Sa oled siin

Valitsuse 14.11.2000 istungi info ja päevakord

14. november 2000 - 0:00

VABARIIGI VALITSUSE ISTUNGI PÄEVAKORD

 

Algus kell 10.00, Stenbocki majas 14. novembril 2000

 

Kommentaarid valitsuse istungi materjalide kohta on mõeldud taustinformatsiooniks ajakirjanikele või inimestele, kelle töö on seotud ajakirjandusega. Meie poolt ette valmistatud ülevaate kasutamisel tuleb arvestada, et valitsuse istungi käigus võib valitsus jõuda otsusteni, mis erinevad istungile esitatud materjalidest. Seepärast palume enne valitsuse istungi lõppu avaldada käesolevaid materjale arvestusega, et need pole lõplikud.

 

1. Laste hooldusõigust ja laste hooldusõiguse taastamist käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise Euroopa konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu

Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves, justiitsminister Märt Rask

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks laste hooldusõigust ja laste hooldusõiguse taastamist käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise Euroopa konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu. Eelnimetatud konventsioon on vastu võetud Euroopa Nõukogu liikmesriikide poolt 20. mail 1980.a Luksemburgis. Eesti Vabariik kirjutas sellele alla 9. juunil 2000.a Strasbourgis. Konventsioon on loodud kaitsmaks laste hooldusõigust ja külastusõigust rahvusvahelistes olukordades. Isik, kes on lepinguosalises riigis saanud lapse hooldamisega seotud otsuse ja kes soovib selle otsuse tunnustamist või täitmist teises lepinguosalises riigis, võib esitada sellekohase taotluse iga lepinguosalise riigi keskasutusele. Keskasutused annavad tasuta ja kohest abi ebaseaduslikult äravõetud laste asukoha kindlakstegemisel ja hooldusõiguse taastamisel.

 

2. Seisukoha andmine Jäätmeseaduse täiendamise seaduse eelnõu (568 SE) kohta

Esitajad: keskkonnaminister Heiki Kranich

Tüüp: seisukoha andmine

 

3. Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused

Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused. Riikliku julgeolekukontseptsiooni koostamise vajalikkust Eestile on toonitanud NATO liikmesriikide esindajad. Julgeolekukontseptsiooni valmimine tõstab Eesti valmisolekut NATO 1iikmeks saamiseks. Samuti on tegemist olulise välispoliitilise dokumendiga, mis aitab selgitada ja põhjendada Eesti Vabariigi julgeolekupoliitilisi eesmärke ja eesmärkide saavutamise teid. Teisalt on juba pikemat aega olnud siseriiklikult tunnetatud vajadus kõikehõlmava dokumendi järele, mis käsitleks julgeolekupoliitika kõiki aspekte ning oleks aluseks vastava tegevuse planeerimisel. Julgeolekukontseptsioon on koostatud Vabariigi Valitsuse üldhinnanguna Eesti Vabariigi julgeolekuolukorrale, millest lähtuvalt määratletakse julgeolekupoliitika põhilised eesmärgid ja suunad. Riigi sise- ja välispoliitilise tegevuse üldise suunitlusena peab julgeolekukontseptsioon abistama Riigikogu ja teisi ametiasutusi tegevuse planeerimise ja ressursside eraldamisel.

 

4. Kuritegude ennetamise riikliku strateegia aastani 2005 - 2001.aasta tegevuskava heakskiitmine

Esitajad: justiitsminister Märt Rask

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks kuritegude ennetamise riiklik strateegia aastani 2005 - 2001. aasta tegevuskava. Seletuskirja kohaselt on tegevuskava koostamisel jälgitud põhimõtet, et tegevustega oleks kaetud kõik "Kuritegude ennetamise riiklikus strateegias aastani 2005" seatud eesmärgid. Ühtne strateegia võimaldab ära hoida ülesannete dubleerimist. 2001. aasta tegevuskava on heaks kiidetud Kriminaalpreventsiooni Nõukogu 21.09.2000 istungil. 2001. aasta kriminaalpreventsiooni programmide realiseerimiseks on planeeritud ligikaudu 23,1 miljonit krooni esialgselt kavandatud 37,6 miljoni krooni asemel.

 

5. Riikliku elamis- ja töölubade registri asutamine ja riikliku elamis- ja töölubade registri pidamise põhimäärus

Esitajad: siseminister Tarmo Loodus

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks riikliku elamis- ja töölubade registri asutamine ja riikliku elamis- ja töölubade registri pidamise põhimääruse. Riikliku elamis- ja töölubade registri asutamise ja kasutuselevõtmise eesmärgiks on arvestuse pidamine elamis- ja tööloa andmise ning nende pikendamise taotluste, Eestisse elama asumise kutsete, elamis- ja tööloa tühistamise taotluste, elamis- ja tööloa andmete uude reisidokumenti ülekandmise taotluste, Eestist eemalviibimise registreerimise taotluste ning nende suhtes tehtud otsuste kohta, tagamaks välismaalaste seaduses ja selle alusel antud õigusaktides valitsusasutustele ja teistele riigiasutustele pandud ülesannete täitmine. Seletuskirja kohaselt registris töödeldavate andmete kaitstuse paremaks tagamiseks on kavandatud üleminek uuele tarkvarale lõpetamistähtajaga detsember 2002.a. Tööde kogumaksumuseks on kavandatud 4 500 000 krooni. Registri ülalpidamiskulud on 400 000 krooni aastas.

 

6. Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded

Esitajad: sotsiaalminister Eiki Nestor

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus sätestab kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Eelnõu koostamisel arvestati Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivi nõudeid ning Soome ja Rootsi vastavasisulisi määrusi. Kuid arvestati ka, et infotehnoloogia areng on teinud viimase 10 a jooksul väga kiire hüppe edasi, tuues kaasa uusi seadmeid, aga ka uusi andmeid arvutitöökoha kasutamisega kaasnevatest terviseprobleemidest. Senikehtinud määruse teksti on seetõttu põhjalikult redigeeritud ning muudetud kaasaegsemaks ja täpsemaks. Eelkõige on muudetud need osad, mis käsitlevad töötaja tervisekontrolli. Uue nõudena on toodud sisse töötaja luu- ja lihaskonna seisundi kontrolli nõue, mis tuleneb asjaolust, et arvutitöötajate vaevuseks nii eesti kui ka välismaise kirjanduse põhjal on just kaela, õla, randme ja selja vaevused. Need kujunevad puuduliku töökorralduse ja halva töötamiskoha kujunduse korral välja juba 3 kuni 5 aasta jooksul. Arstilt saadud andmete ja töökeskkonna riskianalüüsi tulemuste alusel peab tööandja vajadusel rakendama abinõusid, et töötaja tervis ei kahjustuks ja võimalikud väljakujunenud vaevused kaoks. Kui nägemise kontrollil selgub, et töötaja nägemisteravus on vähenenud, peab tööandja arsti tõendi alusel töötajale hankima kuvariga tööks sobivad prillid (või hüvitama töötajaga kokkuleppel nende maksumuse). Kuvariga tööks sobivate prillide all mõeldakse prille, mis erinevad tavalistest lugemiseks või kaugele vaatamiseks ettenähtud prillidest  klaaside tugevuselt, tüübilt või paigutusviisilt. Soomes tehtud uuringute tulemused näitavad, et nn arvutiprillid on üldjuhul vajalikud üle 50 aastastele, mõnikord ka 45 - 50 aastastele töötajatele, kelle nägemine on vanusest tulenevalt paratamatult nõrgenenud.

 

7. Kadeti igakuise stipendiumi ulatus ja maksmise kord

Esitajad: kaitseminister Jüri Luik

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kehtestab kadeti igakuise stipendiumi ulatuse ja maksmise korra. Kadeti igakuise stipendiumi ulatus on 1 500 krooni; stipendiumi makstakse õppekavaga kehtestatud nominaalse õppeaja kestel; stipendiumi makstakse Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste poolt kadeti pangakontole või mõnel teisel kadeti poolt osundatud viisil iga kuu viimaseks kuupäevaks. Määrust rakendatakse 1. septembrist 2001.a.

 

8. Kaali maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Esitajad: keskkonnaminister Heiki Kranich

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kinnitab kaitstavate loodusobjektide seaduse alusel Kaali maastikukaitseala kaitse-eeskirja. Maastikukaitseala asub Saaremaal Pihtla vallas ja selle ligikaudne pindala on 45 ha. Kaali maastikukaitseala põhieesmärk on meteoriidikraatrite ja nende ümbruse maastiku kaitse. Määruse kohaselt on maastikukaitseala valitsejaks Saaremaa keskkonnateenistus.

 

9. Niinsoni looduskaitseala kaitse alla võtmine ja Niinsoni looduskaitseala kaitse-eeskiri

Esitajad: keskkonnaminister Heiki Kranich

Tüüp: määruse eelnõu

K: Kaitstavate loodusobjektide seaduse kohaselt kinnitab kaitsealade kaitse-eeskirjad koos tsoneeringuga Vabariigi Valitsus. Valitsus kiidab heaks määruse, millega võetakse kaitse alla Niinsoni looduskaitseala ja kinnitatakse Niinsoni looduskaitseala kaitse-eeskiri. Moodustatav maastikukaitseala asub Harjumaal Anija vallas ja selle ligikaudne pindala on 95 ha. Niinsoni looduskaitseala soovitakse moodustada I kategooria kaitsealuse liigi must-toonekure püsielupaiga ja ürgmetsailmelise puistu kaitseks. Määruse kohaselt on maastikukaitseala valitsejaks Harjumaa keskkonnateenistus.

 

10. Vabariigi Valitsuse 4. aprilli 2000. a määruse nr 116 Haridusministeeriumi põhimäärus muutmine

Esitajad: haridusminister Tõnis Lukas

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus muudab haridusministeeriumi põhimäärust. Muudatuste tegemine tuleneb haridusministeeriumis väljatöötatud uuest organisatsiooni mudelist, mille kohaselt ministeeriumis saab olema kaks asekantslerit. Senine asekantsler nimetatakse ümber eurointegratsiooni asekantsleriks ja luuakse haldusala asekantsleri ametikoht. Kavas on muuta ka ministeeriumi struktuuri, mille esimesed muudatused kajastuvad juba käesolevas eelnõus. Erinevate osakondade järelevalvefunktsioon ühendatakse uude loodavasse osakonda - järelevalve osakonda. Muudetakse kahe osakonna nimetused - juriidiline - õigusosakonnaks ning eelarve ja planeerimise - planeerimise osakonnaks. Haridusministeeriumi seletuskirja kohaselt määruse rakendamisega täiendavaid kulutusi ei kaasne.

 

11. Vabariigi Valitsuse 29. novembri 1994. a määruse nr 448 Tubakatoodete markeerimise kohustuslike nõuete kinnitamine kehtetuks tunnistamine

Esitajad: majandusminister Mihkel Pärnoja

Tüüp: määruse eelnõu

K: Lähtudes Tubakaseadusest tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 29. novembri 1994.a määrus nr 448 Tubakatoodete markeerimise kohustuslike nõuete kinnitamine. Nimetatud määruse aluseks oli Tarbijakaitseseadus, mis hiljem muudeti. 1. jaanuarist 2001. a jõustuva Tubakaseaduse paragrahvid 3, 4 ja 5 sätestavad nõuded müügipakendile, terviseohu hoiatuse kajastamisele müügipakendil ning nõuded sigarettide tõrva- ja nikotiinisisaldusele. Seega oleks nimetatud määrus 1. jaanuarist 2001. a vastuolus Tubakaseadusega.

 

12. Käibemaksu määra 0% erandkorras rakendamine

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Vastavalt Käibemaksuseadusele on Vabariigi Valitsusel õigus lubada erandkorras käibemaksu määra 0% rakendamist kaupade ja teenuste müümisel Käibemaksuseaduses nimetamata isikutele Euroopa Liidu abiprogrammide ja välisriikide riiklike välisabiprogrammide raames tagastamatu välisabina saadud ning riiklikest välislaenudest eraldatud raha eest. Valitsus kiidab heaks korralduse, millega rakendatakse erandkorras käibemaksu määra 0% Baltic Computers Systems poolt kaupade müümisel Euroopa Komisjoni Tempus Phare programmi kaudu finantseeritava projekti raames Eesti Muusikaakadeemiale kogusummas 200 772 krooni. Tehingud, mille puhul käibemaksu määra 0% taotletakse, teostatakse vastavalt Tempus Phare projektile. Lepingu periood on 1.11.1999.a - 31.10.2001.a. Eesti Muusikakadeemia poolt infotehnoloogiliste kaupade soetamist finantseeritakse Euroopa Komisjoni Phare abiprogrammi raames. Kuna Eesti Muusikaakadeemia suhtes Käibemaksuseaduses sätestatud üldises korras käibemaksu määra 0% rakendamine ei laiene, otsustab valitsus erandkorras käibemaksu määra 0% rakendamist puudutava korralduse heakskiitmise.

 

13. Raha eraldamine

1) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservi humanitaar- ja arenguabiks määratud vahenditest Välisministeeriumile annetuse tegemiseks Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsiooni (OSCE) loodud fondi

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas, välisminister Toomas Hendrik Ilves

K: Valitsus otsustab raha eraldamise oma reservist humanitaar- ja arenguabiks määratud vahenditest välisministeeriumile 160000 krooni annetuse tegemiseks Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsiooni (OSCE) loodud fondi Venemaa Föderatsiooni vägede ja relvastuse väljaviimiseks Moldova Vabariigist. Istambulis 1999. a novembris toimunud Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsiooni (OSCE) tippkohtumisel võeti vastu deklaratsioon, kus tervitati Venemaa Föderatsiooni poolt võetud kohustust viia oma väed ja relvastus Moldova Vabariigi territooriumilt täielikult välja 2002. aasta lõpuks. Detsembris 1999.a loodi OSCE alalise nõukogu otsusega vabatahtlik fond Moldovast Venemaa Föderatsiooni vägede väljaviimise ning seal paikneva relvastuse hävitamisega seotud projektide toetamiseks. Välisministeerium on seisukohal, et Moldova Vabariigi territooriumilt Venemaa Föderatsiooni vägede väljaviimise ja relvastuse hävitamise toetamine eelpoolnimetatud vabatahtliku fondi kaudu oleks osa Eesti arenguabist Moldovale.

 

2) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Tartu Linnavalitsusele Omavalitsusfoorum 2000 läbiviimise toetamiseks

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

K: Valitsus eraldab oma reservist Tartu Linnavalitsusele 50 000 krooni 23. novembril 2000.a toimuva foorumi Omavalitsusfoorum 2000 läbiviimise toetamiseks. Eesti Linnade Liit ja Avaliku Halduse Instituut korraldavad 23. novembril 2000.a Tartus foorumi Omavalitsusfoorum 2000, mille eesmärk on analüüsida omavalitsuste tänast olukorda ning kujundada seisukohti kavandatava haldusreformi suhtes. Eesti Linnade Liit, Eesti Omavalitsusliitude Ühendus ja Eesti Avaliku Halduse Instituut pöördusid 17.10 2000. a kirjaga rahandusministri poole palvega toetada foorumi läbiviimist 50 000 krooniga.

 

3) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservi humanitaar- ja arenguabiks määratud vahenditest välisministeeriumile Ukraina riigiametnikele integratsiooni- ja keelepoliitika seminari korraldamiseks

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas, välisminister Toomas Hendrik Ilves

K: Valitsus eraldab oma reservist humanitaar- ja arenguabiks määratud vahenditest välisministeeriumile 79200 krooni Ukraina riigiametnikele integratsiooni- ja keelepoliitika seminari korraldamiseks. Ukraina Suursaatkond Eestis esitas minister Katrin Saksale ettepaneku korraldada Tallinnas Eesti-Ukraina ühisseminar keelepoliitika ja integratsiooni küsimuses. Minister K. Saks pöördus välisministeeriumi poole abi saamiseks nimetatud seminari Eest-poolsel korraldamisel. Välisministeerium on seisukohal, et seminari korraldamine oleks osa arenguabist Ukrainale. Välisministeerium tegi ettepaneku katta seminari korraldamise kulud välisministeeriumi käsutusse jäänud Vabariigi Valitsuse reservfondist 1999. aastal eraldatud vahendite jääkide arvel.

 

4) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservi humanitaar- ja arenguabiks määratud vahenditest Välisministeeriumile Ukraina riigiametnike rahandus- ja pangandusalase seminari korraldamiseks

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas, välisminister Toomas Hendrik Ilves

K: Valitsus eraldab oma reservist humanitaar- ja arenguabiks määratud vahenditest välisministeeriumile 64 000 krooni Ukraina riigiametnikele rahandus- ja pangandusalase seminari korraldamiseks. Lähtudes Eesti poliitilisest ja majanduslikust huvist suhetes Ukrainaga ning Ukraina valitsuse soovist tutvuda Eesti kogemustega seadusandluse harmoniseerimisel Euroopa Liidu seadusandlusega, korraldab välisministeerium koostöös Suurbritannia saatkonnaga Ukraina riigiametnikele erinevaid valdkondi hõlmavaid eurointegratsioonialaseid seminare. Rahandus- ja pangandusalane seminar on kavas korraldada 27. novembrist 1. detsembrini 2000.a. Eesti pool on nõus kandma seminaril osalejate toitlustamiskulud ning viie osaleja transpordi- ja majutuskulud. Ülejäänud kulud kannab Suurbritannia saatkond.

 

14. Loa andmine erandi tegemiseks Tartu linna haldusterritooriumil määratava vee-ettevõtja ainuõiguse tähtaja osas

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Konkurentsiseaduse kohaselt, kui eri-või ainuõiguse andmise aluseks olev õigusakt ei sätesta eri- või ainuõiguse andmise korda, tuleb vastava õiguse andmiseks korraldada avalik konkurss Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 21.09.1998 määrusega nr 202 kinnitatud Eri-või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korra punktile 3 antakse luba avaliku konkursi tulemuste põhjal üldjuhul kuni 5 aastaks. Vabariigi Valitsus võib sellest teha erandeid oma motiveeritud korraldusega kohaliku omavalitsuse ettepanekul, mis esitatakse rahandusministeeriumi kaudu. Rahandusministeerium esitab Tartu Linnavalitsuse taotlusel korralduse eelnõu, mille kohaselt antakse luba seoses vajadusega tagada Tartu linna veemajanduse stabiilne areng ning võrgustikku ja seadmetesse tehtavate investeeringute tasuvus Tartu Linnavalitsusel kehtestada avaliku konkursi tulemuste põhjal linna haldusterritooriumil määratavale vee-ettevõtjale tegutsemise ainuõiguse tähtaeg kuni 15 aastat. Rahandusministeerium leiab, et erandi tegemine ainuõiguse tähtaja osas on otstarbekas ja põhjendatud.

 

15. Valitsusdelegatsiooni moodustamine Euroopa patendikonventsiooni revideerimise diplomaatilisel konverentsil osalemiseks

Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks korralduse, millega moodustakse valitsusdelegatsioon Euroopa patendikonventsiooni revideerimise diplomaatilisel konverentsil osalemiseks. 20. -29. novembrini 2000.a toimub Euroopa Patendiorganisatsiooni peakorteris Münchenis Euroopa patendikonventsiooni (EPC) revideerimisega seotud diplomaatiline konverents. Konventsiooni revideerimise peaeesmärgiks on Euroopa patendisüsteemi kaasajastamine. Tänu vaatleja staatusele on Eesti kaasatud EPC revideerimisprotsessi. Ühinemiskutse kohaselt ühineb Eesti EPCga revideeritud versiooni alusel. Euroopa Patendiorganisatsiooni Haldusnõukogu 24. veebruari 2000.a otsuse kohaselt on Eesti Vabariik kutsutud konventsiooniga ühineva riigina vaatleja staatuses osalema nimetatud konverentsil. Konverentsi reglemendi kohaselt on Eestil õigus teha suulisi avaldusi, kuid ei ole õigust hääletada ega revideerimisaktile alla kirjutada. Revideerimisakt edastatakse Eestile ratifitseerimiseks pärast konventsiooni revideeritud teksti valmimist. Delegatsiooni juht: Matti Päts (Patendiameti peadirektor); Delegatsiooni liikmed: Evelyn Hallika (majandusministeeriumi peaspetsialist) ja Raul Kartus (Patendiameti nõunik)

 

16. Alalise elamisloa andmine

1) Alalise elamisloa andmine

Esitajad: Endise välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalaste ja nende perekonnaliikmete poolt esitatud elamisloa taotluste läbivaatamiseks moodustatud valitsuskomisjoni esimees Jüri Luik

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus annab alalise elamisloa 20-le isikule. Kui taotleja on eelnimetatud kokkuleppe artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirjas, teeb otsuse elamisloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta erandina Vabariigi Valitsus. VS § 12 lõike 3 kohaselt võib alalise elamisloa anda välismaalasele, kes on Eestis elanud tähtajalise elamisloa alusel viimase viie aasta jooksul vähemalt kolm aastat ning kellel on Eestis kehtiv elamisluba, elukoht ja legaalne sissetulek Eestis äraelamiseks, kui VS ei sätesta teisiti. Eelnõus nimetatud isikud vastavad alalise elamisloa andmise tingimustele. Eelnõus nimetatud isikud on toitja kaotanud isikud. Nad ei ole välisriigi relvajõududes teeninud, sealt reservi arvatud või erru läinud kaadrisõjaväelased ega nimetatud välismaalaste abikaasad ja alaealised lapsed, mistõttu ei kohaldata nende suhtes neile elamisloa andmise otsustamisel VS § 12 lõike 4 punktides 7 ja 14 sätestatut.

 

2) Alalise elamisloa andmine

Esitajad: Endise välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalaste ja nende perekonnaliikmete poolt esitatud elamisloa taotluste läbivaatamiseks moodustatud valitsuskomisjoni esimees Jüri Luik

K: Valitsus annab alalise elamisloa Andrei Smolnikovile. Kui taotleja on eelnimetatud kokkuleppe artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirjas, teeb otsuse elamisloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta erandina Vabariigi Valitsus. VS § 12 lõike 3 kohaselt võib alalise elamisloa anda välismaalasele, kes on Eestis elanud tähtajalise elamisloa alusel viimase viie aasta jooksul vähemalt kolm aastat ning kellel on Eestis kehtiv elamisluba, elukoht ja legaalne sissetulek Eestis äraelamiseks, kui VS ei sätesta teisiti. Andrei Smolnikov vastab alalise elamisloa andmise tingimustele. Andrei Smolnikov on erusõjaväelase täisealine laps. Ta ei ole välisriigi relvajõududes teeninud kaadrisõjaväelane, välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalase abikaasa ega alaealine laps, mistõttu ei kohaldata tema suhtes elamisloa andmise otsustamisel VS § 12 lõike 4 punktides 7 ja 14 sätestatut.

 

17. Erandina elamisloa andmine

Esitajad: endise välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalaste ja nende perekonnaliikmete poolt esitatud elamisloa taotluste läbivaatamiseks moodustatud valitsuskomisjoni esimees Jüri Luik

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus annab erandina tähtajalise elamisloa 11 isikule. Kui taotleja on eelnimetatud kokkuleppe artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirjas, teeb otsuse tähtajalise elamisloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta erandina Vabariigi Valitsus. Komisjon on eelnõus nimetatud välismaalaste taotlused läbi vaadanud ja leidnud, et nende isikute taotlused ja erandi tegemine VS § 12 lõike 4 punktidest 7 ja 14 on põhjendatud. Taotlejate suhtes ei ole tuvastatud VS § 12 lõike 4 punktides 1-4, 9-13 ja 15 nimetatud asjaolu.

 

18. Riigieelarvest finantseeritavate päästeasutuste ja Väike-Maarja Päästekooli tuletõrje- ja päästetöötajate ning teiste töötajate arvu kehtestamine

Esitajad: siseminister Tarmo Loodus

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Päästeseaduse alusel esitab siseministeerium valitsusele heakskiitmiseks korralduse riigieelarvest finantseeritavate päästeasutuste ja Väike-Maarja Päästekooli tuletõrje- ja päästetöötajate ning teiste töötajate arvu kehtestamine. Korralduse eelnõuga tehakse ettepanek kehtestada riigieelarvest finantseeritavate päästeasutuste ja Väike- Maarja Päästekooli tuletõrje- ja päästetöötajate arvuks 3260 ja teiste töötajate arvuks 380 jaotust maakonniti andmata. Vabariigi Valitsuse 22.09.1998 korraldusega nr 912-k kehtestati samuti tuletõrje ja päästetöötajate arvuks 3260, kuid anti ka nende jaotus maakonniti. Teiste töötajate arvu 22.09.1998 korraldusega nr 912-k ei kehtestatud.

 

19. Vabariigi Valitsuse 14. märtsi 2000. a istungi protokolli nr 11 päevakorrapunktis nr 23 märgitud otsuse muutmine

Esitajad: minister Katrin Saks

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Vabariigi Valitsuse 14.03.2000 istungil tehti ministeeriumidele, kes vastutavad riikliku programmi Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000-2007 alamprogrammide eest, ülesandeks töötada koos Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse ja rahandusministeeriumiga välja alamprogrammide täitmise tegevuskavad koos eelarvetega aastateks 2000-2003 ning esitada need 1. juuniks 2000.a valitsusele. Vabariigi Valitsuse 08.08.2000 istungi protokolli nr 35 päevakorrapunkt nr 21 märgitud otsusega pikendati nimetatud tähtaega 11. septembrini 2000. Haridusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi poolt esitatud alamprogrammid saadeti riigisekretäri resolutsiooniga seisukohavõtuks minister Katrin Saksale ja Rahandusministeeriumile. Minister Katrin Saks, läbi vaadanud esitatud alamprogrammid, peab vajalikuks nende täpsustamist lähtudes tulemuspõhisest planeerimismetoodikast ning teeb ettepaneku pikendada alamprogrammide valitsusele tema kaudu esitamise tähtaega kuni 20. detsembrini 2000.

 

20. Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1997.a korraldusega nr 529-k Asjatundjate komisjoni moodustamine moodustatud asjatundjate komisjoni töö lõpetamine Esitajad: minister Katrin Saks

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1997.a korraldusega nr 529-k moodustati asjatundjate komisjon demograafia ja etniliste vähemuste Eesti ühiskonda integreerumise küsimuste käsitlemiseks ja Vabariigi Valitsusele vastavate ettepanekute esitamiseks. Vabariigi Valitsuse 8. juuli 1999.a korraldusega nr 764-k muudeti nimetatud korraldust, jättes komisjoni ülesannetest välja demograafia küsimuste käsitlemise. Kuna tänaseks on komisjon täitnud talle pandud ülesanded, siis esitatakse aruanne ülesannete täitmise kohta ja valitsus lõpetab moodustatud asjatundjate komisjoni töö.

 

21. Riikliku programmi Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000-2007 juhtkomitee moodustamine asjatundjate komisjoni ülesannetes

Esitajad: minister Katrin Saks

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Vabariigi Valitsuse 14. märtsi 2000.a istungil kiideti heaks riiklik programm Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000-2007. Riikliku programmi 5. osa - Vastutavad institutsioonid. Programmi juhtimine - punkti 3 kohaselt moodustatakse pärast riikliku programmi kinnitamist Vabariigi Valitsuses programmi elluviimist suunav ja tagasisidestav, eesmärgipärast ja tulemuslikku elluviimist jälgiv ning vastavalt vajadustele korrigeeriv juhtkomitee. Juhtkomitee esimeheks on rahvusküsimustega tegelev minister ning liikmeteks alamprogrammide eest vastutavate institutsioonide esindajad. Tulenevalt eeltoodust moodustab valitsus Riikliku programmi Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000-2007 juhtkomitee asjatundjate komisjoni.

 

22. Maa andmine munitsipaalomandisse

K: Maareformi seaduse kohaselt otsustab sotsiaalmaa munitsipaalomandisse andmise Vabariigi Valitsus. Valitsus otsustab Jõgeva maakonna Pajusi Vallavolikogu taotlusel korralduse eelnõu Pajusi vallas Kõpu külas asuva 9,3 ha Kõpu veehoidla maaüksuse sotsiaalmaana Pajusi valla munitsipaalomandisse andmise. Pajusi Vallavolikogu põhjendab maa munitsipaalomandisse taotlemist asjaoluga, et taotletav maa on Pajusi valla üldplaneeringu kohaselt määratud puhkeotstarbeliseks maaks, kuna veehoidla on populaarne suplus- ja suvituskoht. Seletuskirja kohaselt on munitsipaalomandisse taotletava maa piir kooskõlastatud maa tagastamise õigustatud subjekti volitatud esindajaga. Jõgeva maavanem peab maaüksuse munitsipaalomandisse andmist põhjendatuks.

 

1) Maa andmine munitsipaalomandisse

Esitajad: keskkonnaminister Heiki Kranich

K: Maareformi seaduse kohaselt otsustab sotsiaalmaa munitsipaalomandisse andmise Vabariigi Valitsus. Valitsus otsustab Lääne maakonnas Noarootsi vallas asuva 0,75 ha Hosby vana kalmistu maaüksuse sotsiaalmaana Noarootsi valla munitsipaalomandisse andmise. Seletuskirja kohaselt paikneb maaüksus enne 16.juunit 1940 eraomandis olnud maal, mille suhtes õigustatud subjektiks tunnistatud isikule on maa osaliselt tagastatud ja tagastamata jäänud maa eest on määratud kompensatsioon. Kalmistu kui ajaloomälestise hoolduse kohustus on pandud Noarootsi Vallavalitsusele kui mälestise valdajale. Lääne maavanem peab maaüksuse munitsipaalomandisse andmist põhjendatuks.

 

2) Maa andmine munitsipaalomandisse

Esitajad: keskkonnaminister Heiki Kranich

K: Maareformi seaduse kohaselt otsustab sotsiaalmaa munitsipaalomandisse andmise Vabariigi Valitsus. Valitsus otsustab Rapla maakonnas Märjamaa alevis Pärnu mnt 22b asuva 27 019 ruutmeetrise Märjamaa kirikuaia maaüksuse sotsiaalmaana Märjamaa alevi munitsipaalomandisse andmise. Seletuskirja kohaselt paikneb maaüksus enne 16.juunit 1940 EELK Märjamaa Kogudusele kuulunud maal, mille suhtes õigustatud subjektile on vastavalt koguduse soovile maa osaliselt tagastatud ja tagastamata jäänud maa eest on määratud kompensatsioon. Märjamaa Alevivolikogu põhjendab maa munitsipaalomandisse taotlemist vajadusega korrastada XIV sajandist pärinevat Märjamaa kirikut ümbritsev surnuaed. Rapla maavanem peab maaüksuse munitsipaalomandisse andmist põhjendatuks.

 

3) Maa andmine munitsipaalomandisse

Esitajad: keskkonnaminister Heiki Kranich

K: Maareformi seaduse kohaselt otsustab sotsiaalmaa munitsipaalomandisse andmise Vabariigi Valitsus. Valitsus otsustab Lääne maakonnas Noarootsi vallas asuva 1,3 ha Sutlepa kalmistu maaüksuse sotsiaalmaana Noarootsi valla munitsipaalomandisse andmise. Seletuskirja kohaselt paikneb maaüksus enne 16.juunit 1940 eraomandis olnud maal, mille suhtes õigustatud subjektideks tunnistatud isikutele on nende soovi kohaselt õigusvastaselt võõrandatud maa eest määratud kompensatsioon. Kalmistu kui ajaloomälestise hoolduse kohustus on pandud Noarootsi Vallavalitsusele kui mälestise valdajale. Lääne maavanem peab maaüksuse munitsipaalomandisse andmist põhjendatuks.

 

23. Volituste andmine kohtus asjaajamiseks

Esitajad: justiitsminister Märt Rask

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Vabariigi Valitsuse seaduse § 44 lõike 2 kohaselt, kui seadus või muu õigusakt ei sätesta, kes esindab riiki konkreetses õigussuhtes, määrab riigi esindaja Vabariigi Valitsus. 01.09.2000 jõustus seaduse muudatus, millega seadusesse lisati § 44^1, mille lõike 2 kohaselt on maavanem riigi seaduslik esindaja kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades tsiviilhagejana või -kostjana oma pädevuse piires. Kuna nimetatud kord ei laiene enne 01.09.2000 kohtute menetluses olevatele kohtuasjadele, volitab valitsus Harju maavanemat esindama riiki edasivolitamise õigusega kõigis kohtuinstantsides AS Haltransa apellatsioonkaebuses Tallinna Linnakohtu 09.06.2000 kinnistamisotsusele. Küsimus puudutab Tallinnas Nõlva 9 asuva katastriüksuse ASi Halttransa nimele kinnistamise õiguslikku tähendust. Kuna kohtuvaidlus vastavalt seletuskirjale seondub Harju maavanema erinevate korraldustega, leiab Justiitsministeerium põhjendatud olevat riigi esindamise Harju maavanema poolt.

 

24. Kriminaalmenetluse seadustiku eelnõu

Esitajad: justiitsminister Märt Rask

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks Kriminaalmenetluse seadustiku eelnõu. Küsimus oli arutusel valitsuskabineti nõupidamisel 07.11.2000, kus justiitsministeeriumile tehti ülesandeks esitada eelnõu Vabariigi Valitsuse 14.11.2000.a. istungile. Seni kehtiv Kriminaalmenetluse koodeks on oma põhiolemuselt Eesti NSV kriminaalprotsessi koodeks, mida on alates Eesti taasiseseisvumisest muudetud rohkem kui kolmkümmend korda. Karistusõiguse reformi käigus on Kriminaalmenetluse koodeksit asendav Kriminaalmenetluse seadustiku eelnõu jätkuks Riigikogu menetluses olevale Karistusseadustiku eelnõule. Eelnõu eesmärgiks on luua alused Karistusseadustiku eelnõus sätestatud kuritegude menetlemiseks. Eelnõu rakendamise kord on kavandatud reguleerida eraldi kehtestatava rakendusseadusega.

 

25. Kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise seaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitajad: sotsiaalminister Eiki Nestor

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks Kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu sisuks on hüvitiste määramise ja maksmise administreerimise süsteemi muutmine tsentraliseeritud süsteemist detsentraliseerituks, terminoloogia täpsustamine ja selle kooskõlla viimine muude sotsiaalkaitset reguleerivate õigusaktidega. Seaduseelnõu eesmärk on ühtlustada erinevatele sihtrühmadele hüvitiste ja toetuste maksmise süsteemi. On otstarbekas, et kuriteoohvritele hüvitise määramine haakuks üldise sotsiaalkindlustussüsteemiga ja oleks kooskõlas selles valdkonnas kasutatavate terminitega. Eelnõu kohaselt toimuks kuriteoohvrite avalduste vastuvõtmine ja nende läbivaatamine pensioniametite kaudu. Esitatud eelnõu kohaselt muudetakse Kuriteoohvritele riikliku hüvitise seaduse 29-st paragrahvist 20 ja lisatakse uusi paragrahve. Õigustloovate aktide eelnõude normitehnika eeskirja paragrahvi 21 lõige 6 sätestab, et, kui muudetakse vähemalt üks kolmandik seaduse tekstist, koostatakse uus seaduse eelnõu, milles kavandatakse senise seaduse kehtetuks tunnistamine.

 

26. Töötu riikliku abiraha määr

Esitajad: sotsiaalminister Eiki Nestor

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks määruse, millega sätestatakse töötu riikliku abiraha määr. Töötu riikliku abiraha määraks kehtestatakse 400 krooni kuus.

 

27. Töötuna arvelevõtmiseks vajalike dokumentide esitamise kord

Esitajad: sotsiaalminister Eiki Nestor

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks töötuna arvelevõtmiseks vajalike dokumentide esitamise korra. Töötuna arvelevõtmist taotlev isik esitab elukohajärgsele tööhõiveametile:

1)        avalduse;

2)        Isikut tõendavate dokumendi

3)        haridust, eriala, ametit, kutset ja tööalaseid oskusi tõendavad dokumendid;

4)        tööraamatu;

Isik, kellel on vastunäidustusi või piiranguid töötamisele ja/või tööturukoolituses osalemisele, esitab arsti väljastatud dokumendi ja/või pädeva asutuse poolt väljastatud dokumendi töövõime kaotuse protsendi ja/või puude raskusastme kohta.

Tööhõiveametil on õigus vajaduse korral nõuda ja arvelevõtmist taotleval töötul on õigus esitada täiendavaid dokumente, mis tõendavad taotleja õigust end töötuna arvele võtta.

 

28. Töötu õppestipendiumi määr ja selle maksmise kord

Esitajad: sotsiaalminister Eiki Nestor

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks töötu õppestipendiumi määra ja selle maksmise korra. Töötu õppestipendiumi määr on 600 krooni kuus ja see määratakse töötule, kes on tööturukoolitusel osalenud vähemalt 80 tundi.

Õppestipendiumi määr:

Töötu õppestipendiumi määr on 600 krooni kuus.

Töötule, kelle elukoht asub õppimiskohast kaugemal kui 30 kilomeetrit, makstakse sõidupiletite esitamisel sõidukulude katmiseks täiendavalt õppestipendiumi kuni 200 krooni kuus.

õppestipendium määratakse töötule, kes on koolitaja esitatud andmete alusel osalenud tööturukoolitusel vähemalt 80 tundi.

§ 2. Õppestipendiumi maksmine

Töötu elukohajärgne tööhõiveamet määrab, arvutab ja maksab töötule tööturukoolituses osaletud õppepäevade eest õppestipendiumi üks kord kuus.

Õppestipendiumi päevamäära arvutamiseks jagatakse õppestipendiumi kuumäär tööpäevade arvuga kuus. Töötule makstava õppestipendiumi arvutamiseks korrutatakse õppestipendiumi päevamäär tööturukoolituses osaletud õppepäevade arvuga.

Õppepäeva pikkus on 8 tundi. Lühemate kui 8-tunniste õppepäevade tundide arv summeeritakse ja summa jagatakse 8-ga.

 

29. Töötule ühekordse toetuse maksmise tingimused ja kord

Esitajad: sotsiaalminister Eiki Nestor

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks töötule ühekordse toetuse maksmise tingimused ja korra. Ühekordset toetust makstakse kuni 60 kalendripäeva töötu riikliku abiraha saamise 270- päevase ajavahemiku jooksul.

Toetuse maksmise tingimused

Tööhõiveamet maksab ajutise töövõimetuse aja eest töötule ühekordset toetust järgmiste samaaegselt esinevate tingimuste korral:

1)        töötul puudub sissetulek töötu riikliku abiraha ulatuses;

2)        töötu on oma ajutisest töövõimetusest teatanud tööhõiveametile;

3)        töötule on ajutise töövõimetuse ajaks peatatud töötu riikliku abiraha maksmine.

Toetuse taotlemiseks esitatavad dokumendid

Ühekordse toetuse taotlemiseks esitab töötu arsti antud dokumendi ajutise töövõimetuse aja kohta ja  avalduse.

Tööhõiveamet vaatab esitatud dokumendid läbi ja teeb otsuse 10 tööpäeva jooksul.

3. Toetuse arvutamine ja selle maksmise ulatus

Töötu elukohajärgne tööhõiveamet määrab, arvutab ja maksab ühekordse toetuse töötu soovil tema pangakontole või posti teel üks kord kuus.

Ühekordse toetuse arvutamise aluseks on töötu riikliku abiraha kuumäär. Ühekordse toetuse suuruse arvutamiseks jagatakse töötu riikliku abiraha kuumäär kalendripäevade arvuga kuus ja korrutatakse haiguspäevade arvuga.

Ühekordset toetust makstakse kuni 60 kalendripäeva töötu riikliku abiraha saamise 270-päevase ajavahemiku jooksul.

 

30. Ettevõtluse alustamiseks antava tööturutoetuse suurus

Esitajad: sotsiaalminister Eiki Nestor

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kinnitab ettevõtluse alustamiseks antava tööturutoetuse suuruse. Eelnõu eesmärgiks on aidata luua uusi töökohti ja toetada ettevõtluse alustamist. Ettevõtluse alustamiseks antav tööturutoetus on kuni 10 000 krooni.