Sa oled siin

Valitsuse 16.02.1999 istungi info ja päevakord

16. veebruar 1999 - 0:00

 

 

Valitsuse istungi materjalid

 

Algus kell 15.00, Valgas Kesk 12 16. veebruar 1999

Valga Maavalitsuse saalis (II korrus)

 

Kommentaarid valitsuse istungi materjalide kohta on mõeldud taustinformatsiooniks ajakirjanikele või inimestele, kelle töö on seotud ajakirjandusega. Meie poolt ette valmistatud ülevaate kasutamisel tuleb arvestada, et valitsuse istungi käigus võib valitsus jõuda otsusteni, mis erinevad istungile esitatud materjalidest.

Seepärast palume enne valitsuse istungi lõppu avaldada käesolevaid materjale arvestusega, et need pole lõplikud.

 

 

1. Valga maakonna arenguperspektiivid

Esitajad: Rein Randver, Olari Taal, Peep Aru

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Kommentaar: Valga maavanema Rein Randveri ettekanne valitsuse väljasõiduistungil Valka.

Tüüpilise Lõuna-Eesti maakonnana on Valga maakonnas kõrge tööpuudus. 1998. aasta andmeil oli Valgamaa peaaegu terve aasta jooksul Eesti suurima tööpuudusega piirkond, aastavahetuseks jõudis Valgamaast selles osas ette Ida-Virumaa. Valgamaa teiseks suuremaks probleemiks on olemasoleva tööjõu kvaliteedi langus, mis on otseselt seotud noorte lahkumisega ja elanikkonna vananemisega. Valgamaa on üks vanima rahvastikuga maakondi Eestis, sealne keskmine vanus on 38 aastat.

Valgamaa ettevõtluskeskkonna näitajad on PHARE projekti raames tehtud küsitluse andmeil ligi poole halvemad kui Eestis keskmiselt.

Oma ettekandes keskendub maavanem Valgamaa arengukavale kuni aastani 2010, millega maakond soovib luua soodustingimused majanduse arenguks, arendada Valgamaal turismi ning sporti, samuti teha Valgast transiitkaubanduse ja logistikakeskuse. Arengukavas on juttu ka säästva arengu tagamisest ning tööstusettevõtete tekkele kaasaaitamisest maakonnas.

Valgas asub Eesti suuruselt teine raudteesõlm, millel on 10 haruteed. Valga raudteejaamal puudub aga õigus rahvusvaheliste kaubarongide koostamiseks ja piirijaamade protseduuride tegemiseks, mis pärsib omavalitsuse hinnangul kohalike ettevõtete ja nende äripartnerite tegevust. Samas on Teede ja Sideministeerium on kuulutanud Valga-Petseri raudteelõigu perspektiivituks. Maavanem teeb ettepaneku rajada Valga transpordisõlme piirkonnas vabatsoon ning taastada Valga raudteejaama õiguslik seisund Venemaa suhtes (hakkaks sarnanema Tartu raudteejaamaga).

Valgamaa arenguperspektiivides on ühe eesmärgina ära toodud vabatsooni rajamine Valga transpordisõlme piirkonnas. On mõeldud ka rahvusvaheliste kaubavedude suurendamisele, mis eeldab Valga piiriületuspunkti kiiret väljaehitamist käesoleva aasta lõpuks. Tuuakse ära vajadus rajada tollitrassina raudteelõik Valga-Petseri. Pööratakse enam tähelepanu infotehnoloogia arengule ning programmi "KülaTee" käivitamisele koostöös Riigikantselei riigi infosüsteemide osakonnaga.

 

2. Kriminaalkoodeksi muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu

Esitaja: Andrus Öövel

Tüüp: seaduseelnõu

Kommentaar: Eelnõus esitatud muudatused tuginevad Kaitsejõudude Peastaabi eeluurimisjaoskonna senise uurimispraktika analüüsile. Kriminaalmenetluse koodeksi uus redaktsioon piiritleb kaitseväeteenistusest omavolilise äraoleku kestuse kolmekümne päevaga ning sätestatakse omavolilise äraoleku kvalifitseeritud koosseis, mis on oluline kaitseväedistsipliini tugevdamise seisukohalt. Kehtestatakse ka kriminaalvastutus kaitseväetehnika käituseeskirjade rikkumise eest mitte ainult juhtudel, kui tagajärjeks on kannatanu surm või ülirasked vigastused, vaid ka siis, kui selline tegevus toob kaasa olulise kahju. Uues redaktsioonis diferentseeritakse kriminaalkaristust garnisoni- ja sisemäärustiku sätete rikkumise eest sõltuvalt kuriteoga põhjustatud tagajärje raskusest ning sätestatakse kriminaalvastutus vägivalla tarvitamise eest kuriteo toimepannud isiku ja kannatanu omavahelise alluvuse korral.

 

3. Toidus lubatud saasteainete loetelu ja piirnormide kinnitamine

Esitaja: Andres Varik

Tüüp: määruse eelnõu

Kommentaar: Eelnõu väljatöötamisel on lähtutud nendest Euroopa Liidu õigusaktidest, mis kehtestavad veterinaarravimite jääkide lubatud piirnormid loomse päritoluga toiduainetes, tingimused hormonaalset või türeostaatilist toimet omavate ainete ning b -agonistide kasutamise keelustamiseks loomakasvatuses, tingimused veiste somatotropiini kasutamise keelustamiseks loomakasvatuses, taimekaitsevahendite jääkide lubatud piirnormid loomse päritoluga toiduainetes, tingimused molluskite tootmiseks ja turustamiseks, hügieeninõuded kalatoodete tootmiseks ja turustamiseks, elavhõbedajääkide lubatud piirnormid kalades ja kalatoodetes.

4. Taimekaitsevahendite klassifikatsioon nende mürgisuse astme järgi, taimekaitsevahendi pakendile ja märgistusele (etiketile) esitatavad nõuded, sealhulgas taimekaitsevahendi ohumärgid ja sümbolid, erimärkused ohutusnõuete ja riskitegurite kohta ning taimekaitsevahendi ümberpakendamise korra kinnitamine

Esitaja: Andres Varik

Tüüp: määruse eelnõu

Kommentaar: eelnõu kehtestab taimekaitsevahendite klassifikatsiooni nende mürgisuse astme järgi, nõuded taimekaitsevahendite etiketile, pakendile ja ümberpakendamisele. taimede kaitsmisel taimekahjustajate eest on kaasajal üheks olulisemaks tõrjemeetodiks keemiliste taimekaitsevahendite kasutamine. Taimekaitsevahendites sisalduvad ained on mürgisuse astmelt erinevad ning seetõttu aitavad käesolevas määruses esitatud nõuded pakendile ja etiketile kaasa taimekaitsevahendi ohutumale kasutamisele, et vältida kahju tekitamist keskkonnale ja inimese tervisele või varale.

5. Kõpu maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine

Esitaja: Villu Reiljan

Tüüp: määruse eelnõu

Kommentaar: Kõpu maastikukaitseala on moodustatud Hiiumaa Rajooni TSN Täitevkomitee 26. septembri 1962.a. otsusega kaitse alla olid võetud Ristna ranniku, Kaleste, Kriipsu, Ligude, Palli ja Heistesoo kaitsealuste liikide kasvukohtade ning looduslik üksikobjekt "Linnaru mäed".

Loodava kaitseala põhieesmärgiks on Antsülusjärve, Litoriina- ja Limneamere pinnavormidel kujunenud loodusmaastike ja koosluste, bioloogilise mitmekesisuse ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Kinnitatava Kõpu maastikuala ligikaudne pindala on 1165 ha.

6. Väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal kalapüügiõiguse eest võetava tasu määrade kinnitamine 1999. aastaks

Esitaja: Villu Reiljan

Tüüp: määruse eelnõu

Kommentaar: kalapüügiseadus sätestab, et kui rahvusvaheline leping ei sätesta teisiti, kehtestab Vabariigi Valitsus kalapüügiõiguse tasu riigi poolt võetud kohustusega garanteeritud kalapüügiõiguse eest väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veeala Eesti lipu all sõitvatele laevadele. 1998. aastani ei olnud kõik välistsoonis püüdvad laevad kohustatud kalapüügiõiguse eest tasuma. Seoses kalapüügiseaduse muudatusega on käesolevast aastast kõikidel kutselise kalapüügiga tegelevatel laevadel kohustus tasuda püügiõiguse eest. Tasu ei ületa 3% väljapüütava kalakoguse harilikust väärtusest. Siinjuures on kala harilik väärtus kohalik keskmine esmapüügihing.

7. Rakvere valla ja Sõmeru valla piiride muutmine

Esitaja: Olari Taal

Tüüp: määruse eelnõu

Kommentaar: Kõne all olevate valdade nõukogudeaegsete halduspiiride muutmise küsimus tõstatud 1996.a. seoses Sõmeru valla arengukava ja üldplaneeringu avalikustamise ja tutvustamisega kohalikele elanikele ja naaberomavalitsustele. Selle käigus tehti vallapiiride ja asustusjaotuse muutmiseks rida suulisi ja kirjalikke ettepanekuid.

Piiride muutmisel on suures osas tegemist maakorralduslike vajadustega, kuna mitmed tagastatavad majapidamised asuvad kahe valla territooriumil (maja Rakvere vallas ja maa Sõmeru vallas). Otstarbekam on korraldada asjaajamist ühes vallas. Seoses piiride muutmisega annab Sõmeru vald Rakvere vallale 22 ha maad ning Rakvere vald omakorda Sõmeru vallale 70 ha maad. Piiride muutmine on kooskõlas Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusega.

8. Sõmeru valla ja Viru-Nigula valla piiride muutmine

Esitaja: Olari Taal

Tüüp: määruse eelnõu

Kommentaar: Praeguseks on tekkinud olukord, kus Viru-Nigula Ojaküla 28 inimest ja 5 majavaldust asuvad piiride arvestuse kohaselt Sõmeru valla territooriumil, kuid registreid nende elanike ja majavalduste kohta peab Viru-Nigula vallavalitsus. Valdade piiride muumise ettepanekule eelnes Ojaküla elanike küsitlus, selgus, et kõik küsitletud soovisid elada Viru-Nigula valla territooriumil. Piiride muutmisel läheb Sõmeru vallalt Viru-Nigula vallale 58 ha suurune maa-ala 5 majavaldusega.

9. Vabariigi Valitsuse 20. mai 1993.a määruse nr 150 "Kohtuekspertiisi- ja kriminalistikaasutuste reorganiseerimine" kehtetuks tunnistamine

Esitaja: Olari Taal

Tüüp: määruse eelnõu

Kommentaar: määruse eelnõu väljatöötamine on tingitud asjaolust, et nimetatud määrusega moodustatud Politseiameti Kohtuekspertiisi Büroo on politseiteenistuse seadusega ümber kujundatud valitsusasutuseks Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus. Keskus on ühtlasi ka politseiasutus. Seoses büroo ümberkorraldamisega politseiasutuseks laieneb selle töötajatele politseiteenistuse seadus ja avaliku teenituse seadus.

10. Vabariigi Valitsuse 21. juuli 1998.a määruse nr 159 "Laevapere liikmete kvalifikatsiooninõuete kinnitamine" muutmine

Esitaja: Raivo Vare

Tüüp: määruse eelnõu

Kommentaar: Seose sellega, et STCW konventsiooni järgi on kehtestatud ranged nõuded meresõidudiplomite kinnituslehtede väljastamisel, kaasaarvetaud mitmete täiendõppekursuste lõpetamine vastavalt erialale, on kvalifikatsiooninõuetesse sisse toodud vastavad lisad.

kuna endise NSV Liidu meresõidu diplomid kaotasid kehtivuse Eesti riigilipu all sõitval laeval pärast 31.12.1998.a. on vajalik kehtestada ülemineku periood, millal on võimalik endise NSVL meresõidu diplomeid vahetada Eesti diplomite vastu. Eelnõus pakutakse selleks tähtajaks 30.06.1999.a.

11. 2. mail 1997.a Eesti Vabariigi valitsuse ja Saksamaa Liitvabariigi valitsuse vahel sõlmitud lennuühenduse lepingu muudatuste protokolli eelnõu heakskiitmine

Esitaja: Raul Mälk

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: 02.mail 1997.aastal eesti vabariigi valitsuse ja Saksamaa Liitvabariigi valitsuse vahel sõlmitud lennuühenduse lepingu muudatuste protokolli juurde.

Lepingu muutmise protseduuri algatas Saksa pool ning taotles muudatuste tegemist eraldi sõlmitava protokolli teel, mis muutub lepingu lahutamatuks osaks. Põhjuseks oli lahknevuste ilmnemine ingliskeelse ja saksakeelses teksti ning läbirääkimiste tulemusena heakskiidetud teksti vahel lepingu artiklis 6 lõikes 6.

12. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute tagasikutsumine

Esitaja: Raul Mälk

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Kommentaar: 2 Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadiku tagasikutsumine.

13. Erandina elamisloa taotlemise lubamine (2 korralduse eelnõu)

Esitajad: Olari Taal, Andra Veidemann

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: eelnõuga edastatakse Vabariigi Valitsusele otsustamiseks 92 välismaalase taotlused erandina elamisloa taotlemise lubamiseks.

14. Elamisloa pikendamise taotluse erandina esitamise lubamine

Esitajad: Olari Taal, Andra Veidemann

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: eelnõuga edastatakse Vabariigi Valitsusele otsustamiseks 4 isiku taotlused elamisloa pikendamise lubamiseks.

15. Elamisloa andmisest keeldumine (2 korralduse eelnõu) + 1 eelnõu eelmiselt istungilt

Esitaja: Andra Veidemann

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalaste ja nende perekonnaliikmete poolt esitatud elamisloa taotluse läbivaatamiseks moodustatud valitsuskomisjon esitab Vabariigi Valitsuse otsustamiseks seisukohad elamisloa andmisest keeldumise kohta 3-le isikule.

16. Riigimaa hoonestusõigusega koormamine (Tallinnas Vabaõhumuuseumi tee 8)

Esitaja: Jaak Allik

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: Kultuuriministeerium esitab eelnõu tema valitsemisel oleva riigimaa avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta hoonestusõigusega koormamiseks Rocca al Mare Koolimaja Asi kasuks 99 aastaks sellele maaüksusele koolimaja ehitamiseks.

Riigivaraseaduse paragrahvi 19 lõike 2 kohaselt valitsusasutuste valitsemisel olevat riigivara võib avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta koormata hoonestuseõigusega ainult Vabariigi Valitsuse nõusolekul ja paragrahv 20 lõike 3 kohaselt valitsusasutuste valitsemisel oleva kinnisvara kasutuse andmise rohkem kui 50 aastaks otsustab Vabariigi Valitsus.

17. Maa andmine munitsipaalomandisse (Harjumaal Saue vallas Vanamõisa külas)

Esitaja: Villu Reiljan

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: Keskkonnaministeerium esitab Saue Vallavolikogu taotlusel korralduse eelnõu Harju maakonnas Saue vallas asuva maaüksuse pindalaga 17,93 ha kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana andmise kohta Saue valla munitsipaalomandisse.

Vastavalt maareformi seaduse paragrahvile 28 lõikele 2 võib munitsipaalomandisse anda maad, mis on vajalik kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks.

18. Riigivara müük (Harju maakonnas Vasalemma vallas Rummu alevikus asuv söökla)

Esitaja: Paul Varul

Tüüp: korralduse eelnõu

19. Riigivara registrist väljaarvamine (Harju maakonnas Saue vallas Hüüru külas asuv elamu koos abiehitisega)

Esitaja: Paul Varul

Tüüp: korralduse eelnõu

 

 

 

20. Käibemaksuvabastuse kehtestamine

Esitaja: Jaak Allik

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: Kultuuriministeerium taotleb erandina käibemaksuvabastust rahvusooperi "Estonia" poolt mittetulunduslikul otstarbel Saksamaalt imporditavatele lavaseadmetele ja dekoratsioonidele kogumaksumusega 914 648 krooni.

21. Raha eraldamine:

Vabariigi Valitsuse reservfondist:

1) Rahandusministeeriumile (Eesti Majandusjuhtide Instituudi tegevuse lõpetamisel töötajatele lõpparve maksmisega viivitamise eest hüvitise maksmiseks)

Esitaja: hr M. Opmann

Tüüp: korralduse eelnõu

2) Piirivalveametile (Tallinna Lennujaama piiripunkti ülema lähetamiseks WEU MATE missioonile Albaaniasse)

Esitajad: Mart Opmann, Olari Taal

Tüüp: korralduse eelnõu

3) Kultuuriministeeriumile (Eesti juunioride käsipallivõistkonna Iisraelis toimuvateks maailmameistrivõistlusteks ettevalmistamise ja nendel osalemise toetamiseks)

Esitaja: Mart Opmann

Tüüp: korralduse eelnõu

4) Alatskivi Vallavalitsusele (Alatskivi Keskkooli katlamaja ehituskulude osaliseks katmiseks)

Esitaja: Mart Opmann

Tüüp: korraldusse eelnõu

5) Kaitseministeeriumile (toetuse maksmiseks Rene Telve emale, kelle poeg hukkus teenistuskohustuste täitmisel)

Esitaja: Andrus Öövel

Tüüp: korralduse eelnõu

22. Vabariigi Valitsuse 12. jaanuari 1999.a istungi protokolli nr 2 päevakorrapunkti nr 20 punkti 2 kehtetuks tunnistamine

Esitaja: Mart Opmann

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Kommentaar: Vabariigi Valitsuse 12.jaanuari 1999.a.a istungi protokolli nr 2 punktiga 2 tehti Rahandusministeeriumile ülesandeks koos teiste asjaomaste ministeeriumidega välja töötada ja kehtestada 20. veebruariks 1999.a. Sillamäele vabatsooni rakendamiseks vajalikud õigusaktid. Vajadust selliste aktide järele aga ei ole, kuna on olemas seda valdkonda reguleeriv õigusakt (Vabariigi Valitsuse 22. juuli 1997.a. määrus nr 143 "Vabatsooni piiril ja vabatsoonis toimuva tollikontrolli eeskirja kinnitamine"). Seoses sellega teeb Rahandusministeerium ettepaneku tunnistada Vabariigi Valitsuse 12. jaanuari 1999.a. istungi protokoll i nr 2 punkt 2 kehtetuks.

23. Avaliku halduse arendamise alused ja asjatundjate komisjoni töö lõpetamine

Esitaja: Peep Aru

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Kommentaar: Vabariigi valitsuse 29. detsembri 1998.a. istungil läbis esimese lugemise informatsioon "Avaliku halduse arendamise aluste" kohta. Valitsuse nõustus minister Peep Aru poolt esitatud ja haldusreformi asjatundjate komisjoni väljatöötatud ning haldusreformi ministrite komisjoni poolt täiendatud seisukohtadega. Ettepanekud ja täiendused tuli esitada 31. jaanuariks 1999.a. ning juba täpsustatud tekst esitada valitsuse istungile 15. veebruariks 1999.a.

24. Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise kokkuleppe koostööst ja vastastikusest abist tolliküsimustes eelnõu heakskiitmine

Esitaja: Raul Mälk

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: Eelnimetatud kokkulepe tugineb Maailma Tolliorganisatsiooni poolt välja töötatud tüüplepingu põhimõtetele. Kokkulepe loob õigusliku aluse kahe riigi tolliadministratsioonide vaheliseks koostööks, mis on eeskätt vajalik tolliseadusandluse rikkumistega seotud kuritegevuse vastaseks võitluseks ning kahe riigi vahelise piiriületuse paremaks korraldamiseks.

Analoogilised valitsustevahelised kokkulepped on Eestil sõlmitud Soome, Rootsi, Taani, Norra, Ukraina, hollandi ja Türgiga.

25. Eesti Vabariigi valitsuse ja Belgia Kuningriigi valitsuse, Luksenburgi Suurhertsogiriigi valitsuse ja Hollandi Kuningriigi valitsuse vahelise viisakohustustest vastastikuse loobumise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine.

Esitaja: Raul Mälk

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: Käesoleva kokkuleppe väljatöötamise tingis vajadus lihtsustada Eesti Vabariigi ja Beneluxi riikide vahel kodanike liikumist. Kokkulepe põhineb Euroopa Liidu põhimõtetel ning Schengeni lepingu üldtunnustatud normidel. 1960. aasta Beneluxi lepingust tuleneva piiriületuse korra kohaselt võivad ühe poole kodanikud viibida teie poole territooriumil kuni 90 päeva ilma viisata poole kalendriaasta jooksul. Kuuekuulist perioodi hakatakse arvestama alates kodaniku esimesest sisenemisest lepingupoole territooriumile. Samuti arvestavad Beneluxi riigid Schengeni lepingu osapoolena nimetatud kolmekuulise perioodi hulka mistahes teise Schengeni lepingu osapoole territooriumil viibitud aega.

Eesti Vabariigi valitsuse ja Portugali Vabariigi valitsuse vahelise viisakohustustest vastastikuse loobumise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine

Esitaja: Raul Mälk

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: Käesoleva kokkuleppe väljatöötamise tingis vajadus lihtsustada Eesti Vabariigi ja Portugali Vabariigi vahel kodanike liikumist. Kokkulepe põhineb Euroopa Liidu põhimõtetel ning Schengeni lepingu üldtunnustatud normidel.

27. Eesti Vabariigi ja Hispaania Kuningriigi vaheliste kokkulepete eelnõude heakskiitmine

Esitaja: Raul Mälk

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: Välisministeerium esitab valitsuse istungile korralduse eelnõu Eesti Vabariigi ja Hispaania Kuningriigi vahelise kokkuleppe isikute tagasivõtmise kohta, viisanõude tühistamise kokkuleppe ja kokkuleppe väljaandmise kohta.

Isikute tagasivõtmise kokkulepe kohustab lepingupoolt tagasi võtma oma kodanikke, kes on ebaseaduslikult sisenenud oma territooriumilt teise lepingupoole territooriumile.

Viisanõude tühistamise kokkuleppe väljatöötamise tingis vajadus lihtsustada Eesti Vabariigi ja Hispaania Kuningriigi vahel kodanike liikumist. Kokkulepe põhineb Euroopa Liidu põhimõtetel ning Schengeni lepingu üldtunnustatud normidel.

Kokkuleppe väljaandmise kohta sõlmimise vajadus tuleneb terrorismi tõkestamise Euroopa konventsiooni ratifitseerimise seadusest, millega Eesti teeb reservatsiooni konventsiooni artikli 13 lõike 1kohaselt.

28. Põhja-Atlandi lepingu organisatsioonis ja programmis "Partnerlus rahu nimel" osalevate riikide relvajõudude, nende tsiviilkoosseisu ja ülalpeetavate ning relvastuse ja lahingutehnika Eesti vabariiki saabumise ja Eesti vabariigis viibimise kohta.

Esitaja: Andrus Öövel

Tüüp: määruse eelnõu

Kommentaar: Käesoleva eelnõu õiguslikuks aluseks on Eesti Vabariigi poolt 29.08.1995.a. sõlmitud ja 17.04.1996.a. ratifitseeritud "Põhja-Atlandi lepingu osaliste riikide ja programmis "Partnerlus rahu nimel" osalevate riikide vaheline nende vägede staatust puudutav leping" Nimetatud lepingu kohaselt kehtib osapoolte relvajõudude teise osapoole territooriumil viibimisel 19.06.1951 Londonis sõlmitud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni osapoolte relvajõudude staatust käsitlev leping. Määruse ettevalmistamisel oli esmaseks vajaduseks tagada saatva riigi relvajõudude, selle tsiviilkoosseisu ja ülalpeetavate Eestisse saabumisel lihtsustatud piiriületuskorra ja tolliformaalsuste korraldamine vastavalt NATO-SOFA-le ja seda eriti seoses BALTDEFCOL´i projekti raames saabuvate isikute staatuse küsimusega.

29. Kutseõppeasutuste ümberkorraldamine

Esitaja: Mait Klaassen

Tüüp: määruse eelnõu

Kommentaar: Käesoleva eelnõuga teeb Haridusministeerium ettepaneku ümber korraldada alates 1. juulist 1999 järgmised kutseõppeasutused: ühendada Võru Tööstustehnikum Väimela Põllumajandustehnikumiga; Valga Kutsekool Helme Kutsekeskkoliga; Tallinna Mehhaanikakool Tallinna Kergetööstuskooliga ja Viljandi Kutsekeskkool Vana-Võidu Kõrgema Põllumajanduskooliga.

Riigi teaduspreemiate määramine

Esitaja: Mait Klaassen

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: Vabariigi Valitsus määrab teadus- ja arenduskorralduse seaduse paragrahvi 10 punkti 8 alusel igal aastal eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde esiletõstmiseks aastapreemiad: igas teadusvaldkonnas antakse välja preemiad suurusega 100 000 krooni, samuti määrab Vabariigi Valitsus pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest ühe teaduspreemia suurusega 200 000 krooni.

Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 1993.a. määruse nr 84 "Kinnipidamiskohtadest vabanenud isikute readapteerimise tingimuste tagamise korra" osaliselt kehtetuks tunnistamine

Esitaja: Olari Taal

Tüüp: määruse eelnõu

Kommentaar: "Kinnipidamiskohtadest vabanenud isikute readapteerimise tingimuste tagamise korra" punkt 1 sätestab töötu ühe kuu abiraha maksmist kinnipidamiskohast vabanenule. Seoses sellega, et mainitud kinnipidamiskohtadena on tõlgendatavad ka politsei arestimajad, on Siseministeerium teinud ettepaneku määrust muuta kuna politsei arestimajast vabanenutele reeglina sellist toetust ei maksta.

32. Vabariigi Valitsuse 26. novembri 1996.a. määruse nr 297 "Siseministeeriumi põhimääruse kinnitamine" muutmine

Esitaja: Olari Taal

Tüüp: määruse eelnõu

Kommentaar: Seletuskirja kohaselt tingis Siseministeeriumi põhimääruse muutmise vajadus tugevdada kontrolli Siseministeeriumi struktuuriüksuste ja tema valitsemisalas asuvate ametite, inspektsiooni ja muude riigiasutuste tegevuse üle, muutes sisekontrolli kogu valitsemisala juhtimise tähtsaks komponendiks, mis peab olulisel määral aitama kaasa ministeeriumi ja tema valitsemisalas asuvate asutuste juhtimise efektiivsuse, ratsionaalsuse ja usaldusväärsuse kasvule ning tagama juhtimis- ja finantskontrolli kõrge taseme. Selle seisukoha realiseerimise tagamiseks näeb eelnõu ette Siseministeeriumi sisekontrolli osakonna moodustamise.

33. Võru raudtee piiripunkti asutamine

Esitaja: Olari Taal

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: Eelnõu on koostatud Võru Maavalitsuse taotluse alusel. Maavalitsus on mitmeid kordi väljendanud oma muret selle üle, et kuna transiit ja import Petseri jaamast Võru suunas on takistatud, peavad rongid Võrru jõudmiseks tegema 250 kilomeetri pikkuse ringi läbi Tartu ja Valga. Maavalitsus soovib selle olukorra lahendamist Võru raudteejaamas piiripunkti avamise abil.

Võru raudteejaamas tegutseb praegu tollipost, kus töötab koolitatud personal ja kus teostatakse juba praegu kõiki tolliprotseduure rongide suhtes, mis saabuvad ja lahkuvad Riia ja Tallinna suunal. Piirpunkti asutamise Võru raudteejaamas tingib vajadus teostada piiritolliprotseduure kaupade impordil, ekspordil ja transiidil.

34. Elamislubade tühistamine

Esitaja: Andra Veidemann

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalaste ja nende perekonnaliikmete poolt esitatud elamisloa taotluse läbivaatamiseks moodustatud valitsuskomisjon esitab Vabariigi Valitsuse otsustamiseks välisriikide relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud kolme välismaalaste poolt esitatud elamisloa tühistamise taotluse.

Volituste andmine teede- ja sideministrile hääletamiseks riigi esindajana ASi Estonian Air aktsionäride üldkoosolekul

Esitaja: Raivo Vare

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: AS-i Estonian Air netovara viimiseks äriseadustikus nõutud tasemeni teeb Teede- ja Sideministeerium riigi poolt juriidilise isikute asutamise ja nendes osalemise seaduse paragrahvi 5 lõike 1 punktide 6 ja 7 alusel ettepaneku volitada minister Raivo Varet hääletama AS-i Estonian Air aktsionäride üldkoosolekul riigi esindajana nimetatud aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamise poolt 100 kümnekroonise nimiväärtusega eelisaktsia väljamaksmisega 50 000 kordse ülekursiga ning loobuma nimetatud viisil aktsiakapitali suurendamise korral väljalastavate aktsiate märkimise eesõigusest.

Kohtus asjaajamiseks volituste andmine:
  • keskkonnaministri taotlusel
  • Esitaja: Villu Reiljan

    Tüüp: korralduse eelnõu

    Kommentaar: volitada Keskkonnaministeeriumi kantslerit Rein Ratast esindama Eesti Vabariiki huvitatud isikuna kõigis kohtuinstantsides Urve Lindoja ja Tiiu Silla avalduses juriidilise fakti tutvustamiseks.

    kultuuriministri taotlusel

    Esitaja: Jaak Allik

    Tüüp: korralduse eelnõu

    Kommentaar: volitada Kultuuriministeeriumi kantslerit Urmas Sõgelit esindama Eesti Vabariiki kostjana kõigis kohtuinstantsides Imbi Areda hagis Eesti Vabariigi vastu töölepingu lõpetamisest tulenevas vaidluses.

    teede- ja sideministri taotlusel

    Esitaja: Raivo Vare

    Tüüp: korralduse eelnõu

    Kommentaar: volitada Teede- ja Sideministeeriumi kantslerit Ruth Martinit esindama Eesti Vabariiki kostjana kõigis kohtuinstantsides Tanet Järveti kaebuses AS-Eesti Telekom 49% aktsiate börsil noteerimisega avaliku müügi väljakuulutamise seadusevastaseks tunnistamise nõudes.