Sa oled siin

Valitsuse 13.6.2019 istungi kommenteeritud päevakord

12. juuni 2019 - 16:09

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10.00. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme, välisminister Urmas Reinsalu, majandus- ja taristuminister Taavi Aas ning justiitsminister Raivo Aeg.

Lisainfo: Maria Murakas, tel. 5219572


1. Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2002. a määruse nr 308 „Haiguste loetelu, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud ravim kantakse piirhinna või hinnakokkuleppe olemasolu korral ravimite loetellu soodustuse protsendiga 100 või 75“ muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu eesmärk on täiendada haiguste loetelu, mille ravimiseks või kergendamiseks hüvitab riik patsiendile arsti määratud ravimite hinnast 100% või 75%.

Kehtiva korra kohaselt kuuluvad reumatoidartriit, anküloseeriv spondüliit, psoriaas, psoriaatiline artropaatia, haavandiline koliit ja Crohni tõbi nende haiguste hulka, mille korral hüvitatakse soodusravimite loetellu kantavad ravimid 75%-lise soodusmääraga. Neid haigusi on võimalik ravida ka bioloogiliste ravimitega, mida seni haigekassa patsiendile hüvitanud ei ole. Eelnõu kohaselt hüvitatakse bioloogilise ravi kättesaadavuse tagamiseks edaspidi lisaks senistele ravimitele ka nende haiguste ravimiseks vajalikud bioloogilised ravimid 100% soodusmääraga. Samuti lisatakse haiguste loetellu mädane higinäärmepõletik (hidradeniit) ja silmapõletik (uveiit), mis praegu kõrgema soodusmääraga hüvitatavate haiguste loetellu ei kuulu.

Lisaks kantakse soodusravimite loetellu 75%-lise soodusmääraga atoopilise dermatiidi, papulopustulaarse ja sõlmelise akne ning papulopustulaarse rosaatsea raviks mõeldud medikamendid. Praegu kehtib neile ravimitele 50% soodusmäär.

Veel pikendatakse lehmapiima talumatuse korral kasutatava aminohappelise toitesegu 75% soodusmääraga hüvitamise perioodi mitme erineva haiguse korral kuni lapse 2-aastaseks saamiseni. Praegu kehtib soodustus lapse 1-aastaseks saamiseni.

Muudatused jõustuvad 1. juulil 2019.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d06ecf3f-8dc4-456c-b2e9-1...

2. Kaitseliidu ülema ametikohalt vabastamine ning ametikohale nimetamine
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: korralduse eelnõu

Kaitseminister teeb valitsusele ettepaneku vabastada senine Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili 18. juulil 2019 ametikohalt ning nimetada alates 19. juulist 2019 ametisse uus Kaitseliidu ülem.

3. Eesti kodakondsuse andmine
1) Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)

Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb valitsusele ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse senisest, Ukraina kodakondsusest.

2) Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb valitsusele ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse senisest, Ukraina kodakondsusest.

3) Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb valitsusele ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse senisest, Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest.

4. Eesti kodakondsuse taastamine (4 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb valitsusele ettepaneku taastada Eesti kodakondsus isikutel, kes on selle kaotanud alaealisena.

5. Eesti kodakondsusest vabastamine (14 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb valitsusele ettepaneku vabastada Eesti kodakondsusest 14 isikut.

Neist 12 elavad püsivalt välisriigis ja soovivad vabastamist Eesti kodakondsusest seoses elukohajärgse riigi kodakondsuse saamisega. Neist kaheksa elavad Venemaal, kolm Soomes ja üks Sloveenias. Kaks aga elavad Eestis ning on saanud Venemaa Föderatsiooni kodakondsuse.

6. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
1) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (R. N.)

Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb valitsusele ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on kolmel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes on aastatel 2002–2018 toime pannud neli väärtegu. Isiku karistatus ei ole kustunud.

2) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (I. P.)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb valitsusele ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, kes teenis kaadrisõjaväelasena endise Nõukogude Liidu relvajõududes ning arvati 1990. aastal reservi.

Kodakondsuse seadus keelab Eesti kodakondsuse andmise isikule, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud.

7. Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise investeeringute kaitse lepingu eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: korralduse eelnõu

Välisminister teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vaheline investeeringute kaitse leping. Samuti soovib välisminister valitsuselt volitust Eesti Vabariigi erakorralisele ja täievolilist suursaadikule, alalisele esindajale Euroopa Liidu juures Eesti Vabariigi nimel lepingule alla kirjutada.

ELi ja Vietnami investeeringute kaitse lepingu eesmärk on parandada investeerimistingimusi ELi ja Vietnami vahel. Leping toob Euroopa investoritele kasu, tagades kõrgetasemelise investeeringute kaitse Vietnamis, jättes samas lepinguosalistele õiguse valdkonda reguleerida ja kehtestada õigusnorme. Lepinguga luuakse investeerimiskohtu süsteem, mis on välja töötatud selleks, et tagada kodanike õiguste kaitse investeerimisvaidluste läbipaistva ja sõltumatu lahendamise teel.

Nõukogu otsus, millega volitatakse komisjoni ELi nimel lepingule alla kirjutama, on plaanis vastu võtta 25. juunil 2019 Euroopa Liidu üldasjade nõukogus. ELi ja Vietnami vahelise vabakaubanduslepingu ja investeeringute kaitse lepingu allakirjutamine on kavas 28.-29. juunil 2019.

Leping ratifitseeritakse ka riigikogus.

Lepingu jõustumisega lõpeb 11. veebruaril 2012 jõustunud Eesti ja Vietnami vaheline investeeringute soodustamise ja kaitse leping ning selle muutmise protokoll automaatselt.

8. Eesti täiendatud seisukoht Euroopa Komisjoni algatatud ühinguõiguse paketti kuuluva ja äriühingute piiriülest liikuvust käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu kohta
Esitaja: justiitsminister Raivo Aeg
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Euroopa Komisjon avaldas 25. aprillil 2018 mitmest dokumendist koosneva ühinguõiguse paketi, mille eesmärkideks oli ajakohastada ning täiendada Euroopa Liidu äriühingute piiriülest liikuvust (ühinemised, jagunemised ning ümberkujundamised) puudutavat õigusraamistikku ning ühtlustada digitaalsete lahenduste kasutamist igas ettevõtlustsüklis.

Eesti on olnud Euroopa Liidus pikalt ühingute piiriülese liikuvuse parandamise eestkõneleja. Kuid piiriülest liikuvust käsitleva direktiivi eelnõu ei olnud Eesti poolt vaadatuna kõigis küsimustes ideaalsete lahendustega. Eelkõige heitis Eesti ette asukohamuutmise menetluse liigset keerukust ning tekstist tulenevaid piiranguid ühingu piiriülesele ümberkujundamisele; samuti töötajate osalemise regulatsiooni laiendamist võrreldes teiste sama valdkonna ühinguõiguse instrumentidega.

Siiski õnnestus tõhusate läbirääkimiste tagajärjel saavutada mitmetes olulistes punktides teksti muutmine Eestile soodsamaks, mistõttu saime toetada ka mandaati läbirääkimiste alustamiseks Euroopa Parlamendiga.

Sama ei saa öelda aga Euroopa Parlamendiga saavutatud kokkuleppe kohta. Eesti hinnangul ei täida kolmepoolsetel läbirääkimistel eesistuja, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahel saavutatud kokkulepe algatuse esialgset eesmärki lihtsustada ühingute piiriülest liikumist Euroopa Liidus. Liikumiseks vajalik menetlus on keerukas ning seab liikumisele piiranguid.

Seetõttu plaanib Eesti eelnõu lõplikule vastuvõtmisele nõukogus oma toetushäält mitte anda, jäädes erapooletuks.

Justiitsminister teeb valitsusele ettepaneku Eesti seisukohad heaks kiita.

9. Eesti seisukohad Euroopa Ülemkogu 20. ja 21. juuni 2019. aasta kohtumisel
Esitaja: peaminister Jüri Ratas
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Peaminister esitab valitsusele heaks kiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Ülemkogu 20. ja 21. juuni kohtumisel. 

Päevakorras on Euroopa Liidu järgmist institutsionaalset perioodi puudutavad otsused, mis hõlmavad ELi uue strateegilise tegevuskava vastuvõtmist ning ELi institutsioonide järgmiste juhtide nimetamist. Strateegilise tegevuskavaga pannakse paika Euroopa Liidu prioriteetsed tegevussuunad järgmiseks viieks aastaks, mis hakkavad suunama kogu ELi tööd pärast uue Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni koosseisu tööle asumist.

Lisaks arutatakse ülemkogul Euroopa Liidu pikaajalise eelarve menetlemise ajakava ning kliimapoliitika ja välissuhete teemadel.

Pärast ülemkogu toimub laiendatud formaadis 27 riigi osalusel euroala tippkohtumine.

Lõpetuseks saavad ELi riikide juhid ülevaate Ühendkuningriigi lahkumisläbirääkimiste hetkeseisust.

10. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel
1) Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 17. juuni 2019. aasta istungil ja informatsioon ning seisukoht Euroopa Liidu piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Tänavu 17. juunil toimub Luxembourgis Euroopa Liidu (EL) välisasjade nõukogu kohtumine.

Kohtumise käigus tutvustatakse globaalstrateegia kolmanda aasta hindamisaruannet ning lisaks arutavad ELi välisministrid olukorda Sudaanis. Välisasjade nõukogu kohtumisele järgneb mitteametlik töölõuna, kus arutatakse regionaalset arengut Lähis-Idas.

Lisaks võtab nõukogu vastu järeldused julgeoleku ja kaitse, Musta mere regionaalse koostöö, Kesk-Aasia strateegia, desarmeerimise ning leviku tõkestamise kohta.

Välisminister teeb valitsusele ettepaneku Eesti seisukohad heaks kiita.

2) Eesti seisukohad Euroopa Liidu üldasjade nõukogu 18. juuni 2019. aasta istungil
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Üldasjade nõukogu istung toimub 18. juunil 2019 Luxembourgis. Päevakorras on arutelu Euroopa Liidu 2021-2027 eelarveraamistiku üle ning 20.-21. juunini toimuva Euroopa Ülemkogu ettevalmistuse kohta. Veel toimub Euroopa Liidu laienemist käsitlev arvamuste vahetus ja järelduste vastuvõtmine ning Euroopa poolaasta raames riigipõhiste soovituste heakskiitmine ning ülemkogule edastamine.

Välisminister teeb valitsusele ettepaneku Eesti seisukohad heaks kiita.