Sa oled siin

Valitsuse 15.2.18 istungi kommenteeritud päevakord

14. veebruar 2018 - 19:14

Valitsuse istung algab homme Stenbocki majas kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad pressikonverentsil kell 12 peaminister Jüri Ratas, siseminister Andres Anvelt ja rahandusminister Toomas Tõniste.

 

1. Välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt võetakse välismaalaste seadusesse üle Euroopa Liidu õpi- ja teadusrände direktiiv, mis lihtsustab kolmandatest riikidest pärit teadlaste ja üliõpilaste liikumist Euroopa Liidu sees. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 23. mai 2018.

Teadlased ja üliõpilased saavad hakata liikuma EL liikmesriikides, ilma et nad peaksid taotlema vastuvõtva liikmesriigi elamisluba. Praegu kehtiva seaduse kohaselt võib teisest Schengeni riigist saadud elamisloa või viisaga Eestis viibida kuni 90 päeva 180 päeva jooksul. Edaspidi võivad teadustöö tegijad Eestis viibida teiselt liikmesriigilt saadud viisa või elamisloa kehtivusaja lõpuni ning üliõpilased võivad selle loa alusel õppida Eesti kõrgkoolis kuni 360 päeva. Samuti tehakse muudatus, mis lubab teadlastel, üliõpilastel ja õppejõududel pärast elamisloa kehtivusaja lõppu viibida Eestis senise 183 päeva asemel 270 päeva, et siin töötada või asutada ettevõte.

Direktiivist tulenevalt sätestatakse ka lapsehoidja-koduabilise (nn au pair) Eestisse lubamise ja elamise tingimused. Muudatuste kohaselt võimaldatakse registreerida Eestis lühiajaline töötamine kuni üheksaks kuuks või taotleda tähtajalist elamisluba töötamiseks kuni üheks aastaks lapsehoidja-koduabilisena välismaalasel, kes soovib tulla Eestisse keeleoskuse parandamiseks ja eesti kultuuriga tutvumiseks. Lapsehoidja-koduabilise tööde maht ei tohi ületada 25 tundi nädalas ning üks päev nädalas peab olema töökohustusest vaba.

Muudatused on kavandatud jõustuma 2018. aasta 23. mail.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f977fa47-70b9-4f2f-9ba5-b1b4ddb1e48c#bTfGm7h7

 

2. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine Eesti Vabariigi hümni seaduse eelnõu (577 SE) kohta

Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni k.a 16. jaanuaril algatatud eelnõu.

Seaduse eelnõu eesmärk on kehtestada hümn kui üks riigi sümboleid seadusega ning määrata kindlaks hümni kasutamise kord. Seaduse eelnõu kohaselt kinnitatakse Eesti Vabariigi hümniks „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“.

Kultuuriministeerium ei toeta eelnõu esitatud kujul, kuna ei pea hümni staatust kuidagi ohustatuks. Samuti ei ole Kultuuriministeerium veendunud, et seadus, kui õigustloov akt oleks hümni staatuse määratlemiseks korrektne lahendus.

Justiitsministeerium teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku eelnõu põhimõtteliselt toetada. Nende hinnangul on kavandatud regulatsioon riikluse seisukohalt oluline ning kinnistab veelgi hümni kui ühe sümboli osatähtsust. Küll aga võiks Justiitsministeeriumi seisukohast täpsustada, miks on eelnõust välja jäetud hümni kasutamine rahvus- ja riigipühadel samal ajal, kui mainitud on tähtpäevi, riiklikke tseremooniaid ja teisi pidulikke sündmusi.

Valitsuse arvamus tuleb esitada põhiseaduskomisjonile 21. veebruariks 2018. a.

 

2) Arvamuse andmine kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (578 SE) kohta
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Vabaerakonna fraktsioon sooviga täpsustada erakonna ja valimisliidu nimekirja esindajate määramise korda volikogude komisjonidesse.

Eelnõu järgi tuleb erakonna või valimisliidu nimekirja esindajad määrata volikogu komisjoni erakonna või valimisliidu taotluste alusel ja kinnitada komisjoni esimehe esildusel. Volikogu komisjoni koosseisu moodustamisel peab arvestama erakonna ja valimisliidu esindajate proportsiooni volikogus.
 
Kehtiva regulatsiooni järgi tuleb üksnes volikogude komisjonide esimehed ja aseesimehed valida volikogu liikmete hulgast ja teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel. Samas on igal volikogu liikmel õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Volikogu komisjoni koosseisu kujundamise osas näeb seadus ette volikogus erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu arvestamist. Volikogu komisjoni moodustamise kord ning tegevus sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse põhimääruses.

Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada, kuna kavandatav regulatsioon riivab ebaproportsionaalselt kohalike omavalitsuse üksuste enesekorraldusõigust. Kohaliku omavalitsuse üksuste volikogudele ei jäeta eelnõuga õigust komisjoni toimimise aluseid ise täpsemini reguleerida. Volikogude moodustatud komisjonide esimeestele peab jääma õigus oma meeskond ise moodustada, arvestades volikogu liikmete õigusega kuuluda vähemalt ühte komisjoni ja poliitilise tasakaalu põhimõttega.

Valitsuse arvamus tuleb esitada põhiseaduskomisjonile 21. veebruariks 2018.

 

3. Vabariigi Valitsuse 26. oktoobri 2017. a määruse nr 157 "Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2018. aastaks" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Täiendatakse määrust, millega on kehtestatud 2018. aastaks kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad. Tulenevalt 2017. a lõpus Euroopa Liidu Nõukogu kehtestatud määrusest lisatakse püügivõimaluste jaotus Läänemerel ja väljaspool Euroopa Liidu veeala. Samuti lisatakse püüda lubatud saagid Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järvel tulenevalt Eesti-Vene kalapüügikomisjoni otsusest.

Räime, kilu ja tursa püügivõimaluste määramisel on aluseks Rahvusvahelise Mereuuringute Nõukogu kalaliikide varu hinnang. Räimevarud on suurenenud Läänemere avaosas, kuid vähenenud Liivi lahes. Kiluvaru seis on eelmise aastaga võrreldes natuke paranenud. Läänemere tursavaru seis on stabiilselt madal, paljuski puudulike andmeridade tõttu on püügivõimalused vähenenud.

Võrreldes 2017. aastaga suureneb räime püügivõimalus Läänemere avaosas 3336 tonni, Liivi lahes väheneb 943 tonni võrra. Kilu püügivõimalus suureneb 151 tonni võrra. Tursa püügivõimalused vähenevad 56 tonni võrra. Kalapüügivõimalused jaotatakse eri püügiviise kasutavate kalurite vahel.

Kokkuleppel kaluritega muudetakse 2012. aasta kokkulepet, mille kohaselt saavad 2018. aastal Liivi lahel veidi rohkem püüda rannakalurid ja Läänemere avaosas traallaevad. Kuni käesoleva aastani oli Liivi lahe rannapüüdjatele ette nähtud 46% ja Läänemere avaosa rannapüüdjatele 11,35% piirkonnale kehtestatud räimepüügi mahust, 2018. aastal on need arvud vastavalt 48,85% ja 10,9%.

Võrreldes eelmise aastaga suurenevad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvele kehtestatavad püügivõimalused 579 tonni võrra. Ahvena kvoot suureneb 80 tonni ja latika kvoot 75 tonni võrra. Ka rääbist saab püüda 355 tonni rohkem kui 2017. aastal. Samuti on üle kümne aasta võimalik Peipsi järvel taas tinti püüda. Koha ja haugi püügivõimalused vähenevad.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9bbb162d-e1ce-4e67-b479-6d...

 

4. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 171 „Strateegiliste kaupade nimekiri“ muutmine
Esitajad: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga uuendatakse kaitseotstarbeliste toodete nimekirja. Kaitseotstarbeline toode on sõjaline kaup, mille veo suhtes Euroopa Liidu sees rakendatakse lihtsustatud korda.

Muudatusega lihtsustatakse kaitseotstarbeliste toodete Euroopa Liidu sisese veo tingimusi, et edendada Euroopa kaitsevarustuse siseturu nõuetekohast toimimist ning Euroopa kaitsetehnoloogia ja -tööstuse arengut.

Strateegiliste kaupade kontrolli üldiseks eesmärgiks on tagada rahvusvaheline ja riiklik julgeolek. Selle paremaks saavutamiseks uuendatakse nii Euroopa Liidus kui ka ekspordikontrolli režiimides strateegiliste kaupade nimekirju ning nende nimekirjade rakendamine Eestis aitab ühe osana kaasa Eesti ja rahvusvahelise julgeoleku tagamisele.

EL direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 2018. aasta 28. veebruar ning seda üle võtvad siseriiklikud õigusaktid peavad jõustuma 2018. aasta 5. märtsil.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9bbb162d-e1ce-4e67-b479-6dedd0bf8191#fbVp9V2M

 

5. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Rae vallale (Saare kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeerium saab nõusoleku anda Rae vallale tasuta üle Järvekülas asuv Saare kinnistu,  kuhu on plaanitud rajada lasteaed.

Rae valla rahvaarv on kiirelt kasvanud ning eelkooliealisi lapsi rohkem kui lasteaiakohti. Viimasel kolmel aastal on Rae vald Peetri piirkonnas loonud 420 lasteaiakohta. Vaatamata sellele, et piirkonnas on kokku 690 lasteaiakohta, on lasteaiakoha järjekorras 270 last. Järveküla lasteaia rajamisega saab 180 last lasteaeda.

Rae valla eelarvestrateegia investeeringute kava kohaselt on 2018. aastaks Järveküla lasteaia ehitamiseks kavandatud 2,3 miljonit eurot.

 

6. Vabariigi Valitsuse 19. veebruari 2015. a korralduse nr 93 „Perioodi 2014–2020 transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ muutmine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt kinnitab valitsus transporditaristu investeeringute kava muudatused, mis on tingitud Lennujaama trammiliini ehituse rahastamisallika muutusest. Transpordiinvesteeringute kavas jäi selle rajamiseks plaanitud raha kasutamata.

Alustuseks taotles Tallinna Linn Lennujaama trammitee projektiks raha Ühtekuuluvusfondilt (ÜF) 16,8 miljonit eurot ning see on ka kehtivas EL vahendite kasutamise kavas kirjas. Samal ajal sai selgeks, et on võimalus kasutada selleks CEF rahastust ja taotleti toetust Euroopa Ühendamise Rahastust ehk CEF-ist Rail Balticu projektiga koostöös, kuna projekt otseselt RB eesmärkidega tihedalt seotud. CEF toetuse taotlus ka rahuldati. Hanke maksumuseks kujunes üle 12 miljoni euro, millest EL osa ca 10 miljonit eurot.

Seega jäi ÜF raha, 16,8 miljonit eurot, lennujaama trammi projektile kasutamata ning seda raha on võimalik muudeks tegevusteks kasutada. Samal ajal aga tuli Euroopa Komisjoni otsus ÜF toetuste vähendamiseks 1% võrra, mis transpordi sektorile tähendas ca 4,7 miljoni euro ulatuses kärbet, mis võeti seni kasutamata 16,8 miljoni euro arvelt. Kuna trammitee rahastus aga oli kaetud CEF-i kaudu, siis jäi ÜF summast järele 16,8-4,7=12,1 miljonit eurot, mis jaotatakse laekunud taotluste läbi vaatamise ja hindamise põhjal erinevate transporditaristu projektide vahel.

 

7. Statistikaameti 2018.–2022. aastal tehtavate statistikatööde loetelu
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt kinnitatakse järgmiseks viieks aastaks statistikaameti tehtavate rahvastiku-, sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaalaste statistikatööde loetelu, mis lähtub riigisisesest ja rahvusvahelisest statistikavajadusest. Statistikatöid kinnitatakse igal aastal.

Viie aasta jooksul tehakse 161 statistikatööd, mille eeldatav maksumus on kokku 31,6 miljonit eurot. 161 statistikatööst neli kogumaksumusega 525 600 eurot rahastatakse välisvahenditest. Lisaks tehtavatele töödele on vaja viiele statistikatööle leida lisarahastust 730 500 eurot, kas lisaeelarvest või välisvahenditest.

Eelnõu link EIS-ile:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c46d65fa-8884-4fff-9a1d-09...

 

8. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile Edelaraudtee ASga sõlmitud lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tuleneva otsese varalise kahju hüvitamiseks
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsus eraldab reservist vahendid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile Edelaraudtee ASiga 4. juunil 2009 sõlmitud raudtee reisijateveo avaliku teenindamise lepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest tuleneva otsese varalise kahju hüvitise väljamaksmiseks.

 

9. Tasandus- ja toetusfondi jaotus 2018. aastal
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste, riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Korraldusega jaotatakse 2018. aasta tasandus- ja toetusfondi vahendid kogusummas 504 miljonit eurot: tasandusfond 90,2 miljonit, üldhariduse toetus 314,2 miljonit, lasteaiaõpetajate tööjõukulude toetus 13,5 miljonit, huvihariduse ja –tegevuse toetus 14,3 miljonit, toimetulekutoetuse maksmise hüvitis 16,4 miljonit eurot (reservi jäetakse 7,6 miljonit), vajaduspõhise peretoetuse maksmise hüvitis 0,4 miljonit (reservi jäetakse 0,4 miljonit), sotsiaaltoetuste ja –teenuste osutamise toetus 3,0 miljonit, raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetus 2,7 miljonit, matusetoetus 4,0 miljonit, asendus- ja järelhooldusteenuse toetus 16,7 miljonit, kohalike teede hoiu toetus 29,3 miljonit, rahvastikutoimingute kulude hüvitis 1,1 miljonit eurot.

Asendus- ja järelhooldusteenuse toetus ning matusetoetus on uued meetmed. Asendushooldusteenust osutatakse sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustel pika- või lühiajaliselt väljaspool oma päritolu perekonda hooldamist vajavatele lastele. See oli varasemalt riigi täidetud ülesanne. Matusetoetus loob omavalitsustele võimaluse maksta matusetoetust keskmiselt 250 eurot surmajuhtumi kohta. Varasemalt on KOVid ise maksnud matusetoetust omavahenditest ca 1 miljonit eurot aastas.

Tasandusfondi on lisandunud varem toetusfondis olnud väikesaarte toetus ja keskkonnatasude muutmise kompensatsioon ning toetuse mahtu on suurendatud tulubaasi taastamiseks 10 miljoni euro võrra. Lisaks on toetusfondi ja tulumaksu mahtu suurendatud ühtekokku 4,3 miljonit eurot ujumise algõpetuse ja hariduslike tugiteenuse mahu ja kvaliteedi kasvatamiseks. Tasandusfondist 70 protsenti läheb Kirde- ja Lõuna-Eesti ning 28 protsenti Kesk- ja Lääne-Eesti omavalitsustele.

Haridustoetus on võrreldes eelneva aastaga kasvanud 60 miljonit eurot tulenevalt õpetaja töötasu alammäära kasvust 1150 eurole (+13% 2017. a aasta keskmise töötasu alammääraga võrreldes), koolilõuna toetuse suurenemisest 0,78 eurolt 1 eurole õpilase kohta õppepäevas ning lisandunud tõhustatud ja eritoel olevate õpilaste tegevuskulude toetuse (17,5 miljonit eurot) võrra.

Korraldusega ei jaotata jäätmehoolduse arendamise toetust summas 2,2 miljonit eurot, kuna toetuse saajate nimekiri on veel täpsustamisel.

 

10. Loa andmine koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt antakse Tartu Ülikoolile luba väljastada Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramusse kogutud kuni 450 geenidoonori koeproovid säilitamiseks ja uurimiseks Šveitsis asuvale Nestlé terviseteaduste instituudile teadusuuringu „Epidemioloogiline uuring leidmaks toitainete ja rasvumuse mõju atoopilisele dermatiidile ja aknele“ tegemiseks.

Teadusuuringu eesmärk on analüüsida nende nahahaiguste võimalikke riskifaktoreid, kus põhirõhk on toitumise ja toiduga saadavate mineraalide uurimisel. Arvesse võetakse ka kehamassiindeksi (KMI) võimalikku mõju nimetatud haiguste tekkimisele. Teadusuuringu tulemusena luuakse epidemioloogiline andmestik nende kahe Eestis levinud nahahaiguse kohta. Andmestik annab ülevaate nende haiguste esinemissageduse, riskide, haiguse ilmnemise vanuse, kaasuvate haiguste ja võimalike ravimeetodite kohta.

Teadusuuring on Eestile oluline, kuna võimaldab luua uusi teadmisi personaalmeditsiini juurutamiseks ja rikastada geenivaramu doonorite andmestikku. Uuringuga saadakse uued andmed geenidoonorite DNA kohta, mis omakorda võimaldab geenivaramu veelgi laialdasemat kasutamist rahvusvahelisel tasandil, seal hulgas tuua Eestisse teadusinvesteeringuid. Koeproovide välismaale üleandmine aitab kaasa ka rahvusvahelise teaduskoostöö edendamisele.

Eelnevast tulenevalt antakse eelnõu kohaselt luba edastada välispartneritele säilitamiseks ja uurimiseks kuni 450 geenidoonori bioloogilist materjali: kuni 450 ml plasmat ühe geenidoonori kohta. Koeproovid väljastatakse kodeerituna ja hulgana, mis tähendab, et nende põhjal ei saa midagi väita konkreetse geenidoonori kohta ning need on kõlblikud üksnes teaduslikuks uurimistööks. Isikulist informatsiooni koeproovidega kaasa ei anta.

Akne on kõige sagedasem nahahaigus, mida esineb peaaegu 80 protsendil inimestest vanusevahemikus 11–30 eluaastani, ja osal andmetel on 12–24-aastastel seda haigust koguni 85 protsendil. Atoopiline dermatiit on sage krooniline, sügelust põhjustav ja põletikuline nahahaigus, mida põeb 15–20 protsenti koolilastest ning 1–3 protsenti täiskasvanutest.

Teadusuuringut finantseeritakse Galderma R&D SNC / Nestlé Skin Health teadusuuringu „Epidemiological study to identify the role of nutrients and obesity in atopic dermatitis and acne“ kokkuleppe alusel.

Loa kehtivus koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi lõpeb 31. detsembril 2019.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/423399f3-eca7-4425-a63b-9e...

 

11. 1978. aasta meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni lisa ja koodeksi A osa 2016. aasta muudatuste heakskiitmine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt kiidab valitsus heaks 1978. aasta meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni lisade 2016. aasta kaks muudatust.

Nende kohaselt peab reisilaeval reisijatega kokkupuutuv laevapere liige, kelle ülesanne on reisijate abistamine ohuolukorras, läbima ohutusalase koolituse reisijate masside juhtimises ning kriiside lahendamises. Seni kehtis rahvusvaheline nõue üksnes juhtiv- ja tehnilisele personalile. Siseriiklikult Eesti lipu all sõitvatele reisilaevadele on nõue kehtinud juba varasemalt. Samuti kehtestatakse polaarvetes tegutsevate laevade kaptenite ja tüürimeeste väljaõppele kohustuslikud nõuded, mis seni olid soovitusliku iseloomuga.

Rahvusvaheliselt jõustuvad konventsiooni muudatused 1.7.2018.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/50c67557-3c76-4f47-b3ab-39...

 

12. Eesti seisukohad Euroopa Liidu institutsionaalsetes küsimustes
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuski nn juhtide tegevuskava raames toimuva 23.veebruari mitteametliku ülemkogu kohtumise päevakorras on kaks peamist teemat: 2021. aastal algav Euroopa Liidu eelarveraamistik ja institutsionaalsed küsimused, seal hulgas Euroopa Parlamendi koosseis, üleeuroopalised nimekirjad, tasakaal Euroopa Liidu tippametikohtade täitmisel, esikandidaadi küsimus. Tegemist on esialgsete aruteludega.

 

13. Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta
1) Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega luuakse Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik, eelnõu kohta

Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

 

Määrusega kehtestatakse raamistik Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute tausta uurimiseks julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel. Määrus ei loo liikmesriikidele kohustust taustauuringute mehhanismi loomiseks ega harmoniseeri liikmesriikide taustauuringute mehhanisme, vaid loob miinimumnõuded, millele kõigi liikmesriikide mehhanismid peavad vastama.

Lisaks on eelnõu eesmärk luua koostöövõrgustik liikmesriikide vahel ja Euroopa Komisjoniga, mis kohustab esitama üksteisele detailset informatsiooni investeeringu, investori ning sihtettevõtte kohta ning annab võimaluse liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile esitada oma kommentaare ja arvamusi investeeringute piiramise või keelamise kohta teises liikmesriigis.

 

2) Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse uute raskeveokite CO2-heite ja kütusekulu seire ja aruandluse kohta eelnõu suhtes
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

 

Keskpikas ja pikas perspektiivis on Euroopa Liidu eesmärk minna üle vähese CO2-heitega ringmajandusele. Kuna Euroopa Liidu turule lastud uute raskeveokite (veoautode ja busside) CO2-heidet ja kütusekulu ei ole siiamaani sertifitseeritud, nende kohta pole andmeid kogutud ega esitatud, siis on eelnõu eesmärk täita see teabelünk ja muuta turg täielikult läbipaistvaks, andes samal ajal tarbijatele võimaluse teha informeeritud otsuseid.

Eesti toetab raskeveokite CO2 heite ja kütusekulu seire- ning aruandlussüsteemi loomist ja leiab, et see peab olema sarnane sõiduautode ja kaubikute suhtes kehtiva süsteemiga. Samuti peab loodav süsteem vältima osalistele liigset halduskoormust ning tagama võrdsed võimalused kõigile raskeveokite tootjatele ja sõidukite kasutajatele.

 

3) Eesti seisukohad üleeuroopalise personaalse pensionitoote määruse eelnõu kohta
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Euroopa Komisjon esitas 29. juunil 2017 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu (KOM (2017) 343) üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta. Komisjoni algatus puudutab vabatahtlikku pensionikogumist. Selle algatusega ei asendata ega ühtlustata olemasolevaid siseriiklikke pensioniskeeme, vaid luuakse nende kõrvale uus III samba toode, mida saab hakata pakkuma Euroopa Liidu kõigis liikmesriikides. Komisjoni eesmärk on pakkuda ELis elavatele inimestele pensionikogumiseks uusi tooteid, et suurendada nende tulevasi pensione ja suunata kodumajapidamiste sääste traditsiooniliste instrumentide (nagu hoiused) asemel rohkem EL kapitaliturgudele.

Määrusega soovitakse luua ELi personaalsetele pensionitoodetele kvaliteedimärk ja suurendada seeläbi tarbijate usaldust. Ühtlasi loodetakse kaasa aidata personaalsete pensionide ühtse turu loomisele ja soodustada pensionipakkujate vahelist konkurentsi. Ühelt poolt suureneb võimalus valida erinevate teenusepakkujate vahel (tavapärasest laiem ring teenusepakkujaid – pangad, kindlustusandjad, varahaldurid, tööandjapensionifondid, investeerimisühingud), teisalt tagatakse erinevatele pakkujatele võrdsed võimalused konkureerida.

Nähakse ette, et PEPP oleks ELi piires kaasaskantav. See tähendab, et kui pensionikoguja kolib elama teise liikmesriiki, avatakse sissemaksete jätkamiseks sellele uuele riigile vastav jaotis (compartment). See loob tingimused erinevates riikides pensionitoodetele kehtivate maksusoodustuste PEPP-ile kohaldamiseks ja pensioni järjepidevaks kogumiseks. Siiski ei tähenda see, et liikmesriikidel oleks kohustus täiendavaid maksusoodustusi anda või neid PEPPile üldse kohaldada. Selleks, et julgustada liikmesriike kehtestama PEPPile maksusoodustust, plaanib komisjon lisaks määrusele vastu võtta soovituse, mis käsitleb personaalsete pensionitoodete, sealhulgas PEPPi käsitamist maksustamisel.

Määrus on otsekohalduv. Määruse õigusliku alusena on kasutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 114, mis lubab võtta meetmeid siseturu rajamiseks ja selle toimimise tagamiseks. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik nõukogu kvalifitseeritud häälteenamus.

 

4) Eesti seisukohad Euroopa majandus- ja rahaliidu süvendamise ettepanekute kohta
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Euroopa Komisjon esitatud EMU paketi seadusandlikud ettepanekud on järgmised: Fiskaalkokkuleppe EL õigusesse toomine, EL eelarve ja struktuursete reformide ja euroalaga liitumise sidumine ning Euroopa stabiilsusmehhanismi EL õigusesse toomine ja Euroopa Valuutafondiks ümberkujundamine.

Eesti on EMU süvendamise arendamisse suhtunud konstruktiivselt. Oleme rõhutanud loomulikku arenguprotsessi, milles on tähtsal kohal reeglid ja nende täitmine koos selle juurde kuuluva selguse ja läbipaistvusega, mis kõik koos peavad ka usaldust tootma.

 

5) Eesti seisukohad kultuuriväärtuste impordi määruse eelnõu kohta
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Euroopa Komisjon esitas 2017. aasta 13. juulil nõukogule ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kultuuriväärtuste impordi kohta kehtestamiseks. Algatuse eesmärk on kolmandast riigist ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtuste Euroopa Liitu (edaspidi EL) importimise ja ELis ladustamise ärahoidmine, mis aitaks vähendada kultuuriväärtustega ebaseaduslikku kauplemist, võidelda terrorismi rahastamise vastu ja kaitsta kultuuripärandit, eelkõige arheoloogilise väärtusega esemeid relvakonfliktist mõjutatud päritoluriikides.

Kuigi pidevalt tõhustatakse koostööd kultuuriväärtuste kaitse küsimuses, on ELil siiani ühine õigusraamistik ainult kultuuriväärtuste ekspordi kohta. Impordil kehtivad üldised kaupade impordi reeglid ja erikohtlemine on eraldi õigusaktidega kehtestatud vaid Iraagist ja Süüriast pärit kultuuriväärtustele. Ettepaneku jõustumisel määrusena tekib terviklik kultuuriväärtuste piiriülese kaubanduse pakett.

Ettepaneku kohaselt peab üle 250 aastaste kultuuriväärtuste (nt arheoloogilised esemed, ehitiste osad, iidsed käsikirjad) importimisel taotlema impordilitsentsi. Litsentsi peab taotlema ja saama enne kultuuriväärtuse deklareerimist tolliprotseduurile. Litsentsi taotletakse liikmesriigist, kuhu ese imporditakse. Liikmesriigid määravad selleks pädeva asutuse, kelleks Eestis saab tõenäoliselt Muinsuskaitseamet. Kui ese on noorem kui 250 aastat, kuid kantud määruse lisa loetellu, siis peab importimisel selle registreerima.

 

6) Eesti seisukohad Euroopa finantsjärelevalve süsteemi tugevdamise seadusandliku paketi kohta
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi (ESFS) reformi põhieesmärk on tugevdada Euroopa Liidu ülest järelevalvet, mis muuhulgas hõlmab ühtse järelevalvekultuuri edendamist ja teatud finantsvaldkondades järelevalve tsentraliseerimist (ESMA-le ainuvastutuse andmist).

Euroopa Komisjon esitas ESFS läbivaatamise paketi raames kolm eelnõud (COM (2017) 536, COM (2017) 537 ja COM (2017) 538), millega muudetakse kokku kümmet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust ja kahte Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi. Muudatuste paketti arutati ECOFINi 7. novembri kohtumisel. Ministrite arutelu tulemusel sai EL Nõukogu töörühm mandaadi alustada tööd paketiga, et leida tasakaalus lähenemine, keskendudes esmajoones neile sihipärastele muudatustele, mis on vajalikud olemasolevas süsteemis esineda võivate puuduste likvideerimiseks, pidades samas silmas ka võimalikke tulevikuväljakutseid.

Omnibus määruse eelnõu ja direktiivi eelnõu (KOM (2017) 536) hõlmavad muudatusi mikrotasandi usaldatavusjärelevalves, eelkõige Euroopa finantsjärelevalveasutuste (ESA-d) ülesannetes, juhtimises ja rahastamises, kuid muudatused puudutavad ka liikmesriikide kohalikke finantsjärelevalve asutusi ja finantssektori asutusi, sealhulgas muudetakse mitmeid finantssektori määrusi.

Alates 2011. aastast teevad Euroopa Liidu pankade, kindlustuse turustajate ja väärtpaberituru üle järelevalvet kolm ESA – Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA), Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA), kes koordineerivad liikmesriikide finantsjärelevalve asutuste tegevust ning töötavad välja eelnõud komisjonile õigusaktide kehtestamiseks. ESA-del on oluline roll, tagamaks, et Euroopa Liidu (EL) finantsturg on hästi reguleeritud, tugev ja stabiilne. Mikrotasandi usaldatavusjärelevalve muudatuste põhieesmärk on tugevdada EL-ülest järelevalveraamistikku. Täpsemalt soovitakse: ühtlustada ja laiendada ESA-de järelevalvevolitusi; muuta ESA-de juhtimise ja otsustusmehhanismi aluseid; muuta ESA-de rahastamise aluseid; laiendada ESMA järelevalvepädevust seoses keskse järelevalvega.

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB) asutamise määruse eelnõu hõlmab muudatusi makrotasandi usaldatavusjärelevalves. ESRB peamised ülesanded on EL finantsstabiilsust ohustavate riskide hindamine, riskihoiatuste esitamine ning vajadusel soovituste andmine olukorda parandavate meetmete rakendamiseks. ESRB soovitused võivad olla suunatud ühele või mitmele liikmesriigile, ELile tervikuna, Euroopa järelevalveasutusele või liikmesriigi järelevalveasutusele. ESRB jälgib hoiatustes ja soovitustes määratletud meetmete rakendamist. Muudatuste eesmärk on tõhustada makrotasandi usaldatavusjärelevalvet.

 

7) Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse, millega muudetakse otsust nr 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta, eelnõu suhtes
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Eelnõu eesmärk on muuta korda, mille alusel Euroopa Liit toetab, koordineerib ja täiendab liikmesriikide tegevust elanikkonnakaitse vallas. Seni on elanikkonnakaitse EL-is tuginenud üksikute liikmesriikide võimetele, uue algatusega soovitakse aga luua EL-i ülene valmisolek hädaolukordade lahendamiseks.

Eelnõu kõige põhimõttelisem küsimus on EL-i keskse valmisoleku loomine, mis kannab nime rescEU ning mida hakkaks kontrollima ja juhtima Euroopa Komisjon. RescEU jääks viimaseks kaitseliiniks juhul, kui hädas oleva riigi enda võimetest ega Euroopa elanikkonnakaitse vabatahtlikust ühisressursist ei piisa.

RescEU-le antaks võime reageerida vajadusel metsatulekahjudele, üleujutustele, maavärinatele ja tervisega seotud hädaolukordadele, kuid seda saaks kasutada ka näiteks terrorirünnakutele ja kiirgusõnnetustele reageerimiseks.

Euroopa Komisjon soovib EL-i elanikkonnakaitse mehhanismi suunata aastatel 2018–2020 täiendavad 280 miljonit eurot (lisaks 368 miljoni euro suurusele põhirahastusele aastateks 2014–2020).

 

8) Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega muudetakse määrust (EL) 2016/399 sisepiiridel piirikontrolli ajutist taaskehtestamist reguleerivate normide osas, eelnõu kohta
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Eelnõu eesmärk on viia piirikontrollide taastamise kord vastavusse ELi liikmete tänaste vajadustega. Seadusandlus tuleb üle vaadata selleks, et tulla paremini toime uute ohtudega Schengeni ala sisejulgeolekule ja avalikule korrale. Samal ajal on oluline hoida toimimas meie kõige suuremat väärtust Euroopa Liidus – vabadust liikuda.

Schengeni alas peab piiri ajutine sulgemine olema väga hästi põhjendatud otsus. Tegemist on kõige äärmuslikuma meetmega, kui ükski teine meede liikmesriigi siseturvalisuse tagamisel ei tööta ja piirikontrolli möödapääsmatust suudetakse tõestada ka oma partneritele ja naaberriikidele. Samal ajal tuleb välispiiride kaitse viia paremale tasemele.

Piiri sulgemisel võtab iga riik endale vastutuse ka teiste riikide ja nende kodanike ees, ning oma tegevust peab naaberriikidega koordineerima.

Ettepanekuga ei muudeta praegu kehtivaid piirikontrolli ajutise taaskehtestamise üldisi aluseid. Lisaks jääb liikmesriikidele endiselt õigus teha territooriumil, sh piirialadel, politseikontrolle.

 

9) Eesti seisukohad töö- ja eraelu tasakaalustamise direktiivi eelnõu kohta
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sotsiaalkaitseminister Kaia Iva
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Direktiivi eelnõu näeb ette miinimumnõuded, mille eesmärk on muuta töötavate lapsevanemate ja hooldajate jaoks töö- ja eraelu ühitamine lihtsamaks ning innustada mehi rohkem kasutama perepuhkuste ja paindliku töökorralduse võimalusi.

Eelnõu järgi tuleb isale lapse sünni korral tagada vähemalt 10 tööpäeva haigushüvitise määras tasustatud isapuhkust. Mõlemale vanemale tuleb tagada vähemalt nelja kuu pikkune haigushüvitise määras tasustatud vanemapuhkus, mida vanemal ei ole õigus kanda üle teisele vanemale ning mida on õigus kasutada kuni lapse 12-aastaseks saamiseni. Igale hooldajale tuleb tagada aastas vähemalt viie tööpäeva pikkune haigushüvitise määras tasustatud hoolduspuhkus, mis võimaldab toetada või hooldada raskelt haiget või hooldust vajavat raske terviseprobleemiga või puudega lähedast (laps, vanem, abikaasa, registreeritud elukaaslane).

Eesti üldiselt toetab direktiivi eelnõus toodud eesmärke. Toetame kuni 10 tööpäeva pikkuse tasustatud isapuhkuse kehtestamist, jättes isapuhkuse kasutamise tingimused paindlikuks, mis võimaldab seda sobitada vanemapuhkuste ja -hüvitise siseriikliku süsteemiga. Samuti toetame tasustatud ja paindlikku vanemapuhkust kuni lapse 8-aastaseks saamiseni, mis tagab hoolduskoormuse võrdsema jagunemise naiste ja meeste vahel. Hüvitise standardite kehtestamist toetame viisil, mis tagab vanematele ülekantamatu puhkuseosa ajal motiveeriva hüvitise, kuid jätab riigile õiguse kehtestada hüvitisele maksimummäär. Võime toetada kuni viie tööpäeva pikkuse tasustatud hoolduspuhkuse võimaldamist töötajale, kes hooldab raskelt haiget või puudega lähedast. Eelistame lahendust, mille kohaselt jääb riigi määrata hüvitise suurus ja see, kas puhkusepäevi arvestatakse töötaja või hooldatava kohta.

 

10) Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu otsuse ja liikmesriikide valitsuste esindajate otsuse, millega antakse Euroopa Komisjonile luba alustada läbirääkimisi investeerimisvaidluste lahendamisega tegeleva mitmepoolse kohtu loomise konventsiooni üle, eelnõude kohta
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Euroopa Komisjon esitas 13. septembril 2017.a soovituse nõukogu otsuse eelnõu ja läbirääkimisjuhise kohta, et alustada läbirääkimisi investeerimisvaidluste lahendamisega tegeleva mitmepoolse kohtu loomise konventsiooni üle. Investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise praegusel süsteemil, mis põhineb vahekohtu põhimõtetel, on mitmeid puudusi, sh piiratud õiguspärasus, järjepidevus ja läbipaistvus ning edasikaebamisvõimaluse puudumine. Mitmepoolse investeerimiskohtu algatuse eesmärk on luua rahvusvaheliste investeerimisvaidluste lahendamise raamistik, mis oleks alaline, sõltumatu ja õiguspärane, võimaldaks otsuseid edasi kaevata, oleks kulutõhus, ning näeks ette läbipaistva ja tõhusa menetluse.

 

14. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel
1) Eesti seisukohad eurorühma 19. veebruari 2018. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) 20. veebruari 2018. a istungil

Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

 

Eurorühma ja Euroopa Liidu (EL) rahandusministrite kohtumised toimuvad Brüsselis 19.-20. veebruaril 2018. aastal.

Euroala rahandusministrid saavad ülevaate Kreeka programmi kolmanda ülevaatuse raames eeltegevuste rakendamisest. Samuti esitatakse eurorühmale Iirimaa programmijärgse ülevaatuse aruanne. Veel arutatakse EMU süvendamise raames Euroopa Stabiilsusmehhanismi arendamist ning pangandusliiduga edasiminekut.

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus tutvustatakse kõrgetasemelise töögrupi aruannet kestliku rahanduse teemal. Lisaks kinnitavad ministrid soovituse EL 2016. a üldeelarve täitmise aruande kohta ning võtavad vastu suunised 2019.a EL eelarve kavandamisest. Komisjon tutvustab riigihangete valdkonna algatusi.

 

2) Informatsioon ja seisukohad 15.-16. veebruaril 2018. a Sofias toimuva Euroopa Liidu välisministrite mitteametliku kohtumise (Gymnich) kohta
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

 

15.-16. veebruaril toimub Sofias Euroopa Liidu (EL) välisministrite mitteametlik kohtumine, kus käsitletakse olukorda Süürias nii viimase aja sündmuste kui ka aprillis Brüsselis toimuva Süüria tulevikukonverentsi diplomaatiliste tegevuste kontekstis. Järgnevatel mitteametlikel töösessioonidel arutletakse Komisjoni 6. veebruaril esitatud Lääne-Balkani strateegiat ja võimalikke edasisi samme ning sellele järgneb Põhja-Korea arutelu, fookusega viimase aja arengul ja EL Põhja-Korea poliitikal. Traditsioonilisel EL kandidaatriikide ja EL välisministrite ühiskohtumisel käsitletakse partnerlust ja koostööd EL julgeoleku- ja kaitsepoliitika vallas.