Sa oled siin

Valitsuse 12.7.2018 istungi kommenteeritud päevakord

11. juuli 2018 - 16:51

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Esialgse kava kohaselt osalevad kell 12 algaval pressikonverentsil peaministrit asendav kultuuriminister Indrek Saar, keskkonnaminister Siim Kiisler ning riigihalduse minister Janek Mäggi.



1. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (654 SE) kohta
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: arvamuse andmine

Eelnõu eesmärk on võtta Eesti õigusesse osaliselt üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2017/853, millega muudetakse omakorda nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta. Relvadirektiivis sätestatu anna paremad võimalused ebaseadusliku relvakaubanduse vastu võitlemiseks ja Euroopa sisese teabevahetuse parandamiseks.

Seadusesse soovitakse lisada regulatsioon hoiatus- ja signaalrelvade kohta, milleks on näiteks raketi- ja stardipüstolid. Nõuetele vastava hoiatus- ja signaalrelva kasutamiseks ei ole vaja relvaluba taotleda, samuti pea neid relvi registreerima. Seadus puudutab ka akustilisi relvi, mis on paukpadrunite tulistamiseks ümber ehitatud ja mida kasutatakse näiteks teatrietendustel või ajalooliste sündmuste taasesitamisel. Akustilise relva soetamiseks ja omamiseks on vaja relvaluba.

Samuti soovitakse laiendada tulirelva oluliste osade loetelu. Lisaks relvarauale, -lukule ja trumlile lisanduvad tulirelva oluliste osade hulka ka relvaraam, relva lukukoda, püstolikelk ja sulgur. Tulirelva olulisi osi käsitletakse tulirelvaga võrdsena, neid tohib omada üksnes relvaloa olemasolul.

Seadus täpsustab ka tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona markeerimise nõudeid. Alates 14. septembrist 2018 tuleb turule lastavate tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona markeerimisel arvestada ka Euroopa Komisjoni kehtestatud tehniliste nõuetega.

Siseministeerium teeb ettepaneku eelnõu toetada.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a5776213-9a49-4322-b946-c...


2) Planeerimisseaduse täiendamise seaduse eelnõu (655 SE) kohta
Esitaja: riigihalduse minister Janek Mäggi
Tüüp: arvamuse andmine

Eelnõu eesmärk on anda kohalikule omavalitsusele suurem kaasarääkimise õigus olukorras, kui taotletakse riigi eriplaneeringut erahuvides. Selleks soovitakse täiendada planeerimisseaduses erahuvides rajatavate tööstusobjektide korral riigi eriplaneeringu koostöö ja kaasamise sätteid.

Keskkonnaministeerium on seisukohal, et lähtuvalt riigi eriplaneeringu eesmärgist ei ole vajalik ega põhjendatud riigi eriplaneeringu regulatsiooni täiendamine eraldi erahuvides rajatavate tööstusobjektide normidega.

Rahandusministeerium ei toeta eelnõus toodud regulatsiooni kehtestamist, kuna riigi eriplaneeringut võib koostada üksnes suure riikliku või rahvusvahelise huvi olemasolul. Riigi eriplaneeringu erahuvides koostamise võimaluse sätestamine muudaks põhjendamatult riigi eriplaneeringu olemust.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d7b8699c-4a5f-4356-9bb8-b...
 

2. Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 "Kõrgharidusstandard" muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: määruse eelnõu

Valitsusele tehakse haridus- ja teadusministri soovitusel ettepanek nimetada üks kord aastas õppekavagrupid, milles õppeasutusel on õigus õpet läbi viia ja õppekavasid avada ning mis on aluseks õppe läbimisel vastavate akadeemiliste kraadide ja diplomite väljastamiseks.

Õppekavagruppide hindamise viib läbi Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri hindamisnõukogu. Õppe läbiviimise õigusega kaasneb õigus väljastada riiklikke lõpudokumente. Uues õppekavagrupis õppekava avamiseks peab kõrgkool esitama vähemalt üheksa kuud enne õppeaasta algust Haridus- ja Teadusministeeriumile taotluse. Taotluse uues õppekavagrupis õppekava avamiseks on esitanud kuus kõrgkooli.

Eelnõu kohaselt soovitakse anda õppe läbiviimise õigus kolmeks aastaks Eesti Kunstiakadeemiale arhitektuuri ja ehituse õppekavagrupis doktoriõppe läbiviimiseks, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile tervishoiu õppekavagrupis õendusteaduse magistriõppe õppekaval õppe läbiviimiseks, Tallinna Ülikoolile kunstide õppekavagrupis doktoriõppe läbiviimiseks ning Tartu Ülikoolile informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupis rakenduskõrgharidusõppes õppe läbiviimiseks. Eesti Ettevõtluskõrgkoolile Mainor antakse isikuteeninduse õppekavagrupis rakenduskõrgharidusõppes õppe läbiviimise õigus tähtajatult.

Lisaks jäetakse kehtivast määrusest välja need koolid, kelle õigus mõnes õppekavagrupis õpet läbi viia on lõppenud. Näiteks lõppesid õppe läbiviimise õigused Tallinna Ülikooli matemaatika ja statistika õppekavagrupis loodusteaduse magistriõppes ning Tallinna Ülikooli tervishoiu õppekavagrupi terviseteaduse bakalaureuseõppes. Samuti ei ole seaduse järgi  Euroakadeemia ärinduse ja halduse õppekavagrupis sotsiaalteaduste magistriõppes õigus läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid.

Seoses riigirakenduskõrgkooli Tartu Kunstikool nimemuutusega asendatakse Tartu Kõrgema Kunstikooli nimi Kõrgem Kunstikool Pallas nimega.

Määrus jõustub 1. augustil 2018. a.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/22e7b4d9-88e9-4d76-8bcf-f...
 

3. Võlumäe-Linnamäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: määruse eelnõu

Valitsus soovib määruse eelnõu vastuvõtmisega muuta 1986. aastast kaitse all olnud maastikukaitseala välispiiri, tsoneeringut, kaitse-eesmärke ja kaitsekorda. Kaitstakse geoloogiliselt ehituselt omapäraseid pinnavorme, vana loodusmetsa, kaitsealuseid taime-ja samblaliike ning nende kasvukohti. Maastikukaitseala kuulub osaliselt Natura 2000 võrgustikku.

Soovitakse moodustada sihtkaitsevöönd, kus majandustegevus on keelatud. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud alale ehitise püstitamine ning veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine. Piiranguvööndis lubatakse kaitseala valitseja nõusolekul turberaie langi suurusega kuni 2 ha ja lageraie hall-lepikutes langi suurusega kuni 1 ha ning puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kogu kaitsealal lubatakse maastikusõidukiga sõitmine suusaradade sissesõitmisel ja hooldamisel.

Kaitseala asub Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Aasuvälja, Mõedaka, Nurkse ja Põlula külas. Võlumäe-Linnamäe maastikukaitseala pindala on 346,6 ha (278 ha eramaa, 51,1 ha riigimaa ja 17,5 ha munitsipaalmaa). Piirimuudatuste tulemusena väheneb kaitseala pindala 90,3 ha võrra. Kaitsealast arvatakse välja põllumaad ja elumajade ümbrusesse jäävad tugevate inimmõjutustega alad. Kaitseala koosneb kahest sihtkaitsevööndist ning ühest piiranguvööndist. Sihtkaitsevöönditesse jääb 70,1 ha ja piiranguvööndisse 276,5 ha. Moodustatavast sihtkaitsevööndist jääb eramaale 34,7 ha ja riigimaale 29 ha. Munitsipaalmaad on seal 6,4 ha. Sihtkaitsevööndisse tsoneeriti väärtuslikud metsakooslused ja rangemat kaitserežiimi vajavate kaitsealuste liikide elupaigad.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e9b5a391-fd80-4e6f-af01-f...
 

4. Vabariigi Valitsuse 10. detsembri 2009. a määruse nr 186 "Keskkonnaministeeriumi põhimäärus" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt soovitakse Keskkonnaministeeriumi põhimääruses teha mõningad korralduslikud muudatused. Edaspidi ei määrata kantslerile otsealluvate osakondade nimekirja enam ministeeriumi põhimääruses, vaid selle kinnitab minister. See võimaldab paindlikumalt ümber korraldada osakondade alluvust ilma vajaduseta muuta ministeeriumi põhimäärust.

Lisaks nimetatakse töökorralduse tõhustamiseks ning valdkondade mõistlikumaks jaotamiseks kliima- ja kiirgusosakond ümber kliimaosakonnaks ning kiirgusega seotud ülesanded pannakse määruse muutmisega praegusele välisõhu osakonnale. Samuti nimetatakse välisõhu osakond ümber välisõhu ja kiirgusosakonnaks.

Määrus jõustub 1. augustil 2018. a.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b175204d-b516-491f-9931-d...
 

5. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusega seonduvate Vabariigi Valitsuse määruste muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: määruse eelnõu

Kolm Vabariigi Valitsuse määrust soovitakse viiakse kooskõlla 1. juulil jõustunud kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusega. Soovitakse välja jätta sätted, mis reguleerivad erakorralist hindamist sundvõõrandamise menetluses, kuna see on reguleeritud seaduses.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5badd665-3f83-4d78-bd7c-3...
 

6. Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kriteeriumide täpsem sisu ning kriteeriumidele vastavuse hindajad, tervishoiuteenuste loetelu hindamise tingimused ja kord, tervishoiuteenuste loetelu komisjoni moodustamine ja töökord ning arvamuse andmise kord
Esitaja: tervise- ja tööminister Riina Sikkut
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu on vajalik ravikindlustuse seaduse muudatuse rakendamiseks, mille kohaselt moodustatakse Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmiseks nõuandev komisjon ja nähakse ette selle töökord.

Kehtiva korra kohaselt vaatab tervishoiuteenuste loetelu muudatusi üle ja esitab tervishoiuteenuste loetelu eelnõu nõukogule haigekassa juhatus. Eelnõu kohaselt nähakse aga  ette tervishoiuteenuste loetelu komisjoni moodustamine ja töökord, komisjoni koosseis, selle õigused ja kohustused, töökorraldus, komisjoni koosoleku korraldus ning komisjoni tegevuse rahastamine. Komisjoni ülesanne on anda haigekassa juhatusele arvamus tervishoiuteenuste loetelu täiendamise ja muutmise kohta. Komisjoni kuulub 13 liiget ning see on moodustatud Sotsiaalministeeriumi, Eesti Haiglate Liidu, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Õdede Liidu, Eesti Puuetega Inimeste Koja, Tartu Ülikooli, Terviseameti ja haigekassa töötajatest. Komisjoni tööd korraldab haigekassa.

Eelnõu ettevalmistamisel vaadati kehtiv kord tervikuna üle ja kaasajastati praegust reglementi. 

Samuti soovitakse muuta tervishoiuteenuste loetelu taotluste menetlusprotsessi. Kehtiva korra kohaselt esitab haigekassa Sotsiaalministeeriumile tervishoiuteenuste loetelu muutmiseks esitatud taotlused üks kord aastas. Samas võib tekkida vajadus esitada taotlusi hindamiseks ka sagedamini, seetõttu nähakse ette taotluste esitamine vähemalt üks kord kalendriaastas.

Muudatuste eesmärk on parandada menetlustoimingute kvaliteeti ning vähendada protsessiga seotud osapoolte halduskoormust.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/032440b3-081a-4d67-b876-0...
 

7. Nõusolek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara isikliku kasutusõigusega koormamiseks Rae valla kasuks
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: korralduse eelnõu

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium soovib saada nõusolekut tema valitsemisel oleva kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamiseks Rae vallale.
 

8. Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2007. a korralduse nr 311 „Valitsuskomisjoni moodustamine Kagu-Eesti piirialade elanike probleemide lahendamiseks“ muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Janek Mäggi
Tüüp: korralduse eelnõu

Haldusreformist ja maavalitsuste tegevuse lõpetamisest tulenevalt soovitakse muuta Kagu-Eesti piirialade elanike probleemide lahendamiseks moodustatud komisjoni koosseisu. Kehtiva korralduse järgi on komisjoni liikmeteks Põlva ja Võru maavanemad, kuid maavalitsuste ja maavanemate tegevused on alates 31. detsember 2017 lõpetatud. 
 

9. Eesti kodakondsuse andmine (3 isikut)
Esitajad: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema kahele alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse senisest kodakondsusest.
 

10. Eesti kodakondsuse taastamine
1) Eesti kodakondsuse taastamine (N. G.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseministri ettepanekul taastatakse Eesti kodakondsuse alaealisena kaotanud isikul kodakondsus tingimusel, et ta vabastatakse senisest kodakondsusest.
 

2) Eesti kodakondsuse taastamine (E. Z.)
Esitajad: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku taastada Eesti kodakondsus selle alaealisena kaotanud isikule.
Kodakondsuse seaduse kohaselt on alaealisena Eesti kodakondsuse kaotanud isikul õigus kodakondsuse taastamiseks ning seda juhul, kui ta vabastatakse senisest kodakondsusest.
 

3) Eesti kodakondsuse taastamine (4 isikut)
Esitajad: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku taastada Eesti kodakondsus neljale selle alaealisena kaotanud isikule.
 

11. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
1) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (A. M.)

Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku keelduda isikule kodakondsuse andmisest, kuna tema karistatus ei ole kustunud.
 

2) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (A. K.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku keelduda isikule kodakondsuse andmisest, kuna tema karistatus ei ole kustunud.
 

3) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (O. S.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest, kuna isik on kriminaal- ja väärteomenetluse korras korduvalt karistatud.
 

4) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (M. K.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest, kuna isik on kriminaal- ja väärteomenetluse korras korduvalt karistatud.


12. Loa andmine koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi
Esitaja: tervise- ja tööminister Riina Sikkut
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt soovitakse anda Tartu Ülikoolile luba säilitada ja uurida Eesti Geenivaramusse kogutud kuni 152 000 geenidoonori koeproovi Soome Vabariigi ettevõttes Nightingale Health Ltd teadusuuringu "Vereplasmade süvauuring metaboliitide profiilide koostamiseks Eesti Geenivaramu kohordis" läbiviimise tarvis.

Teadusuuringu raames uuritakse geenidoonorite vereplasmat tuumamagnetresonantsi meetodil, millega tehakse kindlaks vereplasmas sisalduvad ainevahetussaadused ja nende kontsentratsioon. Uuringu tulemused võimaldavad hinnata südame ja veresoonkonna haiguste riske, teha teadustööd nende haiguste ennetamiseks ning arendada personaalmeditsiini.

Loa andmine koeproovide üleandmiseks on põhjendatud, sest Eestis tuumamagnetresonantsi meetodi kasutamise võimekus praegu puudub. Varasemalt on Eesti Geenivaramu koostöös sama Soome ettevõttega tuumamagnetresonantsi meetodil 10 000 geenidoonori vereplasmat põhjalikult analüüsinud. Praegusel ajal on geenivaramus käimas mitu teadusprojekti südame ja veresoonkonna haiguste riski hindamisel. Selleks jääb aga olemasolev valimisuurus 10 000 geenidoonori andmestik ebapiisavaks. Täpsemate mudelite väljatöötamiseks on vaja oluliselt suurema arvu proovide analüüsi tulemusi. Arvestades varasemat edukat koostööd on koeproovide andmine senisele koostööpartnerile põhjendatud.

Teadusuuringut rahastatakse Nightingale Health Ltd teadusgrandist.

Loa kehtivus lõpeb 31. detsembril 2024.

Eelnõu link EIs-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/78edc3a9-4821-489b-b429-0...
 

13. Loa andmine koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi
Esitaja: tervise- ja tööminister Riina Sikkut
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt soovitakse anda Tartu Ülikoolile luba säilitada ja uurida Eesti Geenivaramusse kogutud kuni 750 geenidoonori bioloogilist materjali Šveitsi Konföderatsioonis ja Norra Kuningriigis teadusuuringu "Geneetiliste variantide ning ainevahetusproduktide analüüs leidmaks inimese kaalutõusu pärssivaid faktoreid" ("Genomic and Metabolomic study to identify factors implicated in resistance to weight gain") läbiviimiseks.

Teadusuuringu käigus uuritakse alakaalulisi inimesi, kellel ei ole toitumisprobleeme. Selline probleemipüstitus aitab leida geneetilisi variante, mis on seotud kiire ainevahetusega või aitavad muul moel pärssida kaalutõusu. Eestis ei ole võimalik sellises ulatuses uuringut läbi viia, kuna puudub vajalik aparatuur ja taristu.

Vabariigi Valitsus on selle uuringu raames andnud varem kolmel korral Tartu Ülikoolile loa kuni 5000 geenidoonori koeproovide uurimiseks ja säilitamiseks Šveitsi Nestlé terviseteaduste instituudis.

Teadusuuringu läbiviimist rahastatakse Nestlé terviseteaduste instituudi teadusgrandist.

Loa kehtivus lõpeb 31. detsembril 2018.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/09ac11e7-585f-4a87-afd7-3...


14. Eesti Vabariigi valitsuse ja India Vabariigi valitsuse vahelise diplomaatilise passi kasutajate suhtes viisanõudest loobumise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: korralduse eelnõu

Eesti ja India vahel kehtib riiki sisenemiseks viisakohustus. Riikide suhete soodustamiseks teeb Välisministeerium valitsusele ettepaneku sõlmida Eesti ja India vahel kokkulepe, mis lubaks diplomaatiliste passide kasutajatel viibida riigis 180 päeva jooksul ilma viisata kuni 90 päeva.

Samuti vabastatakse viisanõudest diplomaatiliste passide kasutajad ja nende perekonnaliikmed, kui tegemist on diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse töötajatega või esindajatega riigis asuva rahvusvahelise organisatsiooni juures.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cc1ce0ae-9533-4953-ac8f-d...
 

15. Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Singapuri Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: korralduse eelnõu

Korralduse eelnõu kohaselt soovitakse heaks kiita Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Singapuri Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu eelnõu ning anda Eesti alalisele esindajale Euroopa Liidus juures volitus sellele Eesti Vabariigi nimel alla kirjutada.

EL ja Singapur plaanivad lepingule alla kirjutada 4. augustil 2018 Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni regionaalsel ministrite kohtumisel. Liikmesriikide lepingule allakirjutamine leiab aset 16. juulil 2018 ELi välisasjade nõukogu istungil Brüsselis.

Tegu on poliitilise raamlepinguga, mis loob aluse edasise poliitilise ja julgeolekukoostöö koordineerimiseks. Eesti peab lepingu sõlmimist väga oluliseks, kuna see võimaldab senisest veelgi laiaulatuslikumalt koostööd Eesti ja Singapuri vahel. Samuti on see heaks aluseks valdkondlike lepingute sõlmimiseks.

Kahepoolsete suhete arengus on varem olnud kesksel kohal majandus- ja kaubanduskoostöö.

Lepingu ratifitseerimise kohustuslikke aluseid ei esine, mistõttu ei tule seda Riigikogus ratifitseerida.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/accedc78-8e2d-47fb-9306-2...
 

16. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister esitab valitsusele ettepaneku Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.
 

17. Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta
1) Eesti seisukohad keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamist käsitleva direktiivi eelnõu kohta
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

Algatuse eesmärk on suurendada keskkonnasõbralike ehk vähese heitega ja heitevabade sõidukite turule toomist riigihangete kaudu. Direktiivi muutmisega kaetakse kõik asjakohased hanketegevused ja antakse turu jaoks selge ja pikaajaline signaal. Samuti on direktiivi muutmise eesmärk sätete varasemast lihtsam ja tõhusam rakendamine ja liikmesriikide riigihankepoliitikate ühtlustamise toetamine.

Valitsusele tehakse ettepanek keskkonnaministri esitatud seisukohad heaks kiita.

Ettepaneku järgi toetaks Eesti keskkonnahoidlike riigihangete edendamist, et kiirendada Euroopa Liidus säästvale transpordile üleminekut ja vähendada CO2- ja õhusaasteainete heidet transpordisektoris. Samuti peab Eesti oluliseks keskkonnasõbraliku sõiduki määratluse ja minimaalsete hanke-eesmärkide täitmise puhul tehnoloogianeutraalsust. Ka ka seda, et direktiivi nõuetega ei piirataks selliste tehnoloogiate kasutamist, mis aitavad kaasa CO2 ja õhusaasteainete heite vähendamisele. Eesti jaoks on oluline, et direktiivi nõuete täitmisest oleks võimalik vabastada siseturvalisuse ja tervishoiu valdkonnas kasutusel olevad alarmsõidukid.
 

2) Eesti seisukohad Euroopa Liidu viisainfosüsteemi muudatusi käsitleva algatuse kohta
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

Viisainfosüsteem on Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline viisaandmete vahetamise süsteem, mis on olnud kasutusel alates 2011. aastast. Viisainfosüsteemi määruse muudatusettepanekute eesmärgiks on hõlbustada viisa taotlemise korda, muutes süsteemi funktsionaalsuse parendamise ja parema teabevahetusega viisataotluste menetlemise konsulaatide jaoks kiiremaks. Muudatused aitavad paremini tagada Schengeni ala sisejulgeolekut, tõhustades viisataotlejate taustakontrollide läbiviimist ning hõlbustades liikmesriikide vahel süsteemset ja paremat teabevahetust kolmandate riikide kodanike kohta, kellel on pikaajalised viisad ja elamisload. Süsteemi lisatakse edaspidi ka pikaajaliste viisade ja elamislubade andmed ning kohustuslikuks muudetakse viisataotlejate kontrollimine julgeoleku- ja rändeandmebaasides. Samuti tagatakse viisainfosüsteemi täielik ühilduvus teiste Euroopa Liidu sisejulgeoleku ja piirihalduse andmebaasidega. 

Süsteemi lisatakse edaspidi viisataotleja reisidokumendi biomeetriliste andmetega (sõrmejälg) lehekülg, mis lihtsustab riigis ebaseaduslikult viibivate inimeste tagasisaatmist. Laiendatakse õiguskaitseasutuste juurdepääsu lühiajaliste viisade taotlejate ja viisaomanike andmetele ning võimaldatakse teatud tingimustel juurdepääsu ka pikaajalise viisa ja elamisloa andmetele. Lisaks alandatakse lastelt sõrmejälgede võtmise vanuse alampiiri varasemalt 12. eluaastalt 6. eluaastale. See võimaldab lapsi selgelt tuvastada ning võidelda inimkaubanduse ja ebaseadusliku rände vastu.

Siseminister teeb valitsusele ettepaneku toetada määruse eelnõuga tehtavaid muudatusi.


3) Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse üle-euroopalise transpordivõrgu väljaarendamise edendamiseks võetavate meetmete lihtsustamise kohta
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab valitsusele arutamiseks Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, milles käsitletakse üle-Euroopalise transpordivõrgu väljaarendamise edendamiseks kasutusele võetavate meetmete lihtsustamist.

Eelnõu eesmärgiks on kiirendada üle-Euroopaliste transpordiprojektide (TEN-T) elluviimist ja vähendada nende ettevalmistustele kuluvat aega. Eelnõu keskmes on ettepanek lühendada kõikidele ettevalmistustöödele kuluvat maksimaalset aega kolmele aastale. See hõlmab planeeringuid, keskkonnauuringuid, ehituslubasid jms.

Eelnõuga tehakse ettepanek koondada kõik TEN-T projekti rakendamise ettevalmistusega seotud lubade andmine ühe pädeva asutuse kätte (nn one-stop-shop), kes teeks ka tervikotsuse.

Ühtlasi käsitleb eelnõu piiriülest koostööd ning paneb liikmesriikidele kohustuse vajalike lubade andmise menetlusgraafikud ühtlustada. Samuti käsitleb eelnõu riigihankeid piiriüleste projektide elluviimisel. Üldjuhul rakendatakse eelnõu kohaselt piiriüleste projektide puhul selle liikmesriigi riigihangete õigust, kus asub projekti elluviija (nt ühise ettevõtte) peakontor.

Majandus- ja taristuminister teeb valitsusele ettepaneku toetada  määruse eelnõus välja toodud põhimõtteid.
 

4) Eesti seisukohad nõukogu otsuse ja liikmesriikide valitsuste esindajate otsuse kohta, millega antakse Euroopa Komisjonile ning Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale luba alustada ja pidada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Usbekistani Vabariigi vahelise ulatusliku lepingu üle
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu  

Välisminister teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks esitatud seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu otsuse ja liikmesriikide valitsuste esindajate otsuse kohta, millega antakse Euroopa Komisjonile ning Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale luba alustada ja pidada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Usbekistani Vabariigi vahelise ulatusliku lepingu üle.

Ettepanek on eelnõu vastuvõtmist Euroopa Liidu Nõukogus toetada. Samuti on ettepanek toetada Euroopa Liidu Nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate otsust, millega volitatakse Euroopa Komisjoni pidama läbirääkimisi Usbekistani Vabariigiga sõlmitava ulatusliku lepingu üle liikmesriikide nimel nendes osades, mis on liikmesriikide pädevuses.
 

18. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 16. juuli 2018 istungil ja informatsioon Euroopa Liidu piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu 

Juuli välisasjade nõukogu päevakorras on Korea Rahvademokraatliku Vabariigi, Liibüa ja idapartnerluse teemad. Välisministrite kohtumisel arutatakse viimase aja arengut Korea poolsaarel ning võimalusi Korea-sisest protsessi toetada. Liibüa arutelu keskmes on riigi poliitiline ja majanduslik olukord. Samuti käsitletakse rännet.

Nõukogule antakse ülevaade idapartnerluse hetkeseisust ning valmistatakse ette oktoobris toimuvat EL-i ja partnerriikide välisministrite idapartnerluse kohtumist.

Nõukogu võtab vastu järeldused Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohta.

Välisminister teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks esitatud seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 16. juuli 2018 istungil.

Eesti toetab arengut, mis võib avada tee Korea poolsaare küsimuse lahendamisele.
Eesti peab partnerriikidega praktilise koostöö kõrval oluliseks idapartnerluse poliitilist mõõdet partnerite reformikursil hoidmise motivaatorina. Seetõttu on ka kõrgetasemeline dialoog partnerriikidega vajalik.  Eesti peab oluliseks jätkata konkreetseid tegevusi, et saavutada viimasel tippkohtumisel kokkulepitud eesmärgid 2020. aastaks.