Sa oled siin

Valitsuse 14.6.18 istungi kommenteeritud päevakord

13. juuni 2018 - 17:10

Valitsuse istung algab homme Stenbocki majas kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Esialgse kava kohaselt osalevad pressikonverentsil kell 12 peaminister Jüri Ratas, välisminister Sven Mikser, tervise- ja tööminister Riina Sikkut ja rahandusminister Toomas Tõniste.

 

1. Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu kohaselt luuakse uus seadus, millega võetakse üle EL ärisaladuse kaitse direktiiv ja kehtestatakse ebaausa konkurentsi takistamise regulatsioon.

Eelnõu kohaselt sätestatakse ärisaladuse definitsioon. Kehtivates Eesti õigusaktides ärisaladust defineeritud ei ole, praktikas on Riigikohus lähtunud rahvusvahelises õiguses olevast ärisaladuse definitsioonist, mis on aluseks ka EL direktiivile.

Direktiivist tulenevalt antakse seadusega ettevõtjale võimalus oma õiguste kaitseks nõuda ärisaladuse ebaseadusliku kasutamise või avaldamise lõpetamist või keelamist, ärisaladust kahjustava kauba tootmise või pakkumise lõpetamist, ärisaladust kahjustava kauba hävitamist ja ärisaladust sisaldava dokumendi või muu eseme hävitamist või endale üleandmist. Ärisaladuse ebaseadusliku saamise, kasutamise või avaldamise korral kuulub hüvitamisele rikkumisega tekitatud varaline ja mittevaraline kahju.

Seadusesse tuuakse konkurentsiseadusest üle kõlvatu konkurentsi regulatsioon, mis nimetatakse ümber ebaausaks konkurentsiks. Ebaaus konkurents on ebaaus äritegevus, sh heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod, nt eksitava teabe avaldamine, konkurendi toote halvustamine, ärisaladuse ebaseaduslik saamine, kasutamine ja avaldamine.

Eelnõu kohaselt muudetakse ärisaladuse ärilisel või kahju tekitamise eesmärgil ebaseadusliku saamise, kasutamise või avaldamise karistuse määra, sätestades, et isikut on võimalik karistada kuni kaheaastase vangistusega. Kehtiva õiguse kohaselt võib karistada kuni üheaastase vangistusega. Lisaks taastatakse karistusõiguslik vastutus kohtumenetluses teatavaks saanud saladuste avaldamisele.

Seadus jõustub üldises korras.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9fd906ad-f10f-4cfa-88ae-d...
 

2. Raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Seaduse eelnõu

Seadust muudetakse seoses raudteeinfrastruktuuri juhtimise ja riigisisese raudtee-reisijateveoteenuste turu avamise direktiivi ülevõtmisega. Eelnõu täpsustab raudteeinfrastruktuuri ettevõttele kehtivaid nõudeid, et tagada nende sõltumatus ja erapooletus.

Seadusega lisanduvad täiendavad nõuded raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja finantsläbipaistvusele. Näiteks on neil keelatud anda laenu raudteeveo-ettevõtjale või sellelt laenu võtta. Juhul, kui infrastruktuuriettevõtja ja vedaja on omandisuhtega seotud, välditakse nõuetega raamatupidamise eraldatusele ning laenuandmisele tegevuste ristsubsideerimise võimalusi.

Oma tegevuste planeerimisel peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja hakkama rohkem arvestama kasutajate soovide ja arvamustega. Selleks peab ta kord aastas raudtee kasutajatega vastavaid konsultatsioone pidama ka ulatuslike hooldus- ja uuendustööde planeerimisel.

Seadusesse on lisatud nõue veoeeskirja sisu kohta - edaspidi peab see sisaldama plaani, kuidas pakutakse reisijatele abi teenuse olulise katkemise korral, nt kui reis hilineb rohkem kui tunni.

Eelnevate muudatustega seoses täiendatakse Konkurentisameti õiguseid ja kohustusi järelevalvel, mis suurendab mõningal määral ameti töökoormust.

Seadus jõustub 2018. aasta 25. detsembril, mis on direktiivi ülevõtmise tähtaeg.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cddeab1e-ff58-417e-9756-0...
 

3. Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on võtta üle käibemaksudirektiivi muudatused, millega ühtlustatakse EL tasandil vautšeritega seotud kaupade või teenuste käibe maksustamine ja lihtsustatakse piiriüleselt osutatavate digiteenuste käibemaksustamist. Direktiivi ülevõtmistähtaeg on 1. jaanuaril 2019. a.

Vautšer annab kliendile õiguse osta vautšeril oleva summa ulatuses kaupu või teenuseid (nt raamatupoe kinkekaart). Eelnõu kohaselt sõltub käibemaksuga maksustamise hetk vautšeri liigist. Kui vautšeriga seotud kauba või teenuse käibe tekkimise koht ja sissenõutav käibemaks on teada (nt konkreetse restorani kinkekaart), siis maksustatakse selline käive vautšeri väljastamisel. Kui vautšeri puhul ei ole teada teenuse osutamise koht (nt erinevates riikides asuva hotelliketi vautšer) või vautšer võimaldab osta erinevate maksumääradega kaupu (nt raamatupoe kinkekaart), maksustatakse käive siis, kui toimub teenuse osutamine või kauba ostmine.

Lihtsustatakse teistes EL liikmesriikides väikeses mahus digiteenuste osutamise käibemaksustamist. Digiteenuseks on nt telefoniteenus, veebi administreerimine, programmi ja seadmete kaughooldus, elektrooniliselt edastatav tarkvara müük ja hooldamine, elektrooniliselt edastatava muusika, filmi, raamatu, mängu müük. Kehtiva õiguse kohaselt maksustatakse digiteenus alati teenuse saaja asukohariigis. Eelnõu kohaselt, kui ettevõtja osutab digiteenust teistes EL liikmesriikides kokku kuni 10 000 eurot aastas, siis võib lugeda teenuse osutamise kohaks ettevõtja asukohariigi, st ettevõtja ei pea teistes liikmesriikides hakkama ennast käibemaksukohustuslaseks registreerima. Kui teenust osutatakse teistes liikmesriikides suuremas mahus, siis on teenuse osutamise kohaks tarbija asukohariik.

Lisaks direktiivist tulenevatele muudatustele muudetakse eelnõuga impordi käibemaksu deklareerimise tingimusi.

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2019. a.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f652457d-0fac-40c4-a249-7...
 

4. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: tervise- ja tööminister Riina Sikkut
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu on osa Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi eesmärgist vähendada soolist palgalõhet.

Eelnõu kohaselt antakse Tööinspektsioonile õigus teha avalikus sektoris üks kord aastas palgaandmete soopõhist võrdlust. Muudatused puudutavad avaliku sektori tööandjaid: riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused ja nende valitseva mõjuga äriühingud, sihtasutused ning mittetulundusühingud, avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

Võrdlust tehakse automatiseeritult nende andmekogude kaudu, kuhu tööandjad juba praegu andmeid esitavad (töötamise register). Kui võrdluse tulemusel selgub sooline palgalõhe ja tööandja tegevus võib olla diskrimineeriv, on Tööinspektsioonil õigus küsida tööandjalt palgaandmete soopõhise analüüsi tegemist. Objektiivsete põhjusteta palgaerinevuse ilmnemisel tuleb tööandjal koostada tegevuskava puuduste kõrvaldamiseks ning viia ellu meetmed erinevuste vähendamiseks või kaotamiseks.

Eelnõu kohaselt on seaduse muudatus kavandatud jõustuma 2020. aasta 1. juulil.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/92d5645d-2c32-415e-8844-b...
 

5. Arvamuse andmine kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (637 SE) kohta
Esitaja: riigihalduse minister Janek Mäggi
Tüüp: Arvamuse andmine

Riigikogu liikmete Madis Millingu, Igor Gräzini, Meelis Mälbergi, Liina Kersna, Kalle Laaneti, Toomas Kivimägi ja Krista Aru 15. mail algatatud eelnõu, mille kohaselt täiendatakse seadust uue peatükiga, mis võimaldab moodustada riikideülest kohalikku omavalitsust ehk kreisi. Riikideülene omavalitsus on eelnõu järgi omavalitsusüksuse eriliik, kui naaberriikide kohaliku omavalitsuse üksused omavad ühist piiri, riigid kuuluvad NATO-sse ja Euroopa Liitu, kasutavad sama valuutat ja omavad identset viisarežiimi. Eelnõu järgi on kreis omavalitsus oma juhtorganitega (volikogu ja valitsus) ja kreisil on oma alusseadus, mille võtab vastu kreisi elanikkond referendumil ja kinnitab kreisi moodustavate riikide valitsus. Kreisil on oma eelarve, samuti on kreisil õigus kehtestada kohalikke makse.

Rahandusministeerium ja välisministeerium eelnõu ei toeta. Pakutud regulatsioon läheb ilmselgelt vastuollu Eesti Vabariigi põhiseadusega, mis ei näe ette riikideülese kohaliku omavalitsusüksuse moodustamise võimalust. Eesti õigusega ei saa reguleerida Eesti riigi piiridest väljapoole jäävaid küsimusi ning hõlmata Eesti jurisdiktsiooni alasid, mis ei kuulu Eesti riigi territooriumile. Piiriülest koostööd on võimalik juba praegu teha välissuhtlemisseaduse alusel, samuti Euroopa territoriaalse koostöö raames.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/830f0d9b-cd96-4bd4-99b5-a...
 

6. "Korruptsioonivastase strateegia 2013-2020" rakendusplaan 2018-2020 ja aruanne 2017. aasta kohta
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Aruanne

Korruptsioonivastane strateegia 2013-2020 kiideti heaks 3. oktoobril 2013. Strateegia nägi ette põhjalikuma aruande esitamise 2017. aastal, hiljem esitatakse iga-aastaselt lühiaruanne, mis sisaldab ülevaadet tegevustest, rakendusprobleemidest ja kuludest.

2017. aastal oli kõrgendatud tähelepanu all teadlikkuse tõstmine erinevates elanike gruppides ning olulisemateks tegevused on:
- Ettevõtjatele suunatud ärikorruptsiooni müüte murdev rakendus Müüdimurdja.
- Ajakirjandustudengitele suunatud artiklikonkurss, mille tulemusena tõuseb teadlikkus nii elanike, ajakirjanike kui ka tudengite seas.
- Maanteeameti sotsiaalkampaania "Vali aus ülevaatus", mille tulemusena tõuseb elanike teadlikkus ning tehnoülevaatused muutuvad altkäemaksu vabaks ja tõuseb liiklusohutus.
- Meditsiinitudengitele õppematerjali koostamiseks huvide konflikti teemal tõstab teadlikkust meditsiinisektoris ning üliõpilaste hulgas.

Korruptsioonivastase strateegia täitmise olulisemate probleemidena saab välja tuua järgmised kitsaskohad:
- Paigalseis tervishoiu korruptsiooni vältimisel, mida peegeldab viimane korruptsiooniuuring. Uuringu kohaselt eeldatavad elanikud altkäemaksu, vastuteeneid ja kingitusi enim arstidega suheldes, kus kokkupuude meelehea küsimisega on jäänud ligikaudu samale tasemele kui 2010. aastal – vastavalt 8% ja 9%. Kuigi tervishoiuvaldkonnas on välja töötatud huvide konflikti vältimise juhis, ei ole seda rakendatud ning paraku iseloomustab valdkonda paigalseis.
- GRECO andis 2012. aasta detsembris Riigikogule seitse soovitust ning kuigi järelevalve protsess Eesti suhtes lõpetati, ei ole muuhulgas jätkuvalt kehtestatud reegleid riigikogu liikme suhtlusele lobitöö tegijate ja muude kolmandate isikutega, kes püüavad õigusloomet mõjutada. Samuti puuduvad sanktsioonimehhanismid reeglite rikkumise eest.
 

7. Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruse nr 130 "Kutseharidusstandard" muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu järgi lisatakse õppekavade liigitusse tervise õppesuunda hambaravi õppekavarühm. Vajadus tuleneb tööturul tervishoiu valdkonna oskuste ja tööjõuvajaduse prognoosist (OSKA), mille järgi vajavad hambaraviasutused kvalifitseeritud hambaravi assistente. Samuti on Tallinna Tervishoiu Kõrgkool valmistanud ette hambaravi assistendi õppekava, mis on esitatud kutsehariduse õppekavakomisjonile hindamiseks. Seni on hambaravi assistendi õpet korraldatud täiskasvanute täienduskoolitusena.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6ca729d0-ab3f-4b98-9028-2...
 

8. Nõusolek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras võõrandamiseks Elering ASile (Viljandi vallas Kompressorjaama kinnistu)
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Korralduse eelnõu

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile antakse nõusolek Viljandimaal Viljandi vallas asuva Kompressorjaama kinnistu otsustuskorras võõrandamiseks Elering ASile harilikule väärtusele vastava tasu, 9000 euro eest. Elering AS kavandab kinnistule gaasi kompressorjaama, mis rajatakse BalticConnectori klastrisse kuuluva Eesti-Läti gaasiühenduse tugevdamise projekti raames. Projekti valmimise tähtaeg on vastavalt Euroopa Komisjoniga sõlmitud abirahastuslepingule on 2019. aastal.
 

9. Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2004. a korralduse nr 94 „Väikesaarte komisjoni moodustamine“ muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Janek Mäggi
Tüüp: Korralduse eelnõu

Väikesaarte komisjoni koosseisust arvatakse välja Pärnu ja Saare maavanemad ning lisatakse maaeluministeeriumi esindaja. Samuti vahetub saarte elanike huve esindavate ühingute esindaja.
 

10. Eesti Vabariigi valitsuse ja Mali Vabariigi valitsuse vahelise Eesti väeüksuse staatust selle siirmise ajal Mali Vabariigi territooriumile käsitleva kokkuleppe eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Korralduse eelnõu

Korraldusega kiidetakse heaks Eesti Vabariigi valitsuse ja Mali Vabariigi valitsuse vaheline kokkulepe Eesti väeüksuse staatuse kohta Mali Vabariigi territooriumil.

Kokkuleppe eesmärk on reguleerida Eesti väeüksuse staatust operatsioonil Barkhane osalemise vältel. Eesti osalus operatsioonil on planeeritud vältama üks aasta alates operatsiooni algusest. Kokkuleppe koostamisel ja läbirääkimistel on lähtutud eesmärgist, et see oleks võimalikult sarnane Prantsusmaa ja Mali vahelise relvajõudude staatuse kokkuleppega, et tagada selle võimalikult efektiivne rakendamine koostöös Prantsusmaa relvajõududega. Kokkulepe hõlmab sätteid, mis käsitlevad Eesti väeüksusele antavaid eesõiguseid, puutumatust ja soodustusi, sisenemist Mali territooriumile ja seal liikumist, relvade omamist ja kandmist ning vastastikust vastutust kahju tekitamise juhtudel.

Operatsioon Barkhane Aafrika Saheli piirkonnas (Burkina Faso, Tšaad, Niger, Mali, Mauritaania) on Prantsusmaa juhitud iseseisev rahvusvaheline sõjaline operatsioon. Mali Vabariigis toetab operatsioon Barkhane ÜRO rahuvalvemissiooni MINUSMA ja Euroopa Liidu väljaõppemissiooni EUTM Mali tegevusi stabiilsuse tagamisel. Operatsiooni lõppeesmärgiks on stabiliseerida sõjaliste operatsioonidega olukorda piirkonnas määrani, mis võimaldab kohalike riikide võimudel iseseisvalt julgeolekuolukorda tagada.

Riigikogu on oma otsusega andnud mandaadi kasutada operatsioonil Barkhane kuni 50 Kaitseväe tegevväelast. Arvestades operatsioonilisi vajadusi ja Kaitseväe sõjalist hinnangut, on plaanis operatsioonile panustada mehhaniseeritud jalaväerühmaga, rahvusliku toetuselemendi ja staabiohvitseridega. Rühma operatsioonipiirkonnaks on Mali ja ülesanneteks baasikaitse, baasi lähiümbruse patrullimine ning kiirreageerimine ohusituatsioonides, valmidusega täita ka konvoikaitse ülesandeid. Missioonile lähetatav rühm moodustatakse Scoutspataljoni baasil.

Kokkulepe sõlmitakse nootide vahetamise teel ja see jõustub Eesti vastusnoodi kättesaamise kuupäeval.
 

11. Eesti seisukohad eurorühma 21. juuni 2018. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) 22. juuni 2018. a istungil
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Rahandusminister esitab valitsuse istungile Eesti seisukohad eurorühma ja Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumisteks, mis toimuvad Luxembourgis 21. ja 22. juunil.

Euroala rahandusministrid saavad ülevaate Kreeka abiprogrammi neljanda/viimase ülevaatuse seisust ning programmi lõppemisega seotud küsimustest. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) tutvustab euroala kohta läbiviidud majanduspoliitika ülevaatuse (artikkel IV) tulemusi. Eurorühma laiendatud formaadis valmistatakse ette juuni lõpus toimuvat euroala tippkohtumist.

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus on eesmärk leppida kokku käibemaksualase halduskoostöö tugevdamise meetmed ja käibemaksu kiirlahenduste ettepanekud. Ministrid annavad heakskiidu Euroopa poolaasta otsustele, sealhulgas riigipõhistele soovitustele. Euroopa Komisjon tutvustab järjekordset euro kasutuselevõtu lähenemisaruannet.