Sa oled siin

Valitsuse 15.10 istungi kommenteeritud päevakord

14. oktoober 2020 - 18:42

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte.

Valitsuse pressikonverents toimub homme kell 12 ministeeriumide ühishoone (Suur-Ameerika 1) pressikonverentsi ruumis. Kava kohaselt osalevad pressikonverentsil rahandusminister Martin Helme, majandus- ja taristuminister Taavi Aas, välisminister Urmas Reinsalu ja sotsiaalminister Tanel Kiik. Peaminister Jüri Ratas pressikonverentsil ei osale, kuna sõidab ülemkogule Brüsselis.


1. Vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (arestimaja ülesannete üleandmine) eelnõu
Esitaja: justiitsminister Raivo Aeg
Tüüp: Seaduse eelnõu

Kuna Tartus ja Jõhvis tegutsevad sarnaste ülesannetega kinnipidamiskohad, siis tehakse eelnõuga ettepanek kulude säästmiseks ning asutuste põhitegevusele keskendumiseks anda Tartu arestimaja ülesanded üle Tartu vanglale ning Jõhvi arestimaja ülesanded Viru vanglale. Teisi Eesti piirkondi muudatus ei puuduta.

Selleks muudetakse eelnõu kohaselt seadust, et vanglatel oleks võimalik lisaks kurjategijatele kinni pidada ka arestiga karistatuid, kuni 48ks tunniks kinni peetuid, samuti kainenema toimetatud inimesi.
Muudatuse tulemusena kaob Eestis 221 kinnipidamiskohta. Samuti vähenevad arestimajade ülalpidamise püsikulud, mida tuleb suures osas kanda ka olukorras, kus arestimajad on väga väikese täituvusega.

Seadus on kavandatud jõustuma 2020. aasta 21. detsembril.


2. Arvamuse andmine sotsiaalmaksuseaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (244 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon eesmärgiga hakata töötajale maksma haigushüvitist alates esimesest haigestumise või vigastuse saamise päevast. Ettepaneku järgi maksaksid esimese kuni kaheksanda kalendripäeva eest 80% töötaja keskmisest  töötasust Haigekassa ja tööandja. Alates haigestumise või vigastuse üheksandast päevast maksaks samaselt kehtiva regulatsiooniga töötajale hüvitist Haigekassa. Samuti ei kuuluks eelnõuga tehtava muudatuse alusel töötajale makstav haigushüvitis sotsiaalmaksuga maksustamisele.

Eelnõu seadusena vastuvõtmisel kaasnevad kulud riigieelarvele 12,6 miljonit eurot, tööandjatele lisanduks kulusid 3 miljonit eurot.

Kehtiva regulatsiooni järgi kolme esimese haiguspäeva eest kindlustatule hüvitist ei maksta. Neljanda kuni kaheksanda päevani maksab haigushüvitist tööandja ja alates üheksandast päevast maksab haigushüvitist Haigekassa. Hüvitise suurus on 70 protsenti töötaja eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust.

Sotsiaalministeerium toetab eelnõu eesmärki hüvitada töötajatele haiguspäevi senisest varasemalt. Samas ei toetata eelnõu esitatud kujul muu hulgas seetõttu, et eelnõuga soovitakse oluliselt muuta haigushüvitiste tasustamise korda jättes kõrvale selleks vajalikud muudatused ravikindlustuse seaduses. Rahandusministeerium ei toeta eelnõu, kuna tegemist on muudatusega, mis omab arvestatavat mõju inimeste käitumisele ja Haigekassa eelarvele. Samuti nendib rahandusministeerium, et muudatuste kulu on oluliselt suurem, kui eelnõus välja toodud ja ulatub praeguste haiguslehtede osas kuni 41,6 miljoni euroni.


3. Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ muutmine
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga tehakse kaitseväe põhimääruses tehnilised muudatused, mis tulenevad 5. juunil 2020. a jõustunud kaitseväe korralduse seaduse (KKS) muudatustest. Eelnõuga sätestatakse luurekeskuse kui kaitseväe alaliselt tegutseva struktuuriüksuse õigus kontrollida isikuid, kellega kaitsevägi kaalub salajase koostöö alustamist või kelle kaitsevägi on juba salajasse koostöösse kaasanud. Samuti tehakse eelnõuga muudatusi luurekeskuse koosseisus.

Lisaks muudetakse eelnõuga õhuväe ülesandeid kaitselennunduse korraldamisel ja järelevalve teostamisel. Eelnõuga koondatakse kooskõlas lennundusseadusega nimetatud struktuuriüksusesse kõik senised kaitseväe kohustused lisaks kaitseväe enda ülesannetele (lennujulgestus ja lennundustegevuse korraldamine kaitseväes, lennuvälja käitamine ja lennuväljateenuste osutamine).

Määrus jõustub üldises korras.


4. Tõhela-Ermistu looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga moodustatakse Tõhela-Ermistu hoiuala, Seliste ja Ermistu merikotka püsielupaikade, Tõhela-Ermistu kaljukotka püsielupaiga ning Seliste kassikaku püsielupaiga baasil Tõhela Ermistu looduskaitseala ja kehtestatakse kaitse-eeskiri.

Looduskaitseala eesmärk on kaitsta Edela-Eestis ainulaadset märgalakompleksi. Märgalakompleksi moodustavad kõrge looduskaitselise väärtusega Tõhela ja Ermistu järv, neid ümbritsevad eri arengustaadiumis sood, raba ja loodusliku ilmega metsad ning elupaikadele iseloomulikud liigid, sealhulgas kaitsealused ja väga haruldased liigid.

Kaitseala asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Tõstamaa alevikus, Ermistu, Lõuka, Männikuste, Päraküla, Rammuka, Ranniku, Tõhela ja Tõlli külas ning Lääneranna vallas Kanamardi ja Kilgi külas.

Tõhela-Ermistu looduskaitseala pindala on 3233,6 hektarit, millest piiranguvööndi pindala on 127,4 hektarit ning sihtkaitsevööndi pindala on 3106,2 hektarit. Varem kaitseta olnud ala on 101,9 hektarit, millest eramaad on 43 hektarit, sellest piiranguvööndisse arvatakse 30,3 hektarit ja sihtkaitsevööndisse 12,7 hektarit. Laiendamine on vajalik elupaiga tervikliku kaitse vajadusest lähtuvalt ja alal esinevate väärtuste kaitse tagamiseks.

Kaitseala piiranguvööndis on lubatud lageraie hall-lepikutes kuni 1 hektari suuruse langina ja turberaie kuni 2 hektari suuruse langina. Kaitsealal on lubatud jahipidamine välja arvatud linnujaht. Ujuvvahendiga sõitmine muutub võrreldes kehtiva katisekorraga rangemaks. Tõhela-Ermistu sihtkaitsevööndisse jäävatel vetel on mootoriga ujuvvahendiga sõitmisele seatud kiiruse piirang ning Tõhela järve sihtkaitsevööndis ei ole lubatud mootoriga ujuvvahendiga sõitmine. Ehitamise osas muutub kaitsekord selgemaks. Sihtkaitsevööndis saab lubada tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta rajatise püstitamist kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks ning tootmisotstarbeta ehitise püstitamist kaitseala tarbeks. Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud kaitseala tarbeks ehitise püstitamine ja kinnistu tarbeks rajatise püstitamine.


5. Volitus osaühingu Rail Baltic Estonia osakapitali suurendamiseks
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse majandus- ja taristuministrile volitus suurendada OÜ Rail Baltic Estonia osakapitali 1 euro võrra 2505 eurolt 2506 eurole ning teostamaks OÜ Rail Baltic Estonia omakapitali sissemakset summas 3 000 000 eurot, millest üks euro on nimiväärtuse suurendamise eest ja 2 999 999 eurot on ülekurss.

100% Eesti riigile kuuluv osaühing Rail Baltic Estonia asutati 10.10.2014. a Eesti riigi huve esindamiseks kolme Balti riigi poolt loodud ühisettevõttes RB Rail AS ning viia ellu Rail Balticuga seotud tegevusi koostöös ühisettevõttega. Tänaseks on osaühingu tegevus lisaks eelnevale seotud Rail Baltic raudtee arendamise ja rajamisega Eesti Vabariigi territooriumil. Jätkuvalt on üheks tegevussuunaks riikidevahelises koostöös osalemine ning aktsiate omamine ja aktsionäri õiguste teostamine Lätis asutatud ühisettevõttes RB Rail AS.


6. Volitus Aktsiaseltsi Nordic Aviation Group aktsiakapitali suurendamiseks ja laenu andmine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu

Majandus- ja taristuministrit volitatakse pärast ettevõttega Polskie Linie Lotnicze LOT S.A eellepingu sõlmimist Regional Jet OÜst 49% suuruse osa omandamiseks otsustama ASi Nordic Aviation Group aktsiakapitali suurendamine 22 miljoni euro võrra.

AS Nordic Aviation Group ja SA KredEx alustavad läbirääkimisi käibekapitalilaenu lepingu sõlmimiseks tõrgeteta majandustegevuse ja vajalike käibevahendite tagamiseks summas 8 miljonit eurot tähtajaga 31. detsember 2026.

Nordica on välja töötanud tegevusplaani lähiaastateks, mis sisaldab regulaarseid liinilende, iseseisva kommertsplatvormi loomist, osalemist nii riigisisestel kui -välistel riigihangetel, tellimuslendude tegemist ja muude lennundusteenuste osutamist, nt virtuaalse reisibüroo ja peamüügiagendi teenused.


7. Volitus aktsiaseltsi Saarte Liinid aktsiakapitali suurendamiseks
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu

Majandus- ja taristuministrit volitatakse otsustama pärast Euroopa Komisjoni arvamuse saamist riigiabi puudumise kohta või riigiabi loa andmist suurendama ASi Saarte Liinid aktsiakapitali 3 miljonit eurot. AS Saarte Liinid investeerib aktsiakapitali sissemaksega sadamate arendamisse. Kõige kiiremas valmisolekus investeeringu rakendamiseks on Roomassaare sadama kaubakai nr 1 laiendusprojekt, et eraldada reisijateveo ja kaubaveo ala, mis tõstab oluliselt sadamateenuste ohutust.

Roomassaare on Virtsu sadama kõrval üks kahest põhilisest rahavoogu ja kasumit loovatest struktuuriüksustest AS-i Saarte Liinid koosseisus. Roomassaare sadama erinevus teistest AS-i Saarte Liinid sadamatest seisneb selles, et põhimahu sadama müügituludest moodustavad kaubaveoga seotud tulud, keskmiselt kokku rohkem kui 85 % tuludest. Seega annab sadama põhitegevusse kavandatud investeering siin kõige kiirema tulemuse, kuna uus kai integreeritakse kohe tulu teenimisse. Äriühingu, kui terviku, seisukohalt on Roomassaare tuluteenimise võimekuse säilitamine ja kasvatamine äärmiselt oluline, kuna sadam teenib igal aastal keskmiselt 50% kõigist AS-i Saarte Liinid kaubaveotuludest ning 20-22% kogu äriühingu teenuste müügi tulust. AS Saarte Liinid reinvesteerib igal aastal kogu teenitud kasumi ettevõtte koosseisu kuuluvatesse regionaalsesse sadamasse (hetkeseisuga 18 sadamat seitsmes maakonnas) tagades nii ühenduse Eesti asustatud saarte ja mandriga.


8. Vabariigi Valitsuse 7. augusti 2014. a korralduse nr 346 „Vabariigi Valitsuse loenduskomisjoni moodustamine“ muutmine
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõuga muudetakse loenduskomisjoni koosseisu ja sellesse lisatakse üks uus liige. Riikliku statistika seaduse alusel välja antud valitsuse korraldusega moodustatud loenduskomisjon koordineerib rahva ja eluruumide loenduse ettevalmistustöid. Loenduskomisjonis on hetkel 15 liiget ja ta alustas tööd 2014. aastal.

9. Finantsinspektsiooni nõukogu liikmete nimetamine
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

Valitsus plaanib nimetada finantsinspektsiooni nõukogu kaks liiget vastavalt rahandusministri ettepanekule. Finantsinspektsiooni nõukogu uued liikmed saavad avalikuks valitsuse otsuse tegemisel.

Finantsinspektsiooni nõukogu koosneb kuuest liikmest. Ametikoha järgi kuuluvad nõukogusse rahandusminister ja Eesti Panga president. Rahandusministri ettepanekul kinnitab kaks nõukogu liiget valitsus ning Eesti Panga presidendi ettepanekul kaks liiget Eesti Panga Nõukogu. Nõukogu nimetatava liikme volituste tähtaeg kestab kolm aastat.

Finantsinspektsiooni nõukogu pädevuses on inspektsiooni tegevuse kavandamine ja juhtimise kontrollimine.


10. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Viljandi Linnavalitsusele Vabadussõjas langenute Viljandimaa mälestussamba taastamiseks
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

Valitsuse reservist eraldatakse Viljandi linnavalitsusele 500 000 eurot Vabadussõjas langenute Viljandimaa mälestussamba taastamiseks Viljandi linnas.

Eesti Vabadussõjas kaotas elu üle 6500 Eesti kodaniku, kellest ligi 800 rahvaväelast olid seotud ajaloolise Viljandimaa ja Mulgimaaga ehk praeguse Viljandimaa, Valgamaa, Järvamaa ja Jõgevamaaga. Omakandi hukkunud sõdurite meenutuseks kerkisid peaaegu kõikidesse kihelkondadesse monumendid.

Kogu Viljandimaa langenute auks püstitati 1926. aastal Viljandisse Vabadusplatsile Viljandimaa Vabadussõjas langenute mälestussammas. Selle loojaks oli silmapaistev Eesti kujur professor Amandus Adamson. Monument purustati Nõukogude okupatsioonivõimude poolt 1941. aasta suvel.

Monumendi asukohta ehitati 1980. aastal kompartei maja, mis 2020. aastal lammutati. Nüüd on avanenud võimalus taastada mälestussammas algsel kujul Vabaduse platsil Viljandis.

Viljandimaa Vabadussõjas langenute mälestussammas on üks viimastest sõjaeelsel iseseisvusperioodil rajatud ligi 200st Vabadussõjas langenutele pühendatud monumendist, mis on senini taastamata.


11. Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamine ajavahemikus kella 00.00 kuni 10.00
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Korralduse eelnõu

Vastavalt valitsuskabineti 13. oktoobri nõupidamisel otsustatule esitab riigikantselei valitsuse istungile korralduse eelnõu alkoholimüügi piirangu pikendamise kohta kuu aja võrra. Eelnõu on riigikantseleis ettevalmistamisel.

12. Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ muutmine
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Korralduse eelnõu
 

Eelnõuga on plaanis täpsustada regulatsiooni, mis puudutab Leedust, Lätist ja Soomest Eestisse reisimise eneseisolatsiooni kohustust.

Sätestatakse, et nendest riikidest Eestisse tulijatele ei laiene eneseisolatsiooni kohustus seni kuni vastava riigi nakatumisnäitaja on alla 50-ne 100 000 elaniku kohta (viimase kahe nädala suhtes).

Juhul kui nakatumise näitaja Lätis, Leedus või Soomes tõuseb üle 50-ne, saab Eestisse vastavast riigist ilma eneseisolatsiooni kohustuseta tulla haigustunnusteta inimene viiel juhul: töötama, õppima, arsti juurde, vältimatul perekondlikul põhjusel või transiidi tõttu. 

Eelnõu on riigikantseleis ettevalmistamisel.

 

13. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus isale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et isa vabastatakse senisest kodakondsusest. Eesti kodakondsuse taotlejad on praegu Venemaa Föderatsiooni kodanikud.

14. Eesti kodakondsusest vabastamine (30 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku vabastada Eesti kodakondsusest 30 inimest.

Eelnõus loetletud 30st isikust 28 elavad püsivalt välisriigis ja soovivad vabastamist Eesti kodakondsusest seoses elukohajärgse riigi kodakondsuse saamisega. Neist 11 elavad Venemaal, 8 Soomes, 4 Saksamaal, 1 Ameerika Ühendriikides, 1 Austrias, 1 Luksemburgis, 1 Rootsis, ja 1 Suurbritannias. Kaks inimest elavad Eestis, neist üks on Norra ja teine Venemaa kodanik.


15. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
1) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest isikule, kes on toime pannud kakskümmend üks väärtegu ja kelle karistatus ei ole kustunud.

2) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest isikule, keda on kolmel korral kriminaalkorras karistatud. Kodakondsuse andmisest keeldutakse, arvestades toime pandud kuritegude iseloomu, karistuste kustumisest möödunud nappi aega ja isiku ükskõikset suhtumist talle määratud karistuste täitmisse.

3) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest isikule, keda on kahel korral kriminaalkorras karistatud. Lisaks sellele on isik pannud korduvalt toime mitmeid väärtegusid. Asjaolusid arvestades pole taotlejale võimalik Eesti kodakondsust erandkorras anda.

16. Eesti Haigekassa nõukogu liikmete nimetamine
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: Korralduse eelnõu

Seoses Priit Perensi asumisega Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimehe kohale nimetatakse Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanekul teiseks Eesti Haigekassa nõukogu liikmeks Anne Mere.

Haigekassa nõukogu on Eesti Haigekassa kõrgeim organ, millel on kuus liiget. Nõukogusse kuuluvad ametikoha järgi sotsiaalminister ja rahandusminister. Eesti Haigekassa seaduse kohaselt nimetab valitsus korraldusega Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanekul kaks nõukogu liiget, Eesti Ametiühingute Keskliidu ettepanekul ühe nõukogu liikme ja Eesti Puuetega Inimeste Koja ettepanekul ühe nõukogu liikme.


17. Informatsioon Eesti Arktika Nõukogu vaatlejastaatuse taotluse kohta
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister esitab info Eesti Arktika Nõukogu vaatlejastaatuse taotluse kohta. Taotluse esitamise tähtaeg on 2020. aasta detsembris - 120 päeva enne Arktika Nõukogu ministeriaali.

Valitsuse 14. novembri 2019. a istungil otsustati esitada taotlus vaatlejastaatuse saamiseks ja välisministeeriumile tehti ülesandeks moodustada töörühm riigisiseseks ettevalmistamiseks koostöös teiste ametkondadega.


18. Ülevaade Kolme mere algatuse virtuaalse tippkohtumise ühisavaldusest
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Kolme mere algatus on kaheteistkümne Euroopa Liidu liikmesriigi koostööformaat, mille raames toimuvad alates 2016. aastast iga-aastased presidentide tippkohtumised. Käesoleva aasta 19. ja 20. oktoobril oli Eesti valmis võõrustama viiendat Kolme mere tippkohtumist ja kolmandat ärifoorumit. COVID-viirusest tingitud piirangute tõttu ei ole ürituse füüsiline võõrustamine võimalik. Seepärast korraldab Vabariigi Presidendi Kantselei koostöös välisministeeriumi ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga 19. oktoobril Kolme mere virtuaalse tippkohtumise ja veebifoorumi.

19. Ülevaade õigeaegselt ülevõtmata direktiivist
Esitaja: kultuuriminister Tõnis Lukas
Tüüp: Ülevaade

Eesti ei ole õigeaegselt üle võtnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1808, mille ülevõtmise tähtaeg on 19. oktoober 2020.

Direktiivi ülevõtmise eelnõu (meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu) on esitatud valitsuse istungile, kuid pole ministeeriumite märkuste tõttu istungi päevakorda veel arvatud. Direktiivi ülevõtmise hetkeseisu arvestades eeldab kultuuriministeerium, et eelnõukohane seadus jõustub 2021. aasta esimeses kvartalis.

Ennekõike on hilinemise tinginud audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi muudatuste suur maht ja väga pingeline ajakava. Direktiivi ülevõtmiseks tuleb muuta viit seadust ja selleks koostatud eelnõu sisaldab üle saja muutmiskorralduse. Direktiivi riigisisesesse õigusesse ülevõtmiseks jäetud aeg on olnud keskmisest lühem. Kui harilikult on direktiivide ülevõtmiseks aega kaks aastat, siis seekord jäeti selleks aasta ja kümme kuud.


20. Eesti seisukoht Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse kohta (direktiivi (EL) 2019/2177 mitteõigeaegne ülevõtmine)
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Eesti sai 20. juulil 2020 Euroopa Komisjonilt ametliku kirja rikkumismenetluses nr 2020/2228, milles Euroopa Komisjon heidab Eestile ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2177 artikli 2 punkti 1 (volatiilsuse kohandamine riskivabale intressikõverale) mitteõigeaegset ülevõtmist. Direktiivi punkt reguleerib põhimõtteid, kuidas Euroopa Kindlustuse- ja Tööandjapensionide Järelevalve peab volatiilsuse kohandamist rakendama. Nimetatud punkti ülevõtmistähtaeg oli 30. juuli 2020. Ametlikule kirjale vastamise tähtaeg on 20. oktoobril 2020.

Eesti vastab Euroopa Komisjonile, et direktiiv võetakse üle finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega, mis näeb ette kindlustustegevuse seaduse § 47 täiendamise uue lõikega 1 prim. Eelnõu on riigisisesel kooskõlastamisel. Eelnõu eeldatav vastuvõtmise aeg on 2021. aasta esimene kvartal.

21. Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 19. ja 20. oktoobri 2020. a istungil
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Nõukogu istungil on eesmärk määrata kindlaks liikmesriikide 2021. aasta kalapüügivõimalused seoses majanduslikult kõige tähtsamate Läänemere kalavarudega (peamiselt kilu, räim, tursk, lõhe). Iga-aastast lubatud kogupüüki ja kvoote käsitlevate otsuste lihtsustamiseks ja selgitamiseks määratakse kalapüügivõimalused Läänemeres alates 2006. aastast kindlaks eraldi määrusega.

Viimastel aastatel Läänemere kalapüügivõimaluste kohta võetud otsuste toel on juba õnnestunud viia kalastussuremus kooskõlla maksimaalse jätkusuutliku saagikusega kõikide varude, välja arvatud Läänemere lääneosa räime puhul, ning tasakaalustada püügivõimsus ja kalapüügivõimalused. Kahjuks sattusid Läänemere idaosa tursa varud 2019. aastal tugeva surve alla ja ICESi hinnangul jääb see varu lähiaastatel tõenäoliselt raskesse olukorda. Seega on endiselt vaja teha edusamme kõikide liikide varude taastamiseks, kuna neist mõne puhul on biomassi piir endiselt ohutust madalam, ning kõigi kalavarude puhul tuleks lähtuda maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemest.

Läänemere piirkondliku kalandusfoorumi (BALTFISH) eesistuja on Eesti, kes peab Läänemere äärsete liikmesriikidega läbirääkimisi, et esitada nõukogu istungile ühine kompromissettepanek. BALTFISH kohtub veel üks kord vahetult enne istungi algust, 18. oktoobril Luksemburgis ühispositsiooni saavutamiseks. BALTFISH-i tasemel eelkokkuleppe saavutamine on viimastel aastatel olnud tavaline praktika, mis aitab nõukogu istungil kiiremini kõigile sobiva kompromissi leidmisel ning on paljuski sisendiks määruse vastuvõtmisel. BALTFISHi eesistumise tõttu ei kujunda Eesti tugevaid positsioone 2021. a püügivõimaluste osas.