Sa oled siin

Valitsuse 13.8 istungi kommenteeritud päevakord

12. august 2020 - 18:51

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte.

Valitsuse pressikonverents toimub kell 12 Stenbocki majas (Rahukohtu 3). Kava kohaselt osalevad pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme, rahvastikuminister Riina Solman ja sotsiaalminister Tanel Kiik.

 

1. Loomakaitseseaduse ja pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: maaeluminister Arvo Aller
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Seaduse muutmise eesmärk on kaitsta loomade elu ja tervist juhul, kui loomapidaja kohustused tuleb tema tegevuse tõttu talt üle võtta. Tegemist on harva esinevate juhtumitega, näiteks kui loomakasvatajat ohustab pankrot ja tal kaovad võimalused loomade eest hoolitsemiseks. Senise korra järgi peab loomapidamise kohustuse üle võtma kohalik omavalitsus. Seaduse muudatusega antakse see ülesanne alates 2021. aastast veterinaar- ja toiduametile (edaspidi VTA), kelle eelarves nähakse selleks ette ka vajalikud vahendid.

Sellistes olukordades riigile tekkinud kulutused nõutakse sisse loomapidajalt, kellelt looma nõuetekohase pidamise kohustus üle võeti. Seda seadusemuudatust rakendatakse kõikide loomade suhtes: nii põllumajandusloomade kui ka lemmikloomade, tsirkuse-, katse- ja loomaaedade loomade ja teiste loomade suhtes. Seadusemuudatus ei käsitle hulkuvaid loomi.

Samuti muudetakse pankrotiseadust, nähes ka pankrotihaldurile ette kohustuse tagada juhul, kui võlgniku vara hulka kuulub loom, looma nõuetekohane pidamine. Lisaks sätestatakse veterinaar- ja toiduameti ning pankrotihalduri koostöökohustus.

Eelnõu on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2021.

 

2. Arvamuse andmine kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (212 SE) kohta
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud Riigikogu põhiseaduskomisjon.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsusega tunnistati kehtetuks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 18 lõike 1 punkt 6 osas, mis näeb ette volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise, kui volikogu liige töötab sama valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel. Kohtu otsus jõustub 17. oktoobril 2020.

Eelnõu kohaselt nähakse töötajate puhul senise volituste lõppemise asemel ette volituste peatumine. Seetõttu täiendatakse volikogu liikme volituse peatumise aluseid uue asjaoluga selliselt, et volikogu liikme volitused peatatakse seoses töötamisega sama valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel.

Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku toetada eelnõu tingimusel, kui volikogu liikme volitused peatuvad ka tema nimetamisega KOV ametiasutuse ametnikuks.

 

3. „Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020“ aruanne 2019. aasta kohta
Esitaja: rahvastikuminister Riina Solman
Tüüp: Aruanne

 

Rahvastikuminister annab valitsusele ülevaate kodanikuühiskonna arengute kohta möödunud aastal.

Aruande järgi on 2019. aasta kodanikuühiskonna silmapaistvamad tulemused:
1. Eesti elanike suurenenud annetamine. Perioodil 2015–2018 on tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja kuuluvatele ühingutele annetatud 34% võrra rohkem. 2018. aastal annetati kokku 41,3 miljonit eurot. 2020 lisandunud võimalust annetada tulumaksutagastus meelepärasele vabaühendusele on kasutanud 11. mai 2020. a seisuga 4297 inimest kogusummas 134 600 eurot. Esimest korda toimusid ka annetamistalgud, kus ühe päevaga annetati rohkem kui 128 000 eurot.

2. Iga teine Eesti inimene on olnud vabatahtlik. Siseministeeriumi tellitud „Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuringu 2018“ andmetel on vabatahtlikus tegevuses osalenud 49% Eesti elanikke. 2013. aastal oli selliseid inimesi 31%.

3. Sotsiaalsed ettevõtjad on võimekamad. Statistikaameti andmetel kasvas 2018. aastal sotsiaalsete ettevõtete töötajate arv võrreldes 2014. aastaga 21%, ettevõtlustulu 57% ja kogutulud 43%. Nii töötas 2018. a lõpus sotsiaalsetes ettevõtetes 1743 töötajat, sotsiaalsete ettevõtete ettevõtlustulu ulatus 45,7 mln euroni ja kogutulud 63,2 mln euroni. Kokku teenisid kodanikualgatuslikud MTÜ-d ja SA-d 2018. aastal ettevõtlustulu 172,2 miljonit eurot ning pakkusid keskmiselt tööd 11 953 töötajale (taandatuna täistööajale).

4. Vabaühendused said senisest kiirema ligipääsu tulumaksusoodustustele. Kui seni pidi vabaühendus ootama tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja kandmist 4–10 kuud, kulub selleks alates 1. juulist 2019 vaid 30 päeva. Nimelt kiitis Riigikogu heaks valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muudatuse, millega hakkas maksu- ja tolliamet uuendama tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja kord kuus. Muudatuse järel on taotlemise aktiivsus kasvanud varasema 10,6-lt taotluselt 12 taotluseni kuus. Kokku kuulub tulumaksusoodustusega vabaühenduste nimekirja umbes 2500 organisatsiooni.

 

4. „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” muudatusettepanekute heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: maaeluminister Arvo Aller
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks "Eesti maaelu arengukava 2014–2020" kuuendad muudatusettepanekud ning volitatakse maaeluminister Arvo Allerit vajaduse korral esindama Eesti Vabariiki arengukava muudatustega seotud läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga.

Olulisemate muudatustena lisatakse arengukavasse COVID-19 erakorraline toetus põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtetele, kelle tegevusele on COVID-19 negatiivset mõju avaldanud. Meetme eelarve on 1,5 miljonit eurot. Lisaks jäetakse põllumajanduspotentsiaali taastamise meetmest ära taotluste hindamine ning noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetuse ja väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse puhul leevendatakse tulevikku suunatud majandusliku jätkusuutlikkuse nõudeid. Majandustegevuse mitmekesistamise meetmes muudetakse abikõlblikuks ka mittestatsionaarsete masinate ja seadmete soetamine.

 

5. Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Kehtestatakse uus Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu. Eelnõu eesmärk on parandada uute ravivõimaluste kättesaadavust kindlustatud isikutele.

Eelnõu peamiste muudatuste kohaselt lisatakse tervishoiuteenuste loetellu kaugvastuvõtud eriarstiabis. Kaugvastuvõtt on ambulatoorne vastuvõtt, mis toimub vahetu kontaktita, kasutades turvalist info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendust. See parandab arstiabi regionaalset kättesaadavust, vähendab patsientide omaosalust, lühendab vastuvõttude kestust jms.

Eelnõuga lisatakse määrusesse uus regulatsioon täiendavateks meetmeteks tervishoiusüsteemi rahastamiseks kriisi ajal. Muudatus võimaldab hüvitada uudse eriti ohtliku nakkushaiguse leviku ajal tehtud täiendavad kulutused isikukaitsevahenditele ja desinfektsioonile, mida ei hüvitata tervishoiuteenuste loetelu teistes peatükkides nimetatud teenuste kaudu.

Eelnõuga laiendatakse e-konsultatsiooni võimalusi infektsioonhaiguste, üldkirurgia, meditsiinigeneetika, lastekirurgia, suu-, näo- ja lõualuukirurgia ning neurokirurgia erialaga. Uuendatakse koolitervishoiuteenuse sisu eesmärgiga tagada tervishoiuteenus sõltuvalt õpilase tervisevajadusest, näiteks luuakse uus pearahapõhine teenus, mida rakendatakse statsionaarses õppes põhiharidust või üldkeskharidust omandavale õpilasele, kes vajab meditsiinilisel näidustusel tõhustatud või erituge või kutseõppe tasemeõppe statsionaarses õppevormis õppivale kuni 19-aastasele õpilasele, kes on haridusliku erivajadusega meditsiinilistel näidustustel. Lisaks muutub koolitervishoiu rahastamine kutsekoolides kaheosaliseks, kus pearahapõhiselt tasutakse iga kuu kuni 19-aastaste õpilaste eest ning üle 19-aastastele õppuritele on tagatud esmaabi saamine teenusepõhise hinna kaudu kooliõe vastuvõtuaja jooksul.

Tervishoiuteenuste loetelu muudatuste kogumõju haigekassa eelarvele 2020. aastaks (muudatuste rakendumisest aasta lõpuni) on 16,3 miljonit eurot.

Määrus jõustub 1. septembril 2020.

 

6. „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõuga kinnitatavates dokumentides sätestatakse abifondi ja kolme EL ühtekuuluvuspoliitika fondi - Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond – kasutamise täpsem siseriiklik jaotus, toetatavad tegevused, vastutused ja oodatavad tulemused.

Meetmete nimekirjas sätestatud toetusmahu jaotus toetatavate tegevuste, fondide ning aastate vahel on aluseks vahendite kavandamisele riigi eelarvestrateegias ning riigieelarves.

Koroonaviirusega kaasnevate tagajärgedega võitlemiseks on EL loonud mitmeid majandusmeetmeid. Ühe osa moodustab nendest tänase perioodi EL vahendite kasutamiseks täiendava paindlikkuse loomine, et maksimaalselt kasutada juba olemasolevaid hästi toimivaid mehhanisme ja seni veel kasutamata vahendid kiiresti liikuma panna. 30. märtsil 2020. aastal jõustus esimene EL vahendite reegleid lihtsustav pakett, 23. aprillil 2020. a jõustus teine pakett. Meetmete nimekirja muudatused on kooskõlas nimetatud pakettides kehtestatud paindlikkusega. Paralleelselt meetmete nimekirja muudatusega on rahandusministeerium algatanud ÜKP rakenduskava muutmise.

 

7. Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne seisuga 30. juuni 2020
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

30. juuni 2020. a seisuga oli stabiliseerimisreservi varade maht hinnatuna turuväärtuses 432,2 miljonit eurot. 2020. aasta II kvartali jooksul laekus reservi 18,9 miljonit eurot, millest enamuse moodustas Eesti Panga 2019. aasta kasumieraldis. Stabiliseerimisreservi II kvartali tulusus oli 2,13% ja tulusus aasta algusest oli juuni lõpu seisuga -0,55%.

Tänases negatiivsete intressimäärade keskkonnas positiivse tulususe teenimise võimalused peaaegu puuduvad, eesmärk on minimeerida varade haldamise kulu. II kvartalis euroala võlakirjade hinnad tõusid. Investorid tundsid suurt huvi nii esmaemissioonide kui ka järelturu pakkumiste vastu.

Stabiliseerimisreserv loodi 1997. aastal. Reservi on sissemakseid tehtud peamiselt Eesti Panga kasumieraldiste ja riigi rahavoolise ülejäägi arvel. Reserv on üldmajanduslike riskide vähendamiseks mõeldud eelarvepoliitiline abinõu. Reservi kasutatakse ka sotsiaalmajanduslike kriiside vältimiseks või leevendamiseks, eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või muu erakorralise olukorra lahendamiseks, finantsasutustele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamiseks või ennetamiseks.

 

8. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Rahandusministeeriumile õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimiseks
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Rahandusministeeriumile eraldatakse valitsuse omandireformi reservfondist tagastamatu toetusena 430 000 eurot 71 õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimismenetluse lõpetamiseks. Eraldatavast summast 69 542,37 eurot on reserviks, et vältida olukorda, kus valitsus peab eraldi otsustama üksikute väikeste kompensatsioonisummade eraldamist. Kasutamata raha kantakse tagasi valitsuse omandireformi reservfondi.

Viimati eraldati 990 680 eurot kompensatsioonideks 2016. aastal. Sellest on kasutamata 23 929,37 eurot.

Summa suuruse arvutamist korraldab ja kompensatsiooni õigusvastaselt võõrandatud vara eest määrab kohalik omavalitsus, kompensatsioone maksab rahandusministeerium. Järelevalve ülesandeid täidavad rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonnas kaks peaspetsialisti.

Valitsuse omandireformi reservfondi jääk on ligikaudu 29,9 miljonit eurot.

 

9. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine, varasemate sellekohaste otsuste muutmine ning nõusolek riigivara otsustuskorras võõrandamiseks (Saaremaal Kallemäe kooli kinnistud ja Tartus Kreutzwaldi tn 30 ning Pärnus Rannametsa tee 4 kinnistud)
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt võetakse Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitalist välja Kallemäe kooli kinnistud ning võõrandatakse tasuta Saaremaa vallale hariduslike erivajadustega lastele hariduse andmiseks. RKASile antakse nimetatud kinnistute eest maaeluministeeriumile vajalik veterinaar- ja toidulabori kasutuses olev Tartus Kreutzwaldi tn 30 ning rahandusministeeriumile vajalik maksu- ja tolliameti kasutuses olev Pärnus Rannametsa tee 4 asuvad kinnistud.

 

10. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, selle tegevuskava ja maakonnaplaneeringute elluviimise ülevaade
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Rahandusministeerium tutvustab valitsusele planeerimisseaduse alusel üleriigilise planeeringu ja maakonnaplaneeringute elluviimise ülevaadet ning uuendatud üleriigilise planeeringu tegevuskava. Vajalik on ettevalmistuste tegemine uue üleriigilise planeeringu koostamiseks.

 

11. Eesti regionaalabi kaardi 2014-2020 kehtivuse pikendamine
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Tulenevalt Euroopa Komisjoni otsusest pikendatakse eelnõu kohaselt Eesti regionaalabi kaardi aastateks 2014-2020 kehtivust ühe aasta võrra 31. detsembrini 2021.

Eesti esitab Euroopa Komisjonile 1. septembriks 2020 kaardi kehtivuse pikendamise kohta riigiabi loa taotluse. Regionaalabi kaardi pikendamine võimaldab anda kehtivate reeglite alusel regionaalabi veel ühe aasta.

Eesti regionaalabi kaardi järgi on kogu Eesti territoorium abikõlblik, abi osakaal on suurettevõtjale abi andmisel 25%, keskmise suurusega ettevõtjale 35% ja väikeettevõtjale 45% projekti abikõlblikest kuludest.

Eestis saab anda regionaalabi 26 meetme raames. Abi andjad on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Maaelu Edendamise Sihtasutus, Põllumajanduse Informatsiooni ja Registrite Amet, Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Riigi Tugiteenuste Keskus.

 

12. Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise 1996. aasta 29. novembril allakirjutatud tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise lepingu muutmise protokolli eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid lepinguosaliste riikide vahel. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise.

Eesti ja Saksamaa vaheline tulu-ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise leping jõustus 30. detsembril 1998.

Uue protokolli sõlmise vajadus tulenes soovist viia maksulepingu sätted kooskõlla OECD maksubaasi kahandamise ja kasumi ümberpaigutamise vastase tegevuskava raames kokkulepitud miinimumstandardiga. Protokolli jõustumine aitab kaasa maksudest kõrvalehoidumise võimaluste vähendamisele.

Protokolliga lisatakse lepingusse üldine kuritarvituste vastane reegel. Selle kohaselt ei anta lepingus ettenähtud soodustusi mistahes tulule kui vastupidiselt lepingu sätete eesmärgile tehingu üks peamistest eesmärkidest oli soodustuse saamine.

Protokolliga muudetakse lepingu pealkirja, et viidata lisaks topeltmaksustamise vältimise eesmärgile vajadusele tõkestada maksudest hoidumist ja maksupettusi. Samuti muudetakse lepingu preambulit, mille kohaselt ei tohiks maksuleping kaasa tuua tulu maksustamata jätmist või maksusumma vähendamist maksupettuste või maksudest hoidumise kaudu.

Lisaks täiendatakse lepingut seotud ettevõtjate maksustamisel kasumite ja maksusummade vastukorrigeerimist puudutava reegliga. Sätte eesmärk on tagada, et kui üks lepinguosaline riik on oma riigi residendist ettevõtja maksubaasi hulka lisanud kasumi, mida teine riik on juba oma residendist ettevõtja kasumina maksustanud, siis teine riik korrigeerib maksusummat, mida ta oma ettevõtja kasumilt on juba kogunud.