Sa oled siin

Valitsuse 14.9.17 istungi kommenteeritud päevakord

13. september 2017 - 16:00

Valitsuse istung algab Stenbocki majas kell 10. Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad istungijärgsel pressikonverentsil kell 12 peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Toomas Tõniste ja kultuuriminister Indrek Saar.

Lisainformatsioon: Kateriin Pajumägi 56 498 580

 

1. Väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt võetakse üle finantsinstrumentide turgude direktiiv (MiFID2). Eelnõu põhieesmärk on investorite kaitse tugevdamine. Finantsturgudel tegutseb üha rohkem investoreid, samas muutuvad pakutavad teenused ja väärtpaberid järjest keerukamaks. Eelnõu omab mõju eelkõige investeerimisühingutele, kes peavad oma tööprotsesse täiustama ja välja töötama või parandama oma sisekordasid.

Eelnõu kohaselt nähakse ette väärtpaberite välja töötamise, heakskiitmise ja klientidele turustamise nõuded. Investeerimisühingul tuleb välja töötada vastav sisekord. Nõudeid kohaldatakse ka investeerimishoiuste soovitamisele ja turustamisele. Muudatuse eesmärk on tagada, et väärtpaberite väljatöötamine ja turustamine toimuks läbimõeldult, investeerimisühingu juhtkonna teadmisel, ja nii, et klientidele pakutakse üksnes selliseid investeerimisvõimalusi, mis vastavad nende vajadustele ja eesmärkidele.

Kehtiv seadus ei taga kliendile piisavat läbipaistvust hüvede ja tasude osas, mida investeerimisühing saab või annab seoses teenuse osutamisega. Näiteks võib portfellivalitsemise teenust osutav investeerimisühing saada vahendustasu, kui ta omandab kliendi portfelli teatud fondi osakuid. Investeerimisühing peab edaspidi sellised tasud ja hüved kliendile avaldama enne teenuse osutamist.

Täiendatud on väärtpaberiga seotud korralduste täitmise reegleid. Jätkuvalt peab investeerimisühing tagama, et täidab kliendi korraldused kliendi jaoks parimatel võimalikel tingimustel. Eelnõu kohaselt tuleb kliendile selgitada, kuidas erineb tavakliendi ja asjatundliku kliendi korralduste täitmine, juhul kui see erineb. Samuti sätestatakse investeerimisühingu kohustus registreerida ja säilitada kliendiga peetud telefonikõned ja elektrooniline suhtlus.

Täiendatakse investeerimisnõustamise osutamise tingimusi. Finantsinspektsioonile tuleb kohustus kehtestada nõuded investeerimisnõustaja teadmistele ja pädevusele.

Korrastatakse ka vastutust reguleerivaid väärteokoosseise. Lisaks tunnistatakse kehtestuks sätted, mis võeti üle MiFID1 direktiiviga ja mis tulevikus kohalduvad turuosalistele EL määruste kujul.

Seadus jõustub 3. jaanuaril 2018.

Eelnõu link EIS-is: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6652fade-fb5c-4317-a40f-8d...

 

2. Konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõuga sätestatakse kohustus, et rahandusministeerium peab avalikustama Euroopa Komisjoni läbipaistvusmoodulis antud riigiabi, mis ületab 500,000 eurot. Teave sellise abi kohta tuleb avaldada kuue kuu jooksul alates abi andmisest. Tegemist on 1. juulist 2016. aastast kehtima hakanud Euroopa Komisjoni soovitusega liikmesriikidele, mille eesmärk on võimaldada kodanikel ja ettevõtjatel saada teavet suures summas antud riigiabi kohta. Alates 1. juulist 2016 on Eestis antud sellist abi 76 korda.

Eelnõuga muudetakse Euroopa Komisjonile riigiabi aruannete esitamise korda ja sätestatakse rahandusministeeriumi kohustus esitada aruanded Euroopa Komisjoni veebirakenduse kaudu. Selle muudatusega viiakse regulatsioon kooskõlla kehtiva korraga.

Lisaks tehakse eelnõuga seaduses tehnilise iseloomuga muudatusi viies seaduse viited EL õigusaktidele kooskõlla muutunud EL õigusaktidega.

Seadus jõustub üldises korras.

Eelnõu link EIS-is: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d9d8a52e-dc51-4b32-af74-2e...

 

3. Vabariigi Valitsuse 7. detsembri 2006. a määruse nr 250 "Mahepõllumajanduse registri pidamise põhimäärus" muutmine
Esitaja: maaeluminister Tarmo Tamm
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Määruse muudatusega tagatakse registriandmete uuendamine ja terviklus ning viiakse määrus vastavusse kehtiva mahepõllumajanduse seadusega. Määruse jõustumise järel väheneb põllumajandusameti ning veterinaar- ja toiduameti ametnike dokumentide menetlemisele kuluv aeg, sest ettevõtte kohta registrisse kantud andmed saab kehtetuks tunnistada ja arhiveerida ka otsuse kehtivusaja lõppemisel ilma ettevõtte tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamiseta.

Registri eesmärk on pidada avalikku arvestust mahepõllumajanduse valdkonnas tegutsevate ettevõtjate ja ettevõtete üle, mis võimaldab ühtlasi tõhusamat järelevalvet. Registriandmete esitajateks on põllumajandusamet, veterinaar- ja toiduamet ning tarbijakaitseamet.

Eelnõu link EIS-is: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0f830a57-e94c-4d73-9e73-b1...

 

4. Vabariigi Valitsuse 26. aprilli 2004. a määruse nr 134 "Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded" muutmine
Esitaja: maaeluminister Tarmo Tamm
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu põhieesmärk on viia määrus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega, muudatused on enamjaolt tehnilised ja tulenevad senise korra rakendamise praktikast.

Toidu märgistamise üldpõhimõtted on sätestatud ELi määruses (nr 1169/2011), milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele. Neid nõudeid kohaldatakse igasugusele toidule, seal hulgas alkohoolsele joogile. Seetõttu tunnistatakse dubleerivad sätted eelnõuga kehtetuks.

Eelnõuga laiendatakse puuvilja- ja marjaveini tooraine valikuvõimalusi. Kehtiva määruse kohaselt tehakse puuvilja- ja marjaveini marjade või puuviljade pulbrist, mahlast või kontsentreeritud mahlast. Edaspidi lisandub toorainena ka tõmmismahl näiteks võilillest ja muu taimse materjali mahl, näiteks rabarberist.

Siidri ja perry mõistest jäetakse välja alkoholisisalduse vahemik 1,2–8,5, et välistada tarbija eksitamine märgistamisel. Nii nimetatud külmunud õunte tehnoloogiat kasutades tekib käärimisprotsessil rohkem alkoholi, mistõttu on nende jookide alkoholisisaldus kõrgem siidrile kehtestatud normidest. Seega peab kasutama märgistamisel seadusliku müüginimetust „puuviljavein“ või „puuviljavahuvein“ ent kuna sildil kajastatakse kirjeldava nimetusena ka „jääsiider“, võib see tekitada segadust.

Tootjate ja maaletoojate liidu ettepanekul lisatakse uus puuviljaveini kategooria - puuviljaliköörvein.

Eelnõu link EIS-is: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9718cd1a-ab12-42e7-93d2-5f...

 

5. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks
1) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Tamsalu vallale (Tamsalus Kukelossi tn 5 ja 9 kinnistud)

Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeerium saab nõusoleku anda Lääne-Viru maakonnas Tamsalu vallale Tamsalu linnas kaks kinnistut: Kukelossi tn 5 ja 9, et sinna saaks rajada Eesti 100 tamme esindustammiku.

 

2) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Iisaku vallale (Kauksi külas Kauksi ja Ojataguse parkla kinnistud)
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeerium saab nõusoleku anda Ida-Viru maakonnas Iisaku vallale Kauksi külas asuvad kaks kinnistut parklate laiendamiseks.

 

6. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras võõrandamiseks Elektrilevi OÜ-le (Tallinnas V. Reimani tn 3a kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeerium saab nõusoleku anda Elektrilevi OÜ-le harilikule väärtusele vastava tasu eest Tallinnas V. Reimani tn 3a asuva kinnistu komplektalajaama paigaldamiseks. Komplektalajaama on vaja detailplaneeringuga kavandatud elumaja elektrivarustuseks.

 

7. Riigi liikmeõiguste teostaja määramine rahvusvahelises mittetulundusühingus Bruegel ja volituse andmine
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Rahandusministeerium määratakse Eesti Vabariigi täieõiguslikuks esindajaks ja riigi liikmeõiguste teostajaks 2004. aastal Belgias asutatud rahvusvahelises mittetulundusühingus Bruegel (Bruegel AISBL – association internationale sans but lucratif), mille eesmärk on pakkuda Euroopa otsusetegijatele sõltumatut, kõrge kvaliteediga, uurimustööl põhinevat analüüsi ja soovitusi Euroopa ja maailma majandus-rahandusküsimuste üldhuvi pakkuvatel teemadel. Bruegeli liikmed on: Austria, Belgia, Küpros, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Malta, Poola, Slovakkia, Hispaania, Rootsi, Holland ja Suurbritannia. Lisaks neile on liikmed ka ettevõtted, uurimisasutused ja üksikisikud.

Bruegeli ülesanded on pakkuda ühendavat platvormi ja toetada arvamuste vahetust Euroopa teadlaste, poliitikakujundajate, ettevõtjate ning avalikkuse vahel; parandada Euroopa avaliku arutelu kvaliteeti globaliseerumise majandusliku ja rahandusliku dimensiooni üle; levitada Euroopa vaateid oluliste rahvusvaheliste majandus- ja rahandusteemade kohta.

Bruegeli uurimustegevus on keskendunud järgmistele valdkondadele: Euroopa makroökonoomika ja majandusjuhtimine; globaalne majandus ja majandusjuhtimine; finantssektori ja sektori regulatsioon; innovatsioon ja konkurentsivõime; energia- ja kliimapoliitika.

Eesti eesmärk Bruegeliga liitumisel on suunata organisatsiooni Euroopa Liidu majandus- ja rahandusintegratsiooni alast uurimistegevust ning kasutada selle töö tulemusi nii Euroopa poliitika kujundamisel kui ka avalikkuse teavitamisel. Liitumisega kaasnev kohustus on iga-aastane liikmemaks suurusega 33 203 eurot. 2017. aasta pooleaastane liikmelisus maksab 16 601 eurot.

 

8. Eesti kodakondsuse andmine
1) Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse senisest kodakondsusest. Eesti kodakondsust taotlevad inimesed on praegu Ukraina kodanikud.

 

2) Eesti kodakondsuse andmine (J.D.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus inimesele, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest ning kes aastatel 2002-2011 on toime pannud 14 väärtegu, kuid kelle karistatus on kustunud.

 

3) Eesti kodakondsuse andmine (4 isikut)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus isale ja tema kolmele alaealisele lapsele tingimusel, et isa vabastatakse senisest kodakondsusest. Eesti kodakondsuse taotlejad on praegu Ukraina kodanikud.

 

4) Eesti kodakondsuse andmine (40 isikut)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 40-le eelnõus nimetatud inimesele, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ning nende suhtes puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.

 

9. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (J.T.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku keelduda Eesti kodakondsuse andmisest inimesele, kes on aastatel 2008–2017 toime pannud kakskümmend kaheksa väärtegu. Inimese karistatus ei ole kustunud.

 

10. Ülevaade Eesti tegevusest ÜRO Peaassamblee 72. istungjärgul
Esitaja: Välisminister
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Välisminister esitab ülevaate Eesti tegevusest ÜRO Peaassamblee 72. istungjärgu avanädalal 18.–22. septembril 2017.

Algav peaassamblee keskendub eelmisel aastal vastuvõetud otsuste, näiteks kestliku arengu tegevuskava 2030 ja Pariisi kliimakokkuleppe rakendamisele. Olulisele kohale ÜRO Peaassamblees ja Julgeolekunõukogus on tõusnud võitlus terrorismiga ja kuidas parandada ennetustegevust ja tugevdada rahuloomet.

Eesti liitus ÜROga 17. septembril 1991.