Sa oled siin

Valitsuse 14.2.2019 istungi kommenteeritud päevakord

13. veebruar 2019 - 16:06

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist, keskkonnaminister Siim Kiisler ning haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Lisainfo: Maria Murakas, 5219572


1. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine alkoholi-, tubaka-, kütuse ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (797 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: arvamuse andmine

Eelnõu eesmärk on langetada alkoholi aktsiisimäärasid.

Eelnõu aluseks on võetud Lätis 1. märtsil 2019 jõustuvad alkoholi aktsiisimäärad, mida on suurendatud 5% võrra. Eelnõus on märgitud, et aktsiisimäärade erinevus riigiti ei tohiks olla nii suur, et sellest tingitud hinnaerinevus motiveeriks inimesi alkoholi naaberriigist suures mahus ostma.

Rahandusministeerium toetab eelnõu eesmärki ning märgib, et eelnõu vajab mitmete detailide osas täpsustamist, kuid leiab, et üksikasjalike muudatusettepanekute väljatöötamisel on mõtet üksnes siis, kui valitsus on valmis alkoholi aktsiisimäärade langetamist piirikaubanduse vähendamiseks põhimõtteliselt toetama. Lisaks valmib märtsis rahandusministeeriumi tellitud analüüs, mis annab täiendavat infot piirikaubandusega kaasnevate majanduslik mõjude kohta, mida Riigikogu uus koosseis saab kasutada edasise aktsiisipoliitika üle otsustamisel.

Rahandusminister Toomas Tõniste teeb valitsusele ettepaneku mitte toetada Riigikogu liikmete Raivo Aegi, Maire Aunaste, Aivar Koka, Tarmo Kruusimäe ja Andres Metsoja algatatud eelnõu esitatud kujul.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/aeeace3d-a7f1-4db7-bbbe-0...

2) Arvamuse andmine Kaitseliidu seaduse muutmise seaduse eelnõu (786 SE) kohta
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: arvamuse andmine

Eelnõu eesmärk on sätestada selgemad põhimõtted, mille alusel kaasatakse Kaitseliit Kaitseväe ja teiste organisatsioonide tegevustesse, ning määratleda nende kaasamistega seonduvad sotsiaalsed garantiid Kaitseliidu tegevliikmetele. Samuti antakse muudatusega Kaitseliidule õigus luua alalisi ja ajutisi julgeolekualasid ning antakse Kaitseliidule õigus kohaldada vahetut sundi Kaitseliidu territooriumil asuva vara ja isiku kaitseks. Vahetu sunni kasutamise õigus antakse Kaitseliidus rahuaja ametikohal olevale tegevväelasele ja Kaitseliidu ülema määratud väljaõppe saanud Kaitseliidu tegevliikmele.

Kaitseministeerium ning siseministeeriuim on esitanud oma märkused eelnõu kohta.

Ministri ettepanek valitsusele on toetada Riigikogu liikme Ants Laaneotsa 20. detsembril 2018 algatatud seaduseelnõu, kui on arvestatud Kaitseministeeriumi märkustega.

2. Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003 määruse nr 184 "Võrgueeskiri" muutmine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: määruse eelnõu

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson teeb valitsusele ettepaneku muuta võrgueeskirja reguleerivat määrust.

Kehtivast võrgueeskirjast jäetakse välja elektrituru ja -süsteemi toimimist (näiteks elektrimüüja vahetamist, bilansihaldust, turuosaliste andmevahetust, tehnilisi parameetreid) reguleerivad sätted, kuna need kehtestatakse uute rakendusaktidega. Kuna edaspidi kehtivad uutele tootmisseadmetele EL-i õiguses sisalduvad nõuded, viiakse määrusesse sisse üle-euroopaliste võrgueeskirjade rakendumiseks vajalikud muudatused.

Kõnealune määrus jääb reguleerima üksnes olemasolevatele tootmisseadmetele kehtivaid elektrisüsteemi varustuskindluse tagamise tehnilisi nõudeid. Uutele tootmisseadmetele rakendub uus valitsuse määrus „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“, millega sätestatakse nõuded elektrisüsteemi toimimiseks (näiteks nõuded varustuskindlusele ja sellega seotud nõuded elektripaigaldistele).

Määrus jõustub 27.04.2019, samal ajal otsekohalduva määruse rakendamise tähtajaga ning elektrituruseaduse muudatuste ja selle teiste rakendusaktidega.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1161a7ef-8b6f-4d68-8227-a...

3. Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: määruse eelnõu

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson teeb valitsusele ettepaneku heaks kiita elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri.

Määrusega kehtestatakse nõuded elektrisüsteemi toimimisele, reeglid sellega liitumisele, elektrivõrgu tehnilised parameetrid ja varustuskindluse nõuded. Seni võrgueeskirjaga kehtestatud reeglid põhimõtteliselt ei muutu. Uuendatud on terminoloogiat, lisatud on viited EL-i õigusele.

Võrgueeskirja järgi saab liituda saab nii põhi- kui ka jaotusvõrguga. Seni vajas põhivõrguga otse liitumine jaotusvõrguettevõtja luba. Jaotusvõrguga liitumine on üldjuhul odavam, kuid võrguteenus samas kallim. Kokkuvõttes saab muudatusest tulenevalt elektrivõrguga liituja ise otsustada, milline lahendus on tema jaoks tõhusam.

Samuti kaotatakse kohustus esitada elektripaigaldise kasutuselevõtu teatis. Edaspidi piisab elektripaigaldise auditi kohustuse korral vaid selle teostamisest.

Uutest EL-i õigusega kehtestatud võrgueeskirjadest tulenev olulisim muudatus on, et uutele tootmisseadmetele kohaldatakse üle Euroopa ühtseid nõudeid. See hõlbustab nende tootmist ja muudab eri liikmesriikides nende kasutusele võtmise odavamaks.

Määrus jõustub 27.04.2019, samal ajal otsekohalduva määruse rakendamise tähtajaga ning elektrituruseaduse muudatuste ja selle teiste rakendusaktidega.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/286b8625-bf9b-428a-9684-9...

4. Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti“ eesmärkide täitmiseks aastatel 2016–2020 rakendusplaani lisa „Eesti teaduse infrastruktuuri teekaardi objektide loetelu“ heakskiitmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: korralduse eelnõu

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks 2016-2020 aastaks seatud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia eesmärkide rakendamiseks koostatud plaani.

Uuendatud teekaardi objektide nimistusse on lisatud SA Eesti Teadusagentuur teadustaristu komisjoni ettepanekul 14 pooleliolevat taristuobjekti. Veel on teekaarti lisatud kolm uut Eesti taristuobjekti: Eesti pere- ja sündimusuuring 2020; meretehnoloogia ja hüdrodünaamika teadustaristu ning nutika tootmise tuumiktaristu.

Eesti osalemine 2020. aastal läbi viidavas pere- ja sündimusuuringus väga olulise tähtsusega. Uuringust selguvad järeldused aitavad meil paremini planeerida sotsiaalpoliitilisi samme ning vastu võtta teaduspõhiseid demograafilisi otsuseid. Eesti pere- ja sündimusuuringu eestvedajateks on Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Sotsiaalministeerium ning Statistikaamet.

Meretehnoloogia ja hüdrodünaamika teadustaristut veavad TalTech, Baltic Workboats AS ning MTÜ Eesti Meretööstuse Liit. Tegemist on teadusinnovatsioonile tugineva taristuvõrgustikuga Eesti laeva- ning avamereehituses. Nende tehnoloogia- ja tootearendus toimub Balti riikide ainsas mudelkatsete basseinis.

Nutika tootmise tuumiktaristu ehk Smart Industry Centre (SmartIC) on 2017. aastal teaduse- ja arendustöö toetamiseks loodud taristu, mis hõlmab endas mehaanikat, masinaehitust, automaatikat, mehhatroonikat, materjaliteadust ja -tehnoloogiat ning infotehnoloogiat. SmartIC loomise ajendiks oli Eesti majanduse ja tööstuse hetkeseis. Odavama hinnaga ja madalamate oskustega allhanketöödele on vaja aina rohkem juurde pakkuda lisandväärtust loovat kõrgtehnoloogilist tootmist. Eestil aga ei ole enam odava tootmismaa eelist. Selleks peavad ka ülikoolid selget suunda näitama, olema tööstusele võimekamaks partneriks ning valmistama ette tippspetsialiste. SmartIC on TalTech, Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli ühisprojekt.

Eesti teadustaristu teekaart on pikaajaline (10-20 aasta perspektiiviga) planeerimisvahend, mis sisaldab loetelu uutest või kaasajastamist vajavatest riiklikult olulistest teaduse taristuobjektidest ja Eesti osalemistest rahvusvahelistes teadustaristutes. Teadustaristu teekaart on aluseks riiklike teaduse infrastruktuuri rahastamisotsuste kujundamisele. Teekaardi koosseisu arvatud taristud võivad olla nii füüsilised objektid ja võrgustikstruktuurid kui ka liikmelisused rahvusvahelistes teadustaristu organisatsioonides.

Teekaarti uuendatakse regulaarselt 3-4 aasta tagant, et arvestada muutuvaid vajadusi ja võimalusi. Esimene teadustaristu teekaart koostati 2010. aastal.

5. Riigi teaduspreemiate määramine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: korralduse eelnõu

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps teeb valitsusele ettepaneku määrata riigi teaduspreemiate komisjoni ettepanekul kaks 40 000 euro suurust elutöö preemiat ja üks 50 000 euro suurune preemia väljapaistva avastuse eest.

Veel on ettepanek määrata nelja viimase aasta jooksul valminud kaheksale parimale teadustööle preemia summas 160 000 eurot (à 20 000 eurot). Kollektiivse töö puhul jagatakse preemia kõigi liikmete vahel võrdselt.

Riigi teaduspreemiad antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 2019.

6. Riigi F.J. Wiedemanni keeleauhinna määramine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: korralduse eelnõu

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps teeb valitsusele ettepaneku määrata riigi F. J. Wiedemanni keeleauhinna komisjoni ettepanekul 65 000 euro suurune auhind, mis antakse selle saajale üle Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 2019.

7. Nõusolek Haridus- ja Teadusministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Kose ja Põhja-Sakala vallale (kolm kinnistut, millel tegutseb hariduslike erivajadustega õpilaste kool)
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: korralduse eelnõu

Haridus- ja teadusminister soovib valitsuselt nõusolekut võõrandada otsustuskorras tasuta Harju maakonnas Kose vallas Kose-Uuemõisa alevikus asuv Kosejõe kooli kinnistu Kose vallale. Samuti Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Lahmuse külas asuvad Lahmuse kooli ja Valitsejamaja kinnistud Põhja-Sakala vallale. Kinnistutel tegutsevad hariduslike erivajadustega õpilaste kool.

8. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Kultuuriministeeriumile Lennusadama kai renoveerimiseks
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: korralduse eelnõu

Rahandusminister Toomas Tõniste teeb valitsusele ettepaneku eraldada valitsuse reservist kultuuriministeeriumile 240 000 eurot Lennusadama kai renoveerimiseks. Kai sai tõsiselt kahjustada tänavu 2. jaanuari tormis.

9. Eesti kodakondsuse taastamine (6 isikut)
Esitaja: siseminister Katri Raik
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister Katri Raik teeb valitsusele ettepaneku taastada Eesti kodakondsus kuuel isikul, kes olid  kodakondsuse kaotanud alaealisena.

10.  Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta
1) Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb põhilise lennuühenduse tagamise ühiseeskirju, võttes arvesse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi väljaastumist Euroopa Liidust

Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Euroopa Liidust välja astudes muutub Ühendkuningriik kolmandaks riigiks ning sellest tulenevalt ei laiene alates 30. märtsist 2019 Ühendkuningriigi lennuettevõtjatele Euroopa Liidu (EL) turu siseselt senine õiguslik alus lennuteenuste osutamiseks Ühendkuningriigi ja liikmesriikide vahel.

Ettepaneku eesmärk on kehtestada EL-i ja Ühendkuningriigi vahelise lennutranspordi suhtes ajutised meetmed, mida kohaldatakse Ühendkuningriigi liidust väljaastumise järel. Nende meetmete eesmärk on säilitada lühikese üleminekuperioodi jooksul põhiühendused. Kavandatav määrus näeb Ühendkuningriigi lennuettevõtjatele ette liiklemisõigused selliselt, et lennuettevõtjad saaksid jätkata lendamist Ühendkuningriigi ja liikmesriigi vahel ja vastupidi. Samuti võimaldab artiklis sätestatu ülelende EL-i territooriumist ning teha seal tehnilistel põhjustel vahepeatusi. Ühendkuningriigi lennuettevõtjatele antud õiguste suhtes kohaldatakse vastastikkuse põhimõtet. Seepärast nähakse määrusega ette, et liidu lennuettevõtjatele antaks Ühendkuningriigis õigused, mis on samaväärsed Ühendkuningriigi lennuettevõtjatele antavate õigustega.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson teeb valitsusele ettepaneku toetada Eesti seisukohti, milles Eesti toetab määruse üldist eesmärki kehtestada Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahelise lennutranspordi suhtes ajutised meetmed lennuühenduste tagamiseks leppeta Brexiti korral. Eesti on paindlik liiklemisõiguste reguleerimise pädevuse ajutise ülemineku suhtes Euroopa Komisjonile, et toetada määruse erakorraliste eesmärkide saavutamist. Eesti aga ei toeta regulaarsete lennutransporditeenuste hooajaliste kogumahtude külmutamist Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vahel 2018. aasta tasemel.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f71c58d1-f084-485f-b4d7-5...

2) Eesti seisukohtade täiendamine Euroopa Liidu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu kohta, millega muudetakse direktiivi 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Euroopa Komisjon avaldas 8. novembril 2017 ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviks, millega muudetakse direktiivi 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta.

Et vähendada transpordi tekitatud heidet ja parandada sektori konkurentsivõimet ja kasvu, soovitakse suurendada keskkonnasõbralike ehk vähese heitega ja heitevabade sõidukite turuleviimist riigihangete korral. Direktiivi muutmisega tagatakse, et see katab kõik hankega seotud tegevused ning et sellega antakse turule selged ja pikaajalised signaalid. Samuti on eesmärk muuta seadusandlus lihtsamaks.

Veel toetatakse liikmesriikide riigihankepoliitika ühtlustamist. Eesti seisukohti on vaja täiendada keskkonnasõbralike sõidukite miinimum sihtosakaalude osas, kuna need on olnud läbirääkimistel kõikide liikmesriikide jaoks olulisemaid elemente ning varem kinnitatud seisukohtade koostamisel ei olnud Eestil piisavat teavet miinimum sihtosakaalude täitmisega kaasnevatest mõjude kohta. Lisaks on oluline tuua välja seisukoht null-emissiooniga busside alaeesmärgi kohta.

Keskkonnaminister Siim Kiisler teeb valitsusele ettepaneku täiendada Eesti seisukohti, millega Eesti toetab direktiivi eelnõus riigihangetele pakutud miinimum sihtosakaale keskkonnasõbralike kergsõidukite, veokite ja busside osas. Et aga tagada miinimum sihtosakaalude täitmine, peab ettevalmistusteks jääma piisav üleminekuperiood – minimaalselt 24, aga eelistatult 30 kuud.

Veel pooldaks Eesti lahendust, mille kohaselt käsitletakse null-emissiooniga raskesõidukeid ja biometaanil sõitvaid raskesõidukeid võrdselt. Kui null-emissiooniga busse ja biometaanil sõitvaid busse ei käsitleta eesmärgi saavutamisel võrdselt, jääb Eesti direktiivi vastuvõtmisel erapooletuks või võib kaaluda vastu hääletamist.

11.  Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 18. veebruari 2019 istungil ja informatsioon Euroopa Liidu piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 18. veebruaril toimuval kohtumisel Brüsselis arutletakse Ukraina teemal, käsitletakse viimaseid arenguid Süürias, toimub mõttevahetus uute koostöövõimaluste leidmiseks Aafrika Sarve piirkonnas ning arutatakse ka olukorda Venezuelas. Lisaks võtab nõukogu vastu järeldused mittediskrimineerimise, kliimadiplomaatia ja Jeemeni kohta ning Euroopa Liidu prioriteedid ÜRO inimõiguste alastel kohtumistel käesoleval aastal.