Sa oled siin

Valitsuse 13.12.2018 istungi kommenteeritud päevakord

12. detsember 2018 - 16:47

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaministrit asendav kultuuriminister Indrek Saar, tervise- ja tööminister Riina Sikkut, rahandusminister Toomas Tõniste ning riigihalduse minister Janek Mäggi.

Lisainfo: Maria Murakas, 5219572



1. Sadamaseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõuga rakendatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust, millega loodi üleeuroopalisse transpordivõrku ehk TEN-T võrku kuuluvates sadamates sadamateenuse osutamise raamistik ja sadamate finantsilise läbipaistvuse normid. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus jõustub 24. märtsil 2019.

Määrusest tulenevalt lisatakse sadamaseadusesse nõuded sadamate pidajate poolt sadama kasutajate ja sidusgruppidega konsulteerimiseks. Konsulteerida tuleb kord aastas ning konsultatsioonide käik tuleb protokollida. Eelnõuga määratakse Konkurentsiamet asutuseks, kes lahendab määruse rikkumisest tulenevaid kaebusi, samuti kehtestakse kaebuste menetlemise kord ning sunniraha määramise võimalus, kui sadam rikkumise korral ettekirjutust ei täideta.

Eestis kuuluvad üleeuroopalisse TEN-T võrku kümme sadamat: Tallinna Vanasadam, Paldiski Lõunasadam, Muuga, Paljassaare, Rohuküla, Heltermaa, Kuivastu, Virtsu, Pärnu ja Sillamäe sadam.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson teeb valitsusele ettepaneku seaduseelnõu heaks kiita.

Seadus on kavandatud jõustuma 24. märtsil 2019.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b06b962e-01c9-491d-b43f-e...

2. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (752 SE) kohta

Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: arvamuse andmine

Eelnõu algatamine lähtub soovist võimaldada kasutusele võtta teisaldatavad kiiruskaamerad.

Hetkel on Eestis võimalik kasutada kahte kiirusemõõtmise lahendust ehk käsikaameraga mõõtmist ja statsionaarse kaameraga mõõtmist. Kehtiva kiiruskaamerate regulatsiooni terminid ei ole seni võimaldanud kasutusele võtta teisaldatavaid kiiruskaameraid. Mobiilse kiiruskaamera kasutamise võimalus ei muuda kehtivat õiguskorda ehk tagajärg isikule jääb samaks, kuid sellega võimaldatakse liiklusjärelevalve teostajal mõjutada oluliselt suuremat hulka isikuid ka piirkondades, kus see varasemalt võimalik ei olnud.

Kiiruskaamerate paigaldamise eesmärk on liikluse rahustamine ja seeläbi õnnetuste arvu vähendamine.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson teeb valitsusele ettepaneku toetada Riigikogu õiguskomisjoni 13. novembril algatatud seaduseelnõu.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/af2b8208-ab3e-4a6a-bcc6-a...

2) Arvamuse andmine loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (755 SE) kohta
Esitaja: maaeluminister Tarmo Tamm
Tüüp: arvamuse andmine

Eelnõu kohaselt keelustatakse alates 1. juunist 2024 loomade pidamine, nende aretamine ja paljundamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil.

Kavandatav keeld hõlmab vaid sellist karusloomakasvatust, kus karusnaha tootmine on ainsaks eesmärgiks. Seega ei ohusta sellise keelu sisseseadmine selliste loomade kasvatajaid, kes kasvatavad näiteks lambaid või küülikud kuna nende puhul on peamine tuluallikas liha.

Riigikogu 14 liiget algatasid sarnase sisuga eelnõu (392 SE) 23. veebruaril 2018 ning valitsus otsustas tänavu 30. märtsi istungil loobuda sellele arvamuse andmisest kuna Maaeluministeerium ja Keskkonnaministeerium olid eelnõu suhtes erineval seisukohal.

Maaeluministeerium on oma ettepaneku 18 riigikogu liikme algatatud eelnõu mitte toetada valitsusele edastanud ning jääb 2016. ja 2017. aastal esitatud seisukohtade juurde. Selle kohaselt ei ole põhjust karusloomakasvatuste tegevust keelata, kui karusloomakasvatustes on täidetud loomade pidamise ja loomade surmamise kohta kehtestatud nõuded. Eelnõu ei toeta praegusel juhul ka Keskkonnaministeerium. Valitsuse seisukoht kujundatakse 13. detsembri istungil.

Eelnõu link EIS-is : https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a52c3337-842a-4d0c-b829-1...

3) Arvamuse andmine keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (756 SE) kohta
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: arvamuse andmine

Eelnõu eesmärk on parandada keeleseaduse täitmist, motiveerida asutuste juhte ja ettevõtjaid positiivselt ning panustada enam töötajate eesti keele õppesse. Eelnõu kohaselt on keeleseaduses sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks tehtud ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendatava sunniraha ülemmäär füüsilistele isikutele 640 eurot ja juriidilistele isikutele 5120 eurot.

Kehtiva korra kohaselt on Keeleinspektsioonil õigus teha riigiasutusele ja kohaliku omavalitsuse asutusele ning nende hallatavale asutusele, äriühingule, mittetulundusühingule, sihtasutusele või nende ametiisikule või töötajale ettekirjutusi keeleseaduses ette nähtud nõuete rikkumise lõpetamiseks ja edasiste rikkumiste ärahoidmiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on õigus rakendada sunniraha, mille ülemmäär on 640 eurot.

Käesoleva aasta 14. juunil algatasid kaheksa Riigikogu liiget samuti keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (666 SE), mille järgi suurendatakse sunniraha ülemmäära 6400 euroni. Haridus- ja Teadusministeerium eelnõu ei toetanud, kuna sunniraha ülemmäär 640 eurot on füüsiliste isikute puhul piisav. Ministeeriumi hinnangul võiks sunniraha ülemmäära tõstmine kõne alla tulla üksnes juriidiliste isikute puhul ja eelkõige sellistel juhtumitel, kus on pikki aastaid järjekindlalt keeleseaduse nõudeid rikutud ja 640-eurone sunniraha ei ole oma eesmärki täitnud. Kuna Justiitsministeerium eelnõu toetas, siis otsustas valitsus esitada Riigikogule Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Justiitsministeeriumi seisukohad.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps teeb valitsusele ettepaneku mitte toetada Riigikogu liikmete Tarmo Kruusimäe, Helir-Valdor Seederi, Priit Sibula, Madis Millingu ja Hardi Volmeri algatatud eelnõu.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7f7ed5fe-5a81-440e-a23f-4...

3. „Eesti riikliku turismiarengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2018–2020 heakskiitmine
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist
Tüüp: korralduse eelnõu

„Eesti riiklik turismiarengukava 2014–2020“ kinnitati Riigikogu poolt 15. novembril 2013. Arengukava eesmärk on tagada Eesti konkurentsivõime ja rahvusvaheline atraktiivsus turismisihtkohana.

Arengukava elluviimiseks koostatakse kolmeaastane rakendusplaan, milles täpsustatakse arengukava eesmärkide saavutamiseks planeeritud tegevusi ning vahendite jaotust. Esimene rakendusplaan aastateks 2014–2017 kinnitati valitsuse poolt 16. mail 2014.

Rakendusplaan on vastavalt arengukava alameesmärkidele jaotatud kolmeks:
1. Eesti on reisisihina tuntud, hästi ligipääsetav ning siinsed turismitooted ja -teenused on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised.
2. Eesti turismiatraktsioonid ja siin toimuvad sündmused on rahvusvaheliselt huvipakkuvad ja reisimotivatsiooni loovad.
3. Eesti turismisihtkohad ja neile omased turismitooted on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised.

Igas osas on välja toodud meetmed, tegevussuunad ja tegevused, vastutajad ja mõõdikud koos eelarveprognoosiga aastateks 2018–2020.

Rakendusplaanis ette nähtud tegevuste elluviimine tagab Eesti turismisektori rahvusvahelise konkurentsivõime, suurendab Eesti tuntust reisisihtkohana, toetab turismiteenuste eksporditulu teenimist ning turistide ööbimiste arvu kasvu. Prognoosi kohaselt on eksporditulu 2020. aastal stabiilselt 1,85 miljardit eurot ning aastaks 2020 kasvaks prognoosi kohaselt välisturistide ööbimiste arv 4,5 miljonini.  Lisaks toob see siseriiklikult kaasa kõigi Eesti piirkondade turismiettevõtete jätkusuutlikkuse kasvu ning pakutavate toodete ja teenuste ühtlasema kvaliteedi.

Rakendusplaani maksumuseks 2018–2020 aastal on hinnanguliselt 38 145 290 eurot.

Arengukava tegevuste peamiseks rahastamisallikaks lisaks riigieelarvele on Euroopa Liidu struktuurivahendid.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist teeb valitsusele ettepaneku turismiarengukava rakendusplaan heaks kiita.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a406995e-0d1c-4596-bde4-c...

4. Haavakannu looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: määruse eelnõu

Keskkonnaminister Siim Kiisler teeb valitsusele ettepaneku Haavakannu looduskaitseala ja kaitse-eeskirja moodustamiseks. Haavakannu looduskaitseala pindala on 1912,5 hektarit. Kaitseala asub Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Aruküla, Kannastiku ja Veadla külas ning Väike-Maarja vallas Eipri ja Raeküla külas.

Eelnõu kohaselt muudetakse olemasoleva kaitstava loodusobjekti tüüpi. Hoiualast ja kahest püsielupaigast moodustatakse looduskaitseala ja kehtestatakse kaitse-eeskiri. See on vajalik, et tagada Haavakannu loodusalal olevate väärtuste, eelkõige metsakoosluste ja kaitsealuste liikide terviklik kaitse. Laanemetsade kaitseks arvatakse lisaks kaitse alla loodusalaga piirnev riigimets.

Võrreldes varem kaitse all olnud alaga (Haavakannu hoiuala ja püsielupaigad) suureneb kaitsealuse maa pindala 699,7 hektari võrra. Kaitsealasse arvatakse kaitsealaga piirnevad laanemetsad riigimaal. Laanemetsade täiendav range kaitse alla võtmine on vajalik, et täita nii Looduskaitse kui ka Metsanduse arengukavade aastani 2020 seatud eesmärke- parandada metsade range kaitse tüpoloogilist esindatust.

Sihtkaitsevööndisse arvatakse täiendavalt 1279,4 hektarit.

5. Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2015. a määruse nr 4 "Sõiduki valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulude määrad ning kulude hüvitamise kord" muutmine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: määruse eelnõu

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson teeb valitsusele ettepaneku muuta määrust ja  kehtestada sõiduki valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise kulu hüvitamise piirmäärad. Selle kohaselt kehtivad maakonnakeskuses, samuti Narvas ja Kohtla-Järvel sõidukite teisaldamisel madalamad piirmäärad, kui väljaspool neid asulaid. Väljaspool asulaid lisandub sõiduki valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamisel 0,90 eurot iga läbitud kilomeetri kohta.

Määruses asendatakse senine maakonnakeskuse termin konkreetsete asustusüksuste loeteluga. Sõiduki valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulude piirmäära ei muudeta.

Muudatuse eesmärgiks on säilitada senine olukord, mil maakonnakeskustena käsitleti asulaid, kus paiknes maavalitsus. Kuna maavalitsused lõpetati, siis on osutunud vajalikuks täpsustada, milliseid asustusüksuseid määruses silmas peetakse.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4f9db31d-df3e-4831-ab86-d...

6. Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määruse nr 221 "Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra kinnitamine" muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Janek Mäggi
Tüüp: määruse eelnõu

Riigihalduse minister Janek Mäggi teeb valitsusele ettepaneku tunnistada kehtetuks määruse eelnõu säte, mis võimaldab omandireformi reservfondi laekuvat raha kasutada toetuse andmiseks sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks kirikutele.

Nimetatud sätte alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 2017. a korraldused nr 388 ja 389 raha eraldamiseks Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist tunnistati kehtetuks Vabariigi Valitsuse 6. detsembri 2018 istungil.

7. Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ muutmine
Esitajad: sotsiaalkaitseminister Kaia Iva, tervise- ja tööminister Riina Sikkut
Tüüp: määruse eelnõu

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ning tervise- ja tööminister Riina Sikkut teevad valitsusele ettepaneku muuta sotsiaalministeeriumi põhimäärust, mille järel saavutatakse sujuvam töökorraldus ministeeriumis.

Eelnõu kohaselt luuakse nutika arengu toetamise osakond, millesse liidetakse senised digitaalvõimekuse arendamise osakond ning strateegia ja eelarve osakonna strateegilist planeerimist ja struktuurivahendeid puudutavad funktsioonid.

Veel lõpetatakse sotsiaalkindlustuse osakonna tegevus ning osakonna ülesanded jagatakse teiste struktuuriüksuste vahel.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019.

8. Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu
Esitaja: tervise- ja tööminister Riina Sikkut
Tüüp: määruse eelnõu

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut teeb valitsusele ettepaneku kehtestada Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu, milles nähakse ette uued tervishoiuteenused ning muudetakse teenuste piirhindu. Muudatused on vajalikud selleks, et tagada kindlustatud isikutele paremad ravivõimalused.

Üldarstiabi valdkonnas lisatakse uue teenusena üleriigilise perearsti nõuandetelefoni isikustatud konsultatsioon. Teenusega saab patsienti nõustada, võttes arvesse tema kohta tervise infosüsteemi sisestatud andmeid. Näiteks võimaldab see vastata küsimustele analüüside tulemuste kohta ja vajadusel väljastada kordusretsepte. Samuti on loetellu lisatud esmatasandi tervisekeskuse filiaali mõiste, et soodustada maapiirkondades asuvate perearstide üksikpraksiste tervisekeskusega liitumist. Tervisekeskusega liitunud perearst tagab vastuvõtu nii tervisekeskuses kui ka filiaalis.

Täiendatakse e-konsultatsiooni erialasid taastusarsti, dermatoveneroloogia, veresoonte kirurgia ja valuravi erialadega. Praegu on patsiente võimalik suunata e-konsultatsioonile 17 erialal, sealhulgas uroloogi, endokrinoloogi, pediaatri, ortopeedi ja psühhiaatri vastuvõtule.

Veel nähakse muudatusega ette, et arsti otsuse alusel võtab haigekassa hambaraviteenuste eest tasu maksmise kohustuse üle puuduva suuhügieeni võimekusega vaimse ja füüsilise puudega isikutelt. Seni võttis haigekassa tasu maksmise kohustuse üle ainult nendelt patsientidelt, kes vajasid teenust üldnarkoosis. Muudatuste mõjul saavad edaspidi teenust ka need patsiendid, kellele üldnarkoos ei ole näidustatud, kuid kes oma terviseseisundi tõttu ei suuda oma suuhügieeni eest hoolt kanda.

Tervishoiuteenuste loetelu muudatuste mõju haigekassa eelarvele on 15,26 miljonit eurot, milleks vahendid on haigekassa eelarvesse planeeritud.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/57626616-58e8-402a-8626-0...

9. Töötasu alammäära kehtestamine
Esitaja: tervise- ja tööminister Riina Sikkut
Tüüp: määruse eelnõu

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut teeb valitsusele ettepaneku kehtestada 1. jaanuarist 2019 tunnitasu alammääraks 3,21 eurot (praegu 2,97 eurot) ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot (praegu 500 eurot).

Töötasu alammäär on kokku lepitud Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu vahel laiendatud kollektiivlepinguga 28. septembril 2018. Välja kujunenud tava kohaselt lepivad üleriigilises töötasu alammääras kokku sotsiaalpartnerid.

Maksu- ja Tolliameti andmetel oli 2018. aastal ühes kuus keskmiselt 25 500 täisajaga tööle märgitud ning töötasu alammäära (500 eurot) saavat töötajat. Moodustades sellega 5,3% kõigist töötasu saanud töötajatest. Sellele lisaks teenis ühes kuus keskmiselt 15 700 täisajaga tööle märgitud töötajat töötasu 501-539 eurot (3,3% töötajatest). Jaanuarist kuni augustini kokku deklareeriti vähemalt ühel kuul töötasu alammäära ulatuses töötasu 44 900 isikul ning 501-539 eurot 59 200 isikul.

Töötasu alammäära tõus 500 eurolt 540 eurole toob Rahandusministeeriumi hinnangul riigieelarvesse täiendavat maksutulu 14,5 miljonit eurot.

Riigi- ja kohalike omavalitsusasutuste tööjõukulud suurenevad Rahandusministeeriumi hinnangul 3,3 miljoni euro võrra. Riigieelarvelistele asutustele tööjõukuludeks riigieelarvest täiendavaid vahendeid ei eraldata ning kokkuleppeliselt kaetakse alammäära tõus palgafondi siseselt.

Töötasu alammäära tõus toob kaasa töötasu alammääraga seotud hüvitiste suurenemise. Suurenevad näiteks vanemahüvitis, lapsepuhkuse tasu ja hoolduspuhkuse tasu.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019 ning üleriigilise perearsti nõuandetelefoni isikustatud konsultatsiooni võimalus jõustub 1. augustil 2019.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f04d3218-fd4b-4706-bc29-3...

10. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasu eest võõrandamiseks (Tartumaal Elva vallas Rannakülas asuv Metsise juurdelõike kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: korralduse eelnõu

Keskkonnaministeerium soovib valitsuselt nõusolekut, et võõrandada otsustuskorras tasu eest Tartu maakonnas Elva vallas Rannakülas asuv Metsise juurdelõike kinnistu (sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 1929 m²) korralduses nimetatud eraisikule.

11. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist
1) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Kultuuriministeeriumile kultuuriväärtusega leiu leidjatele leiuautasu väljamaksmiseks
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: korralduse eelnõu

Rahandusminister Toomas Tõniste teeb valitsusele ettepaneku eraldada valitsuse reservist 11 330 eurot kultuuriväärtusega leiu leidjatele leiuautasu väljamaksmiseks.

Muinsuskaitseameti kultuuriväärtustega leidude komisjon on teinud ettepaneku määrata tasu 18 leidjale. Väljamakstavad summad jäävad vahemikku 50 kuni 5000 eurot.

Muinsuskaitseseaduse kohaselt on kultuuriväärtusega leiu leidjal õigus saada leiuautasu. Juhul, kui leiu leidjale makstav tasu on suurem kui muinsuskaitseameti eelarves selleks ettenähtud vahendid, esitab muinsuskaitseamet kultuuriministri kaudu taotluse tasu jaoks vajaliku summa eraldamiseks.

2) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Haridus- ja Teadusministeeriumile (Kammeri Kooli kinnistu üürilepingu lõpetamiseks ja selle ostmiseks)
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: korralduse eelnõu

Rahandusminister Toomas Tõniste teeb valitsusele ettepaneku eraldada valitsuse reservist haridus- ja teadusministeeriumile 2 141 676 eurot Kammeri Kooli kinnistu üürilepingu lõpetamiseks ning sama kinnistu ostmiseks.

Kammeri Kooli pidamise üleandmine Kambja vallale otsustati valitsuskabineti 21. juuni 2018 nõupidamisel.

3) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Kaitseministeeriumile
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: korralduse eelnõu

Rahandusminister Toomas Tõniste teeb valitsusele ettepaneku eraldada valitsuse reservist kaitseministeeriumile rahalised vahendid Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmisega seotud kulude katteks.

12. Rahvastikuregistri volitatud töötleja määramine
Esitaja: siseminister Katri Raik
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister Katri Raik teeb valitsusele ettepaneku määrata rahvastikuregistri volitatud töötlejaks siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Muudatus on vajalik õigusselguse tagamiseks, et siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse volitused säiliksid ka uue seaduse jõustumisel.

Rahvastikuregistri seadus jõustub 1. jaanuaril 2019.

13. Riigihanke valdkonna 2017. aasta ülevaade
Esitaja: riigihalduse minister Janek Mäggi
Tüüp: ülevaade

Rahandusministeerium esitab valitsusele heaks kiitmiseks riigihanke valdkonna kokkuvõtte 2017. aasta kohta. Selles antakse tervikülevaade möödunud aastal riigihangete valdkonnas toimunu kohta. Iga-aastase kokkuvõtte esimene osa kajastab rahandusministeeriumi tegevust riigihankepoliitika kujundamise ja õigusloome, nõustamis- ja koolitustegevuse, riigihangete järelevalve ja riigihangete registri kohta. Teises osas esitatakse riigihangete registri andmete põhjal riigihangete statistilised andmed.

14. Ülevaade 2017. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist
Esitaja: riigihalduse minister Janek Mäggi
Tüüp: ülevaade

Rahandusministeerium esitab valitsusele heaks kiitmiseks ülevaate 2017. aastal Eesti ja Euroopa Liidu poolt antud riigiabi kohta. Tegemist on iga-aastase ülevaatega sektoraalse ja horisontaalse riigiabi, regionaalabi, riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks ning vähese tähtsusega abi kohta.

15. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Kestlik biomajandus Euroopas: majanduse, ühiskonna ja keskkonna vaheliste sidemete tugevdamine“ kohta
Esitaja: maaeluminister Tarmo Tamm
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Biomajandus hõlmab kogu majandust, mis põhineb bioloogilistel ressurssidel (loomad, taimed, mikroorganismid ja neist saadav biomass, sealhulgas orgaanilised jäätmed) ning nende funktsioneerimisel ja toimimise põhimõtetel. Edu saavutamiseks peab Euroopa biomajandus olema jätkusuutlik ning ringluspõhine.

Euroopa Komisjon on välja töötanud ning 13. veebruaril 2012 vastu võtnud Euroopa Biomajanduse Strateegia. Strateegia eesmärk on rajada innovatiivsem, tõhusam ja konkurentsivõimelisem ühiskond, milles toiduga kindlustatus on hästi ühendatud taastuvate loodusvarade jätkusuutliku tööstusliku kasutamisega ja tagatud on ka keskkonna kaitse.

2017. aastal koostas Euroopa Komisjoni 2012. aasta Euroopa Biomajanduse Strateegia ülevaate. Biomajanduse strateegia on olnud edukas ning sätestatud viis eesmärki on endiselt asjakohased. Nende eesmärkide ulatust tuleb aga kohandada ning meetmete rõhuasetus vajab muutmist. Biomajanduse valdkonna tegevused peavad olema hästi kooskõlas erinevate poliitikauuendustega, sidusad, fokusseeritud ning hästi jälgitavad. Edasised investeeringud peavad suurenema ning nii riigid, regioonid kui ka linnad peavad olema paremini kaasatud.

Väljatoodu saavutamiseks avalikustas Euroopa Komisjon 11. oktoobril 2018 teatise 2012. aasta biomajandusstrateegia ajakohastamiseks.

Strateegias pakutakse väljakujunenud poliitiliste prioriteetide kontekstis nende viie eesmärgi toetamiseks välja kolm peamist tegevusvaldkonda, millest osa on rahastatud komisjoni poolt ning osade puhul nähakse liikmesriikide või sektori/sidusrühmade panust.

Eesti toetab Komisjoni algatust biomajanduse strateegia ajakohastamiseks ning nõustub väljapakutud eesmärkide ja meetmetega.

Maaeluminister Tarmo Tamm teeb valitsusele ettepaneku kiita Eesti seisukohad „Kestlik biomajandus Euroopas: majanduse, ühiskonna ja keskkonna vaheliste sidemete tugevdamine“ kohta heaks.

16. Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta
1) Eesti seisukohad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformipaketi kohta aastateks 2021-2027

Esitaja: maaeluminister Tarmo Tamm
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Euroopa Komisjon esitas järgmise perioodi ÜPP reformipaketi 1. juunil 2018. Ettepaneku eesmärgiks on lihtsustada ja kaasajastada ühist põllumajanduspoliitikat. Liikmesriikidele soovitakse anda senisest suurem otsustusõigus, kuidas ja kuhu oma eelarvevahendeid paigutada. Samuti on väga olulisel kohal keskkonna- ja kliimakaitse – uus ÜPP seab põllumajandustootjatele selles valdkonnas kõrged eesmärgid, kombineerides selleks mitmeid kohustuslikke ning vabatahtlikke meetmeid.

Võrreldes käesoleva perioodiga muutub poliitika rakendusmudel – praegused maaelu arengukavad asendatakse ÜPP strateegiakavadega, mis hõlmavad nii ÜPP esimest (rahastus Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist) kui ka teist sammast (rahastus Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist) ja tagavad valdkonna terviklikuma planeerimise. Strateegiakavad täidavad üheksat ÜPP eesmärki: õiglase sissetuleku tagamine, konkurentsivõime suurendamine,  ebaausate kaubandustavade vähendamine toidutarne ahelas, kliimamuutusele suunatud tegevused, keskkonnahoid, maastike ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, põlvkondade vahetumise soodustamine, maapiirkondade elavdamine ja toidukvaliteedi ning tervise kaitsmine. Uue mudeli abil soovitakse suurendada liikmesriikide paindlikkust poliitika rakendamisel ning arvestada rohkem kohalike eripäradega. Euroopa Liidu tasandil seatakse küll ühised eesmärgid, kuid liikmesriigid saavad strateegiakavades arvesse võtta kohalikke tingimusi ning poliitika on võrreldes senisega rohkem tulemustele suunatud. Komisjon peab iga liikmesriigi kava heaks kiitma, et tagada kavade järjepidevus ja ühtse siseturu toimimine. Samuti jälgib komisjon iga riigi tulemuslikkust ja kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks tehtud edusamme.

Komisjoni ettepanek ühise põllumajanduspoliitika eelarveks tervikuna aastateks 2021-2027 moodustab jooksevhindades 365 miljardit eurot ehk 29% kogueelarvest. Sellest 265 miljardit eurot on suunatud otsetoetustele, 20 miljardit ühise turukorralduse meetmetele ja 78,8 miljardit maaelu arengule. Ettepaneku järgi oleks ÜPP kogukärbe jooksevhindades senisega võrreldes -5%, kuid tegelikku ostujõudu arvestades on eelarvelangus ligikaudu 15%, sh otsetoetuste langus 11% ja maaelu arengu vahendite vähenemine 28%.

Maaeluminister Tarmo Tamm teeb valitsusele ettepaneku toetada komisjoni ettepanekuid ning Eesti seisukohad heaks kiita.

2) Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, millega luuakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend koondab enamiku olemasolevatest Euroopa Liidu välistegevuse rahastamisvahenditest, sealhulgas Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi ja Euroopa Arengufondi. Instrumendi eesmärgiks on muutuste toetamine partnerriikides jätkusuutliku majandusliku arengu, vaesuse vähendamise ja demokraatia kindlustamise suunas.

Instrument jaguneb kolmeks: geograafilised programmid (naabruspoliitika piirkonna, Sahara-taguse Aafrika, Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna ning Ameerika ja Kariibi mere piirkonna jaoks); temaatilised programmid ning kiirreageerimistegevused.

Instrumendi eelarve kogumahuks on aastateks 2021-2027 kavandatud 89,2 miljardit eurot.

Välisminister Sven Mikser teeb valitsusele ettepaneku kiita Eesti seisukohad heaks.