Sa oled siin

Valitsuse 13.9.2018 istungi kommenteeritud päevakord

12. september 2018 - 15:38

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Esialgse kava kohaselt osalevad kell 12 algaval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, keskkonnaminister Siim Kiisler ning haridus- ja teadusminister Mailis Reps.


Lisainfo: Maria Murakas, 5219572


1. Struktuuritoetusega seotud Vabariigi Valitsuse määruste muutmine
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: määruse eelnõu

Rahandusministeerium esitab valitsusele kinnitamiseks struktuuritoetustest hüvitatavate kulude maksmise muudatuste eelnõu. Muudatuste eesmärk on lihtsustada projekti kulude hüvitamist ja aruandlust.

Edaspidi saavad projektis osalenud töötajad tõendada oma osalist tööaega ka tööandjaga kokku lepitud protsendi alusel alternatiivina tööajatabelile.

Samuti laiendatakse kulude lihtsustatud hüvitamisviisi kasutamist kuni 100 000 eurose toetusega, sealhulgas Euroopa regionaalarengu fondist rahastatavatele, projektidele. Selline kohustus rakendub alates 2019. aasta 1. maist esitatud toetustaotlustele.

Puhastulu tuleb uutes ja jooksvates projektides maha arvata alates 100 000 eurose kuluga projektidel. Seni tuli seda teha alates 50 000 eurose maksumusega projektide puhul.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1884dc61-b278-4d58-a335-5...

2. Perioodi 2014–2020 põhikooli õppehoonete teise investeeringute kava kinnitamine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: korralduse eelnõu

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps esitab valitsusele kinnitamiseks teise investeeringute kava. See puudutab põhikoolide õppehoonete vastavusse viimist tulenevalt muutunud õpilaste arvust ning muudatustest koolivõrgus. Ettepanek on heaks kiita 12 projekti kogumaksumusega 45 490 363 eurot.

Projektid viiakse ellu Tallinnas, Tartus, Narvas, Kohtla-Järvel, Sillamäel, Haapsalus, Pärnus, Türil, Rakveres, Hiiumaal ja Saaremaal. Sarnane kava 22 projektiga  mahus 55 296 817 eurot kinnitati 2017. aastal. Selleks sügiseks valmib neist seitse projekti.

3. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kuratooriumi liikmete nimetamine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: korralduse eelnõu

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps teeb valitsusele ettepaneku kinnitada Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kuratooriumi koosseis järgmiseks kolmeks aastaks koosseisus Olari Elts, Kristjan Hallik, Hannes Hanso, Armin Karu, Enn Kunila, Ain Lutsepp, Aadu Must, Mart Nutt, Rein Oja, Laine Randjärv ja Erkki-Sven Tüür.

Ülikooliseaduse kohaselt on kuratoorium nõuandev kogu, mis seob ülikooli ja ühiskonda. Kuratooriumi liikmed määrab valitsus arvestades ülikooli seisukohaga.

4. Riigiteede teehoiukava aastateks 2018–2022 kinnitamine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: korralduse eelnõu

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson teeb valitsusele ettepaneku kinnitada riigiteede hoiu põhimõtted ja rahastamise mahud kululiikide lõikes ning annab ülevaate kavandatavatest tegevustest Eesti riigiteedel kuni 2022. aastani. Finantseerimine nähakse ette riigi eelarvestrateegias ja riigieelarves.

Teehoiukava on koostatud maanteeameti ettepaneku alusel. Selles on arvestatud ka valitsuskabineti 11. mai 2017 ja 15. veebruari 2018 nõupidamistel otsustatut, sh Kellasalu tee 388 m teelõigu ehitamist koos Lääne-Harju valla omafinantseeringuga ning Tallinn-Narva maanteel Aaspere-Haljala ning Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel Pärnu-Sauga ja Pärnu-Uulu teelõikude neljarealiseks ehitamist. Samuti Are möödasõidu rajamist.

Vastavalt riigi 2019–2022 eelarvestrateegiale on asendatud Kose-Mäo teelõigu ehituseks kavandatud riigi maksutulu aastatel 2020–2022 välisvahenditega 110 miljoni euro ulatuses ning programmi „Kruusateed tolmuvabaks“ rahalist mahtu on aastateks 2019–2022 suurendatud 6 miljoni euro võrra.

5. Nõusolek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras kasutada andmiseks Piirissaarega ühenduse pidamiseks (reisiparvlaev Koidula)
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: korralduse eelnõu

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson soovib valitsuselt nõusolekut anda reisiparvlaev Koidula otsustuskorras kasutada Piirissaarega ühenduse pidamiseks.

Laev soovitakse anda veeteede ameti kaudu kasutusse vedajale, kellega MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus sõlmib avaliku konkursi läbiviimise tulemusena avaliku teenindamise lepingu. Kasutusse andmise leping sõlmitakse kuni viieks aastaks. Laev antakse vedajale kasutamiseks harilikust väärtusest madalama tasu eest koos kohustusega kogu kasutuslepingu kehtivuse jooksul tagada reisiparvlaeva majanduslik säilimine ning tasuda kõik kulud, mis tulenevad reisiparvlaeva käitamisest, hooldamisest, korrashoiust, remondist, kindlustamisest ja muudest reisiparvlaeva säilimiseks tehtavatest toimingutest.

6. Toetusfondist lisavahendite jaotamine 2018. aastal
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: korralduse eelnõu

Rahandusministeerium esitab valitsusele kinnitamiseks korralduse eelnõu, millega eraldatakse 2018. aastal kohalikele omavalitsustele toetusfondist lisavahendeid 1,95 miljonit eurot. Sellest summast suurim osa ehk 1,85 miljonit eurot eraldatakse 66 omavalitsusele laste asendus- ja järelhooldusteenuse jaoks. 

2018. aasta riigieelarves on asendus- ja järelhooldusteenuse toetuseks planeeritud 16,7 miljonit eurot, millest 90% on varasemalt jaotatud ning ülejäänud 10% jaotatakse planeeritult nüüd, võttes arvesse poole aasta jooksul toimunud muutusi laste arvus.

Lisaks jaotatakse 2017. aastast üle kantud jäägid mahus 0,2 miljonit eurot.

Veel eraldatakse omavalitsustele toimetulekutoetuse maksmise hüvitiseks 80 000 eurot ja  rahvastikutoimingute kulude hüvitiseks 14 000 eurot.

7. Vabariigi Valitsuse 1. juuli 2004 korralduse nr 478 „Kohanimenõukogu moodustamine“ muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Janek Mäggi
Tüüp: korralduse eelnõu

Rahandusministeerium esitab valitsusele kinnitamiseks korralduse eelnõu, millega soovitakse muuta kohanimenõukogu liikmete koosseisu. Kohanimenõukogu koosseisust arvatakse välja endised ministeeriumide töötajad ning nende asemel kutsutakse kohanimenõukogusse uued esindajad. Et luua paindlikkust liikmete vahetumise korral, et märgita ministeeriumide esindajaid korraldusse edaspidi nimeliselt.

Kohanimenõukokku kuulub 15 liiget. Esindatud on Eesti Keele Instituut, Tartu Ülikool, AS Regio, Muinsuskaitseamet, Maa-amet, Võru Instituut, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Keskkonnaagentuur, Keeleinspektsioon, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Rahandusministeerium.

8. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Rahandusministeeriumile ja Maa-ametile
Esitaja: riigihalduse minister Janek Mäggi
Tüüp: korralduse eelnõu

Riigihalduse minister Janek Mäggi soovib valitsuse nõusolekut eraldada Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist rahandusministeeriumile 524 440 eurot ja maa-ametile 230 912 eurot aadressiandmete korrastamiseks maa- ja omandireformi läbiviimisega seotud registrites.

9. Eesti kodakondsuse andmine (76 isikut)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister Andres Anvelt teeb valitsusele ettepaneku anda Eesti kodakondsus 76 isikule, kes on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ning nende suhtes puudub seaduses sätestatud alus Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.

10. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister teeb valitsusel ettepaneku Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.

11. Euroopa Kohtu kohtujuristi kandidaadi esitamine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister teeb valitsusele homsel istungil ettepaneku kinnitada Euroopa Kohtu kohtujuristi kandidaat. Vabariigi Valitsuse reglemendist tulenevalt esitab välisminister valitsusele otsustamiseks Euroopa Kohtu kohtujuristi kandidaadi tuginedes valikukomisjoni otsusele. Valikukomisjoni oli kaasatud peale välisministri ka justiitsminister, Riigikohtu esindaja, õiguskantsler ja riigisekretär. Komisjon otsustas toetada esitatud kandidaati ühehäälselt.

Praegu ametisoleva Euroopa Kohtu viie kohtujuristi ametiaeg lõpeb 18. oktoobril 2018.

Euroopa Liidu Kohtu ülesanne on tagada ELi õiguse ühesugune tõlgendamine ja kohaldamine kõigis ELi liikmesriikides. Samuti lahendab kohus õigusvaidlusi liikmesriikide valitsuste ja ELi institutsioonide vahel. Teatavatel juhtudel võivad kohtu poole pöörduda ka üksikisikud, ettevõtjad või organisatsioonid, et kasutada meetmeid ELi institutsiooni vastu, kui neil on alust arvata, et viimane on nende õigusi rikkunud.

Kohtujuristi ülesanne on abistada kohut temale määratud ülesannete täitmisel ning teha avalikul kohtuistungil täiesti erapooletult ja sõltumatult põhjendatud ettepanekuid teatavate üldkohtusse antud asjade lahendamiseks.

Euroopa Liidu kohtus on üks kohtunik igast ELi liikmesriigist ja 11 kohtujuristi. Iga kohtunik ja kohtujurist määratakse liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel ametisse kuueaastaseks ametiajaks, mida on võimalik pikendada.

Euroopa Liidu kohus on asutatud 1952. aastal ning see asub Luxembourgis.

12. Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta
1) 
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega luuakse Euroopa solidaarsuskorpuse programm ning tunnistatakse kehtetuks [Euroopa solidaarsuskorpuse määrus] ja määrus (EL) nr 375/2014
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps 
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekuga luuakse Euroopa solidaarsuskorpuse (ESK) jaoks õigusraamistik, mis ühelt poolt suurendab noorte osalemist solidaarsustegevuses ja teisalt laiendab korpuse tegevust ja ulatust.

ESK eesmärgiks on noorte kaasamisel ja ühendamisel rajada hoolivam ühiskond, toetada haavatavaid sihtgruppe ja reageerida ühiskondlikele väljakutsetele. Lisaks sellele pakub programm noortele, sealhulgas piiratud võimalustega noortele võimalust osaleda solidaarsustegevustes.

Programmi viiakse ellu kahel tegevussuunal: noorte osalemine ühiskondlike probleemide lahendamisele suunatud solidaarsustegevuses ning noorte osalemine humanitaarabiga seotud solidaarsustegevuses (Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus).

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps teeb valitsusele ettepaneku toetada noorte kodanikuaktiivsust mitmesugustes solidaarsustegevustes osalemise kaudu.

2) Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega luuakse liidu hariduse-, koolituse-, noorte- ja spordiprogramm „Erasmus“ ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1288/2013
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

Erasmus programmi eesmärk on edendada riikidevahelise ja rahvusvahelise õpirände-, liikuvus- ja koostööprojekte ning toetada Euroopa mõõtmega poliitikate arendamist.

Võrreldes praeguse Erasmus+ programmiga on Euroopa Komisjoni eesmärk uut programmi tugevdada, seal hulgas kahekordistades eelarvet (30 miljardit eurot) ning kolmekordistades programmis osalejate arvu. Samuti luuakse meetmed, mis võimaldavad parandada piiratud võimalustega noorte, uute osalejate ja väiksemate organisatsioonide osalemisvõimalusi.

Uues programmis säilivad kolm peamist tegevussuunda – õpiränne, strateegilised partnerlused ning poliitikareformide toetamine. Samuti jätkuvad tegevused teadlikkuse tõstmiseks EList, mida laiendatakse kõrghariduselt ka teistele haridustasemetele.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps teeb homsel istungil valitsusele ettepaneku toetada seniste tegevussuundadega jätkamist, kuna see aitab tagada järjepidevust ning aitab kaasa uue programmi sujuvamale käivitamisele. Samuti ei ole Erasmus programmile Eestis rahvusvahelistumise kontekstis alternatiivi.

3) Eesti seisukohad teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu kohta
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Valitsus arutab homsel istungil Eesti seisukohti Euroopa Komisjoni direktiivi suhtes, mille peamine eesmärk on vältida ja vähendada teatud plasttoodete (ühekordselt kasutatavad plasttooted ja plasti sisaldavad kalapüügivahendid) mõju keskkonnale, eeskätt veekeskkonnale. Eelnõu sisaldab turupiiranguid, tootedisaini nõudeid, tarbimise vähendamist, märgistuse nõudeid, laiendatud tootjavastutust, liigiti kogumise eesmärke ning teadlikkuse suurendamise meetmeid.

Eesti toetab eelnõu eesmärke, samas on oluline arvestada selle rakendamisel toodete elutsükli analüüsi ja vältida põhjendamatut halduskoormust. Samuti tuleb arvestada ka toiduhügieeni ja –ohutuse nõuetega.

Vajalik on täpsustada, millised ühekordsed plastist toidupakendid kuuluvad eelnõu reguleerimisalasse. Samuti on teatavate ühekordsete plasttoodete turule laskmise piiranguid ettepanek toetada juhul, kui keelustatavatele toodetele on olemas mõistlikud alternatiivid.

Lisaks teeb keskkonnaminister valitsusele ettepaneku kaaluda võimalike alternatiivsete toodete nimekirja loomist ning toetada neid tootedisaini nõudeid, mille kohaselt võib ühekordselt kasutatavad joogipakendid turule lasta üksnes siis, kui korgid ja kaaned jäävad toote kasutamisel pakendi külge kinnitatuks.

Ka on ettepanek leida sobilikud lahendused plasti sisaldavate kalapüügivahendite ringlusse võtmise soodustamiseks.

Veel toob minister oma ettepanekus välja, et direktiivi üle võtmiseks ja tootedisaini rakendamiseks tuleb liikmesriikidele jätta piisav aeg. Samuti ka ettevõtetele oma tootmisahelate kohandamiseks vastavalt uutele nõuetele.