Sa oled siin

Valitsuse 14.3.2019 istungi kommenteeritud päevakord

13. märts 2019 - 16:15

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, välisminister Sven Mikser ning justiitsminister Urmas Reinsalu.

Lisainfo: Maria Murakas, 5219572

 

1. Vabariigi Valitsuse 21. aprilli 2014 määruse nr 53 „Õpilaskodu toetuse kasutamise tingimused ja kord ning toetuse jaotus koolide pidajate vahel“ muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: määruse eelnõu

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps teeb valitsusele ettepaneku kehtestada 2019. aastaks koolide pidajatele mõeldud õpilaskodu toetuse kogusumma ning toetuse suurus ühe õpilaskodu koha.

Ühe õpilaskodu koha toetuse suurus on 2000 eurot ja toetuse kogusumma 930 000 eurot. Toetust saavad 25 kooli pidajat (23 kohaliku omavalitsuse üksust ja kaks erakooli pidajat), kelle õpilaskodudes toetab riik 465 õpilase elamist. Võrreldes 2018. aastaga on toetuse kogusumma ja õpilaskodu kohtade arv vähenenud, sest õpilaskodu kohtade vajadus on väiksem.

Õpilaskodu toetust võib kasutada õpilastega seotud personali- ja majandamiskulude, tugiteenuste ning vaba aja tegevuste kulude katteks.

Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2019 ning raha selleks on haridus- ja teadusministeeriumi 2019. aasta eelarves.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d18a0e84-c762-47ba-a434-2...

2. Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015 määruse nr 14 "Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri põhimäärus" muutmine
Esitaja: maaeluminister Tarmo Tamm
Tüüp: määruse eelnõu

Maaeluminister Tarmo Tamm teeb valitsusele ettepaneku viia Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri põhimäärus kooskõlla isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega. Seadusega määrati põllumajandustoetuste ja põllumajandusmassiivide registri vastutavaks töötlejaks Põllumajanduse Registrite Informatsiooni Amet (PRIA).

Seni oli PRIA kasutuses oleva registri vastutavaks töötlejaks maaeluministeerium.

Seadusemuudatuse järel on registri vastutavaks töötlejaks aga PRIA nagu see juba praegu ka igapäevaselt toimub.

Maaeluministeeriumile jääb registris sisalduvate andmetele juurdepääsu õigus.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/031ce346-abda-41e7-a986-8...

3. Sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud 2018. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse kinnitamine
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Kaia Iva
Tüüp: määruse eelnõu

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva teeb valitsusele ettepaneku kinnitada 2018. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmine suurus. Selle peab valitsus kinnitama hiljemalt jooksva aasta 20. märtsiks ning seda rakendatakse pensioni määramisel ja ümberarvutamisel tänavu 1. aprillist.

2018. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmiseks suuruseks (ISM) on ettepanek kinnitada 2838,48 eurot. ISM-ist sõltub pensionikindlustatu kindlustusosak, millest omakorda sõltub pensioni kindlustusosa suurus. Isiku kindlustusosaku arvutamiseks jagatakse tema eest 2018. aastal makstud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa ISM-iga.

2018. aastal töötanud pensionäride pensionid suurenevad, sest neile lisandub eelmise aasta töötamise eest kindlustusosak, mis arvutatakse kasutades praegu kinnitatavat ISMi. Kui pensionikindlustatu isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmine suurus on 2 838,48 eurot, on tema kindlustusosak 1,000. Kui isikustatud sotsiaalmaksu keskmine suurus on suurem, näiteks 5 676,96 eurot, on pensionäri kindlustusosak 2,000. Kui pensionikindlustatu isikustatud sotsiaalmaksu keskmine suurus on näiteks 1 419,24, on tema kindlustusosak 0,500. Eelmisel kalendriaastal töötas 745 759 isikut, kellest 144 815 olid pensionärid.

2017. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmiseks suuruseks oli 2655,85 eurot.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/743a4c2f-54d9-4f19-bb29-3...

4. Investeerimisfondis II Balti Innovatsioonifond osalemine
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist
Tüüp: korralduse eelnõu

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist teeb valitsusele ettepaneku osaleda Sihtasutuse KredEx kaudu uues loodavas II Balti Innovatsioonifondis (BIF II). KredEx juba esindab investorina Eesti riiki 2012. aastal asutatud I Balti Innovatsioonifondis (BIF I).

BIF II puhul on tegemist Euroopa Investeerimisfondi ja kolme Balti riigi poolt moodustatud fondifondiga (fund of funds). BIF II hakkab paigutama vahendeid loodavatesse allfondidesse, mis omakorda investeerivad varajases kasvufaasis ja laienemise faasis Balti riikide ettevõtete omakapitali või pakuvad neile ettevõtte vajadustega sobivaid finantseeringuid. Nagu BIF I puhul, nii oleks ka BIF II fondivalitsejaks Euroopa Investeerimisfond (EIF).

Esialgu on BIF II suuruseks kavandatud 156 miljonit eurot (Eesti, Läti ja Leedu igaüks 26 miljonit ja EIF 78 miljonit eurot). Lisaks sellele kaasatakse BIF II allfondide kaudu ca 350 miljoni euro ulatuses erakapitali. Ettevõtjateni jõuab planeeritavalt kokku ca 500 miljonit eurot. Eesti sissemaksest 2 miljonit eurot tasutakse 2019. aastal ja 24 miljonit järgneva kolme aasta jooksul majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile finantseerimistehinguteks ette nähtud vahendite arvelt.

Arvestades, et BIF I mitmel fondil on investeerimisperiood lõppemas, kuid investeeringutest väljumise periood ei ole veel käes, vajavad nii seni BIF I-st mandaadi saanud kui ka võimalikud uued fondijuhid jätkuvalt fondide edukaks käivitamiseks Balti riikide ja EIF-i kui ankurinvestorite tuge. Kui kogu investeerimise tsükkel on edukalt läbitud, saavad fondid  toimida ka üksnes erainvestorite toel, kuid Balti kapitaliturul selliseid juhtumeid veel pole. Balti riigid ja EIF on huvitatud era- ja riskikapitali turu jätkuvast arendamisest ka põhjusel, et tegevusest liiga vara väljumine seaks ohtu seni saavutatud tulemused.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bac728a7-7087-49b1-9066-4...

5. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks
1) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Muhu vallale (Igakülas Eku kinnistu)

Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: korralduse eelnõu

Keskkonnaminister Siim Kiisler soovib valitsuselt nõusolekut võõrandada tasuta Muhu vallale Igakülas asuv Eku kinnistu puhkeala ning matka- ja terviseradade rajamiseks. Kinnistu asub Väikese väina hoiualal.

2) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Raasiku vallale (Kurgla külas Lagle tee lõik 2 ja Kivimäe tee lõik 2 kinnistud)
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: korralduse eelnõu

Keskkonnaminister Siim Kiisler soovib valitsuselt nõusolekut võõrandada tasuta Raasiku vallale Kurgla külas asuvad Lagle tee lõik 2 ja Kivimäe tee lõik 2 kinnistud kohaliku tee rajamiseks.

6. Orissaare sadama akvatooriumi piiride määramine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: korralduse eelnõu

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson teeb valitsusele ettepaneku määrata Orissaare sadama akvatooriumi piirid. Sadamaseaduse kohaselt peab sadamal olema akvatoorium, et võimaldada ohutu laevaliikluse korraldamist sadamateenuse osutamisel.

Orissaare sadam asub Saare maakonnas Orissaare alevikus Illiku laiul. Tegemist on väikesadamaga, kus teenindatakse kuni 24-meetrise kogupikkusega veesõidukeid. Sadamas on navigatsiooniperioodil kasutusel neli kaid ja plaanitava akvatooriumi pindala on 5,16 hektarit. Sadamaalal osutatakse vajadusel veesõiduki sildumise teenust ning korraldatakse liiklust akvatooriumil.

Taotluse Orissaare sadama akvatooriumi piiride määramiseks esitas ministeeriumile MTÜ Piidivabrik.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7eb5442b-58ba-4e4a-ac9d-9...

7. Eesti kodakondsusest vabastamine (14 isikut)
Esitaja: siseminister Katri Raik
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister Katri Raik teeb valitsusele ettepaneku vabastada 14 isikut Eesti kodakondsusest. Taotluse esitanud isikud elavad püsivalt välisriigis ja soovivad Eesti kodakondsusest vabastamist seoses elukohajärgse riigi kodakondsuse saamisega. Kaheksa taotlejat elavad Venemaa Föderatsioonis, kaks Soome Vabariigis, kolm Norra Kuningriigis ja üks Hollandi Kuningriigis.

8. Aruanne kaitseväekohustuse täitmisest ja kaitseväeteenistuse korraldamisest 2018. aastal
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: aruanne

Kaitseväeteenistuse seadusest tulenevalt esitab kaitseminister valitsusele iga-aastase ülevaate kaitseväekohustuse täitmisest ja kaitseväeteenistuse korraldamisest. Ülevaade puudutab 2018. aastat.

9. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadi esitamine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister Sven Mikser teeb valitsusele ettepaneku Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadi nimetamiseks.

10. Eesti seisukohad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel Eesti vastu algatatud rikkumismenetluste kohta
1) Eesti seisukohad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse kohta (Schengeni piirieeskirjad)

Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Välisminister Sven Mikser esitab valitsusele Eesti seisukoha EL-i toimimise lepingu artikli 258 alusel Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse kohta, mis puudutab Schengeni piirieeskirju.

Euroopa Komisjon leiab, et Eesti rikub Schengeni piirieeskirjades (määruse (EL) 2016/399) sätestatud kohustusi.

Komisjon leiab, et Eestis kehtestatud kohustus broneerida piiriületuse ootejärjekorras koht ning võttes tasu broneerimise ja ooteala kasutamise eest, on täiendav kontroll ja tingimus välispiiri ületamisele, mis lähevad Schengeni piirieeskirjade artiklis 8 ettenähtust kaugemale ja rikuvad eelkõige seda artiklit ning Schengeni piirieeskirjade II peatükki üldiselt.

Eesti komisjoni hinnanguga ei nõustu. Eesti vastab, et isikute kontrolli piiril viiakse läbi Schengeni piirieeskirjade artikli 8 järgi ja selle käigus ei kontrolli piirivalvurid ooteala teenuste kasutamist ega nende eest tasumist, sest see ei ole piirikontrolli osa. Eesti selgitab samuti, et 2016. aastal haldusülesannete üleandmiseks sõlmitud halduslepingus sätestatakse juhtumid, mil tasu maksma ei pea, ning esitab komisjonile statistika, mis seda kinnitab.

2) Eesti seisukohad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse nr 2018/2340 kohta (energiatõhususe direktiiv)
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Välisminister esitab valitsusele Eesti seisukoha Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 258 alusel Eestile saadetud kirja kohta.

Euroopa Komisjon leiab, et energiatõhususe direktiiv (2012/27/EL) ei ole õigesti üle võetud. Komisjon juhib tähelepanu, et direktiiv ei luba seoses keskvalitsuse kohustusega osta või rentida üksnes energiatõhususe miinimumnõuetele vastavaid hooneid ning teha erandit alla 250m2 suuruste hoonete suhtes. Samuti ei tohi energiaauditite tegemise kohustusest vabastada jaotus- ja ülekandevõrguettevõtjaid. Lisaks ei ole kättesaadavad näidislepingud energiatõhususe lepingute sõlmimiseks.

Eesti nõustub komisjoni etteheidetega. Puuduste kõrvaldamiseks on ettepanek muuta Vabariigi Valitsuse 9. märtsi 2017 määrust nr 63 „Keskvalitsuse ostetavate toodete, teenuste ja energiatõhususe nõuded“, energiamajanduse korralduse seadust.

3) Eesti seisukohad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse kohta (kutsekvalifikatsioonide tunnustamine)
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Välisminister Sven Mikser esitab valitsusele heaks kiitmiseks Eesti seisukohad kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta. Euroopa Komisjon leiab, et direktiiv 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta) ei ole õigesti üle võetud. Eesti ei nõustu komisjoni seisukohtadega kolmes punktis.

Selgitame, et Eestis ei ole kehtestatud teise liikmesriigi teenuseosutajatele riigisisese ametialase vastutuskindlustuse nõuded. Samuti on Eesti hinnangul täidetud eriarsti õppele kehtestatud tingimused. Ülejäänud etteheidetega (eriarstide, erihambaarstide ja arhitektide omandatud õiguste automaatne tunnustamine; perearstide erialakoolituse nõuded; hambaarstide omandatud eriõigused; pädeva asutuse kohustused dokumentide väljastamisel) Eesti nõustub.

11. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 18. märtsi 2019 istungil ja informatsioon Euroopa Liidu piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Välisminister Sven Mikser esitab valitsusele heaks kiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 18. märtsi 2019 istungil ja informatsiooni Euroopa Liidu piiravate meetmete kohta.

Välisasjade nõukogu kohtumisel valmistatakse ette 9. aprilli Euroopa Liidu ja Hiina tippkohtumist. Samuti käsitletakse valimisjärgset olukorda Moldovas ning arutatakse rahuplaani elluviimist Jeemenis. Lisaks võtab nõukogu vastu järeldused mittediskrimineerimise ning Nigeri ja Mali sisejulgeolekujõudude toetamist puudutava Kontrollikoja eriraporti kohta.