Sa oled siin

Valitsuse 15.8.2019 istungi kommenteeritud päevakord

14. august 2019 - 16:12

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10.00. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, maaeluminister Mart Järvik, välisminister Urmas Reinsalu, haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Lisainfo: Maria Murakas, tel. 5219572


1. Kodakondsuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: seaduse eelnõu

Haridus- ja teadusminister teeb valitsusele ettepaneku muuta kodakondsuse seadust ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadust.

Kodakondsuse seadusesse soovitakse lisada säte, mille heakskiitmisel saab lugeda Eesti kodakondsuse saamise eelduseks oleva eesti keele oskuse nõude täidetuks, kui isik on omandanud eesti keeles põhi-, kesk- või kõrghariduse või sooritanud põhikoolis või gümnaasiumis nõutava tulemusega eesti keele kui teise keele riikliku eksami.

Samuti nähakse seaduses ettevõimalus lugeda Eesti kodakondsuse saamise eelduseks olev Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise nõue täidetuks, kui isik on edukalt sooritanud põhikoolis riikliku testi, millega hinnatakse Eesti Vabariigi põhiseaduse, riigikorra ja ühiskonna toimimise põhialuste ning kodaniku õiguste ja kohustuste tundmist.

Muudatuste eesmärk on reguleerida seaduses üldised tingimused kodakondsuse taotlemiseks tehtavate testide ja põhikooli lõpus sooritatavate testide ühitamiseks.

Lisaks sellele on ettepanek muuta kodakondsuse seadust selliselt, et anda Eestis sündinud alaealistele, kelle esivanemad on elanud Eestis enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist, võimalus saada Eesti kodakondsus lihtsustatud korras.

Veel on ettepanek muuta põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tervikuna põhikooli lõpetamise, eksami- ja eksamitulemuste vaidlustamise ning õpitulemuste välishindamisega seonduvad sätted ning kehtestada need uues sõnastuses. See tähendab, et eelnõu jõustumise korral ei ole enam põhikooli lõpueksamite sooritamine põhikooli lõpetamise tingimuseks. Koolidele antakse õigus ise otsustada selle üle, kas õpilane on põhiharidust omandanud, ning kehtestada kooli lõpetamise tingimusena omapoolne nõue – kooli spetsiifikale vastav koolieksam, loov- või uurimustöö.

Kõigile põhikooli lõpuklassi õpilastele viiakse eelnõu kohaselt läbi eesti keele ja eesti keele kui teise keele eksam, mille sooritamine ei ole seotud põhikooli lõpetamisega, kuid mille eesmärk on mõõta põhihariduse omandanud inimese eesti keele oskuse taset.

Lisaks tehakse muudatusi õpitulemuste välishindamises. Muudatuste eesmärk on tagada õpilastele, lapsevanemale, koolile, kooli pidajale ja riigile võimalikult objektiivne ja võrreldav tagasiside riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste kohta.

Uue välishindamise instrumendina nähakse seaduses õpilaste, lapsevanemate ja koolitöötajate riiklikud küsitlused, mille tulemused aitavad luua vajalikku konteksti õpilaste eksami või riikliku testide tulemuste tõlgendamiseks ja selgitamiseks.

2. Arvamuse andmine kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (40 SE) kohta
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: arvamuse andmine

Eelnõu eesmärk on võimaldada taotleda naturalisatsiooni korras Eesti Vabariigi kodakondsus Eestis sündinud alla 18-aastastele lastele, kelle üks vanem või mõlemad vanemad on kas määratlemata kodakondsusega või kolmanda riigi kodanikud ning elavad Eestis püsivalt enne 20. augustit 1991.

Muudatuse tulemusena saavad alla 18-aastaste laste vanemad, kes ise või kelle esivanem on elanud Eestis püsivalt enne 1991. aasta 20. augustit, taotleda lapsele Eesti kodakondsus ilma, et nad peaksid ka endale Eesti kodakondsust taotlema.

Alaealine peab elama Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel.

Siseminister teeb valitsusele ettepaneku toetada eesmärki parandada Eesti kodakondsuse saamise võimalusi määratlemata kodakondsusega Eesti alalise elaniku ja kolmanda riigi kodaniku alaealistele järeltulijatele, kuid mitte toetada Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 13. juunil algatatud eelnõud esitatud kujul, kuna Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punkti 3.32 täitmiseks on siseminister koostöös haridus- ja teadusministriga esitanud käsitletud probleeme lahendava kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu.

3. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Rakvere vallale (Sõmeru alevikus Sõmeru-Näpi kergtee kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: korralduse eelnõu

Keskkonnaminister soovib valitsuselt nõusolekut anda Rakvere vallas Sõmeru alevikus asuva Sõmeru-Näpi kergtee kinnistu otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Rakvere vallale. Omavalitsus soovib kergteed laiendada.

4. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
1) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (V. P.)

Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb valitsusele ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Kodakondsuse taotleja karistatus on kustunud.

2) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (I. S.)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb valitsusele ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Kodakondsuse taotleja karistatus on kustunud.

3) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (A. B.)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb valitsusele ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on kriminaal- ning väärteokorras korduvalt karistatud.

5. Eesti Vabariigi valitsuse ja Jaapani valitsuse töötamisõigusega turismi kokkuleppe eelnõu heaks kiitmine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: korralduse eelnõu

Kokkuleppe alusel võivad Eesti ja Jaapan väljastada kahe riigi 18–30 aastastele kodanikele töötamisõigusega mitmekordse viisa kuni 12 kuuks.

Riikidevaheline kokkulepe annab õiguse töötada ilma viisa eelneva registreerimiseta Politsei- ja Piirivalveametis. Välismaalaste seaduse järgi võib Eestis ajutiselt viibiv välismaalane töötada siin ilma töötamist registreerimata, kui tema Eestis töötamise õigus tuleneb vahetult seadusest või Riigikogu ratifitseeritud välislepingust.

Kokkulepe sõlmitakse peale selle Riigikogus ratifitseerimist.

Eesti on sarnase kokkuleppe sõlminud Austraalia, Uus-Meremaa ja Kanadaga.

6. Jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel turvalisuse, julgeoleku ja teenindamise lõimitud lähenemisviisi käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: korralduse eelnõu

Välisminister teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel turvalisuse, julgeoleku ja teenindamise lõimitud lähenemisviisi käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni.

Konventsiooni eesmärk on võtta kasutusele ühine, mitut asutust hõlmav ning kolmel sambal – turvalisus, julgeolek ja teenindus – põhinev lähenemisviis. Samuti luua partnerlusi kõigi asutuste ja sidusrühmade vahel, kelle ülesanne on tagada turvalisus, julgeolek ja meeldiv keskkond kõigile jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel osalejatele.

Konventsioon ajakohastab jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste pealtvaatajate vägivalda ning muid korrarikkumisi käsitlevat Euroopa konventsiooni (konventsioon nr 120 või 1985. a konventsioon).

Valitsus kinnitas 7. mai 1993 määrusega Eesti nõustumist täita konventsiooni nr 120 nõudeid. Eesti ratifitseeris konventsiooni nr 120 6. novembril 2002 ning see jõustus Eesti Vabariigi suhtes 1. aprillil 2003. Möödunud kümnendi jooksul sai selgeks, et konventsioon ei vasta kaasaegsetele vägivalla ohjamise lähenemisviisidele ning seetõttu töötati välja uus konventsiooni tekst.

Konventsioon avati riikidele allakirjutamiseks 3. juulil 2016 Prantsusmaal, kus seda tegid 14 riiki. Nende hulgas oli ka 6 ELi liikmesriiki. 27. juuni 2019 seisuga on konventsioonile alla kirjutanud 32 riiki, nende hulgas 20 ELi liikmesriiki.

Konventsiooni on 27. juuni 2019 seisuga ratifitseerinud üheksa riiki - Aserbaidžaan, Prantsusmaa, Moldova, Monaco, Norra, Poola, Portugal, Tšehhi ja Venemaa.