Sa oled siin

Valitsuse 15.11.2018 istungi kommenteeritud päevakord

14. november 2018 - 16:34

Neljapäeval, 15. novembril koguneb Vabariigi Valitsus istungile Õpetajate Majja (Raekoja plats 14, Tallinn), kus sada aastat tagasi alustas tööd Eesti Ajutine Valitsus.

Valitsuse istung algab Õpetajate Majas kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad samas kell 11.30 toimuval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, välisminister Sven Mikser, justiitsminister Urmas Reinsalu ning haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Lisainfo: Maria Murakas, 5219572


1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: seaduse eelnõu

Justiitsminister Urmas Reinsalu teeb valitsusele ettepaneku muuta tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Peamise teemana kajastab eelnõu Riigikohtu ettepanekuid tsiviilkohtumenetluses, täitemenetluses ja pankrotimenetluses edasikaebeõiguse piirangute kehtestamist. Riigikohtu ettepanekute eesmärgiks on menetlusökonoomia tagamine ja kohtupidamise ressursi parem kasutus.

Lisaks sisaldab eelnõu sätteid, millega täpsustatakse pankrotihalduri tasu ja kulude riigi vahenditest hüvitamise piirmäära.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmisega luuakse rakendussäte, mille kohaselt kuuluvad edaspidi internetis avaldamisele alates 01.01.2006 jõustunud kohtulahendid.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3a15572e-a6b0-4c90-ac20-6...

2. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (731 SE) kohta
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: arvamuse andmine

Vabaerakonna fraktsioon on algatanud eelnõu, millega soovitakse kaotada lapsevanemate poolt makstav kohatasu koolieelses lasteasutuses. Eelnõu kohaselt soovitakse finantseerida vanemate poolt kaetavat osa riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksusele sihtotstarbelise eraldisena valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel.

Eelnõu järgi on muudatuseks vajalik ligikaudu 65 miljonit eurot aastas ja heaks kiitmisel jõustuks muudatus 1. augustil 2019.

Kehtiva seaduse järgi kehtestab valla- või linnavolikogu vanemate kaetava osa määra, mis võib olla diferentseeritud sõltuvalt lapse vanusest, lasteasutuse majandamiskuludest või muudest asjaoludest. Vanemate poolt kaetava osa suurus ühe lapse kohta ei või ületada 20 protsenti töötasu alammäärast.

Haridus- ja Teadusministeerium ei toeta eelnõu ja märgib, et ministeerium on alustanud alusharidust reguleeriva õiguse kaasajastamist, kus reguleeritakse ka alushariduse rahastamist. Sellega seonduvalt kaalub ministeerium ka lahendusi tasuta ja kohustusliku alushariduse võimaldamiseks.

Samuti ei toeta eelnõu rahandusministeerium, kuna eelnõus välja pakutud regulatsiooniga ei ole võimalik igale lapsele tasuta lasteaiakohta võimaldada. Lisaks ei ole 2019. aasta riigieelarves ning riigi eelarvestrateegias aastateks 2019–2022 sellise sihtotstarbega toetust kohalikele omavalitsustele planeeritud.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps teeb valitsusele ettepaneku Vabaerakonna fraktsiooni 18. oktoobril algatatud eelnõu mitte toetada.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7ec2adbb-c052-4f1a-9bb7-6...

2) Arvamuse andmine kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (709 SE) kohta
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: arvamuse andmine

Reformierakonna fraktsioon on algatanud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on võimaldada mitmikkodakondsust Eesti kodanikele, kes on omandanud Eesti kodakondsuse sünniga. Selleks lubatakse Eesti kodakondsuse sünniga omandanud inimesel omada samaaegselt teiste riikide kodakondsust.

Eelnõu kohaselt nähakse ette ka Eesti kodakondsuse taastamise võimalus inimestele, kes omandasid Eesti kodakondsuse sünniga või said selle enne 1992. aasta 26. veebruarit, kuid keda sunniti sellest loobuma või loeti Eesti kodakondsuse kaotanuks või sellest loobunuks.

Samuti loetakse Eesti kodakondsuse sünniga omandanuks inimesed, kelle suhtes tehti Tartu rahulepingu kohaselt optsiooni teel Eesti kodakondsuse andmise otsus, kuid kes ei asunud Eestisse elama, juhul kui territoorium, kus inimene elas, ei kuulu Vene Föderatsiooni koosseisu. Sünniga Eesti kodakondsuse omandanuteks loetakse ka eelnimetatud inimestest otse põlvnejad.

Eelnõuga soovitakse võtta Eesti kodakondsus ära inimeselt, kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus riigireetmise või terrorikuriteo toimepanemise eest. Samuti soovitakse luua võimalus võtta teatud asjaoludel Eesti kodakondsus inimestelt, kes on selle saanud eriliste teenete eest.

Reformierakonna fraktsioon on sama sisuga eelnõu (634 SE) algatanud tänavu 9. mail. Valitsus otsustas 21. juuni 2018 istungil eelnõu mitte toetada. Võrreldes varem algatatud eelnõuga on lisatud Eesti kodakondsuse äravõtmise alusena riigireetmise või terrorikuriteo toimepanemine.

Siseminister Andres Anvelt teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada, kuna eelnõus toodud kodakondsuse seaduse muudatused nõuavad eelnevat põhjalikku kaalumist ja analüüsi seaduse muudatuste mõjude kohta. Siseministeerium märgib, et ettepanek mitmikkodakondsuse seadustamiseks sünniga Eesti kodakondsuse omandanud inimestele ja inimeste gruppidele toob kaasa ebavõrdse kohtlemise. Samuti toob eelnõuga ettenähtud Eesti kodakondsuse optsiooni teel saamise regulatsioon kaasa ebavõrdse kohtlemise. Ka ei tuleks kodakondsuse äravõtmise sätetes eristada, kas inimene taotles kodakondsust üldises korras või sai selle eriliste teenete eest. Tänagi saab kõigilt neilt, kes pole omandanud Eesti kodakondsust sünniga, kodakondsuse valitsuse otsusega teatud alustel ära võtta.

Samas peab siseministeerium põhjendatuks ja toetab ettepanekut täiendada kodakondsuse seadust sättega, mis võimaldab Eesti kodakondsuse äravõtmist inimestelt, kes on süüdi mõistetud riigireetmise või terrorikuriteo toimepanemise eest.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6c027f1c-b670-48b5-a7da-b...

3. Volitus Sihtasutuse Euroopa Kool asutamiseks
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: korralduse eelnõu

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps soovib valitsuselt volitust asutada Sihtasutus Euroopa Kool. Sihtasutuse loomist toetati valitsuse tänavu 4. oktoobril toimunud kabinetinõupidamisel.

Kooli tuntus on viie aastaga suurenenud ja sellega on kaasnenud õpilaste arvu kiire kasv. Kui 2013/2014 õppeaastal oli õpilaste arv 77, siis eelmiseks õppeaastaks oli see kasvanud juba 212 õpilaseni.

Loodav sihtasutus saab keskenduda rahvusvahelisele kogukonnale suunatud kooli strateegilisele arendamisele ja muutuste juhtimisele. Koolist on võimalik arendada rahvusvahelise hariduse kompetentsikeskus, kuhu saab kaasata teiste organisatsioonide esindajaid, kelle huvides on maineka ja kõrgetasemelise rahvusvahelise kooli arendamine. Lisaks on plaanis laiendada võõrkeelsete huvitegevuste võimalusi.

Sihtasutuse loomine tähendab muutust kooli juhtimise korralduses, kooli personal jätkab tööd samas koosseisus.

Eesmärk on anda kooli pidamine loodavale sihtasutusele üle alates 1. jaanuarist 2019. Seni tegutseb kool SA Innove struktuuriüksusena.

4. Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2003 korralduse nr 593 „Nasva sadama akvatooriumi piiride määramine“ muutmine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: korralduse eelnõu

Sadamaseaduse kohaselt muudab akvatooriumi piire akvatooriumi määraja ning praegused piirid on määratud Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2003 korraldusega nr 593. Eelnõuga teeb majandus- ja taristuminister Kadri Simson valitsusele ettepaneku muuta Nasva sadama akvatooriumi piiripunktide koordinaate, kuna olemasolevate koordinaatidega sadamale määratud akvatoorium ei võimalda teha vajalikke süvendustöid.

5. Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2018. a korralduse nr 107 „Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, poolt makstavate dividendide summade kinnitamine 2018. aastaks“ muutmine
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: korralduse eelnõu

Rahandusminister Toomas Tõniste teeb valitsusele ettepaneku muuta AS Eesti Loto, Lennuliiklusteeninduse AS ning AS Eesti Post poolt riigieelarvesse makstavaid dividendisummasid.

6. Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt 2018. aasta riigieelarvesse kantava summa kinnitamine
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: korralduse eelnõu

Rahandusminister Toomas Tõniste teeb valitsusele ettepaneku kinnitada Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt 2018. aasta riigieelarvesse tasutavaks puhaskasumi eraldis.

7. Eesti kodakondsuse andmine
1) Eesti kodakondsuse andmine (3 isikut)

Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister Andres Anvelt teeb valitsusele ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealistele lastele tingimusel, et ema vabastatakse senisest, Ukraina kodakondsusest.

2) Eesti kodakondsuse andmine (28 isikut)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister Andres Anvelt teeb valitsusele ettepaneku anda Eesti kodakondsus 28 eelnõus nimetatud isikule, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ning nende suhtes puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.

3) Eesti kodakondsuse andmine (15 isikut)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister Andres Anvelt teeb valitsusele ettepaneku anda Eesti kodakondsus 15 eelnõus nimetatud isikule, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ning nende suhtes puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.

8. Keemiarelvade leviku ja kasutamise vastaste piiravate meetmete rakendamine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: korralduse eelnõu

Välisminister esitab valitsuse istungile korralduse eelnõu, mille eesmärk on rakendada Eestis keemiarelvade leviku ja kasutamise vastu suunatud sisse- ja läbisõidukeeldu. Piiravad meetmed kehtestati Euroopa Liidu Nõukogu otsusega 2018/1544.

Euroopa Liidu Nõukogu võttis 15. oktoobril 2018 vastu otsuse, milles toetab keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise ning nende hävitamise konventsiooni tõhusat rakendamist. Euroopa Liit (EL) mõistis teravalt hukka keemiarelvade levitamise ja kasutamise igal pool, igaühe poolt ja kõigis olukordades.

Eelnõu kohaselt tagab Euroopa Liidu Nõukogu otsuse rakendamise siseministeerium.

9. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister teeb valitsusele ettepaneku Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.

10. Eesti seisukohad piirihalduse ja tagasisaatmise paketi eelnõude kohta
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (EBCGA) eelnõuga tahetakse esiteks luua valmisolek uuteks sisserändekriisideks ning teiseks tõhustada tagasisaatmise protsessi. Olulisemad ettepanekud on Euroopa piiri-ja rannikuvalve alalise korpuse moodustamine ja võimalus ametil operatsioone läbi viia ka riikides, mis ei ole EL-i naaberriigid.

Lisaks abile võimalikes kriisiolukordades laiendatakse ameti pädevust ka tagasisaatmiste valdkonnas ning koostöö tegemisel kolmandate riikidega. Lisaks soovitakse parandada piiriintsidentide, rändevoogude hetkeseisu ning võltsitud dokumentide alast infovahetust.

Teine tähtis küsimus on tagasisaatmiste kiirendamine. Plaan on luua senisest paremad õiguslikud seosed rahvusvahelise kaitse ja tagasisaatmispoliitika vahel. Muuhulgas nähakse ette, et kui rahvusvahelise kaitse taotleja palve tagasi lükatakse, siis tema tagasisaatmine oleks senisest kiirem.

Alaline korpus koosneks 2020. aastaks 10 000 operatiivtöötajast, alalistest ametnikest ja liikmesriikide lähetatud ametnikest, kellel oleksid täitevvõimu volitused. Eesti panus Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisse korpusesse on 2027. aastaks 84 operatiivtöötajat. Lühiajalisteks lähetusteks PPA isikkoosseisu suurendamine tõenäoliselt vajalik ei ole, kuna Eesti vabatahtlik panustamine ameti operatsioonidesse on seni olnud isegi suurem. Lisapersonali värbamist toetatakse Euroopa Liidu eelarvest.

Eesti toetab üldjoontes välja pakutud muudatusi Euroopa Liidu ametite tugevdamiseks ja tagasisaatmispoliitika tõhustamiseks. Kuid EBCGA korpuse lisapersonali värbamine ei tohi vähendada liikmesriikide endi piirihalduse ja tagasisaatmise võimekust.

Kõik EBCGA tegevused liikmesriikides toimuvad jätkuvalt vastuvõtva liikmesriigiga kooskõlastatud operatsiooniplaani alusel ja liikmesriigi välispiiril läbiviidav operatsioon on jätkuvalt liikmesriigi kontrolli all.

Seisukohtades leitakse, et piirimenetluse kohustuslikuna sätestamise korral on vajalik suurem paindlikkus kinnipidamiskohas või kinnipidamisnõuetes. EL-i Varjupaigaameti eelnõu puhul saab Eesti lähtuda varem kinnitatud seisukohtadest, mille järgi lõplikud varjupaigaotsused teevad ka edaspidi liikmesriigid. Abi osutamine erilise surve all olevatele liikmesriikidele peab toimuma abi vajava liikmesriigi palvel, Euroopa Liidu õigusaktidega kindlaks määratud korras ning abi vajava riigi vajadustest lähtuvalt.

11. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel
1) Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu raames 19. ja 20. novembril 2018 Brüsselis toimuval kaitseministrite kohtumisel

Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Kaitseministrite kohtumise eesmärgiks on kokku leppida poliitilised suunised Euroopa Liidu sõjaliste missioonide juhtimisvõime (MPCC) ja Euroopa rahurahastu kohta ning kinnitada Euroopa Liidu alalise struktureeritud kaitsekoostöö (PESCO) uued projektid.

Kaitseministrid arutavad lisaks Euroopa Liidu-NATO koostööd ning saavad ülevaate Euroopa Liidu sõjalistest missioonidest ja operatsioonidest ning Euroopa Kaitseagentuuri kaitseülevaatuse aruandest.

Kaitseminister Jüri Luik teeb valitsusele ettepaneku kiita esitatud seisukohad heaks.

2) Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 19. novembri 2018. a kohtumisel ja informatsioon Euroopa Liidu piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Välisasjade nõukogu kohtumisel käsitletakse Euroopa Liidu suhteid Kesk-Aasiaga 23. novembril toimuva Euroopa Liidu ja Kesk-Aasia ministrite kohtumise eel, arutatakse valimisjärgset olukorda Bosnias ja Hertsegoviinas ning antakse ülevaade viimastest sündmustest Ukrainas seoses 11. novembril Donbassis toimunud valimistega. Lõunal toimub arutelu Jeemeni hetkeolukorra üle. Lisaks antakse kohtumisel ülevaade Euroopa Liidu piiravatest meetmetest, mis on vastu võetud Euroopa Liidu nõukogu istungitel pärast 15. oktoobril 2018 toimunud välisasjade nõukogu.

12. Euroopa Investeerimispanga põhikirja muudatusi käsitleva Eesti seisukoha esitamine Riigikogule
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Vabariigi Valitsus kiitis 8. novembri 2018 istungil heaks Euroopa Investeerimispanga (EIB) direktorite nõukogu 17. juuli 2018 ettepanekud EIB põhikirja muutmiseks seoses Ühendkuningriigi väljaastumisega Euroopa Liidust.

Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest esitatakse heakskiidetud seisukoht Riigikogu juhatusele ja tehakse see teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.

Euroopa Investeerimispanga põhikirja muudatused on seotud Ühendkuningriigi Euroopa Liidust välja astumisega ja aitavad viia põhikirja kooskõlla olukorraga pärast Ühendkuningriigi lahkumist. Põhikirja muudatustega tõhustatakse ka panga juhtimist ning parandatakse riikide esindatust ja kaasatust direktorite nõukogu tasandil.