Sa oled siin

Valitsuse 14.5 istungi kommenteeritud päevakord

13. mai 2020 - 20:36

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte.

Seoses eriolukorraga toimuvad valitsuse pressikonverentsid ministeeriumide ühishoone pressikonverentsi ruumis (Suur-Ameerika 1). Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratase kõrval siseminister Mart Helme ja välisminister Urmas Reinsalu.

Nakkuse leviku ohu vähendamiseks palume toimetustel kasutada maksimaalselt „Valitsuse uudiste“ YouTube’i kanali videoülekannet ning briifingu ajal küsimuste esitamiseks kommunikatsioonikeskuse pakutavaid digitaalseid kanaleid, mille kohta saab täpsemat infot press[at]riik[dot]ee.

 

1. Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Raivo Aeg
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Seaduse muutmise eesmärk on tõhustada pankrotimenetlusi ja parandada seeläbi ärikeskkonna toimimine.

Tegemist on maksejõuetusõiguse revisjoni käigus valminud eelnõuga. Saneerimismenetluse, võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluses tehtavate muudatustega tegeletakse maksejõuetusõiguse revisjoni järgmises etapis, kui võetakse üle maksejõuetuse ja saneerimise direktiiv.

Täna on pankrotimenetlused pikad, kulukad ja võlausaldajate jaoks ebatõhusad. Keskmine pankrotimenetlus kestab Eestis 3 aastat, sellele kulub 9 protsenti varast ja võlausaldajate nõuete rahuldamise määr on keskmiselt kõigest 40 protsenti. Võrdlusriikides Soomes ja Saksamaal on vastavad näitajad 1 aasta, kuludeks 3 protsenti varast ja võlausaldajad saavad tagasi 80-90 protsenti võlast.

Eelnõu kohaselt kujundatakse ümber nõuete kaitsmise ja tunnustamise kord. Täna toimub nõuete kaitsmine selleks ette nähtud võlausaldajate koosolekul ning vaidlused nõuete üle lahendatakse eraldiseisvates ja aeganõudvates menetlustes. Eelnõu kohaselt toimub nõuete kaitsmine edaspidi kirjalikult ja tunnustamine kohtus ühes menetluses. Viiakse sisse vastuväidete põhistamise kohustuslikkus ja täiendatakse kaitsmiseta tunnustatavate nõuete nimekirja, mille tulemusel vähenevad vaidlused nõuete üle.

Samuti nähakse ette kohtute suurem spetsialiseerumine maksejõuetusasjadele, mille tulemusel lahendavad kohtunikud asju kiiremini ja ühtlasemalt. Juriidiliste isikute maksejõuetusasjade lahendamine koondatakse Harju ja Tartu maakohtutesse. Füüsiliste isikute puhul jääb kohtualluvus samaks.

Lisaks muudetakse läbipaistvamaks ja prognoositavamaks pankrotihalduri tasustamise süsteemi. Kehtiva õiguse järgi arvestatakse halduri tasu pankrotivara suuruse alusel, haldur ei pea oma töö kohta pidama tööajaarvestust ega koostama eeldatavat tegevuskava. Eelnõuga tehakse ettepanek, et haldur peab menetluse alguses oma kulutusi ja võimalikku tasu planeerima kõikides menetlustes ning pidama tööaja arvestust. See muudab menetluse läbipaistvamaks ja aitab kohtutel ja võlausaldajatel halduri tasu kujunemist paremini hinnata.

Füüsilise isiku pankrotimenetluses, mis on loomupoolest lihtsam, võimaldatakse tasu maksta ühekordse kindlaks määratud toimingutasuna. Haldur ei pea toimingutasu valimise korral tööajaarvestust pidama. Halduri tasu hakkab katma ka halduri üldkulusid, näiteks kulud büroo pidamisele. Sellega seoses tõstetakse halduri tasu alam- ja ülemmäärasid 21%, mis on keskmine üldkulude määr.

Laiendatakse pankrotiavalduse esitamise kohustust. Kehtiva õiguse järgi on võimalik, et juhatuse liikme puudumisel ei ole kellelgi kohustust esitada pankrotiavaldust. Muudatusega laiendatakse pankrotiavalduse esitamise kohustust isikutele, kellel on kohustus tagada juhatuse olemasolu. Sellised isikud on näiteks osaühingu puhul nõukogu liikmed ja osanikud. Nemad ei vastuta, kui juhatus on olemas.

Seoses COVID-19 koroonaviiruse mõjust tingitud majandusliku olukorra ootamatu ja järsu muutumisega võimaldatakse eelnõuga ajutiselt saneerimiskava ja võlgade ümberkujundamise kava paindlikumalt muuta. Kehtiv õigus saneerimiskava muutmist ei võimalda. Tegemist on ajutise võimalusega ja vastava taotluse saab esitada kuni 2020. aasta lõpuni.

Seadus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2021. COVID-19 koroonaviiruse mõjuga seotud muudatused jõustuvad Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

 

2. Ruumiandmete seaduse ning korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Seaduse eelnõu

Seaduse muutmise eesmärk on ühtlustada unikaalaadressi määramise alused, lihtsustada suhtlemist aadressobjekti omanikuga ja tagada riigi infosüsteemide parem koostoimimine.

Maa-ametile antakse õigus määrata unikaalaadressiga alad. Kehtiva korra alusel on unikaalaadressi nõudega aladeks üldplaneeringuga määratud tiheasustusega või kompaktse hoonestusega alad. Kuna õigusaktides ei ole viidatud alad defineeritud, määravad kohalikud omavalitsused neid planeeringutega väga erinevalt. See toob kaasa probleemi, et hooned on võivad olla raskesti leitavad.

Ühtsetel alustel määratavad unikaalaadressi nõudega alad tagavad riigis ühetaolise aadressikorralduse ega lisa seejuures täiendavaid kohustusi või piiranguid ehitus- ega muule tegevusele.

Lisaks lihtsustakse suhtlemist aadressiobjekti omanikuga ning lisatakse võimalus teavitada aadressi muudatustest e-kirja teel ja kortermaja korral korterühistu kaudu.

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muudatustega tagatakse riigi infosüsteemide, eelkõige kinnistusraamatu ja aadressiandmete infosüsteemi parem koostoimimine. Kui kinnistustraamatus moodustatakse korteriomand, saab iga korteriomandina kinnistatav korter ka aadressiandmete süsteemis vaste aadressiobjektina. Selleks seostatakse kinnistusraamatusse kantud korteriomandid neile vastava hooneosa koha-aadressiga aadressandmete infosüstemis. See on vajalik näiteks registripõhise rahva ja eluruumide loenduse jaoks.

Seadus planeeritakse jõustuma 1. detsembril 2020.

 

3. Volituse andmine ASi Eesti Raudtee aktsiakapitali suurendamiseks
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Majandus- ja taristuministrit volitatakse suurendama AS-i Eesti Raudtee aktsiakapitali 10 miljoni euro võrra.

AS Eesti Raudtee on käivitanud taristuülese turvangusüsteemide moderniseerimise projekti, mille esimese etapi eesmärk on paigaldada uus liiklusjuhtimissüsteem raudteelõikudele Tapa-Narva, Tapa-Tartu ja Tartu-Valga ning uuendada rongikaitsesüsteeme ja liideseid Tartu-Koidula raudteelõigul.

Turvangusüsteemide moderniseerimise projekti majanduslik tasuvus väljendub välditavate kulude kaudu.

Projekti I etapi maksumuseks on kalkuleeritud 125 miljonit eurot, mida on kavatsetud katta äritegevuse rahakäibe (43 miljonit eurot) ja Euroopa Investeerimispangast saadava laenu (82 miljonit eurot) arvel. Laenuleping on sõlmitud. I etapi moderniseerimise suurhange eeldatava maksumusega  suurusjärgus 84 miljonit eurot ja kaasnevad 8 hanget eeldatava kogumaksumusega 41 miljonit eurot on ette valmistatud. Suurhange kuulutatakse välja 2020. aasta juunis eesmärgiga sõlmida hankelepingud 2020. aasta septembris.

Äritegevuse järsk langus, muu hulgas ka reisirongide käibe vähenemise tõttu koroona viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud eriolukorra tulemusena on vähendanud AS-i Eesti Raudtee võimekust projekti finantseerimiseks äritegevuse rahakäibe arvel. AS-i Eesti Raudtee aktsiakapitali suurendamine 10 000 000 euro võrra aitab kindlustada projekti esimese etapi elluviimiseks laenulepingu kohaselt vajalikku omafinantseeringut ja võimaldab projektiga liikuda ettenähtud ajagraafikus.

 

4. Eesti kodakondsuse andmine (40 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 40-le eelnõus nimetatud isikule, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ning nende suhtes puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.

 

5. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest inimesele, keda on ühel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest ning kes aastatel 2004–2017 on toime pannud seitse väärtegu. Isiku karistatus on kustumata.

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest.

 

6. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest isikule, keda on 11-l korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes aastatel 2003–2018 on toime pannud 28 väärtegu. Isiku karistatus on praeguseks kustunud.

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.

 

7. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest inimesele, keda on neljal korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes aastatel 2008–2018 on toime pannud kümme väärtegu. Isiku karistatus on kustumata.

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.

 

8. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest inimesele, keda on kolmel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes aastatel 2014–2017 on toime pannud kaks väärtegu. Isiku karistatus on praeguseks kustunud.

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest.

 

9. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest inimesele, keda on ühel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest ning kes aastatel 2005–2017 on toime pannud kaks väärtegu. Isiku karistatus on praeguseks kustunud.

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.

 

10. Eesti Vabariigi Valitsuse ja Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse (ECMWF) vahelise Eesti Vabariigi ECMWF-i asutamise konventsiooniga ühinemist ning sellega seotud tingimusi käsitleva kokkuleppe eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Korraldusega kiidetakse heaks Eesti Vabariigi ja Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse vahelise Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse (ECMWF, European Centre for Medium-Range Weather Forecasts) asutamise konventsiooniga ühinemist käsitlev kokkulepe ning volitatakse keskkonnaministrit kirjutama Eesti Vabariigi nimel kokkuleppele alla.

ECMWF on sõltumatu valitsustevaheline organisatsioon, mille põhiülesanneteks on arendada keskpika ilmaennustuse võimalusi ja tagada liikmesriikidele keskpikad ilmaprognoosid. Keskuse tegevust toetab hetkel 34 riiki. Nendest 22 on liikmesriigid, kes on keskuse asutamise konventsiooni osalised, ja 12 on koopereerunud riigid (sh Eesti 2005. aastast), kes on sõlminud keskusega koostöölepingu.

Võrreldes koopereerunud liikme staatusega annab konventsiooniga ühinemine Eestile:
- hääleõiguse ECMWF-i nõukogus ja nõuandvates komiteedes;
- võimaluse kasutada ECMWF-i 24/7 toega superarvutit ja andmesalvestusressurssi;
- kõrgema kvaliteediga ECMWF-i ja liikmesriikide vahelise meteoroloogilise andmesideteenuse (nt koopereerunud riigina on meie jaoks ülekandekiirus 2 Mbps, konventsiooniga ühinenud liikmesriigina saab see olema 20 Mbps);
- õiguse esitada projektiettepanekuid (üksi või konsortsiumina, riigisiseselt või rahvusvaheliselt), et kasutada projektide elluviimiseks ECMWF-i arvutusressursse;
- võimaluse edendada kliimaalast teadus- ja arendustegevust Eestis ning tihendada rahvusvahelist koostööd.

ECMWF-i tagatavad tooted ja teenused on Keskkonnaagentuuri Riigi Ilmateenistuse igapäevatöö aluseks ning nendest sõltub Eesti ilmaprognooside ja hoiatuste täpsus.

Kokkulepe tuleb pärast allakirjutamist ratifitseerida, kuna Eesti ühineb rahvusvahelise organisatsiooniga.