Sa oled siin

Valitsuse 12.9.2019 istungi kommenteeritud päevakord

11. september 2019 - 19:30

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10.00. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme ning kultuuriminister Tõnis Lukas.

Lisainfo: Maria Murakas, tel. 5219572

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/788 "Euroopa kodanikualgatuse kohta" rakendamise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Raivo Aeg
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärgiks on Euroopa kodanikualgatust reguleeriva uue Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse rakendamine Eestis.

Eelnõuga langetatakse kodanikualgatuse toetusavalduse allkirjastamise vanuse alammäära seniselt 18 aastalt 16 aastale. Kodanikualgatuse korraldajate rühmadele siseriiklikes küsimustes abistavaks siseriiklikuks kontaktpunktiks määratakse siseministeerium.

Võrreldes kehtiva seadusega ei muudeta riigisiseseseid valitsusasutusi, kes täidavad määrusest tulenevaid kohustusi seoses toetusallkirjade kontrollimisega ning toetusavalduse üksikssüsteemide vastavuse tõendamisega.

Euroopa kodanikualgatus on osalusdemokraatia vahend, mis võimaldab teha ettepanekuid õiguslike muudatuste kohta kõigis valdkondades, kus Euroopa Komisjon on pädev esitama seadusandlikke ettepanekuid (nt keskkond, põllumajandus, energeetika, transport või kaubandus).

Kodanikualgatus peab koguma üks miljon toetushäält vähemalt seitsmest liikmesriigist. Algatus võimaldab eri liikmesriikide kodanikel mõjutada EL-i poliitika kujundamist. Uus määrus kehtestati selleks, et suurendada EL-i kodanike võimalust osaleda demokraatlikus elus ja muuta Euroopa kodanikualgatus korraldajate ja taotlejate jaoks vähem koormavaks ja kasutajasõbralikumaks ning seeläbi tuua EL-i kodanikele lähemale.

Seadus on kavandatud jõustuma koos uue määruse jõustumisega 1. jaanuaril 2020.

2. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2014. ja 2016. aasta muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: seaduse eelnõu

Välisminister teeb valitsusele ettepaneku ratifitseerida Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2014. ja 2016. aastal vastu võetud muudatused.

2014. aasta muudatused puudutavad reederi kohustust omada finantstagatist laevapere liikme hülgamise puhul ning tööõnnetusest ja kutsehaigusest tulenevate lepinguliste nõuete katmiseks. Finantstagatiseks võib olla näiteks vastutuskindlustus, pangagarantii või muu tagatis, mis võimaldab tagada hüvitise maksmise. Meremehe hülgamiseks loetakse näiteks olukorda, kus reeder on jätnud meremehe ilma vajalikust ülalpidamisest või on ühepoolselt temaga töösuhte lõpetanud.

2016. aastal vastu võetud muudatused puudutavad meretöötunnistuse pikendamist olukorras, kus tunnistuse kehtivus lõppeb ja uut tunnistust ei ole võimalik koheselt välja anda, kuid laev on kontrolli läbinud ja täitnud tunnistuse saamiseks vajalikud tingimused. Meretöötunnistuse kehtivust võib sellisel juhul kuni viieks kuuks pikendada. Kehtiva õiguse kohaselt tunnistuse pikendamise võimalus puudub.

Muudatuste riigisiseseks rakendamiseks on Riigikogule esitatud meretöö seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega viiakse seadused kooskõlla konventsiooni muudatustega. Valitsus kiitis eelnõu heaks 8. augusti 2019 istungil.

Muudatused mõjutavad eelkõige Eesti riigilipu all sõitva, meretöötunnistust omava laeva laevapere liikmeid ja reedereid ning Veeteede Ametit. Samas on kavandatud muudatuste mõju väike, sest kõik meretöötunnistust omavad Eesti lipu all sõitvad laevad omavad P&I vastutuskindlustust, millega kaetakse laevapere liikme repatrieerimise ja hülgamisega ning tervisekahjustuste ja surmaga seotud kulud.

Meretöö konventsioon võeti vastu 23. veebruaril 2006 eesmärgiga luua ühtsed põhimõtted tagamaks kõigile meremeestele inimväärsed töö- ja elamistingimused. Riigikogu ratifitseeris meretöö konventsiooni 23. veebruaril 2016 ning see jõustus Eesti Vabariigi suhtes 5. mail 2017.

Konventsiooni on ratifitseerinud 92 ILO liikmesriiki.

3. „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ koostamise ettepaneku heakskiitmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: korralduse eelnõu

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps teeb valitsusele ettepaneku heaks kiita arengukava koostamise ettepanek.

Kavandatava arengukavaga kujundatakse Eesti eeldusi, tingimusi ning vajadusi arvestav teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni (edaspidi TAI) ja ettevõtluse poliitika, mis aitaks tootlikkuse kasvu kiirendamise ning teadusmahuka ühiskonna arendamise kaudu kaasa Eesti kestlikkusele ja elanike heaolu kasvule.

Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse ühises strateegilises raamistikus käsitlemise tingib vajadus tekitada nimetatud valdkondade vahel senisega võrreldes suurem sünergia ja sidusus.

4. “Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021–2030“ koostamise ettepaneku heakskiitmine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: korralduse eelnõu

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab valitsusele ettepaneku koostada „Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021–2030“ arengukava.

Arengukava eesmärgiks on tagada jätkusuutlik, ohutu, turvaline, mugavalt juurdepääsetav, kaasav, kiire ja tehnoloogiliselt uuenduslik transpordisektor ja taristu ning konkurentsivõimeline logistika.

Senisest tugevamalt on fookuses valdkondade ülene koostöö, eriti kliimapoliitika ja energeetika eesmärkide saavutamiseks. Lisaks mõjutab uue perioodi arengukava oluliselt digitaliseerimine ning automatiseerumine.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab arengukava valitsusele heakskiitmiseks 2020. aasta detsembris.

5. „Riigikaitse arengukava 2021–2030“ koostamise ettepaneku heakskiitmine
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: korralduse eelnõu

Riigisekretär teeb valitsusele ettepaneku algatada „Riigikaitse arengukava 2021–2030“ koostamine.

Arengukava eesmärk on ohustsenaariumidele tuginedes määrata kindlaks kümne aasta vaates vajalikud ja riigi võimalustega kooskõlas olevad võimearendused, mis peavad tagama piisava heidutuse ja vajaduse korral ka võime reageerida vaenlase agressiooni vastu.

See tähendab, et Eestil on olemas esmane iseseisev sõjaline kaitsevõime ja võime vastu võtta liitlasi ning valmisolek lahendada hübriidkonflikte, riik ja ühiskond on toimekindlad ning elanikud saavad kriisides hakkama ja suudavad vastu seista infosõja mõjudele.

6. „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ koostamise ettepaneku heakskiitmine
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Praegu kehtiv siseturvalisuse arengukava on koostatud aastateks 2015–2020. Ettepaneku heakskiitmise järel on võimalik koostada arengukava jätkudokument, millega määratakse kindlaks uue perioodi ehk järgmise kümne aasta siseturvalisuse suunad ja planeerida vajalikud ressursid.

Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 ettevalmistamisel tehtud väliskeskkonna tulevikutrendide ja valdkonna probleemide analüüsi tulemusel järeldati, et praegu kehtiva arengukava üldeesmärk on asjakohane ka aastatel 2020–2030. Selle järgi tähendab turvalisus eeskätt stabiilset elukeskkonda, milles inimene tunneb ennast kaitstult ja kus on tagatud tema ohutus. Üldeesmärk on ka edaspidi see, et Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. 

Lisaks ohutu elukeskkonna kujundamisele on vaja kindlustada ja tugevdada reageerimisvõimekust. Juba hetkel kehtiva arengukava rakendamisel loodi eeldusi reageerimissuutlikkuse, elanike teadlikkuse, turvalisusele kaasa aitavate hoiakute ning kogukondliku turvalisuse edendamiseks – seda nii erinevate mudelite, analüüside kui ka regulatsioonide kaudu. Edaspidi on vaja aga neid algatusi juurutada ja edasi arendada.

Arengukava koostamise eeltööna tehti valdkonda mõjutavate tegevuskeskkonna suundumuste analüüsid. Analüüsiti seadusandliku ja poliitilise keskkonna, majandusliku-, sotsiaalse-, tehnoloogilise-, ja ökoloogilise keskkonna arenguid.

Siseminister Mart Helme teeb valitsusele ettepaneku heaks kiita siseturvalisuse arengukava 2020–2030 koostamine.

7. Lindi looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: määruse eelnõu

Keskkonnaminister teeb valitsusele ettepaneku moodustada olemasoleva kaitseala, püsielupaiga ja hoiuala baasil Lindi looduskaitseala ja kehtestada uus kaitsekord.

Kaitseala asub Pärnu maakonnas, Kõima, Marksa, Lindi, Kõpu, Kavaru ja Päraküla külas. Kavandatava kaitseala pindala on 1777,9 hektarit. Kaitseala pindala suureneb 679,1 hektari võrra, millest 494,7 hektarit tuleb laienemisest olemasolevale hoiualale ja 184,4 hektarit on uut kaitstavat ala.

Kaitsealal kaitstakse Lindi soostikku ja väärtuslikke metsakooslusi, ohustatud ja kaitsealuseid liike (nt merikotkas, kaljukotkas, väike-konnakotkas, harilik jugapuu, kuldking), laane-, salu- ja soovikumetsi ja neile metsadele iseloomuliku elustiku mitmekesisust.

Kaitsealal on viis sihtkaitsevööndit (kokku 1579,5 hektarit) ja kaks piiranguvööndit. Jahipidamine oli seni kaitsealal lubatud valitseja nõusolekul, keelatud oli liikumispiirangu ajal kotkaste kaitseks moodustatud ja Matsitoa sihtkaitsevööndis. Hoiualal jahipidamist ei reguleeritud. Edaspidi on jahipidamine lubatud, keelatud on ainult kotkaste kaitseks moodustatud sihtkaitsevööndites neile tundlikul ajal ja kogu alal linnujaht. Muudetakse ka liikumispiirangutega alade piire, mis tuleneb liikide elupaikade muutustest.

8. Rahandusministeeriumi põhimääruse ja Riigikantselei põhimääruse muutmine
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: määruse eelnõu

Riigisekretär tegi valitsusele ettepaneku muuta Rahandusministeeriumi ja Riigikantselei põhimäärust. Ettepaneku heakskiitmise järel liigub põhivastutus riigi strateegilise planeerimise raamistiku kujundamisel Rahandusministeeriumist Riigikantseleisse. Muudatus annab peaministrile senisest rohkem võimalusi arengukavade kaudu riigi strateegilist planeerimist juhtida.

Praegu korraldab ja koordineerib nii riigi finantsjuhtimist kui ka strateegilist planeerimist rahandusministeeriumi riigieelarve osakond. Riigikantselei ülesanne aga on olnud valitsuse töö planeerimine, sealhulgas valitsuse tegevusprogrammi, riigi konkurentsivõime tõstmise ning säästva ja jätkusuutliku arengu strateegiliste arengukavade koostamine ja elluviimine. Sinna juurde kuulub peaministri ja riigisekretäri nõustamine strateegilise planeerimisega seotud küsimustes.

Muudatuse jõustumisel kuulub valitsuse töö toetamise juurde ka põhivastutus riigi strateegilise planeerimise korraldamisel ja koordineerimisel. Riigikantselei saab õiguse kujundada Eesti pikaajalist arengut toetava strateegilise raamistiku.

Rahandusministeeriumi rolli riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamisel see muudatus ei puuduta.

Määrus on kavandatud jõustuma 23. septembril 2019.

9. Töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2020–2023
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: määruse eelnõu

Sotsiaalminister teeb valitsusele ettepaneku kehtestada töötuskindlustusmakse määrad aastateks 2020-2023.

Kehtivad töötuskindlustusmakse määrad ei muutu. Mis tähendab, et kindlustatu töötuskindlustusmakse määraks jääb 1,6% ja tööandja töötuskindlustusmakse määraks jääb 0,8% (kokku 2,4%).

Töötuskindlustusmakse 2,4% määra puhul laekub töötuskindlustusmakseid 2020. aastal 217,1 miljonit eurot. 2021. aastal laekub ligi 230,3 miljonit eurot ning 2022. ja 2023. aastal vastavalt 242,8 ning 255,9 miljonit eurot.

Töötuskindlustusmakset makstakse seaduses ette nähtud summadelt- töötasult, palgalt ja muudelt töö eest makstud tasudelt.

Töötuskindlustusmakse määrad kehtestab valitsus igal aastal 1. oktoobriks.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2020.

10. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2020. aastal
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu eesmärk on tagada töötukassale tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste maksmiseks vajalike vahendite olemasolu 2020. aastal.

Töötukassa nõukogu prognoosi kohaselt suureneb 2020. aastal töötute ja tööotsijate seas tööturumeetmetes osalejate osakaal. Seetõttu peab sihtkapitali ülekantavate vahendite määra suurendama.

Selleks kantakse eelnõu kohaselt järgmisel aastal tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali 17,6% töövõtjate tasutud töötuskindlustusmaksetest ning 17,6% tööandjate tasutud töötuskindlustusmaksetest- kokku 38,2 miljonit eurot (töövõtjate makse laekumisest 24,8 miljonit ja tööandjate makse laekumisest 13,4 miljonit eurot). Töötuskindlustuse seaduse järgi võib laekunud töötuskindlustusmaksest sihtkapitali üle kanda kuni 30%.

Riigieelarvest kantakse sihtkapitali lisaks kolm miljonit eurot. Kokku kantakse sihtkapitali 41,2 miljonit eurot.

Käesoleval aastal on sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 16,1% nii töövõtjate kui tööandjate tasutud töötuskindlustusmaksetest.

Sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestab valitsus igal aastal 1. oktoobriks.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2020.

11. Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2016 määruse nr 130 „Tööhõiveprogramm 2017–2020“ muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: määruse eelnõu

Sotsiaalminister teeb valitsusele ettepaneku ajakohastada kehtivat tööhõiveprogrammi, muutes osade teenuste osutamist paindlikumaks ning lõpetades nende teenuste osutamise, mille järele puudub vajadus.

Eelnõuga soovitakse muuta paindlikumaks ettevõtluse toetamise teenuse tingimusi ja suurendada alustavatele ettevõtjatele teenuse raames hüvitatavate kulude piirmäära. Kehtiva korra kohaselt on ettevõtluse toetamise teenuse sisuks toetust saanud isikute koolitamine (hüvitatakse kuni 959 eurot), individuaalne nõustamine (kuni 150 eurot) ja mentorlus (kuni 959 eurot, kokku kuni 2068 eurot). Praktikas on selgunud, et individuaalse nõustamise ja mentorluse teenused on sisult sarnased, seetõttu on mõistlik need liita üheks individuaalse mentorluse teenuseks. Ettevõtja saab ise otsustada, kas ta soovib koolitust või mentorlust või kombineerib neid teenuseid. Hüvitatavate kulude piirmäära suurendatakse kuni 2500 euroni, millest kuni 1250 eurot saab kasutada mentorluseks.

Eelnõu kohaselt lõpetatakse tugiisikuga töötamise teenuse osutamine pikaajalistele, sotsiaalsete erivajaduste või sõltuvusprobleemidega töötutele, sest praktikas kasutatakse teenust vähe. Töötukassa kogemus näitab, et nende sihtgruppide tööle saamist ja tööl püsimist soodustab pigem töövalmidust suurendavate teenuste pakkumine enne tööle asumist, näiteks tööpraktika. Samuti pakuvad töötukassa juhtumikorraldajad sihtgrupile tööle asumise järgselt vajadusel jätkutuge, näiteks nõustamist.

Samuti lõpetatakse individuaalse töölerakendamise teenuse osutamine juhendamise ja tugitegevustena. Seni on töötukassa neid lepinguid sõlminud teenuse osutajatega, kuid töötukassa juhtumikorraldajatel on tänaseks piisavalt oskusi ja ressurssi, et sellist tuge ise pakkuda. Seega puudub vajadus teenuseid tööhõiveprogrammi kaudu osutada.

Tööhõiveprogrammi eesmärk on aidata inimestel tööd leida ja toetada tööandjaid sobivate töötajate leidmisel. Tööhõiveprogrammis on teenused, mida osutatakse inimeste karjäärivalikute toetamiseks, kvalifikatsiooni tõstmiseks, töövalmiduse säilimiseks ning erinevate takistuste kõrvaldamiseks tööle asumisel.

Kuna ettevõtluse toetamise teenuse tingimusi muudetakse paindlikumaks, suureneb eeldatavasti teenuse saajate arv. Muudatused aga ei suurenda kehtivas tööhõiveprogrammis kinnitatud teenuste rahalist mahtu, kuna ettevõtluse toetamise teenuse kulu kasvu katavad ära need vahendid, mis vabanevad tugiisikuga töötamise teenuse ja individuaalse töölerakendamise teenuse osutamise lõpetamisega.

Määruse teenuste osutamise tingimusi puudutavad muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2020.

12. Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 196 „Välisministeeriumi põhimäärus“ muutmine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: määruse eelnõu

Välisminister teeb valitsusele ettepaneku muuta ministeeriumi põhimäärust ning lisada valitsemisalasse rahvusvahelise koostöö arendamine küberturvalisuse valdkonnas ning sätestada küberdiplomaatiaga seotud ülesanded.

Küberjulgeolek ja -turvalisus on kujunemas riikide välispoliitiliste prioriteetide seas üha olulisemaks. Välisministeeriumi peamiseks rolliks küberdiplomaatia kujundamisel on suunata ja koordineerida rahvusvahelist koostööd.

Küberdiplomaatia osakonna loomisega võtab ministeerium endale lisaülesande panustada Eesti ning liitlas- ja partnerriikide küberturvalisuse arendamisse nii kahepoolsete suhete kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide raames.

Muudatused jõustuvad üldises korras.

13. Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2004 korralduse nr 589 "Narva Linnasadama ja Kulgu sadama akvatooriumi piiride määramine" muutmine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: korralduse eelnõu

Ettepanek on Narva jõel asuva linnasadama akvatooriumi piire laiendada seoses olemasoleva ujuvkai laiendamisega. Uue ujuvkaiga on loodud juurde 24 meetri ulatuses uusi sildumiskohti, mis võimaldab aastaringselt silduda enam kui kümnel veesõidukil.

Taotluse sadama akvatooriumi laiendamiseks esitas sadama pidaja ehk Narva linna asutatud sihtasutus Narva Sadam.

Samuti viiakse sadama nimi kooskõlla kohaliku omavalitsuse 2018. aastal määratud kohanimega.

14. Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2019 korralduse nr 158 „Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni moodustamine“ muutmine
Esitaja: rahvastikuminister Riina Solman
Tüüp: korralduse eelnõu

Rahvastikuminister teeb valitsusele ettepaneku nimetada ülemaailmse eestluse komisjoni kolm uut liiget: Eesti Instituudi esindaja, Eesti Kultuuriseltside Ühenduse esindaja ning Soome Eesti Noored esinaine Tuuli-Emily Liivat.

Eesti Instituudi kutsus 1988. aastal kokku Lennart Meri Eesti kultuuri- ja haridusalaste välissuhete arendamiseks välismaal. Rahvuskaaslastega on välismaal on instituut aktiivselt tegelenud alates 2006. aastast, peamiselt koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga.

Eesti Kultuuriseltside Ühendus (EKSÜ)  on asutatud 1997. aastal. Ühendusse kuulub 54 seltsi, millest 24 tegutsevad välismaal. EKSÜ oluliseks tööks on välisriikides elavate eestlaste seltside tegevuse toetamine ja nende sidemete süvendamine Eestiga.

Tuuli-Emily Liivat on 2018. aastal moodustatud ühenduse Soome Eesti Noored esinaine ning ta osales aktiivselt Ülemaailmsete eesti kultuuripäevade ESTO 2019 (need toimusid Helsingis, Tartus ja Tallinnas) korraldamises. 

15. Toetusfondi lisavahendite jaotus 2019. aastal
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: korralduse eelnõu

Riigihalduse minister teeb valitsusele ettepaneku jaotada toetusfondist omavalitsustele täiendavalt toimetulekutoetuse maksmiseks 275 457 eurot ning asendus- ja järelhooldusteenuse toetuseks 1 778 800 eurot.

Toimetulekutoetus on riigi rahaline abi puuduses inimestele ja seda maksab kohalik omavalitsus.

Aasta alguses jaotati toimetulekutoetuste maksmiseks 15 miljonit eurot. 2019. aasta esimese kuue kuuga maksti toetust 8,8 miljonit eurot, mis on 6% vähem kui 2018. aasta samal perioodil. Taotluste arv on sellel perioodil vähenenud 14%.

Eelnõu kohaselt soovitakse eraldada valitsuse reservist 275 457 eurot 24-le omavalitsusele.

Asendus- ja järelhooldusteenuse toetuseks planeeriti 2019. aasta riigieelarves 17 788 000 eurot, millest 1 778 800 eurot jäeti aasta alguses reservi.

Reservi jäetud raha soovitakse jaotada 61 omavalitsuse vahel, võttes arvesse laste arvu muutust aasta kestel.

Asendushooldusteenust osutatakse sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustel pika- või lühiajaliselt väljaspool oma päritolu perekonda hooldamist vajavatele lastele. Järelhooldusteenus on omavalitsuse sotsiaalteenus, mille eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva noore iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine kuni tema 25-aastaseks saamiseni.

16. Avaliku teenistuse 2018. aasta aruanne
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: aruanne

Riigihalduse minister esitab valitsusele avaliku teenistuse 2018. aasta aruande, mis teeb kokkuvõtte riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste olulisematest arengusuundadest ja personalinäitajatest möödunud aastal.

Pärast valitsuse poolt heaks kiitmist esitletakse tulemusi riigikogule.

17. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi Eesti riikliku programmi heakskiitmine aastateks 2014–2020
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Siseminister teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondi Eesti riiklik programm aastateks 2014–2020 uues sõnastuses.

Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse saajate ümberpaigutamiseks kavandatud 1 092 000 eurost suunatakse 873 600 eurot täiendavate fondist rahastatavate tegevuste elluviimiseks, muuhulgas eesti keele õppeks kolmandate riikide kodanikele, pererändega saabuvate isikute sotsialiseerumiseks, tööpraktikaks Eestis kui ühiskondlikuks panustamiseks, kolmandate riikide kodanike, sh määratlemata kodakondsusega inimeste kaasamiseks vabatahtlikku tegevusse jm.

Kuna raha suunatakse projektide elluviimiseks, tekib riigil kohustus lisada EL-i toetuse jäägile (873 600 eurot) 25% kaasfinantseering (291 200 eurot). Kaasfinantseering kaetakse siseministeeriumi eelarvest eesti keele õppeks mõeldud vahenditest.

18. Eesti kodakondsuse andmine (10 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb valitsusele ettepaneku anda Eesti kodakondsus kümnele isikule. Kodakondsuse taotlejad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ning nende suhtes puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.

19. Eesti Vabariigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonna valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: korralduse eelnõu

Välisminister teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks Eesti Vabariigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonna valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise leping. Ettepanek on volitada sellele alla kirjutama rahandusminister Martin Helme.

Topeltmaksustamise vältimise lepingu eesmärgiks on soodustada investeeringuid Eesti ja Hongkongi vahel. Eesmärgi saavutamiseks piirab Eesti ja Hongkongi vaheline topeltmaksustamise vältimise leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimalike topeltmaksustamise. Lepinguga luuakse ka vastastikune teabevahetamise kohustus, mis loob lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.

Pärast lepingu allakirjutamist tuleb leping ratifitseerida vastavalt põhiseaduse põhimõttele, mille kohaselt tuleb maksuküsimused kehtestada seadusega.

Eestil on kehtivad maksulepingud sõlmitud 59 riigiga.

20. Valitsusdelegatsiooni moodustamine Ülemaailmse Postiliidu erakorralisel kongressil osalemiseks ja volituste andmine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: korralduse eelnõu

Välisminister teeb valitsusele ettepaneku moodustada valitsusdelegatsioon 24.- 26. septembrini 2019  Genfis toimuval Ülemaailmse Postiliidu erakorralisel kongressil osalemiseks. Erakorralise kongressi peamine eesmärk on arutada muudatusi rahvusvaheliste saadetiste lõppmaksete süsteemis.

Kehtiva lõppmaksete süsteemi muutmiseks on ette valmistatud kolm lahendust ning Eesti seisukoht on toetada lõppmaksete süsteemi muutmise kompromissvarianti, mille kohaselt lubatakse riikidel kehtestada kõrgemad mahukate kirjade ja pisipakkide lõppmaksed alates 2020. aastast, kuid aastatel 2021-2025 ei või lõppmaksed olla kõrgemad kui 70% riigisisestest tariifidest.

21. Eesti seisukohad Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituuti käsitlevate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ja otsuse eelnõude kohta
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Euroopa Komisjon avalikustas Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) eelnõude paketi 11. juulil 2019. aastal.

Pakett koosneb kahest algatusest: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusest, mis käsitleb Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) 2021.–2027. aasta strateegilist innovatsioonikava: Euroopa innovatsioonivõimekuse ja –suutlikkuse suurendamine.

Ajavahemikul 2021–2027 rahastatakse EITd EL-i teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ alusel. Raamprogrammi käsitlevas ettepanekus on esitatud EIT eelarve järgmiseks mitmeaastaseks finantsraamistikuks ning EIT põhimõtted ja tegevuse üldsuunad. Eelnõuga soovitakse muuta EIT määrus ajaliselt sõltumatuks, et seda ei oleks vaja iga mitmeaastase finantsraamistiku lõpus muuta.

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi 2021.-2027. aasta strateegiline innovatsioonikava hõlmab endas EIT prioriteetseid valdkondi, pikaajalist strateegiat ja EITga seotud rahastamisvajadusi.

Haridus- ja teadusminister teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks Eesti seisukohad.

22. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni kalandus- ja vesiviljelussektori suhtes kohaldatavate riigiabivahendite läbivaatamise kohta
Esitaja: maaeluminister Mart Järvik
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Euroopa Komisjon on algatanud avaliku konsultatsiooni riigiabivahendite rakendamise kohta kalandus- ja vesiviljelussektoris. See puudutab vähese tähtsusega riigiabi, grupierandiga hõlmatud riigiabi ja riigiabi suuniseid.

Kalandus- ja vesiviljelussektorile kohanduvad riigiabi eeskirjad aeguvad 31. detsembril 2020. aastal, mistõttu tuleb riigiabi käsitlevad õigusaktid uuesti läbi vaadata ja asendada, pidades silmas uut eelarveperioodi- aastaid 2021–2027.

Konsultatsiooni eesmärk on koguda tagasisidet ja arvamusi seotud osapooltelt, et hinnata riigiabieeskirjade asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust, sidusust ja Euroopa Liidu lisandväärtust nii praegusel kui ka tulevasel kohaldamisperioodil ning analüüsida läbivaadatud riigiabi raamistiku muid võimalikke mõjusid.

Maaeluminister teeb ettepaneku kiita heaks Eesti seisukohad, millega peab Eesti vajalikuks ühtsete riigiabi reeglite olemasolu ja nende rakendamist kalandus- ja vesiviljelussektoris selliselt, et see ei moonuta liigselt konkurentsi ja liikmesriikide vahelist kaubandust. Riigiabi meetmete rakendamisel on võimalik toetada sektori jätkusuutlikku arengut ning toimimist. Veel on Eesti seisukohal, et ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega kalamajandusliku abi kogusumma, mis on hetkel 30 000 eurot kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul (vähese tähtsusega abi praegu kehtiv piirmäär), ei ole moonutanud Euroopa Liidus konkurentsi ja kaubandust ning seega on Eesti hoiak toetada vähese tähtsusega abi kogusumma suurendamist. Veel on Eesti seisukohal, et sektori konkurentsivõime tagamiseks tuleb riigiabi meetmete väljatöötamisel Euroopa Liidu tasandil arvestada kalandussektori eripäradega ning vältida vastuolusid rahvusvaheliste organisatsioonide põhimõtetega.