Sa oled siin

Valitsuse 13.2.20 istungi kommenteeritud päevakord

12. veebruar 2020 - 16:26

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaministri ülesannetes siseminister Mart Helme, välisminister Urmas Reinsalu ja riigihalduse minister Jaak Aab.

 

1. Arvamuse andmine seaduse eelnõude kohta
1) Arvamuse andmine pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (131 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Raivo Aeg
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud Riigikogu liikmed: Jüri Jaanson, Signe Kivi, Signe Riisalo, Toomas Kivimägi, Mart Võrklaev, Annely Akkermann, Kaja Kallas, Liina Kersna, Vilja Toomast, Yoko Alender, Andrus Seeme ja Andres Sutt.

Eelnõu eesmärk on lisada riiklike tähtpäevade hulka 1.juunil tähistatav lastekaitsepäev. See kannab endas sõnumit, et ühiskonnas on lapsed väärtustatud samamoodi kui emad, isad ja vanavanemad, kellel on samuti oma riiklik tähtpäev. Ettepaneku Riigikogu fraktsioonidele tegid mitmed organisatsioonid. Pühade ja tähtpäevade seaduses on praegu kehtestatud neliteist riiklikku tähtpäeva, neist kuus on lipupäevad.

Sotsiaalministeerium ja justiitsministeerium tervitavad eelnõu üldist eesmärki, kuid mitte konkreetset eelnõu, kuna sotsiaalministeeriumis on juba väljatöötamisel sarnane seaduse muutmise ettepanek.

 

2) Arvamuse andmine pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu (132 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Raivo Aeg
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon eesmärgiga lisada riiklike tähtpäevade hulka 1. juunil tähistatav lastekaitsepäev ning heisata sel päeval riigilipud.

Sotsiaalministeerium ja justiitsministeerium tervitavad eelnõu üldist eesmärki, kuid mitte konkreetset eelnõu, kuna sotsiaalministeeriumis on juba väljatöötamisel sarnane seaduse muudatuse ettepanek.

 

2. Vabariigi Valitsuse 21. aprilli 2014. a määruse nr 53 „Õpilaskodutoetuse kasutamise tingimused ja kord ning toetuse jaotus koolide pidajate vahel“ muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Valitsus kehtestab 2020. aastaks koolide pidajatele antava õpilaskodutoetuse kogusumma ning ühe õpilaskodu koha toetuse suuruse. Võrreldes 2019. aastaga on toetuse kogusumma ja õpilaskodu kohtade arv vähenenud, sest kohti vajavaid õpilasi on vähem.

Õpilaskodu ühe koha toetus on 2000 eurot ja toetuse kogusumma 880 000 eurot. Toetust saavad 25 koolipidajat (23 kohalikku omavalitsust ja kaks erakooli pidajat), kelle peetavates õpilaskodudes toetab riik 440 õpilase elamist.

Riik toetab õpilaskodu koha loomist põhiharidust omandavatele lastele, kelle perel on raskusi toimetulekuga. Toetust võib kasutada õpilaskodu õpilastega seotud personali- ja majandamiskuludeks ning tugiteenuste ja vaba aja kuludeks.

Riiklikult toetatavale õpilaskodu kohale võetakse õpilane elukohajärgse valla- või linnavalitsuse põhjendatud taotlusel ja õpilase või piiratud teovõimega õpilase vanema nõusolekul.

Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2020. Selleks vajalikud vahendid on ette nähtud haridus- ja teadusministeeriumi 2020. aasta eelarves.

 

3. Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2004. a määruse nr 154 "Nõuded loomade ja loomsete saaduste impordiks ettenähtud piiripunktile ja piiripunktide lahtioleku ajad, piiripunktide Euroopa Komisjoni loetellu kandmise ja sealt väljaarvamise alused, nõuded menetlusele ja menetlemise kord" muutmine
Esitaja: maaeluminister Arvo Aller
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt muudetakse Muuga sadama ja Paldiski Lõunasadama piiripunktide lahtiolekuaegu. Need sadamad kuuluvad loomade ja loomsete saaduste impordiks ettenähtud piiripunktide loetellu, kus tehakse veterinaar- ja toidukontrolli.

Kuna Muuga sadama piiripunktis tehakse nädalavahetustel veterinaar- ja toidukontrolli väga vähe, on sadama piiripunkt edaspidi avatud esmaspäevast reedeni, sealhulgas riigipühal, kella 8.00-20.00-ni. Paldiski Lõunasadama piiripunkt on avatud samadel aegadel väljakutsel. Praegu on Muuga sadama piiripunkt nendel aegadel lahti iga päev kella 8:00-20:00-ni ja Paldiski Lõunasadama piiripunkt avatud väljakutsel.

Piiripunktide lahtiolekuaja lühendamine võimaldab paremini kasutada veterinaar- ja toiduameti ressursse.

 

4. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Justiitsministeeriumile Eesti Vabariigi esindamiseks arbitraažimenetluses
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsuse reservist eraldatakse justiitsministeeriumile 746 017 eurot Eesti Vabariigi esindamisega seotud kulude katmiseks seoses ELA USA, Inc. ja Eesti Vabariigi vahel toimuva Alalise Vahekohtu vahekohtumenetluses.

 

5. Eesti lipu heiskamine 19. veebruaril 2020. a.
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu järgi on 19. veebruar 2020. a lipupäev, et ära märkida sada aasta möödumist Eesti kirjanduse suurkuju Jaan Krossi sünnist.

Sel kuupäeval heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Eesti lippu on oodatud heiskama ka kõik teised.

Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8 ja langetatakse päikeseloojangul. Lipud heisatakse asutuse kõikidesse tühjana seisvatesse lipumastidesse ning -vardahoidjatesse.

 

6. Eesti kodakondsuse andmine (21 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eesti kodakondsus antakse 21 isikule. Tegemist on isikutega, kes on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ning nende suhtes puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks. Kodakondsuse saajate hulgas on 20 isikut, kes on määratlemata kodakondsusega ning üks Venemaa Föderatsiooni kodanik. 

 

7. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumised
1) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eesti kodakondsuse andmisest keeldutakse, kuna tegemist on isikuga, keda on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud.

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest.

 

2) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eesti kodakondsuse andmisest keeldutakse, kuna tegemist on isikuga, keda on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud.

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest.

 

3) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eesti kodakondsuse andmisest keeldutakse, kuna tegemist on isikuga, keda on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud.

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest.

 

8. Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu kahepoolse sõjalise väljaõppe alase koostöö kokkuleppe eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Kokkuleppe eesmärk on luua Eesti ja Šveitsi kaitsekoostööle uuendatud õiguslik alus, mis loob võimaluse kaitseprojektide korraldamiseks. Koostöö keskendub eelkõige kogemuste vahetamisele mobilisatsiooni vallas ja ühiste õppuste läbiviimisele.

Kokkulepe sõlmitakse välislepinguna tulenevalt Šveitsi vajadusest reguleerida sellised küsimused õiguslikult siduvas rahvusvahelises kokkuleppes.

Kokkuleppele kirjutavad alla Eesti Vabariigi kaitseminister ning Šveitsi Konföderatsiooni kaitse-, tsiviilkaitse- ja spordiminister.

 

9. Eesti Vabariigi valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vaheliste autoveokokkulepete muutmise protokollide eelnõude heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt kiidab valitsus heaks Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel 1992. ja 2000. aastal rahvusvaheliste autovedude valdkonnas sõlmitud kokkulepete muutmise protokollide eelnõud.

Varasemate kokkulepete kohaselt on mõlema riigi autovedajad vabastatud teekasutustasu maksmisest. Samas kehtestas Venemaa 2015. aastal enam kui 12-tonnise täismassiga veoautodele föderaalse tähtsusega teede kasutamise eest tasu tasu, mida kogutakse ka Eesti sõidukitelt. Eesti teavitas 2017. aasta mais omakorda Venemaad kavatsusest kehtestada alates 2018. aastast teekasutustasu enam kui 3,5-tonnise täismassiga veoautodele. Eelnõuga viiakse rahvusvahelised kokkulepped kooskõlla kujunenud olukorraga.

 

10. Eesti seisukohad Euroopa Liidu ja Gröönimaa uue kalanduspartnerluslepingu ja protokolli läbirääkimiste kohta
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Kalandusleping Euroopa Liidu ja Gröönimaa vahel sõlmiti 2007. aastal ning seda on pikendatud iga kuue aasta järel. Uus leping on vajalik, et viia see vastavusse ühise kalanduspoliitika alusmäärusega (1380/2013).

 

11. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega antakse Euroopa Komisjonile luba alustada läbirääkimisi Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga uue partnerluslepingu üle (Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tulevikusuhete läbirääkimiste mandaat)
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Välisminister esitab valitsusele Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega antakse Euroopa Komisjonile luba alustada läbirääkimisi Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga uue partnerluslepingu üle. Euroopa Komisjoni volitatakse seejuures lähtuma otsuse eelnõu lisas sisalduvatest suunistest ning konsulteerima läbirääkimiste käigus nõukogu Ühendkuningriigi töörühmaga.

 

12. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 17. veebruari 2020. a istungil ja informatsioon Euroopa Liidu piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

 

17. veebruaril 2020. aastal toimub Brüsselis Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) välisasjade nõukogu istung, kus keskendutakse olukorrale Liibüas ning EL – Aafrika Liidu ja EL – India suhetele. Päevakajaliste teemade all plaanitakse arutada Sahelis, Venezuelas ja Lähis-Idas toimuvat. Välisasjade nõukogu istungile järgneb mitteametlik töölõuna India välisministriga.