Sa oled siin

Valitsuse 1.3.2018 istungi kommenteeritud päevakord

28. veebruar 2018 - 15:59

Valitsuse istung algab homme Stenbocki majas kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad pressikonverentsil kell 12 peaminister Jüri Ratas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ja sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

 

1. Küberturvalisuse seaduse eelnõu
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu eesmärgiks on tugevdada ühiskonna jaoks määrava tähtsusega teenuste osutamisel ning riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste võrgu- ja infosüsteemide kaitset. Eelnõuga võetakse üle Euroopa võrgu ja infoturbe direktiiv. Riigisiseselt kehtestatakse olulise teenuse ja digitaalse teenuse osutajatele turvameetmete rakendamise ja küberintsidentidest teavitamise nõuded. Samuti täpsustatakse küberturvalisuse tagamise koordineerimisel ja piiriülese koostöö korraldamisel riikliku järelevalveasutuse, Riigi Infosüsteemide Ameti ülesandeid.

Ühiskonna toimimist oluliselt mõjutavad teenuseosutajad (näiteks elutähtsad teenused, olulised infrastruktuuri ettevõtted, Eesti Interneti SA) kui ka suuremad digitaalse teenuse osutajad (internetipõhised kauplemiskohad, otsimootorid või pilveandmetöötlejad) peavad seaduse jõustumisel rakendama riskianalüüsipõhiseid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid. Samuti seirama turvalisust ohustavat tegevust ning vajadusel rakendama meetmeid intsidentide mõju ja leviku vähendamiseks. Lisaks tekib kohustus teavitada olulise mõjuga küberintsidentidest Riigi Infosüsteemi Ametit.

Avalikus sektoris (sh KOV üksustes) laieneb kohustus rakendada infoturbemeetmeid ka näiteks meiliserveritele, failiserveritele ja dokumendihaldussüsteemidele. Seni on kehtinud kohustus rakendada õigusaktist tulenevaid turvameetmeid üksnes infosüsteemidele, mis on andmekogud avaliku teabe seaduse tähenduses. Eelnõuga ei nähta avalikule sektorile ette märkimisväärseid uusi kohustusi. Infosüsteemide turvalisuse tagamine on juba pikka aega osa IT-süsteemide arendusest ja haldusest.

Seadus on planeeritud jõustuma 10.05.2018. Erandina jõustuvad nõuded Eesti Interneti SA ja riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse suhtes 2020. aasta 1. jaanuaril. Üleminekuaja sätestamine on seotud eelkõige seotud haldusreformiga tehtud ümberkorraldustega, samuti riigieelarve strateegia planeerimisprotsessiga.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/775b7e36-09e2-480f-9217-8...

 

2. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus asendab kehtivat kinnisasja sundvõõrandamise seadust. Eelnõu soodustab maaomanikuga kokkuleppele jõudmist ja seeläbi kiirendab avalikes huvides rajatise valmimist. Maaomanikule nähakse ette täiendavad hüvitised, kui saadakse kokkuleppele ning kiirmenetlus väga väikeste äralõigete puhul. Lisaks saab edaspidi maaomanikule pakkuda omandamise tasu asemel erinevaid alternatiive nagu kinnisasja vahetamist või maakorralduse ehk kinnisasja piiride muutmise menetlust. Lisaks hüvitatakse maaomanikele asjaajamiskulu.

Kinnisasja omandamise menetluses pakutakse kinnisasja omanikule tasu, mis koosneb kinnisasja väärtusest ja hüvitisest otseselt kaasneva varalise kahju ja saamata jääva tulu eest. Tasule lisanduvad täiendavad hüvitised. Kui saavutatakse kokkulepe, lisandub motivatsioonitasu 20%, kuid mitte vähem kui 0,8-kordse ja mitte rohkem, kui 50-kordse eelmise aasta keskmise brutopalga suurus. Kui avalikes huvides tuleb omandada elamiseks kasutatav hoone või eluruum, nähakse eluaseme kaotuse eest ette täiendav hüvitis kaasneva emotsionaalse kahju korvamiseks, mis on 10% tasust. Samuti nähakse igale menetlusosalisele ette hüvitis asjaajamise eest. Väga väikeste äralõigete korral tehakse pakkumine kiirmenetluseks, mille käigus hindamist läbi ei viida ja tasu on fikseeritud ning seotud 0,3-kordse keskmise brutokuupalgaga (praegu 355 eurot), millele lisandub motivatsioonitasu.

Eelnõu kohaselt on ette nähtud ka alternatiivid. Kinnisasjade vahetamisel lähtutakse põhimõttest, et vahetatavad kinnisasjad peavad olema oma kasutusotstarbelt sarnased ning asuma sarnases turupiirkonnas.

Maakorralduse käigus muudetakse omanike kokkuleppel kinnisasjade piire. Kuna ümberkruntimine võimaldab lahendada ka maakasutuse probleeme näiteks uute maanteede või raudteede puhul ning aitab vältida maakasutuse killustumist, ribasust ja kiildumist, aitab see kaasa maaomanikega kokkulepete saavutamisele, mis lubab vältida sundvõõrandamist. Maakorraldusega kaasneva maa väärtuste vahe hüvitavad osalised.

Kui kinnisasja omanikuga kokkulepet ei saavutata, teeb valdkonna eest vastutav minister või kohaliku omavalitsuse üksus sundvõõrandamise otsuse. Lähtutakse eelnevas menetluses välja selgitatud tasust.

Seadus on plaanitud jõustuma 1. juulil.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cc257caa-2c68-42f0-8eb7-1...

 

3. Töölepingu seaduse ning perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt nähakse ette tasustatud hoolduspuhkus täisealise sügava puudega isiku töötavale lähedasele või määratud hooldajale. Tasustatud hoolduspuhkuse eesmärk on soodustada hoolduskoormusega töötaja tööelus püsimist, andes talle täiendavat vaba aega sügava puudega lähedase hooldamiseks või hooldamise korraldamiseks, sh ka näiteks arsti juures käimiseks.

Eelnõu kohaselt on töötajal õigus saada kalendriaastas kuni viis tööpäeva puhkust täisealise sügava puudega isiku hooldamiseks. Töötajal on puhkusele õigus, kui ta on sügava puudega täisealise vanem, vanavanem, õde, vend, laps või lapselaps. Samuti, kui ta on abikaasa või registreeritud elukaaslane kooseluseaduse tähenduses, eestkostja või kohaliku omavalitsuse määratud hooldaja.

Puhkust hakatakse hüvitama töötasu alammäära alusel. Hoolduspuhkuse taotlemisele, selle arvutamisele, maksmisele ja hüvitamisele kohaldatakse sarnaseid põhimõtteid tasustatud lapsepuhkuse taotlemise, arvutamise, maksmise ning hüvitamisega. Töötaja taotleb hoolduspuhkust tööandjalt. Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu suuruse arvutab ja maksab töötajale välja tööandja, kes peab hüvitatava summa riigieelarvest ülekandmiseks esitama taotluse sotsiaalkindlustusametile.

Hoolduspuhkuse potentsiaalsete kasutajatena on arvestatud umbes 40% sihtrühmast, hinnanguliselt 5760-28 800 inimest. 2018. aasta eelarves on hüvitamiseks eraldatud 0,7 miljonit eurot. Kokku eraldatakse perioodiks 2018-2021 sügava puudega isiku lähedastele ja määratud hooldajatele riigieelarvest hoolduspuhkusevõimaldamiseks üle 3,2 miljoni euro.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga, mis näeb ette tegevused omastehooldajate hoolduskoormuse vähendamiseks.

Eelnõu kohaselt jõustuvad kavandatud muudatused 1. juulil 2018. a.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fdf77663-a95a-4f20-b6ba-a...

 

4. Vabariigi Valitsuse 22.08.2013. a määruse nr 124 „Koolilõuna arvestuslik maksumus ühe õpilase kohta ning koolilõuna toetuse jaotamise kord kutseõppeasutuses“ muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt suurendatakse kutseõppeasutuste koolilõuna arvestuslikku maksumust ühe õpilase kohta õppepäevas 0,78 eurolt 1 euroni. Muudatus eesmärk on suurendada koolide võimalusi pakkuda õpilastele tasuta tervislikku koolilõunat. Kokku kasvas kutseõppes õppivate koolilõuna toetus enam kui 0,5 miljonit eurot ehk päevane summa õpilase kohta tõusis 78 eurosendilt 1 euroni. Muudatus puudutab rohkem kui 10 tuhandet kutseõppes õppivat õpilast.

Koolilõuna toetus on ette nähtud kutseõppe esmaõppe õppekavadel õppivatele kuni 20-aastastele keskhariduseta õpilastele. Sõltumata õpilaste vanusest eraldatakse koolilõuna kulude katmise toetust ka õpilastele, kes õpivad enne 2013. aasta 1. septembrit Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud õppekavadel põhihariduse nõudeta kutseõppes, põhihariduse baasil kutseõppes või kutsekeskharidusõppes.

Määrus jõustub tagasiulatuvalt 01.01.2018 ning rakendamiseks vajalikud vahendid on 2018. aasta riigieelarves kinnitatud ning 2018 aasta kutsekoolide eelarvega koolidele eraldatud.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/833f6ef5-cc0b-4d2a-a8e6-b...

 

5. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Määrusega kehtestatakse kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu ehk vangiregistri põhimäärus, sätestatakse selle pidamise kord, määratletakse töötlejad, loetletakse vangiregistrisse kantavate andmete koosseis ja andmeandjad ning reguleeritakse juurdepääsuõiguste andmise ja lõpetamise kord.

Seni on kasutusel kaks eraldi andmekogu: vangistusseaduse alusel Vabariigi Valitsuse määrusega asutatud riiklik kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute register ning kriminaalhooldusseaduse alusel justiitsministri määrusega asutatud kriminaalhooldusregister kriminaalhoolduse teostamiseks. Eelnõuga viiakse nendes andmekogudes olevad andmed üle ühte uude andmekogusse.

Uue ühise andmekogu üks eesmärk on lihtsustada ja muuta igapäevane infovahetus kiiremaks, samuti koondada ühe protsessi andmed algusest lõpuni tervikuks. Ühise andmekogu loomise eesmärk on võimaldada andmeid kiiresti leida ja saada kätte sõltumata sellest, kas isikut on karistatud vangistusega või arestiga, kas ta on määratud kriminaalhooldusele või viibib vahi all.

Tehnoloogiliselt võimaldab uus andmekogu koostada kiiremini ja parema kvaliteediga iga-aastaseid vangide ja kriminaalhooldusaluste ning muid statistilisi ülevaateid, sest andmed on terviklikumad ja usaldusväärsemad ja need saab kätte ühest andmekogust. Siiani on tervikliku ülevaate saamine ja statistika kogumine andmete killustatuse ja vananenud tehnoloogilise baasi tõttu olnud väga raske.

Määrus jõustub üldises korras.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c27b6f0e-eae1-459c-9bbf-e...

 

6. Sääre loodukaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt moodustatakse uus Sääre looduskaitseala uuendamata kaitsekorraga hallhülge püsielupaiga ja kahe hoiuala põhjal.

Moodustatava looduskaitseala põhiliseks kaitse-eesmärgiks on kaitsta mere- ja rannikukoosluste elustiku mitmekesisust, pesitsevaid, läbirändavaid ja talvituvaid veelinde ning hallhülgeid ja nende elupaiku. Lisaks kaitstakse elupaigatüüpe- karid, esmased rannavallid, väikesaared ning laiud ja rannaniidud. Uusi, varem kaitseta alasid kaitse alla ei võeta.

Sääre looduskaitseala Vesitükimaa sihtkaitsevööndis lükkub inimeste viibimise keeluaja algus kuu aega hilisemaks ja keeluaja lõpp 15 päeva hilisemaks. Kaotatakse ära kalapüügipiirangud ja veesõidukitega liikumise piirangud, mis olid ebaproportsionaalsed Vesitüki laiu ümbruses. Eraldi seatakse piirangud lohesurfile, kuna kõrgel olevad eredavärvilised ja kiiresti liikuvad lohed on suure vahemaa tagant nähtavad ning seetõttu põhjustavad lindudele tugevamat häiringut kui tavapärased veesõidukid. Kogu alal hakkavad kehtima piirangud jahipidamisele, kaitsealal on edaspidi lubatud kaitseala valitseja nõusolekul jahipidamine vaid väikekiskjate arvukuse reguleerimiseks.

Ala asub Saaremaa vallas Sääre külas ning pindala on 551,4 ha, millest enamuse moodustab riigile kuuluv mereala.

 

7. Vabariigi Valitsuse 10. detsembri 2009. a määruse nr 186 "Keskkonnaministeeriumi põhimäärus" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Muudetakse keskkonnaministeeriumi osakondade ülesannete jaotust ja nimetusi, et kujundada selgemalt piiritletud ülesannete jaotusega osakonnad, kus ühes keskendutakse terviklikule ringmajanduse poliitika arendamisele ja teises suure mõjuga tööstuse keskkonnapoliitika kujundamisele.

Luuakse riigivara osakond, mille põhiülesandeks on korraldada ministeeriumi valitsemisel oleva riigivara haldamist ja arvestust ning maaga seotud teemadel ministeeriumi seisukohtade ja poliitika kujundamine. Selle muudatuse peamine eesmärk on luua ministeeriumi tasandil seni puudunud üksus, mis koordineeriks riigivarapoliitikat ning kujundaks KeMi keskseid seisukohti maadega seotud teemadel.

Teiseks korraldatakse ümber maapõueosakonna ja keskkonnakorralduse osakonna töö. Maapõueosakonna osakond nimetatakse keskkonnatehnoloogia osakonnaks ja sinna lisanduvad teatud osa keskkonnakorralduse osakonna ülesannetest (tööstusheite- ja kemikaalipoliitika ning hädaolukordade lahendamine).

Lisaks tehakse väiksemaid täpsustusi üldosakonna ja personaliosakonna ülesannete jaotuses ning asekantsleri asendamise korras.

Määrus on kavandatud jõustuma 12. märtsil.

 

8. Vabariigi Valitsuse 18. septembri 2001. a määruse nr 293 "Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid" muutmine
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga kehtestatakse mitmele ohtlikule keemilisele ainele töökeskkonna piirnorm ning muudetakse mitmed senised piirnormid rangemaks. Eelnõus esitatud piirnormidest kinnipidamine aitab ennetada töötajate haigestumist ohtlikest kemikaalidest põhjustatud haigustesse, milleks on näiteks nahahaigused, allergeenidest põhjustatud kutsehaigused, kutsemürgistused ning kopsukahjustused.

Määrusega kehtestatakse 8 uue ohtliku aine piirnormid ja 18 aine piirnormid muudetakse rangemaks – näiteks kaevandusgaasidena tuntud süsinikoksiid CO ehk vingugaas, lämmastikoksiid NO ja lämmastikdioksiid NO2, mis jäävad kaevanduskäigu õhku pärast lõhkamistöid.
Eesti rakendab kokkuleppel huvigruppidega allmaakaevandustes uutele piirnormidele direktiiviga lubatud kuni viieaastast üleminekuaega järgmiselt: CO puhul on üleminekuaeg 2 aastat, kuni 21.08.2020. NO ja NO2 puhul on üleminekuajaks aga 5 aastat.

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Komisjoni direktiiviga kehtestatud ohtlike ainete piirnormid. Määrus jõustub 21. augustil 2018. aastal, mis on ka Euroopa Komisjoni direktiivi ülevõtmise tähtaeg.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/68ad91f2-6103-40de-8d32-0...

 

9. Ettekanne „Kriminaalpoliitika arengusuundade aastani 2018“ elluviimisest 2017. aastal
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Vastavalt Riigikogu 9. juuni 2010. a otsusele teeb justiitsminister Vabariigi Valitsuse nimel Riigikogule märtsi alguses ettekande kriminaalpoliitika arengusuundade aastani 2018 elluviimise kohta. Kriminaalpoliitika arengusuunad seavad eesmärgiks alaealiste kuritegevuse, korduvkuritegevuse, isikuvastaste kuritegude ning organiseeritud ja raske peitkuritegevuse ennetamise.

Justiitsminister esitab ettekande põhiteesid valitsusele heakskiitmiseks.

 

10. Kaitseväe juhataja põhipalga kehtestamine
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt kehtestatakse Kaitseväe juhataja ametikoha põhipalga suuruseks 5900 eurot. Eelnõu rakendamisel kohaldatakse Kaitseväe juhatajale palga kehtestamisel sarnast põhimõtet teiste kõrgemate riigiteenijate ametikohtadega, kus palk on fikseeritud enne ametikohale asumist ning ametikohale nimetamisel mittemuutuv. Kaitseväe juhatajale muutuvpalka ei maksta. Erinevalt kõrgemate riigiteenijate palgast, ei toimu ka Kaitseväe juhataja palga indekseerimist.

Kaitseväe juhataja vastutab Kaitseväe valmisoleku eest täita riigikaitselisi ülesandeid, mis tähendab valmistuda ja kaitsta Eestit sõjaliselt. Tema juhtimise ulatus on igapäevaselt üle 4000 tegevväelase ja teenistuja ning üle 3000 ajateenija.

Vastavalt Riigikaitse arengukavale on tegevväelaste palgad tõusnud samas ulatuses riigi keskmise palga tõusuga, mis oli aastatel 2016 ja 2017 kumuleeruvalt hinnanguliselt 14,3%. Kaitseväe juhataja ametikoha palk on püsinud samal tasemel alates 2016 aasta algusest. Eelnõu kohaselt tõuseb Kaitseväe juhataja ametikoha põhipalk 13,5%.

Korraldus jõustub 1. märtsil 2018. a.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/887cc68a-6a49-47f5-8802-9...

 

11. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Kaitseministeeriumi 2 kinnistut ja 6 korteriomandit)
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile antakse üle kaitseministeeriumile mittevajalikud kuus korterit ja kaks kinnistut, hariliku väärtusega 411 401 eurot. Üleantavad kinnistud ja korterid asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõgeval ja Tapal.

 

12. Aktsiaseltsi Hoolekandeteenused aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Tallinnas Alvari tn 16 asuv kinnistu)
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Kaia Iva
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

ASile Hoolekandeteenused antakse üle sotsiaalministeeriumile mittevajalik Tallinnas Alvari tn 16 asuv kinnistu, hariliku väärtusega 200 000 eurot.

Alvari tn 16 asuvale kinnistule ehitatav eluhoone koos sinna juurde kuuluva keskkonnaga on osa Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmest toetatavast projektist "Tori Kodu reorganiseerimine", mille käigus loob AS Hoolekandeteenused kokku 64 psüühilise erivajadustega inimestele paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused. Tallinnasse luuakse 16 kogukonnas elamise ja 48 ööpäevaringse erihoolduse teenusekohta.

 

13. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
1) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (V.N.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest isikule, keda on kolmel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes aastatel 2002–2016 on toime pannud 6 väärtegu. Isiku karistatus on kustunud.

 

2) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (I.M.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest isikule, keda on kolmel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes aastatel 2006–2010 on toime pannud 16 väärtegu. Isiku karistatus ei ole kustunud.

 

3) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (R.G.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest isikule, keda on seitsmel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes aastatel 2004-2013 on toime pannud 2 väärtegu. Isiku karistatus ei ole kustunud.

 

14. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a korralduse nr 1083-k „Eesti Haigekassa nõukogu liikmete nimetamine“ muutmine
Esitajad: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt nimetatakse Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO juhatuse esimees Ago Tuuling Eesti Haigekassa nõukogu uueks liikmeks. Eelmine TALO ettepanekul nimetatud haigekassa nõukogu liige Sergei Nazarenko arvati Vabariigi Valitsuse 18. jaanuari 2018. a korraldusega nõukogust välja seoses volituste tähtaja lõppemisega.

 

15. Ülevaade 2017. aastal Euroopa Inimõiguste Kohtusse Eesti Vabariigi vastu esitatud individuaalkaebuste kohta
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Ülevaates käsitletakse individuaalkaebusi, mis on esitatud Eesti Vabariigi vastu Euroopa Inimõiguste Kohtule (EIK) Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni alusel.

2017. aastal lahendas EIK 152 Eesti vastu esitatud kaebust. Neist 4 otsust kuuluvad avaldamisele: kaks sisulist otsust, üks vastuvõetamatuks tunnistamise otsus ja ühe otsusega kinnitati kaebaja ja riigi kokkulepe. Seisuga 1. jaanuar 2018. a on EIKis pooleli 22 Eestile vastamiseks saadetud kaebuse arutamine.

 

16. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamiseks.

 

17. Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta

1) Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, mis käsitleb mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimise vastast võitlust, eelnõu kohta
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Euroopa Komisjoni esitatud eelnõu eesmärk on ajakohastada olemasolevat õigust, asendada seni kehtinud raamotsus direktiiviga ning laiendada kriminaalõiguslikku kaitset täiendavatele mittesularahaliste maksevahenditega seotud süütegudele. Tulenevalt mittesularahaliste maksevahenditega seotud kuritegevuse kasvust nähakse ette täiendavad standardid nende kuritegude kriminaliseerimise, liikmesriikidevahelise koostöö ning teavitamise ja statistika kogumise kohta.
Eesti toetab direktiivi eesmärke ja peab vajalikuks tehnoloogianeutraalset lähenemist valdkonnale. Samuti toetab Eesti virtuaalvääringu hõlmamist direktiivi kohaldamisalasse, et laiendada kriminaalõiguslikku kaitset ka nendega seotud süütegudele. Direktiiv peab samas arvestama, et virtuaalvääring ei kvalifitseeru rahaks ega reguleeritud maksevahendiks ning sellega tehtud ülekandeid ei saa käsitleda maksetehingutena.
Direktiivi eelnõu vastuvõtmisel on vajalik karistusseadustiku muutmine.

 

2) Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist, eelnõu kohta
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

 

Euroopa Komisjon on välja töötanud eelnõu, mis keskendub küsimustele, kes võib taotleda erakonna registreerimist, kuidas muuta rahastamine proportsionaalsemaks Euroopa tasandi erakondade esindatusega Euroopa Parlamendis ning kuidas lahendada Euroopa tasandi erakondade ja sihtasutuste raskused kaasrahastamise künnise saavutamisel.
Eesti toetab meetmeid, mis aitavad kaasa Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa poliitiliste sihtasutuste kaasrahastamise nõuete täitmisele. Eesti toetab ka komisjon ettepanekut muuta parlamendi ja nõukogu määrust nii, et Euroopa tasandi erakonna loomine oleks lubatud üksnes erakondadele ja mitte üksikisikutele. Lisaks toetab Eesti Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste rahastamise suuremat sidumist valijate toetuse tõendava tasemega, et tagada valijate tasakaalustatum esindatus Euroopa Parlamendis ning õiguslike aluste kehtestamist selleks, et registrist eemaldataks Euroopa tasandi erakonnad või poliitilised sihtasutused, kes ei täida enam ükskõik millist registreerimise tingimust.

 

3) Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid ja -rajatisi laevajäätmete üleandmiseks, eelnõu kohta
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

 

Eelnõu eesmärk on vähendada laevajäätmete merre juhtimist ja seeläbi kaitsta merekeskkonda. Eelnõuga viiakse viimased 17 aastat jõus olnud direktiiv kooskõlla rahvusvaheliste laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooniga ning lisaks soovitakse parendada sadamates olevate jäätmete vastuvõtuseadmete kättesaadavust ja vähendada halduskoormust asjaosalistele. Motiveerimaks laevaomanikke andma oma jäätmed üle sadamates, ühtlustatakse laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise tasude süsteemi. Jäätmete-alast infovahetust laevade ning sadamate vahel soovitakse muuta elektroonilisemaks, kasutades selleks mh EL-i meresõiduohutuse teabevahetussüsteemi SafeSeaNet.

Eesti toetab eelnõu eesmärki vähendada prügi sattumist merre. Eesti jaoks on tähtis, et direktiivi eelnõuga ei kaasneks liigseid kohustusi väikesadamatele ja -laevadele.

 

4) Eesti seisukohad käibemaksualase halduskoostöö määruse muutmist käsitleva nõukogu määruse eelnõu kohta
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Euroopa Komisjon on esitanud eelnõu, millega on kavas muuta Euroopa Liidu nõukogu käibemaksualase halduskoostöö määrust. Muudatuste eesmärk on ohjeldada piiriülest käibemaksupettust ja parandada maksuhaldurite omavahelist ja teiste õiguskaitseasutustega tehtavat koostööd. Selleks on kavas muu hulgas luua uue koostöövahendina ühisaudit, mis võimaldab kahe või enama liikmesriigi ametnikel moodustada ühtse auditirühma ja osaleda aktiivselt ühises haldusuurimises, omades võrdseid inspekteerimisvolitusi. Samuti on kavas kehtestada selgemad eeskirjad ELi riikide maksupettuste vastu võitlemise koostöövõrgustiku Eurofisc toimimise ja selle raames andmete töötlemise ja analüüsimise kohta.
Rahandusministeeriumi ettepanekul toetab Eesti Euroopa Komisjoni esitatud eelnõu eesmärke, mis aitavad vähendada piiriüleseid käibemaksupettusi ja parandada liikmesriikide omavahelist maksualast halduskoostööd ja toetab põhimõtteliselt uue koostöövormi ühisauditi lisamist käibemaksualasesse halduskoostöö määrusesse. Samuti toetab Eesti Eurofisci õigusliku aluse tugevdamist määruses, sealhulgas selgemate eeskirjade sätestamist Eurofisci toimimise ning andmete töötlemise ja analüüsimise kohta. Eesti toetab käibemaksupettustega võitlemise eesmärgil ka teabevahetust Eurofisci, liikmesriikide maksuhaldurite ja Euroopa Liidu õiguskaitseasutuste vahel.

 

5) Eesti seisukohad väikeettevõtete käibemaksu erikorda käsitleva nõukogu direktiivi eelnõu kohta
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Euroopa Komisjon on esitanud eelnõu, millega on kavas muuta Euroopa Liidu nõukogu käibemaksudirektiivi, et muuta väikeste ja keskmiste ettevõtete lihtsustatud käibemaksu erikorda. Erikord vähendab väikeettevõtete käibemaksunõuete täitmise kulusid.
Rahandusministeeriumi ettepanekul toetab Eesti eelnõu eesmärki luua keskkond, mis soodustab majanduskasvu väiksemate ettevõtete toel ning muuta ELi ühtse turu toimimine sujuvamaks. Eesti toetab väikeettevõtete maksuvabastuse laiendamist kõigile maksuvabastuse tingimustele vastavatele ELi ettevõtetele, sõltumata sellest, kas nende asukoht on liikmesriigis, kus käibemaksukohustust kohaldatakse ja maksuvabastust kasutada saab.

 

6) Eesti seisukohad investeerimisühingute usaldatavusnõuete muutmist käsitlevate Euroopa Parlamendi ja nõukogu õigusaktide eelnõude kohta
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Euroopa Komisjon on esitanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ning määruse eelnõu, milles käsitletakse väärtpaberitega seotud investeerimisteenuseid pakkuvate investeerimisühingute usaldatavusnõudeid ja nende täitmise järelevalvet. Normide uuendamise eesmärk on muuta Euroopa kapitaliturud tõhusamaks, lihtsustades väikeste investeerimisühingute tegutsemist ja vähendada nende halduskoormust. Kavas on viia süsteemselt oluliste investeerimisühingute järelevalve Euroopa Keskpanga ühtse järelevalvemehhanismi alla.

Rahandusministeeriumi ettepanekul toetab Eesti muudatuste üldist eesmärki kohaldada investeerimisühingutele proportsionaalseid nõudeid olenevalt investeerimisühingu suurusest, riskiprofiilist ja tegevuse keerukusest. Samuti toetab Eesti liikmesriikide järelevalveasutuste omavahelist koostöökohustust ja Euroopa pangandusjärelevalvele keskse rolli andmist järelevalvepraktikate ühtlustamisel.

 

18. Eesti seisukohad Euroopa Liidu keskkonnanõukogu 5. märtsi 2018. a istungil
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

 

Keskkonnaministrite kohtumisel on kavas arvamuste vahetus plastistrateegia ning kemikaale, jäätmeid ja tooteid käsitlevate poliitikameetmete seoste kohta. Lisaks toimub arvamuste vahetus ka Euroopa poolaasta rohestamise teemal. Lõunalaua teemaks on ökoinnovatsioon ringmajanduse kontekstis, mis oli ka üks Eesti eesistumise prioriteete ning mille kohta võeti vastu detsembris 2017.a. nõukogu järeldused.