutust, mineraalvee kvaliteeti, ilu- ja isikuteenuste osutamist, spordiehitisi, laste luttide materjale, ühissõidukite reisiteenuseid, putukatõrjet, mürataset elu- ja puhkealal, surnute vedamist, jne.

 

Mõned mainitud õigusaktidest on juba vastuvõetud, kuid nende mainimine rahvatervise seaduses on oluline, et volitusnormid kehtiks jätkuvalt.

 

1999. aasta riigieelarves on puuduvate õigusaktide ettevalmistamiseks arvestatud 220 000 krooniga.

 

2. Eesti elamumajanduse arengukava aastani 2010

Esitaja: Jaak Leimann

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Kommentaar: Arengukavas vaadeldakse eluaset eelkõige majandussektorina, kus toimivad turusuhted, eluaseme tootmine, ost-müük, üürimine ja hooldus ning kus samas peab toimima ka teatud riigipoolne reguleerimine.

 

Arengukavas märgitakse, et praegune eluaseme alane olukord on tingitud nõukogudeaegse eluasemepoliitika ja -korralduse järelmõjudest, turumajanduslike suhete ekspansioonist eluasemesfääri, omandireformist ning suurest vastuolust eluaseme rahastamisvajaduste ja -võimaluste vahel.

 

Arengukava pakub välja lahendusi, mille kohaselt on eelkõige vaja toetada institutsioonilise keskkonna ja laenuvõimaluste loomist ning aidata sel moel eluaseme omanikke, üürnikke, haldajaid/valitsejaid ja eluaseme sektoris tegutsevaid kodanikualgatuslikke ühendusi. Nii saab anda neile ka võimaluse oma probleemide lahendamisele iseseisvalt kaasa aidata.

3. Kemikaalide Teabekeskuse asutamine, raha eraldamine

Esitaja: Tiiu Aro

Tüüp: määruse eelnõu

Kommentaar: Kemikaaliseaduse paragrahv 7 sätestab Kemikaalide Teabekeskuse asutamise Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. Kemikaalide Teabekeskuse puhul on tegemist täiesti uue asutusega, mis eeldab tööks vajalike andmepankade loomist ning töötajate väljaõpet.

 

Käesoleval ajal puudub piisav teave sisse- ja väljaveetavatest ohtlikest kemikaalidest. Tervisekaitse seisukohalt on oluline, et selline informatsioon oleks olemas.

 

Arvestades rahvusvahelises kaubanduses kehtivaid nõudeid tuleb Sotsiaalministeeriumi kinnitusel võimalikult kiiresti kehtestada kord, mille alusel peaks kemikaalide importija tegema imporditavate ohtlike kemikaalide riskianalüüsi ja edastama tulemused pädevale riigiasutusele, seega siis Kemikaalide Teabekeskusele.

 

Kemikaalide Teabekeskuse 1999. aasta rahavajadus oleks 711 533 krooni.

 

4. Ohtlike kemikaalide jaemüügi korra kehtestamine

Esitaja: Jaak Leimann

Tüüp: määruse eelnõu

Kommentaar: Elanikkonna tervise ja vara ning looduse kaitseks on Sotsiaalministeeriumi kinnitusel vajalik õiguslikult reguleerida ohtlike, sealhulgas mürgiste, sööbivate, tule- ja keskkonnaohtlike kemikaalide jaemüüki.

 

Tarbijakaitseseaduse ja toote ohutuse seadus sätestavad üldised kauba ohutuste tagavad nõuded. Kemikaaliseaduse sätestab rea nõudeid ohtlike kemikaalide käitlemisele, millest lähtuvalt tuleb Vabariigi Valitsuse kehtestada ohtlike kemikaalide jaemüügi kord.

 

Euroopa Liidu direktiivid ei käsitle ohtlike kemikaalide jaemüüki, seda reguleeritakse liimesriikide siseriiklike õigusaktidega.

 

5. Jäätmetena keskkonda kahjustavate toodete, mille valmistamine, sisse- ja väljavedu, müük ning kasutamine on keelatud, loetelu kinnitamine

Esitaja: Villu Reiljan

Tüüp: määruse eelnõu

Kommentaar: Käesoleva määrusega kehtestab Vabariigi Valitsus nende keskkonda kahjustavate toodete loetelu, mille valmistamisel või kasutamisel tekkinud jäätmete käitlemisel pole võimalk täita jäätmeseaduse paragrahvi 11 lõikes 2 kehtestatud nõudeid ning kui see on vajalik Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingute täitmiseks.

 

Määruse eelnõu käsitleb eelkõige tööstuses kasutatavaid kemikaale sisaldavaid tooteid. Taimekaitsevahendite koosseisus keelatud toimeainete nimekiri kehtestatakse Vabariigi valitsuse määrusega taimekaitseseaduse alusel.

 

6. Metsanduse naturaalkrediidifondi tegevuse lõpetamine

Esitaja: Villu Reiljan

Tüüp: määruse eelnõu

Kommentaar: Vabariigi Valitsuse 01.06.1993. määrusega nr 168 "Metsanduse naturaalkrediidifondi kohta" loodud fondi tegevus peatus juba 1994. aastal, kuid formaaljuriidiliselt on fond likvideerimata. Kuna Keskkonnaministeerium ei pea vajalikuks fondi tegevust taastada, esitab ministeerium Vabariigi Valitsusele määruse eelnõu fondi tegevuse lõpetamiseks.

 

7. Maakorralduse kulude määramise, rahastamise, riiklike toetusrahade määramise ja krediteerimise korra kinnitamine

Esitaja: Villu Reiljan

Tüüp: määruse eelnõu

Kommentaar: Vastavalt maareformi seadusele on maareformi eesmärgiks ka eelduste loomine maa efektiivsemaks kasutamiseks. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks on Keskkonnaministeeriumi sõnul äärmiselt oluline roll maakorraldusel - kinnisasja ümberkruntimisel, vahetamisel, jagamisel, kinnisomandi kitsenduste selgitamisel ja kinnisasja piiri kindlaksmääramisel.

 

"Maakorraldustoimingute läbiviimine on seotud teatavate kulutustega ning just seetõttu ongi eelnõu eesmärgiks reguleerida maakorralduse läbiviimisega seonduvaid rahastamise põhimõtteid ja maakorralduse kulude ja riiklike toetusrahade määramist," kirjutab Keskkonnaministeerium.

8. Õigusvastaselt võõrandatud maal ebaseadusliku raiega tekitatud kahju hüvitise deponeerimise ning väljamaksmise korra kinnitamine

Esitaja: Villu Reiljan

Tüüp: määruse eelnõu

Kommentaar: Õigusvastaselt võõrandatud maal tehtud ebaseaduslike raiete eest sissenõutud kahjutasu tulevaste omanike nimele deponeerimise võimalus sätestati esmakordselt Vabariigi Valitsuse 23. märtsi 1992.a. määrusega nr 94.

Deponeerimise korda ei kehtestatud. Tekkinud probleemi lahendamiseks täiendati omandireformi aluste seadust määrates ära deponeerimisele mineva summa koosseis, deponeerimise alused ning juhtumid, mil deponeerimist ei rakendata. Ühtlasi anti Vabariigi Valitsusele volitus deponeerimise ning deponeeritud summade väljamaksmise korra kehtestamiseks.

 

Keskkonnaministeerium soovib esitatud eelnõuga parandada seni kehtinud asjaajamist ning lahendada esilekerkinud probleeme.

9. Maamaksu korrigeerimine Läänemaa Suursoo ja Nõva maastikukaitsealadel

Esitaja: Villu Reiljan

Tüüp: määruse eelnõu

Kommentaar: Maamaksuseaduse paragrahvi 4 lõike 1 alusel ei maksta maamaksu sellelt maalt, millel seadusega või seaduses sätestatud korras on majandustegevus keelatud. Sama paragrahvi lõike 2 alusel makstakse nendelt maadelt, millel majandustegevus on kitsendatud seadusega või seaduse kehtestatud korras, maamaksu vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele 25%, 50% või 75% maksumäärast.

 

Esitatav määruse eelnõu käsitleb maamaksu korrigeerimist Läänemaa Suursoo maastikukaitsealal ( kehtestatakse 25% maamaksumäär 1,2 tuh. hektaril ja 50% maksumäär 2,4 tuh. hektaril, täielik maamaksuvabastus kehtib 5,8 tuh. hektaril) ning Nõva maastikukaitsealal ( 25% maamaksumäär 830 hektaril ja 50% maksumäär 361 hektaril, täielik maamaksuvabastus kehtib 275 hektaril).

10. Haldusterritoriaalse korralduse muutmine

Esitajad: Olari Taal, Peep Aru

Tüüp: määruse eelnõu

Kommentaar: Otepää Linnavolikogu ja Pühajärve Vallavolikogu otsustasid 12.10.98.a. taotleda Otepää linna ja Pühajärve valla ühendamist üheks omavalitsusüksuseks, mille nimeks saab Otepää vald.

 

Ühinemise põhjusteks on kahe omavalitsusüksuse vahelised tihedad teenindamisalased sidemed, põhiliste infrastruktuuride koondumine Otepääle, tugevad töö- ja omandialased sidemed, ühine kultuurilis- ajalooline taust ning territoriaalne ühtekuuluvustunne.

 

Moodustatava Otepää valla piiriks kehtestatakse senise Pühajärve valla piir ja valla keskuseks jääb Otepää. Uue valla elanike arv on ca 4500 inimest.

Ühinemisel moodustuva Otepää Vallavolikogu liikmete arvuks on määratud 17 liiget.

 

11. Lennuliiklustasude maksmise korra ja määrade ning maksmisest vabastamise tingimuste kinnitamine

Esitaja: Raivo Vare

Tüüp: määruse eelnõu

Kommentaar: Eesti tsiviillennundus on alates 1991.a. iseseisvumisest üle elanud põhjalikud muutused. 1992.a. sai Eesti Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) liikmeks ja 1995.a. Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi (ECAC) liikmeks. Sellest tulenevalt on Eestis järjekindlalt rakendatud vastavaid rahvusvahelisi põhimõtteid.

 

Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni järgi peavad kõik liikmesriigid tagama oma territooriumil rahvusvahelisele lennuliiklusele ICAO standardite ja soovitatava praktikaga määratletud lennuvälja- ja lennujuhtimisteenuse osutamise. Lennuliikluse korraldamise süsteemi arendamine Eestis on toimunud vastavuses Euroopa lennuliikluse juhtimise süsteemi harmoniseerimise ja integreerimise programmiga.

 

Eestis on toimunud areng lennunduse infrastruktuuri ettevõtete sügavama kommertsialiseerumise suunas. Seejuures tahavad kliendid olla kindlad, et hinnad ja tariifid oleksid mõistlikud ja õiglased. Seepärast on nii Teede- ja Sideministeerium kui ka Lennuamet tulenevalt lennundusseadusest välja töötanud vastavate teenuste tariifide rakendamise ja kontrolli põhimõtted.

 

"Rakendatavad tariifid põhinevad selgelt, ausalt ja mõistlikult väljendatud tegevuskuludel ja nende struktuur võimaldab kajastada tulusid ja kulusid vastavalt Euroopa Liidu riikides ja ICAO poolt tunnustatud põhimõtetele," kinnitab ministeerium.

 

Võttes arvesse, et RE Eesti Lennujaamad lõpetas tegevuse ja selle varade baasil moodustati viis erinevat äriühingut: AS Tallinna Lennujaam, AS Tartu Lennujaam, AS Pärnu Lennujaam, AS Kärdla Lennujaam ja AS Kuressaare Lennujaam, on ministeeriumi hinnagul otstarbekas viia lennuväljatasude maksmise kord ja määrad vastavusse praeguseks välja kujunenud olukorraga.

 

12. Töölähetuse kulude hüvitiste määrade ning nende maksmise tingimuste ja korra kinnitamine

Esitaja: Mart Opmann

Tüüp: määruse eelnõu

Kommentaar: Esitatava määruse eelnõus nähakse palgaseadusest tulenevalt ette lähetuskulude hüvitamise ja päevaraha alammäärad, samuti nende hüvitiste erisoodustusena maksustamisele mittekuuluvad piirmäärad vastavalt tulumaksuseadusele. Välislähetuse päevaraha määrasid ei muudeta. Riigisisese lähetuse korral nähakse ette päevaraha alammäära tõstmine seniselt 40 kroonilt 50 kroonile ning maksuvaba piirmäära tõstmine 60 kroonilt 80 kroonile. Sõidu- ja majutuskulude hüvitamise korras ja määrades muudatusi ei ole kavandatud, välja arvatud isikliku sõiduauto kasutamine lähetustel, mille puhul ei loeta erisoodustuseks hüvitise maksmist arvestusega 2 krooni läbisõidu kilomeetri eest.

 

Lähetuse korral välisekspeditsioonile või -uuringule, kus töötajatel puuduvad tavapärased majutustingimused, nähakse ette kuni 50% suurendatud päevaraha maksmise võimalus.

13. Vabariigi Valitsuse 13. juuli 1993.a määruse nr 216 "Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise korra kohta" muutmine

Esitaja: Mart Opmann

Tüüp: määruse eelnõu

Kommentaar: Eelnõu on esitatud vajadusest viia määrus kooskõlla Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuotsusega ning Riigikogu poolt 17. veebruaril 1999. aastal vastuvõetud õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimisega seonduvate õigusaktide muutmise seadusega.

14. Vabariigi Valitsuse 18. juuli 1995.a määruse nr 270 "Õppemaksu kehtestamine riigiülikoolides õppivatele välismaalastele, kes ei ela alaliselt Eestis" kehtetuks tunnistamine

Esitaja: Mait Klaassen

Tüüp: määruse eelnõu

Kommentaar: 15.02.1999 jõustus ülikooliseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus. Ülikooliseaduse põhiline muudatus seisneb finantseerimispõhimõtete muutmises - seadusega reguleeriti riikliku koolitustellimuse mehhanism. Sellest tulenevalt muutusid välismaalastest üliõpilaste õppemaksude kehtestamise põhimõtted. Ülikooliseadusest lähtuvalt võib ülikool nõuda õppekulude hüvitamist üliõpilastelt, kes õpivad väljaspool riiklikku koolitustellimust

 

Sisseviidud muudatused tagavad, et Eesti kodanikel ja välismaalastel on võrdne õigus konkureerida õppima asumiseks nii riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohale kui ka väljaspool riiklikku koolitustellimust.

 

Ülikooliseadus on kaotanud ülikoolide õppemakse mõiste ning lähtub ideest, et ülikool õpetab üliõpilast omal kulul ja üliõpilane hüvitab ülikoolile tema õpetamiseks tehtud kulutused vastastikusel kokkuleppel.

 

Ülikool kehtestab väljaspool riiklikku koolitustellimust õppivate üliõpilaste poolt õppekulude hüvitamise tingimused ja korra. See õigusakt on edaspidi üliõpilastega sõlmitavate lepingute aluseks. Välisüliõpilastega seni sõlmitud lepingud kehtivad nende tähtaja lõpuni.

15. 1998. aasta sisserände piirarvu ületamine 1999. aasta piirarvu arvel

Esitajad: Olari Taal, Andra Veidemann

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: Välismaalaste seaduse paragrahvi 6 lõike 1 alusel kehtestab Vabariigi valitsus aastase sisserände piirarvu. Vabariigi Valitsuse 10.02.1998 korralduse nr 124-k kehtestati 1998. aasta välismaalaste sisserände piirarvuks 506. Kodakondsus- ja Migratsiooniametil ei ole õigust Vabariigi Valitsuse poolt 1998 kehtestatud sisserände piirarvu ületada.

 

Kuna 1998.aasta sisserände piirav oli 17.11 1998 täitunud, kuid tuli ilmsiks vajadus anda elamisluba veel kolmele isikule teeb Siseministeerium valitsusele ettepaneku ületada 1998.a. eraldatud sisserände piirarvu 1999.a. piirarvu arvel 3 välismaalase võrra.

16. Erandina elamisloa andmine (3 korralduse eelnõu)

Esitaja: Andra Veidemann

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalaste ja nende perekonnaliikmete poolt esitatud elamisloa taotluste läbivaatamiseks moodustatud valitsuskomisjon teeb valitsusele ettepaneku anda erandina tähtajaline elamisluba 33 isikule.

17. Elamisloa pikendamise taotluse erandina esitamise lubamine

Esitaja: Olari Taal, Andra Veidemann

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: Siseministeerium edastab valitsusele otsustamiseks korralduse eelnõu elamisloa pikendamise taotluse erandina esitamise lubamise kohta viiele isikule.

18. Elamisloa andmisest keeldumine

Esitaja: Andra Veidemann

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalaste ja nende perekonnaliikmete poolt esitatud elamisloa taotluste läbivaatamiseks moodustatud valitsuskomisjon teeb valitsusele ettepaneku mitte anda elamisluba 1 isikule.

 

19. Elamisloa tühistamine

Esitaja: Andra Veidemann

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalaste ja nende perekonnaliikmete poolt esitatud elamisloa taotluste läbivaatamiseks moodustatud valitsuskomisjon esitab valitsusele ettepaneku 1 isiku elamisloa tühistamiseks .

 

20. Vabariigi Valitsuse 2. juuli 1996.a korralduse nr 616-k "Elamislubade andmine" muutmine

Esitaja: Andra Veidemann

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalaste ja nende perekonnaliikmete poolt esitatud elamisloa taotluste läbivaatamiseks moodustatud valitsuskomisjon esitab valitsusele ettepaneku muuta otsus 1 isiku suhtes, kuna ta ei ole välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalase perekonnaliige .

 

21. Vabariigi Valitsuse 11. juuli 1996.a korralduse nr 653-k "Elamislubade andmine" muutmine

Esitaja: Andra Veidemann

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalaste ja nende perekonnaliikmete poolt esitatud elamisloa taotluste läbivaatamiseks moodustatud valitsuskomisjon esitab valitsusele ettepaneku muuta otsus 1 isiku suhtes, kuna ta ei ole välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalase perekonnaliige .

 

22. Vabariigi Valitsuse 22. septembri 1998.a korralduse nr 921-k "Erandina elamisloa andmine" muutmine

Esitaja: Andra Veidemann

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalaste ja nende perekonnaliikmete poolt esitatud elamisloa taotluste läbivaatamiseks moodustatud valitsuskomisjon esitab valitsusele ettepaneku muuta otsus 1 isiku suhtes, kuna ta ei ole välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalase perekonnaliige .

 

 

23. Raha eraldamine:

Vabariigi Valitsuse reservfondist:

1) Siseministeeriumile (Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskuse ja Sisekaitseakadeemia majandamiskuludeks - 230 000 krooni)

Esitaja: Mart Opmann

Tüüp: korralduse eelnõu

 

2) Kultuuriministeeriumile (projekti "Eesti lipp ümber maailma 1999 - 2000" toetamiseks - 920 000 krooni)

Esitaja: Mart Opmann

Tüüp: korralduse eelnõu

Vabariigi Valitsuse tagatisfondist:

3) pankrotistunud aktsiaseltsi Virko töötajatele (saamata jäänud palga, puhkusetasu ja töölepingu lõpetamisel hüvitise väljamaksmiseks ning sotsiaalmaksu tasumiseks)

Esitaja: Mart Opmann

Tüüp: korralduse eelnõu

 

24. Kohtus asjaajamiseks volituste andmine:

1) majandusministri taotlusel

Esitaja: Jaak Leimann

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: Vabariigi Valitsus volitab Majandusministeeriumi kantslerit Margus Leivot esindama Eesti Vabariiki hagejana kõigis kohtuinstantsides AS Vavekor ja AS Meretehas kohtuasjas.

 

 

2) siseministri taotlusel

Esitaja: Olari Taal

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: Vabariigi Valitsus volitab Päästeameti peadirektori Harry Heina esindama Eesti Vabariiki kostjana kõigis kohtuinstantsides Aleksander Bernjakovi hagis Eesti Vabariigi vastu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes.

 

3) sotsiaalministri taotlusel

Esitaja: Tiiu Aro

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: Vabariigi Valitsus volitab Sotsiaalkindlustusameti peadirektori Külli Pedaku esindama Eesti Vabariiki kostjana kõigis kohtuinstantsides Elfriede Heinsalu hagis Eesti Vabariigi vastu pensioni suurendamise nõudes.

 

4) teede- ja sideministri taotlusel

Esitaja: Raivo Vare

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: Vabariigi Valitsus volitab Teede- ja Sideministeeriumi kantsler Ruth Martinit esindama Eesti Vabariiki kostjana kõigis kohtuinstantsides Tanel Järveti hagis ASi Eesti Telekom aktsiate avaliku müügi tühisuse tunnustamiseks.

 

 

5) justiitsministri taotlusel

Esitaja: Paul Varul

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: Vabariigi Valitsus volitab Justiitsministeeriumi kantsler Mihkel Oviiri esindama Eesti Vabariiki kostjana kõigis kohtuinstantsides Mare Haava hagis Eesti Vabariigi, Indrek Raspeli ja Tõnu Värsi vastu enampakkumise korraldamise akti ja ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamise ning omandiõiguse tunnustamise nõudes.

 

 

6) justiitsministri taotlusel

Esitaja: Paul Varul

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: Vabariigi Valitsus volitab Justiitsministeeriumi kantsler Mihkel Oviiri esindama Eesti Vabariiki kostjana kõigis kohtuinstantsides Elmar Kubra hagis Eesti Vabariigi vastu 5 200 krooni hüvitamise nõudes.

 

7) justiitsministri taotlusel

Esitaja: Paul Varul

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: Vabariigi Valitsus volitab Justiitsministeeriumi kantsler Mihkel Oviiri esindama Eesti Vabariiki kostjana kõigis kohtuinstantsides Aleksander Lavrentjevi hagis Eesti Vabariigi vastu omandiõiguse tunnustamise ja vara arestist vabastamise nõudes.

 

8) sotsiaalministri taotlusel

Esitaja: Tiiu Aro

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: Vabariigi Valitsus volitab Sotsiaalministeeriumi kantslerit Hannes Danilovit esindama Eesti Vabariiki kõigis kohtuinstantsides Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo ja ASi Täpselt Kell Viis vahelises kohtuvaidluses.

 

25. Eesti Infrastruktuuri ja Transiidi Arendamise Sihtasutuse asutamine

Esitaja: Raivo Vare

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: "Eesti Vabariigi soodsat geograafilisest asendist lähtuvalt on transiidikaubandus kujunenud üheks Eesti perspektiivsemaks ja majanduskasvu soodustavamaks valdkonnaks. Eesti praeguse liidripositsiooni säilitamine meie otseste konkurentide ees (Läti, Leedu, Soome) on võimalik vaid hetkel kehtivate transiiditeenuste nõudmise-pakkumise vahekorras," selgitab Teede- ja Sideministeerium.

 

Transiitkaubanduse edasiseks arenguks on ministeeriumi arvates vajalik luua organisatsioon, mis tegeleks otseselt transiitkaubanduse arendamisega, informatsiooni hankimisega ja edastamisega transiitkaubanduse liikumise kohta nii riiklikele struktuuridele kui ka potentsiaalsetele investoritele. Asutus tegeleks ka Eestit läbiva transiidi strateegia ja taktika alaste uurimis- ja arendustööde koordineerimisega, Eesti infrastruktuuri ja Eesti ettevõtete maine tõstmisega välisturgudel, Eesti transiitkaubandust soodustavate projektide finantseerimise ja toetamisega ning koostöös regionaalsihtasutustega toimivatele jaotuskeskustele potentsiaalsete kaubavoogude leidmisega, käivitamisega ja suunamisega läbi Eesti.

 

Ministeeriumidevahelise komisjoni moodustamine

Esitaja: Andres Varik

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: Eelnõus nähakse ette alustada Vabariigi Valitsuse ja põllumajandustootjate vahelisis läbirääkimisi. Läbirääkimistel lepitakse kokku põllumajandussaaduste ja -toodete turu korrastamise seaduse paragrahvi 3 lõigetes 11-5 toodud küsimustes, võttes arvesse nimetatud seaduse paragrahvides 3,4 ja 5 sätestatud.

 

27. Põllumajandusministeeriumi määramine Eesti Ühistegelise Liidu juhtivministeeriumiks.

Esitaja: Andres Varik

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: Seletuskirjast: "Eesti Ühistegelisel Liidul on pikaajaline koostöö Põllumajandusministeeriumiga, mis seisneb seaduseelnõude ettevalmistamises ja parandusettepanekute tegemises, osalemises töörühmades, komisjonides ning ministeeriumi korraldatud seminaridel. Suur osa ühistuid on seotud maa ja põllumajandusega ning ette on nähtud riigieelarveline toetus põhistegevuse arendamiseks, mis on Põllumajandusministeeriumi haldusalas. Ministeeriumi määramine juhtivministeeriumiks aitaks kaasa paremale koostööle EÜL-ga ning nimetatud toetuste jagamise korraldamisele."

 

28. Vabariigi Valitsuse 16. juuni 1998.a. korralduse nr 537-k "Kaitsepolitsei peadirektori ametisse nimetamine" muutmine.

Esitaja: Uno Veering

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: Vabariigi Valitsuse 10.02.1999 määrusega nr 55 on kehtestatud Kaitsepolitseiameti politseiametnike palgaastmetele vastavad diferentseeritud palgamäärad politseiametnike töö tasustamiseks 1999.a. Sellest tulenevalt on ette valmistatud Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu Vabariigi Valitsuse poolt ametisse nimetatava kaitsepolitsei peadirektori Jüri Pihli ametipalga muutmise kohta alates 1. jaanuarist 1999.

 

Volituste andmine haridusministrile hääletamiseks ASi Imanta Hariduskeskus aktsionäride üldkoosolekul.

Esitaja: Mait Klaassen

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: AS Imanta Hariduskeskus asutati Vabariigi Valitsuse 23.01.1996 korraldusega nr 73-k "Riigivara paigutamine aktsiaseltsi algkapitali". Aktsiaseltsi loomise eesmärgiks oli kaasata erakapital õppehoone parendamisse ja leida võimalus õppepersonali vabastamiseks majandusprobleemide lahendamisel. AS Imanta Hariduskeskus loomisel jagunesid aktsiad riigi ja Eesti Kõrgema Kommertskooli vahel vastavalt 75% ja 25%.

 

Vabariigi Valitsuse 27.10.1998 istungil tehti ettepanek müüa AS Imanta hariduskeskus kogu riigipoolne osalus. Aktsiaseltsi Nõukogu otsustas ettepanekut mitte toetada. Haridusministeerium toetab nõukogu seisukohta. Tulenevalt eeltoodust teeb Haridusministeerium ettepaneku, arvestades Vabariigi Valitsuse nõupidamisel tehtud ettepanekuid, volitada haridusminister Mait Klaassenit hääletama riigi esindajana AS Imanta Hariduskeskus aktsionäride üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise ja aktsiaseltsi põhikirja muutmise poolt. Riik tasub uute aktsiate eest riigivaraga mitterahalise sissemakse näol.

 

Aastast 2000 on kavatsetud alustada AS Imanta Hariduskeskus riigipoolsete aktsiate võõrandamise Eesti Vabariigis akrediteeritud haridusasutustele ja kuni aktsiate võõrandamiseni riik aktsiakapitali täiendavalt enam ei suurendaks.