Sa oled siin

Valitsuse 15.06.17 istungi kommenteeritud päevakord

14. juuni 2017 - 17:52

Valitsuse istung algab Stenbocki majas kell 10. Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad istungijärgsel pressikonverentsil peaministri ülesannetes majandus- ja kommunikatsiooniminister Kadri Simson, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo, riigihalduse minister Jaak Aab ning kultuuriminister Indrek Saar. 

Pressikonverents algab kell 12 Stenbocki maja pressiruumis. Palume kohal olla hiljemalt kell 11.45.

Lisainfo: Kateriin Pajumägi, kateriin.pajumagi[at]riigikantselei[dot]ee , 56 498580

 

1. Toiduseaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: maaeluminister Tarmo Tamm
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Seadust muudetakse, et viia sisse viited uuele EL määrusele uuendtoidu valdkonnas (EL) nr 2015/2283). Peamine muudatus on uuendtoidu kasutuselevõtmise loamenetlusega. Senine liikmesriigi tasandi loamenetlus muudetakse EL-üleseks keskseks loamenetluseks. Seaduse jõustumisel pole enam vaja uuendtoidukomisjoni, kuna selle turule lubamise teeb edaspidi Euroopa Komisjon küsides ohutushinnangut Euroopa Toiduohutusametilt.

Uuendtoit on toit, mida enne 1997. aastat ei ole ELis olulisel määral toiduna kasutatud.

Seadus on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2018.

Eelnõu link EIS-is: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4a639a1e-1f7b-4ac3-bd74-ff2cd5cb5211#I9DPpHsn

 

2. Autoveoseaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Kehtestatakse autoveoseaduse uus terviktekst, kuna seaduse muudatused on läbivad. Seadus reguleerib autovedude korraldamist ja kehtestab nõuded autovedusid korraldavatele ja seotud isikutele.

Eelnõuga kaob autojuhil kohustus kanda riigisisestel veosevedudel kaasas veo õigust tõendavaid dokumente. Autojuhil peab kaasas olema isikut tõendav dokument, et andmeid saaks andmebaasist kontrollida, veose saatedokumendid võivad edaspidi olla elektroonilised.

Eelnõuga suurendatakse vedaja vastutust. Vedaja korraldab oma veotegevust autojuhtide kaudu, mistõttu on autoveoalased rikkumised, mille eest on karistatud autojuhti, käsitletavad vedaja rikkumistena. Muudatused aitavad kindlustada liiklus- ja veoseohutust, kuna vedaja hakkab otseselt tema korraldatud veoseveol toime pandud rikkumise eest vastutama.

Eelnõuga luuakse veose saatja väärteomenetluslik vastutus. Täna vastutab väärteomenetluse mõttes saatjapoolse veose nõuete rikkumise eest autojuht või vedaja. Eelnõu kohaselt võib veose saatja vastutada ka veose saatedokumentide täitmise ning veose sõidukile paigutamise, kinnitamise või katmisega seotud nõuete rikkumise eest. Juhul kui veose saatja ja vedaja on eelnevalt kokku leppinud, et vedaja selle eest ei vastuta.

Politseile võib taotleda väärteomenetluse raames aresti autojuhile, kui ta on jätnud korduvalt eelnevate raskete autoveoalaste õigusrikkumiste eest määratud rahatrahvid tasumata ning on toime pannud uue raske autoveoalase rikkumise. Tegu on täiendava meetmega, mis on oluline eelkõige välisriikide autojuhtide osas, kuna praktikas on selgunud, et suur osa trahvidest jäetakse tasumata ning täitemenetlus neile ei kohaldu.

Autojuhi ameti- ja täienduskoolitust korraldavatel õppeasutustel kaob kohustus taotleda HTM-i väljastatava mootorsõidukijuhi koolituse tegevusluba. Nende õppeasutuste lektoritele kehtestatakse perioodiline (iga 5 aasta tagant) täienduskoolituse kohustus.

Seadus on plaanitud jõustuma 1. detsembril 2017.

Eelnõu link EIS-is: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d707d25f-ac77-44ca-868d-93223adcee46#ARBV1wr5

 

3. Arvamuse andmine töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (467 SE) kohta
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Reformierakonna fraktsioon eesmärgiga võimaldada töötaja ja tööandja kokkuleppel töövalvet ilma puhkeaja reeglite arvestamiseta. Valveaeg ei tähendaks automaatset tööülesannete täitmist, vaid valmisolekut täita neid tööandja korraldusel vastavalt kokkulepitud tingimustele.

Kehtiva korra kohaselt on valveaja kohaldamise kokkulepe tühine, kui töötajale ei ole tagatud igapäevase ja iganädalase puhkeaja kasutamise võimalus. Üldjuhul peab töötajale 24-tunnise ajavahemiku jooksul jääma vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega ja seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 48 tundi järjestikust puhkeaega. Näiteks 8,5 tunnise tööpäeva järel on töötajat võimalik valveajale rakendada 4,5 tundi.

Eelnõuga nähakse ette tingimused, mille täitmisel võib töötajat senisest pikemale valveajale rakendada. Selleks peab töötajaga sõlmitud töölepingus või kollektiivlepingus olema kokku lepitud valveaja kasutamises üksnes edasilükkamatute tööde tegemiseks, valveaja kestus 28-kalendripäevase ajavahemiku kohta ei või ületa 130 tundi ja puhkeaja osas töötaja kahjuks kõrvalekaldumine ei tohi kahjustada töötaja tervist ega ohutust. Töötajal oleks õigus valveaja kokkulepe üles öelda, teatades sellest kaks nädalat ette.

Esitatud kujul sotsiaalministeerium eelnõu ei toeta. Ministeerium on seisukohal, et täiendava valveaja rakendamine on töötajale koormavam tavapärasest valveajal viibimisest ja seetõttu tuleb töötajale ette näha kehtivast määrast suurem tasu valves viibitud aja eest. Kehtiva korra kohaselt tuleb töötajale valveajal maksta tasu, mis ei või olla väiksem kui 1/10 kokkulepitud töötasust.

 

4. Arvamuse andmine kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (470 SE) kohta
Esitajad: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon eesmärgiga piirata kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääleõigust ainult Eesti kodanike ja Euroopa Liidu kodanikega. Kehtiv seadus võimaldab kohalikel valimistel hääletada ka neil alalistel elanikel, kes on mõne muu riigi kodanikud või kellel puudub kodakondsus.

Rahandusministeerium ja siseministeerium teevad valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Põhiseaduse kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad inimesed, kes on vähemalt 16 aastat vanad. Seega pole hääletamisõigus seotud kodakondsusega. Osa kohaliku omavalitsuse püsielanikkonna aktiivsest valimisõigusest täielikult ilma jätmine moonutab põhiseadusliku õiguse olemust ega saa olla lubatud.

 

5. Avaliku teenistuse 2016. aasta aruanne
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

2016. aasta aruanne võtab kokku riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste olulisemad arengusuunad. Lisaks personalinäitajatele saab aruandest ülevaate avaliku teenistuse tööjõukulude ja keskmise palga kohta, kaasa arvatud soolise palgalõhe kohta. Välja tuuakse statistika teenistujate vanuselisest ja soolisest koosseisust; haridustasemest ning nii asutuse taseme kui keskselt korraldatud koolituste kohta. Aruanne hõlmab ülevaadet Eesti Euroopa Nõukogu eesistumist ettevalmistavast tööst. Eraldi peatükk puudutab avaliku teenistuse eetika arendamist.

Avalikus teenistuses töötas möödunud aastal 28 513 inimest ja nende arv vähenes aastaga 600 võrra ehk 2,1 protsenti.  Avalikest teenistujatest töötas 22 879 riigi ametiasutustes ning 5 634 kohaliku omavalitsuse ametiasutustes. Neist olid ligi 70 protsenti on ametnikud. Avalikest teenistujatest kolmandik olid eriteenistujad, näiteks politsei- ja vanglaametnikud, päästeteenistujad jt.

 

6. Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 2013.a määruse nr 31 „Ajateenistuse ja asendusteenistuse kestuse kehtestamine“ muutmine
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Määrusega sätestatud 11-kuulise ajateenistusega erialade loetellu lisatakse kommunikatsiooni eriala ja soomusjalaväe eriala väljaõpe.

Staabi- ja sidepataljoni teavituskeskuse kommunikatsiooni eriala ajateenijate teenistusaja pikkuse 11-kuuliseks muutmise vajadus on seotud Kaitseväe teavituskompanii ülesannetega, milleks ettevalmistamine nõuab pikemat väljaõpet.

Seni on iga aasta juulis 11-kuulist ajateenistust alustanud teavituskompaniisse suunatavad ajateenijad enne kommunikatsiooni eriala väljaõpet läbinud kas nooremallohvitseri või veoautojuhi kursuse. Praktikas ei ole aga nooremallohvitseri või autojuhi eriala omandamine teavituskeskuse ajateenijate puhul primaarne, vaid väljaõppe raskuspunkt on teavitustöö ja otseteavituse erialataktika omandamine sõjaaja ülesannete täitmiseks, mis on tagatav ainult pikema teenistusajaga. Muudatus mõjutab aastas umbes 25 ajateenija teenistusaja pikkust.

Ajateenijate väljaõpetamist soomusjalaväe erialadel on vaja selleks, et tagada Scoutspataljoni kõrgem lahinguvalmidus ja suurem mehitatus ning Scoutspataljonis jalaväe lahingumasinate CV90 kasutusele võtmise tõttu. Ajateenijate kasutamine mõnede Scoutspataljoni allüksuste erialade komplekteerimisel võimaldab hoida Scoutspataljoni tervikuna olulise osa aastast valmisolekus ning lisaks laiendada Kaitseväe tegevväelaste värbamisvälja. Scoutspataljonis soomusjalaväe erialal väljaõpetatavate ajateenijate hulk on 75 inimest aastas.

Määrus jõustub 1. juulil 2017.

Juuli alguses alustavad ajateenistust esimesed ajateenijad, kes omandavad soomusjalaväe ja kommunikatsiooni eriala väljaõppe ning kelle ajateenistuse kestus selle määruse alusel on 11 kuud.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ff164107-c6de-41c6-96a1-f4dae1a30476#FFHXkDJe

 

7. Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2009. a määruse nr 211 „Politsei poolt valvatavad objektid“ muutmine
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt täiendatakse politsei poolt valvatavate objektide loetelu ministeeriumite ühishoonega ning loetelust jäetakse välja Liberty mõis, kuna loobutud on plaanist rajada sinna presidendi residents.

Ministeeriumite ühishoone näol on tegemist ehitatava viie ministeeriumi ühishoonega, mis valmib plaanide kohaselt käesoleva aasta suvel, hoonesse on plaanitud kolida augustis. Hoones on üle 1000 teenistuja ja 8 ministri töökohad. Ministeeriumite ühishoone valve korraldamisega kaasnevad iga-aastased kulud hinnanguliselt ligi 287 000 eurot.

Objektivalve on ohuhinnangust lähtuv erinevate meetmete kasutus, et tagada turvalisus, territooriumi puutumatus ja vara säilimine.

Teabeameti nime muutmisest tulenevalt asendatakse määruses sõna "Teabeameti“ sõnaga „Välisluureameti".

Eelnõu link EIS-is: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/964b71cc-afe7-4480-ba47-5f3c03626fd4#s5FTKE1l

 

8. Nõusolek Kultuuriministeeriumile riigivara mitterahalise sissemaksena üleandmiseks Sihtasutusele Eesti Meremuuseum
Esitaja: kultuuriminister Indrek Saar
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Sihtasutusele Eesti Meremuuseum antakse tasuta üle riigiasutuse Eesti Meremuuseumi kasutuses olnud hoonestusõigus ja põhivara, samuti lõpetamata ehitused ja etapiviisilised soetused. Üle antakse hoonestusõiguse alusel ehitatud kai ja kaks poolelioleva ehitusega kaid. Põhivaradena antakse sihtasutusele üle paadihall, muuseumi külastajate läbipääsu ehk piletite triipkoodisüsteem, Paksu Margareeta renoveerimine ja Lennusadama ekspositsiooni arendused, täpsemalt uus näituse saal ja allveelaevanduse ala.

Sihtasutus Eesti Meremuuseum asutati veebruaris 2017. aastal.

 

9. Nõusolek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Hiiu, Mooste ja Valjala valdadele (karjääride kinnistud)
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile antakse nõusolek tasuta üle anda Hiiu vallas Malvaste liivakarjääri (3,74 ha), Mooste vallas Mooste pinnasekarjääri (3,89 ha) ja Valjala vallas Ürtsimäe karjääri (5,5 ha) kinnistud kohalikele omavalitsustele puhke-, spordi- ja kultuuritegevusteks.

Kinnistutel asuvad karjäärid on ammendunud, kaevandamine on lõppenud ja kaevandatud ala korrastatud.

 

10. Haldusreformi raames läbiviidavad Vabariigi Valitsuse algatatud haldusterritoriaalse korralduse muudatused
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Valitsus teeb otsuse kohaliku omavalitsuse üksuste, kellele esitati ühinemisettepanek valitsuse algatusel, haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetluse lõpetamise või osalise lõpetamise ja menetluse jätkamise kohta.

 

11. Volituse andmine Sihtasutuse Viljandimaa Arenduskeskus ühinemiseks Sihtasutusega Viljandi MAK
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Viljandi maavanemale antakse nõusolek ühendada Sihtasutus Viljandimaa Arenduskeskus Sihtasutusega Viljandi MAK. SA Viljandimaa Arenduskeskus asutajateks olid Viljandi Maavalitsuse kaudu riik ja Viljandimaa Omavalitsuste Liit. SA Viljandi MAK asutaja on ainult Viljandimaa Omavalitsuste Liit.

Viljandimaa Arenduskeskus viib ellu Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi vahenditest rahastatavaid programme, näiteks meetmete „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ ja meetme „Ettevõtlikkuse kasvatamine, ettevõtluse kasvu soodustamine, ettevõtluskeskkonna arendamine“ tegevusi. Programmide rakendamine toimub EASi või ministeeriumiga sõlmitava lepingu alusel. Nende ülesannete täitmine antakse ühinemislepinguga SA-lt Viljandimaa Arenduskeskus koos teiste ülesannetega üle SA-le Viljandi MAK.

Sarnane maakondlike omavalitsusliidu osalusega sihtasutus loodi 2016. aasta veebruaris Jõgevamaal. Lähiajal on kavas maakondliku omavalitsusliidu osalusega sihtasutuste loomine Läänemaal, Hiiumaal, Võrumaal, Valgamaal ja Lääne-Virumaal.

 

12. Eesti Vabariigi ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi vahelise andmete ja infosüsteemide majutamise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Korralduse eelnõu


Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks Eesti ja Luksemburgi vaheline andmete ja infosüsteemide majutamise kokkulepe, mille eesmärk on tagada Eesti digitaalne järjepidevus. Kokkulepe võimaldab Eestil avada maailmas esimese andmesaatkonna, kus riik varundab kriitilised andmed ja teenused väljapoole oma territooriumi, eeldusel et andmetele ja andmekeskuses olevatele serveritele on tagatud immuniteet. Pärast valitsuse heakskiidu saamist on kokkulepe plaanis allkirjastada mõlema riigi peaministri poolt 20. juunil Luxemburgis. Riikidevaheline kokkulepe fikseerib riikide kohustused ja õigused, mis on vajalikud Eesti riigi andmete ja infosüsteemide kaitsmiseks.

Andmesaatkonna all mõistetakse eelkõige riigipilve laiendust, mille kaudu on võimalik andmeid ja teenuseid varundada või vajaduse korral opereerida turvalisest andmekeskusest väljaspool riigi territoriaalseid piire. Nii ongi andmesaatkonna peamine eesmärk tagada riigi digitaalne järjepidevus: võimekus vajadusel suuta süsteeme käitada ja andmeid taastada väliselt varundatud versioonidest.  Eesti vajab selleks täiendavat serveriressurssi, mis oleks küll täies ulatuses Eesti Vabariigi kontrolli all ehk sellele kohalduksid samasugused sätted nagu Eesti füüsilistele saatkondadele, seal hulgas immuniteet, kuid asuks väljaspool Eesti territooriumi.

Eelnõu link EIS-is: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/381a3464-904c-4e14-8c5c-5b...

 

13. Ülevaade õigeaegselt ülevõtmata direktiivist
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Ülevaade

 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei ole õigeaegselt üle võtnud direktiivi nr (EL) 2015/719, 29. aprill 2015, millega muudetakse nõukogu direktiivi 96/53/EÜ, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 7. mai 2017.

Enamus direktiivi sätteid võetakse üle majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011 a määrusega nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“, kuid vajalik on ka liiklusseaduse ja autoveosseaduse muudatus.

Kuna ministri määruse muutmine oli direktiivi jõustumise ajaks juba planeeritud ja tekst suures osas valmis, otsustati direktiivi nõuded siduda olemasoleva eelnõuga. Kahjuks osutus eelnõu menetlemine oodatust keerulisemaks selle suure mahu ja sellele esitatud märkuste tõttu. Seepärast algatati direktiivi sätete ülevõtmiseks uus eelnõu, mis peaks jõustuma juuni alguses. Liiklusseaduse muudatus on juba jõustunud.

Autoveoseaduse uus terviktekst, mis sisaldab samuti ühte direktiivi nõuet, on esitatud homsele valitsuse istungile. Algselt oli ta planeeritud jõustuma 2017. aasta 1. jaanuaril, kuid selle kooskõlastamine teiste ministeeriumitega on võtnud oodatust enam aega. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium plaanib seaduse uueks jõustumisajaks 2017. aasta 1. detsembrit.

 

14. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 19. juuni 2017. a istungil ja informatsioon Euroopa Liidu piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Juuni välisasjade nõukogu teemad on EL globaalstrateegia rakendamine, terrorismivastane võitlus, EL-NATO koostöö, Iraak ning ränne.

 

15. Eesti seisukohad Euroopa Liidu üldasjade nõukogu 20. juuni 2017. a istungil
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

 

20. juunil toimub Luksemburgis Euroopa Liidu üldasjade nõukogu istung. Päevakorras on juunikuu Euroopa Ülemkogu järelduste ettevalmistav arutelu; Eesti, Bulgaaria ja Austria eesistumise 18 kuu programmi tutvustus; Euroopa poolaasta raames riigipõhiste soovituste heakskiitmine ja edastamine ülemkogule ning institutsioonidevahelise koostöö raames õigusaktide kavandamise ettevalmistav arutelu ja ülevaade parema õigusloome kokkuleppe rakendamise seisust.