Sa oled siin

Valitsuse 13.06.2000 istungi info ja päevakord

13. juuni 2000 - 0:00

VABARIIGI VALITSUSE ISTUNGI PÄEVAKORD

 

Algus kell 10.00, Toompeal 13. juunil 2000

 

Kommentaarid valitsuse istungi materjalide kohta on mõeldud taustinformatsiooniks ajakirjanikele või inimestele, kelle töö on seotud ajakirjandusega. Meie poolt ette valmistatud ülevaate kasutamisel tuleb arvestada, et valitsuse istungi käigus võib valitsus jõuda otsusteni, mis erinevad istungile esitatud materjalidest. Seepärast palume enne valitsuse istungi lõppu avaldada käesolevaid materjale arvestusega, et need pole lõplikud.

 

1. Korruptsiooni tsiviilõiguslike aspektide konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu

Esitaja T.H. Ilves, M. Rask

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks korruptsiooni tsiviilõiguslike aspektide konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu. Korruptsiooni tsiviilõiguslike aspektide konventsioon võeti vastu Euroopa Ministrite Nõukogu poolt 9. septembril 1999 ning avati allakirjutamiseks 4. novembril 1999. Eesti Vabariik kirjutas konventsioonile alla 24. jaanuaril 2000. a

 

2. Advokatuuri seaduse eelnõu

Esitaja: M. Rask

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks advokatuuri seaduse eelnõu. Eelnõu reguleerib avaliku halduse kandjana tegutseva avalik-õigusliku juriidilise isikuga - Eesti Advokatuuriga - seonduvaid organisatsioonilisi küsimusi, advokaadi staatusega seonduvat ning advokaatide poolt õigusteenuse osutamist. Eelnõu käsitleb nii haldusstruktuuri kui ka advokaadikutset. Eelnõu on välja töötatud lähtudes vajadusest asendada kehtiv 1991. aastal vastu võetud "Eesti Vabariigi seadus Eesti Advokatuuri kohta," mis ei reguleeri küllaldase põhjalikkusega advokatuuriga seonduvaid õigussüsteemi jaoks olulisi küsimusi

 

3. Haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu

Esitaja: T. Loodus

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on sanktsiooni määra alammäära alandamine, politsei töö tõhustamine ning haldusvastutuse ea ühtlustamine. Ettepanekud esitatakse "Haldusõiguserikkumiste seadustiku":

1) paragrahvi 153 "Lapse kasvatamise ja õpetamise kohustuste täitmata jätmine" lõike 2 muutmiseks, milles kohaselt määratakse lapse järelevalvetuse, hulkumise või ühiskonnaohtliku teo toimepanemise eest vanematele või neid asendatavatele isikutele rahatrahv;

2) paragrahvi 189 "Politseiametnikud" lõike 2 punkti 1 loetelu täiendamiseks sõnadega "ning politseijuhtivinspektor ";

3) paragrahvi 218 "Haldusõiguserikkumise asja menetlust kõrvaldavad asjaolud" lõike 1 täiendamiseks punktiga 21, mis käsitleb haldusõiguserikkumise asja menetlust sõltuvalt haldusõiguserikkumise tunnustega teo toimepannud isiku vanusest

 

4. Politseiseaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitaja: T. Loodus

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks politseiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõuga tehakse ettepanek anda politseile õigus realiseerida tema poolt hõivatud vallasvara, kui puuduvad andmed vara omaniku või valdaja kohta

 

5. Seisukoha andmine:

1) Riigikogu liikmete Andres Lipstoki, Arvo Sirendi, Jüri Kaveri, Jüri Tamme ja Georg Pelisaare algatatud liikluskindlustuse seaduse eelnõu (413 SE) kohta

Esitaja: S. Kallas

 

2) Riigikogu liikmete Jüri Tamme, Andres Lipstoki ja Ingvar Pärnamäe algatatud liiklusseaduse eelnõu (422 SE) kohta

Esitaja: T. Jürgenson

 

3) Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse "Seaduseelnõu algatamise ettepanek Vabariigi Valitsusele" eelnõu (423 OE) kohta

Esitaja: I. Padar

 

4) Riigikogu liikmete  Jaan-Hans Kuksi ja Ants Käärma algatatud asjaõigusseaduse paragrahvi 21 ning äriseadustiku paragrahvi 4 ja paragrahvi 8 muutmise ja täiendamise seaduse (talu mõiste seadus) eelnõu (424 SE) kohta

Esitaja: M. Rask, I. Padar

 

6. Eesti elamumajanduse arengukava aastani 2010

Vabariigi Valitsuse 21. aprilli 1998. a korraldusega nr 350-k "Elamumajanduse asjatundjate komisjoni moodustamine" moodustatud asjatundjate komisjoni töö lõpetamine

Esitaja: M. Pärnoja

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu; korralduse eelnõu

K: Elamumajanduse asjatundjate komisjonile tehti ülesandeks töötada välja elamumajanduse pikaajaline arengukava ning esitada ettepanekuid asjakohaste õigusaktide täiendamiseks. Komisjoni poolt väljatöötatud "Eesti elamumajanduse arengukava aastani 2010" oli Vabariigi Valitsuse 23. novembri 1999. a nõupidamise päevakorras, kuid küsimust nõupidamisel ei käsitletud. Majandusministrile tehti ülesandeks esitada arengukava pärast täpsustuste tegemist uuesti valitsuse nõupidamisel arutamiseks. Majandusministeerium on täpsustanud "Eesti elamumajanduse arengukava aastani 2010"

 

Elamumajanduse pikaajalise arengukava väljatöötamiseks moodustatud elamumajanduse asjatundjate komisjon on oma töö sisuliselt lõpetanud ning seetõttu lõpetatakse elamumajanduse asjatundjate komisjoni töö

 

7. Riigiasutuste poolt riigieelarvesse kandmata jäetud tulude kinnipidamise kord

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks määruse "Riigiasutuste poolt riigieelarvesse kandmata jäetud tulude kinnipidamise kord". Nimetatud korra rakendamine tagaks efektiivsemalt riigiasutuste tulude riigieelarvesse kandmise ning takistaks tulude mittesihipärast kasutamist.

 

8. Nõudest loobumine kohaliku omavalitsuse üksuse ja avalik-õigusliku juriidilise isiku suhtes

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: määruse eelnõu

K: Seaduse "200.aasta riigieelarve"" alusel kiidab valitsus heaks määruse "Nõudest loobumine kohaliku omavalitsuse üksuse ja avalik-õigusliku juriidilise isiku suhtes". Kohaliku omavalitsuse üksuse ja avalik-õigusliku juriidilise isiku rahalise kohustuse tekkimise aluseks riigi ees on riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku vahel sõlmitud võlaõiguslik leping. Käesoleva eelnõu eesmärk on sätestada lepingu rikkumisel riigile tekitatud kahju hüvitamise kord, mis toimuks omavalitsusüksusele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule riigieelarvest määratud toetuste või eraldiste vähendamise kaudu

 

9. Vabariigi Valitsuse 24. märtsi 1999. a määruse nr 116 "Maksumaksjate ja maksu kinnipidajate riikliku registri asutamine" muutmine

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus muudab oma varajasemat määrust nr 116 24. märtsist 1999.a "Maksumaksjate ja maksu kinnipidajate riikliku registri asutamine". Muudetakse nimetatud määrusega kinnitatud maksumaksjate ja maksumaksjate kinnipidajate riikliku registri pidamise põhimäärust, et viia see kooskõlla "Maksukorralduse seadusega," mida muudeti 12. aprillil 2000 vastu võetud "Maksukorralduse seaduse muutmise ja täiendamise seadusega". Seaduse muudatuse tulemusena ei ole "Maksukorralduse seaduses" enam lõikeid 21 ja 22, millele viidatakse määruse punktis 34. Eelnõuga tehakse nimetatud punktis muudatus, viidates seaduse paragrahvile 11 mitte selle lõigetele, välistades vajaduse tulevikus määrust muuta, kui "Maksukorralduse seaduse" paragrahvi 11 uute lõigetega täiendatakse

 

10. Nasva sadama akvatooriumi piiride määramine

Esitaja: T. Jürgenson

Tüüp: määruse eelnõu

K: Sadamaseaduses on sätestatud, et meresadama akvatooriumi piirid määrab teede- ja sideministri ettepaneku ja kohaliku omavalitsuse volikogu kooskõlastuse alusel Vabariigi Valitsus". Lähtudes nimetatud seadusesättest esitatakse ettepanek Nasva sadama akvatooriumi piiride määramise kohta. Sadamaseaduse kohaselt on akvatoorium piiritletud, püsivalt veega kaetud ala, mida kasutatakse laevaliikluseks või muuks sadama funktsionaalseks tegevuseks. Meresadama akvatooriumi piiride andmed kantakse koos teiste sadama põhiandmetega sadamapassi. Sadamaseaduse kohaselt on sadamapass dokument, mis tõendab, et sadam vastab õigusaktidega kehtestatud normidele ning on avatud ohutuks laevaliikluseks ja sadama funktsionaalseks tegevuseks. Kuressaare Vallavolikogu 14. mai 1998. a otsuses nr 28 on antud kooskõlastus sadama akvatooriumi piiride kohta.

 

11. Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2000. a määruse nr 31 "Väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal kalapüügiõiguse eest võetava tasu määrad 2000. aastaks" muutmine

Esitaja: H. Kranich

Tüüp: määruse eelnõu

K: Kalapüügiseaduse kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus kalapüügiõiguse tasu riigi poolt võetud kohustusega garanteeritud kalapüügiõiguse eest väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal Eesti lipu all sõitvatele laevadele. Valitsus kiidab heaks määruse "Väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal kalapüügiõiguse eest võetava tasu määrad 2000. aastaks" punkti 1 täiendamiseks kalaliikidega (räim, kilu, tursk) ning nende kalapüügiõiguse eest võetava tasu määradega 2000. aastaks. Keskkonnaministeeriumi andmetel on Euroopa Liiduga 14. märtsil 2000.a toimunud kalanduskonsultatsioonil saavutatud kokkulepe, mille kohaselt sai Eesti võimaluse püüda oma kilu-, räime- ja tursapüügi kvoodi arvel neid kalu Euroopa Liidu vetes. Sellest tulenevalt esitatakse ettepanek kehtestada nimetatud kalaliikide püügiõiguse tasu ka väljaspool Eesti jurisdiktsiooni alla oleval veealal. Kalapüügiseaduse kohaselt tasu kalapüügiõiguse eest kantakse riigieelarvesse

 

12. Alalise elamisloa andmine (3 korralduse eelnõu)

Esitaja: J. Luik

Tüüp: 3 korralduse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks korralduse "Alalise elamisloa andmine". Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 3 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 23. novembri 1999.a määrusega nr 362 kinnitatud "Elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning tühistamise korra" punktiga 108 ning "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" artikli 2 punktiga 1 anda alaline elamisluba 36 isikule. Kui taotleja on "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirjas, teeb otsuse elamisloa andmise kohta erandina Vabariigi Valitsus. Kokkuleppe artikli 2 punkti 1 alusel saavad sõjaväepensionärid, nende perekonnaliikmed ning toitja kaotanud isikud elamisloa Eesti Vabariigis isikliku taotluse alusel ning kokkuleppejärgsesse nimekirja kuuluvatele isikutele keeldutakse põhjendusega elamisluba andmast Eesti Vabariigi Valitsuse otsusel ohu tõttu Eesti riigi julgeolekule. Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 5 kohaselt võidakse erandina anda tähtajaline elamisluba ja seda pikendada välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punktides 5-8 ja 14 loetletud välismaalasele, kui tema suhtes ei ole tuvastatud paragrahvi 12 lõike 4 punktides 1-4, 9-13 ja 15 nimetatud asjaolu. Eelnõus nimetatud isikud ei kuulu välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõikes 4 ja 5 nimetatud välismaalaste hulka, mille kohaselt võidakse neile keelduda alalise elamisloa andmisest. Lähtudes eeltoodust teeb komisjon Vabariigi Valitsusele ettepaneku anda alaline elamisluba käesoleva Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu lisas loetletud isikutele.

 

Valitsus kiidab heaks korralduse, millega antakse alaline elamisluba kahele isikule. Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 3 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 23. novembri 1999.a määrusega nr 362 kinnitatud "Elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning tühistamise korra" punktiga 108 ning "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" artikli 2 punktiga 1 anda alaline elamisluba kahele isikule.

 

 

13. Ajapikenduse andmine ajateenistusse kutsumisel

Esitaja: J. Luik

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt võib erandlikel asjaoludel Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul anda kutsealusele ajapikendust ühekordselt kuni üheks aastaks või ajapikenduse põhjuste äralangemiseni. Tartumaal Rannu vallas elav Margus Mahoni esitas kaitseministrile taotluse erandkorras tema ajateenistusse kutsumise pikendamiseks, põhjendades, et ta peab talu füüsilisest isikust ettevõtjana. Talu on orienteeritud teravilja kasvatamisele ning on kantud äriregistrisse. Talu väljaehitamiseks on võetud pangalaen, mille tagastamise tähtaeg on 2000. aasta november. Pikendusperioodi jooksul soovib taluomanik likvideerida võlgnevuse. Kaitseministeeriumi Lõuna Riigikaitse Osakonna komisjon on kontrollinud olukorda kohapeal ning toetab talupidajale Margus Mahonile ajapikenduse andmist üheks aastaks.

 

14. Vabariigi Valitsuse 3. veebruari 1998. a korralduse nr 56-k "Delegatsiooni moodustamine" muutmine

Esitaja: T. H. Ilves

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus muudab oma varajasemat korraldust 3. veebruarist 1998. a nr 56-k "Delegatsiooni moodustamine". Nimetatud korraldusega moodustati Euroopa Liiduga läbirääkimisteks Eesti Vabariigi valitsuse delegatsioon. Seoses muudatustega rahandus-, sise-, põllumajandus-, ja keskkonnaministeeriumis on tekkinud vajadus delegatsiooni koosseisu muuta. Delegatsiooni koosseisust arvatakse välja Mari Pedak, Mati Paljasma, Andres Oopkaup ja Heiki Sirkel ning nimetatakse delegatsiooni liikmeks Einike Kägu (siseministeerium) ja töögruppide juhtideks Olav Kreen (põllumajandusministeerium), Guido Viik (rahandusministeerium) ja Katrin Saarsalu (välisministeerium). Samuti tehakse korralduses muudatused seoses osade liikmete ametinimetuste muutumisega.

 

15. Vabariigi Valitsuse 14. mai 1998. a korralduse nr 427-k "Delegatsiooni moodustamine" muutmine

Esitaja: T. H. Ilves

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus muudab oma varajasemat korraldust 14. maist 1998. a nr 427-k "Delegatsiooni moodustamine". Nimetatud korraldusega moodustati delegatsioon Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahel kaubandus- ja majandusalase koostöö, investeeringute vastastikuse kaitse, ekspordikontrolli alase koostöö ning tollikoostöö kokkulepete projektide üle läbirääkimiste pidamiseks. Seoses delegatsiooni liikmete ametikohtade ja ametinimetuste muutumisega on tekkinud vajadus korralduse muutmiseks. Delegatsiooni koosseisust arvatakse välja Tiit Naber, Toivo Nõvandi, Reimo Pettai, Meelis Pihel, Mati Prints, Margus Rava, Tiit Reiman, Andres Talvik, Andres Tropp ja Sven Tölp ning nimetatakse delegatsiooni juhiks Mait Martinson (välisministeerium) ja liikmeteks Kalev Kreegipuu (põllumajandusministeerium), Urmas Kukk (teede- ja sideministeerium), Kristjan Aavik, Kirke Kraav, Evelin Krõlo

 

16. Maa munitsipaalomandisse taotlemine (Jõgeva maakonnas Pajusi vallas Lahavere külas)

Esitaja: H. Kranich

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab Lahavere külas asuva maaüksuse Pajusi valla munitsipaalomandisse andmise. Maareformiseaduse kohaselt otsustab maa munitsipaalomandisse andmise Vabariigi Valitsus. Pajusi Vallavolikogu esitatud taotlus käsitleb Lahavere külas asuva maaüksuse munitsipaliseerimist kohaliku omavalitsuseüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana maareformi seaduse paragrahvi 28 lõike 2 alusel. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Jõgeva maakonna komisjoni otsuse kohaselt on kinnistu osas õigustatud subjektiks tunnistatud isikule vastavalt tema poolt esitatud avaldusele maa terves ulatuses kompenseeritud

 

17. Raha eraldamine:

Vabariigi Valitsuse reservist

1) Majandusministeeriumile (Kanada äriühinguga Suncor Energy Inc. peetavate läbirääkimistega seonduvate kulude katteks)

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab raha eraldamise oma reservist majandusministeeriumile 459950 krooni suuruses summas Kanada äriühinguga Suncor Energy Inc. läbirääkija töötasu ja muude läbirääkimistega seotud kulude katteks. Vabariigi Valitsuse 21.03.2000 korraldusega nr 227-k  "Volituste andmine läbirääkimiste pidamiseks" volitati majandusminister Mihkel Pärnoja pidama nimetatud äriühinguga läbirääkimisi määratlemaks põlevkiviõli tootmise rajamise tingimusi

 

Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist

2) Kaitseministeeriumile (Kirde Riigikaitse Osakonna Järvamaa Büroo õigusjärgsele omanikule tagastatud hoonest ümberasumisega seotud kulude katteks)

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab raha eraldamise valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist kaitseministeeriumile tagastamatu toetusena 1027200 krooni suuruses summas Kirde Riigikaitse Osakonna Järvamaa Büroo õigusjärgsele omanikule tagastatud hoonest ümberasumisega seotud kulude katteks. 1995.aastal taotles kaitseministeerium Järvamaa Riigikaitse Osakonna kasutuses oleva hoone Paides Tallinna tn 16 jätmist riigi omandisse. Vabariigi Valitsus ei toetanud seda ettepanekut. Paide Linnavalitsuse 19.08.96.a korraldusega nr 346 tagastati antud hoone (üldpind 231 m^2) omandireformi õigustatud subjektile, kellega Järvamaa Riigikaitse Osakond sõlmis rendilepingu määramata tähtajaks. Käesolevaks ajaks on tagastatud hoone edasi müüdud ja uus omanik soovib rendilepingu lõpetada. Käesoleva aasta juunis lõpeb maavalitsusele kuuluva Paides Rüütli tn 25 asuva hoone I korruse kasutusleping Järva Maakohtu poolt seoses maakohtu uue hoone valmimisega. Nimetatud ruumid (223,4 m^2) oleks peale remonti võimalik anda kaitseministeeriumi kasutusse. Arvestades remonttööde maksumusega hoones, millesse ümberasumine on kavandatud, saab lugeda maksimaalselt kompenseerimisele kuuluvaks summaks 1027, 2 tuhat krooni.

 

Vabariigi Valitsuse tagatisfondist

3) pankrotistunud ASi Eesti Buss töötajatele enne pankroti väljakuulutamist saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõpetamisel saamata jäänud hüvitise väljamaksmiseks

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Lähtudes seaduse "2000.aasta riigieelarve" paragrahvist 1 (kulude osa 159) ja pankrotiseaduse paragrahvi 58 lõigetest 2 ja 3 ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 25. septembri 1998.a määrusega nr 213 kinnitatud "Vabariigi Valitsuse tagatisfondist väljamaksete tegemise korraga" otsustab valitsus raha eraldamise pankrotistunud ASi Eesti Buss töötajatele 2541880 krooni suuruses summas enne pankroti väljakuulutamist saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõpetamisel saamata jäänud hüvitise väljamaksmiseks. Tallinna Linnakohtu 3.03.2000 otsusega kuulutati välja AS Eesti Buss pankrot. Töötajate saamata jäänud palk, puhkusetasud ja töölepingu lõpetamisel saamata jäänud hüvitised moodustavad kokku 4635669 krooni. Pankrotiseaduse paragrahvi 58 lõike 3 kohaselt võib ühele töötajale kokku maksta kuni selle töötaja kolme kuu keskmise palga, kuid mitte rohkem kui vabariigi kolm keskmist kuupalka. Seega riigilt taotletav summa on 2541880 krooni.

 

Vabariigi Valitsuse reservist

4) Viljandi Maavalitsusele (EELK Kolga-Jaani koguduse pastoraadi ja W. Reimani muuseumitoa ehituseks)

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab raha eraldamise oma reservist Viljandi maavalitsusele 160000 krooni suuruse summa EELK Kolga - Jaani koguduse pastoraadi ja W. Reimani muuseumitoa ehituseks.

 

5) Rakvere Linnavalitsusele (põlengu tagajärgede likvideerimiseks)

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab raha eraldamise oma reservist Rakvere Linnavalitsusele 330000 krooni suuruses summas Rakveres Pikal tänaval toimunud põlengu tagajärgede likvideerimiseks. 28.07.1999.a toimus Rakvere vanalinnas põleng, milles sai kannatada mitu hoonet ning mille tulemusena jäi peavarjuta 42 inimest. 8 inimest on käesolevaks ajaks paigutatud Rakvere sotsiaalmajja. Rakvere Linnavalitsus näeb ühe variandina Rakveres Lennuki tänaval asuva endise sõjaväehaigla hoone taastamist elamispinnaks.

 

18. Kohtus asjaajamiseks volituste andmine

1) sotsiaalministri taotlusel (ASi Kalf VK hagis)

Esitaja: E. Nestor

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus volitab sotsiaalministeeriumi kantslerit Hannes Danilovit (edasivolitamise õigusega) esindama Eesti Vabariiki kostjana kõigis kohtuinstantsides ASi Kalf VK hagis Eesti Vabariigi vastu 797523 krooni ja 40 sendi nõudes.

 

2) teede - ja sideministeeriumi taotlusel (Eino Paju Hagis)

Esitaja: T. Jürgenson

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus volitab teede-ja sideministeeriumi kantslerit Margus Leivot (edasivolitamise õigusega) esindama Eesti Vabariiki kostjana kõigis kohtuinstantsides Eino Paju hagis Eesti Vabariigi vastu hüvitise nõudes seoses tema töölepingu lõpetamisega vanuse tõttu

 

19. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamine

Esitaja: T. H. Ilves

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Välisministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile protokolli märgitava otsuse eelnõu Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamisest Leedu Vabariigis. Lähtudes "Välisteenistuse seaduse" paragrahvi 20 lõikest 1 esitada vastav ettepanek Vabariigi Presidendile

 

20. Kaitseministri ja kaitseväe juhataja tegevusaruanne riigikaitseliste rahuaegsete ülesannete täitmise kohta 1999. aastal (kinnine punkt)

Esitaja: J. Luik

 

21. Eesti Vabariigi töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitaja: E. Nestor

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks Eesti Vabariigi töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõus tehakse ettepanek sätestada seaduse tasemel, et tööandja peab arvestust kõigi töötajate kohta ning töölepingut, isikukaarti ja välja võtmata tööraamatut säilitatakse 75 aastat arvates töölepingu lõpetamisest. Euroopa Liidu õigusaktid tööstaathi dokumentide säilitustähtaegu ei reguleeri

 

22. Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitaja: S. Kivi

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Autoriõiguse asjatundjate komisjon, kelle ülesandeks on valitsusele ülevaate andmine autoriõigusealasest olukorrast riigis ning konkreetsete ettepanekute tegemine autoriõiguseaktide täiendamiseks ja muutmiseks. Komisjoni esimest ülevaadet arutati valitsuse 18.jaanuari 2000.a istungil, kus tehti kultuuriministeeriumile ülesandeks koos sise-, majandus-, rahandus- ja justiitsministeeriumiga töötada välja ettepanekud kehtivatesse õigusaktidesse muudatuste tegemiseks. Eelnõuga tehakse seadusesse muudatusi kolmes probleemküsimuses - rahamärkide kujunduse autorikaitse, teoste levitamisega seonduv ja piraatkoopia ladustamise, hoidmise või edasitoimetamise kvalifitseerimine haldusõigusrikkumisena.

 

23. Finantsjärelevalve moodustamisest

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Rahandusministeerium esitab valitsuse istungile ühendatud finantsjärelevalve moodustamise aluste ja tegevuskava väljatöötamiseks moodustatud asjatundjate komisjoni töö aruande ja ettepanekud.

 

24. Vabariigi Valitsuse 16. novembri 1999. a määrusega nr 352 "Riigi äriühingute ja  äriühingute, kus riigil on enamusotsustusõigus või otsustusõigus, dividendimäära kinnitamine 2000. aastaks" kinnitatud dividendimäärast erineva dividendimäära kohaldamine mõnede äriühingute suhtes

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks korralduse, mille alusel 1999.a majandusaasta puhaskasumist 2000.a tiigieelarvesse makstavast dividendimäärast erinevat dividendimäära järgmiste riigi äriühingute suhtes: 1. AS Tallinna Sadam - riigieelarvesse makstav dividendimäär 75%;

2. Ringhäälingu Saatekeskuse AS - riigieelarvesse makstav dividendimäär 50%